Podcasts about grete arro

Kui laps kasvab üles kunstmurul ja jõulupuuks on plastkuusk, siis ei oska ta ka täiskasvanuna looduskooslusi märgata ega nende kaitset nõuda.

Kuidas mõjutab linnastumine meie heaolu ning millised lahendused elukeskkonnas teeksid meid päriselt õnnelikuks? Sel korral räägime keskkonna- ja hariduspsühholoogi Grete Arroga aeglustavast elukeskkonnast ja kuidas haridussüsteem võiks toetada õnnelikumate inimeste ja see läbi ka jätkusuutlikuma keskkonna arengut... Seda kõike teadlase silmade läbi. Põnevat kuulamist!

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

EBSi podcasti värskes episoodis räägivad täiskasvanu eas õppimisest ja oma õppimise juhtimisest hariduspsühholoog Grete Arro ning Bolti turundustegevusi väljaspool Eestit võimendav Liisa Ennuste, kes on kirglik iseõppija. Varasemalt Nike'is ja Penfeldis töötanud Ennuste sunnib end tööl ebamugavatesse olukordadesse just uute oskuste õppimise eesmärgil. Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

Kas võistlemine tapab õpihimu ja milline on hea õpikeskkond, uurime kell 9.15 hariduspsühholoog Grete Arrolt.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on hariduspsühholoog Grete Arro. Grete toimetab igapäevaselt Tallinna Ülikooli Haridusteaduste instituudi teadurina ning tema uurimishuvid koonduvad kognitiivse, arengu- ja neuropsühholoogia ristumiskohtades. Tahtsin Gretega rääkida õppimisest, arengust ja kasvust teaduslikust perspektiivist ning kuidas see kõik tuua organisatsiooni ja juhtimise konteksti. Temaga vestlus on elav, laetud, kirev ja pungil vastuolulisustest tavaarusaamadega. Mulle meeldib tema ülihea väljendusoskus, õhin oma valdkonna suhtes ja valmidus vaadata õppimisprotsessi nii nagu me tavapäraselt ehk ei oskaks isegi mõelda. “Selleks, et me julgeksime vigu teha ja meie õppimiskõver oleks maksimaalne, peab meid ümbritsema motivatsioonilises mõttes tervislik keskkond. Selles osas oleme me ikkagi ka veel täna väga halvas kohas. Kui tuua välja tingimused, mis mõjuvad halvasti õppimisele, siis näiteks võistluslikkus, konkurents, võrdlemine pärsib tugevalt õppimisprotsessi. Igasugune võistlemine tapab õppimise. Siia alla käib ka avalik võrdlemine – no näiteks siiamaani tavapärane praktika, kus jagatakse kuu töötaja tiitleid ja ulatatakse neile kinkekotikesi. Tunnustamine on viis võtta inimesed psühholoogilise kontrolli alla. Kui inimene saab tunnustatud, siis kas see annab edasise mandaadi eksida, kukkuda ninali, katsetada ja proovida? Ei. Enamasti muututakse pärast tunnustuse saamist palju arglikumaks kui oldi seda enne. Osad inimesed seetõttu väldivad ja põlgavad tunnustust, kuna see muudab nad sülekoerteks. Inimesed tunnevad, et nüüd nad ei saa enam 'rebelid' olla, nad ei saa enam samamoodi kritiseerida, kuna neid on seotud emotsionaalse kontrolli alla läbi tunnustamise. Kui me tahame, et keegi midagi õpiks ning me soovime, et inimesed teeksid hästi ja motiveeritult tööd, siis me peame elimineerima võistlemise ja konkurentsi. Organisatsioonid muutuksid niivõrd palju paremateks, kui nad koristaksid oma praktikast ära võistluslikkuse ning selle asemel pakuksid hoopis rohkem töö tähendusrikkust ja mõtestatust.” – Grete Arro Kuulake ikka ...

Juba 51. korda toimus 22. aprillil üleilmne Maa päev, millega pööratakse tähelepanu keskkonnaprobleemidele laiemalt. Mille pärast me aga üleüldse end ümbritsevasse keskkonda just nii suhtume, nagu me suhtume ja mida oma käitumises muuta, et keskkonnaprobleeme vähem oleks, räägime juba sel laupäeval KUKU raadio keskkonnasaates Ilmaprandaja. Kas kampaaniad mõjuvad inimestele, kas vanas eas saab veel juurde õppida ja miks ei ole meil aega oodata, kuni uus põlvkond peale kasvab? Kõigest sellest arutab haridus- ja keskkonnapsühholoog Grete Arro. Saatejuht on Mart Valner.

Tänases saates vestleme Tallinna Ülikooli haridusinnovatsiooni keskuse teaduri, haridus- ja keskkonnapsühholoogi Grete Arroga õppimisest, mõtlemisest ja mälust targa töö kontekstis. • Miks on kasulik ümber mõtestada töötajate koolitamine õppimise võimaldamiseks?• Millele on personalijuhtidel kasulik tähelepanu pöörata ja milliseid küsimusi küsida enne töötajate arendusplaanide koostamist? • Miks peaks olema õppimise tulemuse hindamine seotud organisatsiooni tulemusega?Head kuulamist!Saatejuht: Taavi LibeSaate produtsent: Marget MarkTehniline tugi: Tanel TriisaOotame Sinu tagasisidet saate kohta info@pare.ee

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

Kuidas molutamine mõttetööle kaasa aitab, mida see üldse tähendab ja kuidas seda enda kasuks tööle panna, räägib kell 9.20 Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi teadur Grete Arro. Küsib Brent Pere.

Kuidas molutamine mõttetööle kaasa aitab, mida see üldse tähendab ja kuidas seda enda kasuks tööle panna, räägib kell 9.20 Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi teadur Grete Arro. Küsib Brent Pere.

Uurime, kuidas keskkond meid mõjutab. On paiku, kus on meeldiv liikuda ja on kohti, mis ei kõneta. Kuidas arvestatakse linna planeerimisel linnaelanikega? Stuudios on hariduspsühholoog Grete Arro. Saatejuht on Krista Taim.

Uurime, kuidas keskkond meid mõjutab. On paiku, kus on meeldiv liikuda ja on kohti, mis ei kõneta. Kuidas arvestatakse linna planeerimisel linnaelanikega? Stuudios on hariduspsühholoog Grete Arro. Saatejuht on Krista Taim.

Öeldakse, et inimloomus ei muutu, kuid kas see on ka tõsi vaadatuna erinevate distsipliinide vaatenurgast?Arvamusfestivali arutelu eesmärk on arutleda selle üle kui muutumisvõimelised me inimestena oleme. Peaaegu igapäevaselt kirjutab keegi ajalehes, et me elame ennenägematute muutuste ajastul. Kas tõepoolest on käimas muutuste ajastu või on igal põlvkonnal oma kordumatud väljakutsed, mis tähendabki muutustes elamist ja muutustega kohanemist? Vastamine suurtele väljakutsetele nagu kliimamuutus või ääremaastumine nõuab meilt oma väärtushinnangute ja igapäevapraktikate muutmist. Me peame muutuma, kuid kui kiiresti me oleme võimelised muutuma? Kas elu muutub kiiresti või meile ainult tundub nii? Kuidas muutus toimub - kas läbi suurte sekkumiste või hoopis läbi igapäevaste väikeste sammukeste? Arutelu juht: Kristi Grišakov (linnaplaneerija) Osalejad: Aveliina Helm (bioloog ja looduskaitseteadlane); Grete Arro (hariduspsühholoog); Tõnu Viik (filosoof); Jan Kaus (kirjanik); Liiri Oja (õigusteadlane); Annika Laats (kirikuõpetaja ja hingehoidja) Korraldaja: Koostöö kogu Arutelu leidis aset 10. augustil 2019 Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Labori 12. sünnipäeva puhul arutavad teemal "Kas teadus päästab maailma?" biorobootik Maarja Kruusmaa, ökoloog Aveliina Helm ja merematemaatik Tarmo Soomere. Esimest osa Tallinnas Labori baaris toimunud avalikust salvestusest, kus samal teemal arutlesid füüsik Andi Hektor, psühholoog Grete Arro ja teaduskirjanik Tiit Kändler, kuulsite 1. oktoobri saates. Saate paneb kokku Priit Ennet. Kuulake pühapäeval kell 17.05.

Labori 12. sünnipäeva puhul arutavad teemal "Kas teadus päästab maailma?" biorobootik Maarja Kruusmaa, ökoloog Aveliina Helm ja merematemaatik Tarmo Soomere. Esimest osa Tallinnas Labori baaris toimunud avalikust salvestusest, kus samal teemal arutlesid füüsik Andi Hektor, psühholoog Grete Arro ja teaduskirjanik Tiit Kändler, kuulsite 1. oktoobri saates. Saate paneb kokku Priit Ennet. Kuulake pühapäeval kell 17.05.

Labori 12. sünnipäeva puhul arutavad teemal "Kas teadus päästab maailma?" füüsik Andi Hektor, psühholoog Grete Arro ja teaduskirjanik Tiit Kändler.Teist osa Tallinnas Labori baaris toimunud avalikust salvestusest, kus samal teemal arutlevad merematemaatik Tarmo Soomere, robootik Maarja Kruusmaa ja ökoloog Aveliina Helm, kuulete 15. oktoobri saates. Pildil vasakult: Andi Hektor, Priit Ennet, Tiit Kändler, Grete Arro. Foto: Kairit Leibold.1. osa kuulake 1. oktoobril kell 17.05.

Labori 12. sünnipäeva puhul arutavad teemal "Kas teadus päästab maailma?" füüsik Andi Hektor, psühholoog Grete Arro ja teaduskirjanik Tiit Kändler.Teist osa Tallinnas Labori baaris toimunud avalikust salvestusest, kus samal teemal arutlevad merematemaatik Tarmo Soomere, robootik Maarja Kruusmaa ja ökoloog Aveliina Helm, kuulete 15. oktoobri saates. Pildil vasakult: Andi Hektor, Priit Ennet, Tiit Kändler, Grete Arro. Foto: Kairit Leibold.1. osa kuulake 1. oktoobril kell 17.05.

Kuidas areneb terve laps? Milline on lapse õppimisvõime, liikumis- ning puhkamisvajadus? Kui oluline on käeline tegevus, kuidas seda arendada? Millised on ohud ja vead, mida laste ületreenimisel tehakse ning kuidas märgata ja soodustada lapse arengut? Stuudios on Tallinna Ülikooli haridusinnovatsiooni keskuse teadur ja psühholoog Grete Arro. Alanud laste ja noortekultuuri aastal räägime ka pildiraamatutest ja uurime, kui palju need aitavad lapse arengule kaasa ja mille järgi peaks raamatuid valima. Tähelepanekuid jagab Eesti lastekirjanduse uurija Jaanika Palm.

Kuidas areneb terve laps? Milline on lapse õppimisvõime, liikumis- ning puhkamisvajadus? Kui oluline on käeline tegevus, kuidas seda arendada? Millised on ohud ja vead, mida laste ületreenimisel tehakse ning kuidas märgata ja soodustada lapse arengut? Stuudios on Tallinna Ülikooli haridusinnovatsiooni keskuse teadur ja psühholoog Grete Arro. Alanud laste ja noortekultuuri aastal räägime ka pildiraamatutest ja uurime, kui palju need aitavad lapse arengule kaasa ja mille järgi peaks raamatuid valima. Tähelepanekuid jagab Eesti lastekirjanduse uurija Jaanika Palm.

Suvistel pühapäevapärastlõunatel kuulame korra veel üle läinud hooaja teadlase kommentaare, kus meie väljapaistvad teadlased – igaüks oma isikupärases stiilis – avaldavad mõtteid ja arvamusi teaduse ja ühiskonna teemadel. Teises kommentaarisaates saavad sõna füüsik Andi Hektor, ökoloog Mihkel Kangur, biokeemik Kadi-Liis Saar, mehaanik Jüri Engelbrecht, psühholoog Grete Arro, geograaf Rein Ahas ja mäeinsener Veiko Karu. Kindlasti nopime neist kommentaaridest veel mõnegi terase tähelepaneku ja kasuliku teadmiseivakese!

Suvistel pühapäevapärastlõunatel kuulame korra veel üle läinud hooaja teadlase kommentaare, kus meie väljapaistvad teadlased – igaüks oma isikupärases stiilis – avaldavad mõtteid ja arvamusi teaduse ja ühiskonna teemadel. Teises kommentaarisaates saavad sõna füüsik Andi Hektor, ökoloog Mihkel Kangur, biokeemik Kadi-Liis Saar, mehaanik Jüri Engelbrecht, psühholoog Grete Arro, geograaf Rein Ahas ja mäeinsener Veiko Karu. Kindlasti nopime neist kommentaaridest veel mõnegi terase tähelepaneku ja kasuliku teadmiseivakese!

Mis on hariduslik neuroteadus ja milleks seda vaja, selgitab teadlase kommentaaris Tallinna Ülikooli psühholoog Grete Arro.Kus asub teadvus ja kuidas puutub ta pärismaailmaga kokku, küsime Tartu Ülikooli psühholoogilt Renate Rutikult, kes on otsinud ajust teadvuse neuronaalseid korrelaate ehk subjektiivse teadvuselamuse füüsikalisi kaasnähte.

Mis on hariduslik neuroteadus ja milleks seda vaja, selgitab teadlase kommentaaris Tallinna Ülikooli psühholoog Grete Arro.Kus asub teadvus ja kuidas puutub ta pärismaailmaga kokku, küsime Tartu Ülikooli psühholoogilt Renate Rutikult, kes on otsinud ajust teadvuse neuronaalseid korrelaate ehk subjektiivse teadvuselamuse füüsikalisi kaasnähte.

Teadusala teemasid tutvustavad füüsik Andi Hektor, geneetik Riin Tamm, psühholoog Grete Arro ja saatejuht Priit Ennet, kes kõik Teadusala kolmel arutelul ka osalevad. Karikakramängu küsimus tuleb ERR toimetajalt Jaan-Juhan Oidermaalt, kes osaleb Väärtustealal tehisintellekti alasel arutelul.Kuula 14. augustil kell 10.05.