POPULARITY
Upp till 70 procent av alla strokepatienter riskerar drabbas av hjärntrötthet, eller fatigue, som en konsekvens av stroken. Det är en trötthet som inte kan vilas bort och som inte syns men som kan ha stor påverkan på livskvaliteten. Forskarna Alison Godbolt och Marika Möller berättar om begreppet fatigue, möjliga orsaker och vad som kan göras för att hjälpa drabbade.
Erika ramlar av sin häst. När hon vaknar minns hon ingenting som hänt innan olyckan, de första 25 åren av hennes liv är borta. Hur går man vidare? Lyssna på alla avsnitt i Sveriges Radio Play. Erika mindes varken sin familj eller sin dåvarande partner. Minnena kom inte tillbaka när hon tittade på fotografier. Det enda hon kom ihåg var hur man rider, cyklar och kör bil. – Jag kunde köra bil men jag kom inte ihåg några trafikregler, säger Erika.Hon berättar att hennes pappa satt i passagerarsätet när de körde in till stan och hur han blev alldeles chockad när hon körde mot rött i en korsning – hon hade ingen aning om att rött betyder stanna. Hör också Agneta Herlitz, professor i psykologi vid Karolinska institutet, minnesmästaren Idriz Zogaj och Marika Möller, neuropsykolog som arbetar som utvecklingsledare på rehab-medicinska universitetskliniken i Stockholm på Danderyds sjukhus. Dag Nyholm, professor i neurologi vid Uppsala universitet berättar om det mystiska fenomenet TGA – en tillfällig minnesförlust som kan inträffa vid bland annat bastu- och kallbad. Dörröppningseffekten kallas det när man går in i ett nytt rum och plötsligt glömmer bort varför man är där. Gabriel Radvansky, professor vid University of Notre Dame har studerat det. Programledare är Ulrika Hjalmarson NeidemanReportrar Ninos Chamoun och Olivia SandellProducent Alice Lööf
Uusimman jakson vieraana Marika Mäkelä. Mäkelän kuudelle vuosikymmenelle ulottuva ura herättää kunnioitusta. Marjatta ja Mäkelä keskustelevat jaksossa muun muassa siitä, miten Marikan ilmaisu on kokenut uran aikana suuriakin muutoksia ja siitä, miten Suomessa feminiinisyys ja koristeellisuus taiteessa koettiin vähempiarvoisina. Kuulemme myös Mäkelän ajatuksia siitä, millaista oli mullistaa 1980-luvulla suomalaista taidekenttää ja minkälainen ilmapiiri silloin vallitsi. --- Send in a voice message: https://anchor.fm/galerie-forsblom/message
Senine ajalookirjutus ketrab meie argiteadvuses kulunud narratiivi eestlastest kui orjarahvast. Kuid kas see on tõde? Kuidas eristada müüti ja autentseid minevikusündmuseid? Mil moel meie esivanemad tegelikult elasid ja teiste rahvaste lävisid? Kui jälgida avalikkuseski lahti rullunud kaasahaaravaid debatte, pole liialdus öelda, et oleme jõudnud oma rahvusliku identiteedi mõtestamisel täiesti uude ajajärku. Nii kõlab sissejuhatus ajalookonverentsile, mis leiab aset 27. novembril algusega kell 11 Theatrumi saalis. Palusin kolmel konverentsil ülesastujal aimu anda, mida põnevat seal kuulda saab. Meil on ajakirjanduses kõige rohkem tekitanud furoori ajaloodoktor Kristjan Oad, kelle viimase Päevalehes ilmunud loo pealkiri räägib iseenda eest: eestlane – põline vallutaja. Nüüd konverentsi päevakavas olev ettekanne pole mitte vähem intrigeeriv: "Kas pärisorjuse aegsed Eestimaa mõisnikud pidasid end... eestlasteks?“ Kuidas üldse eristada müüte tegelikkusest? Me kõik oleme kuulnud Läti Hendrikust ja saame ka aru, kelle laulu ta laulis. Mida sinna kõrvale veel panna? SA Osiliana juhi Marika Mägi ettekanne kõlabki: „Mis jäi Läti Henrikul mainimata?“ Palju me oskame rääkida aga ajast enne, kui kroonikud tulid? Arheoloogiaprofessor Heiki Valk on uurinud eestlaste linnuseid. Mida paljastab maapõu? Kui ägedaid sõdu – ja kellega me pidasime? Kes neid kindlusi valitsesid? Saates aruteleme veel, kui palju tohib üldse lasta spekulatsioonidel ajaloo uurimise puhul mängida lasta? Ega me tegele uute faktide otsimise asemel hoopis ise müüdiloomisega? Ja - kui palju on ühes praeguses inimeses, kes siin praegu elab, enam Lembitut? Pärast nii paljude võõraste rahvaste ülekäimist? Kuulake Krister Parise „Erisaadet“ siit!
Airut-lehden äänijutussa puhutaan vaaleihin liittyvistä käytännöistä näkövammaisen kannalta. Miten sujuvat esimerkiksi vaaliavustaminen ja kotiäänestys? Päätoimittaja Marika Mäkinen haastattelee Näkövammaisten liiton järjestöpäällikkö Markku Möttöstä. Jutussa mainitut vaalipäivämäärät ovat virheelliset, sillä juttu on tehty ennen vaalien siirtämistä huhtikuulta kesäkuulle. Oikeat päivämäärät: vaalit.fi/aikataulut-kuntavaaleissa. Tämän äänijutun tekstivastine on luettavissa Airut-verkkolehdestä: www.airutlehti.fi/tekstivastineet/kuntavaalit-tulevat. Lue lisää: www.airutlehti.fi www.näkövammaistenliitto.fi
Saates esimeses pooles saab sõna Eva-Liisa Orula TÜ loodusmuuseumist, kes räägib „Eesti taimevaramust“ ja sellest, kuidas õpilased selle Eesti vabariigi juubelikingiks kokku panid. Saate teine pool on EMÜ taimetervise õppetooli juhataja professor Marika Männi päralt, kes selgitab, milles seisneb vaimukas taimekaitsemeetod, mille nimi on entomovektortehnoloogia, ja kui tõhusalt see võib maasikasaaki suurendada.
Är vi föräldrar för blåögda då vi tror att våra egna barn inte mobbar? I Familjeliv träffar vi 39-åriga Henrik Aalto som berättar hur mobbningen i högstadiet höll på att ta livet av honom. Vi träffar också Minna Seppälä som fick höra att hennes 11-åriga son mobbar i skolan. Rektor Ulrika Willför-Nyman vid Vindängens skola i Esbo berättar hur man nuförtiden motverkar mobbning i skolorna. Red. Annika Löfgren och Marika Mäklin.
Familjeliv firar jul i tre olika familjer: I nyfamiljen Hällström-Svensson har barnen flera olika jular, familjen Forssell flyr julvimlet till Jurmo i yttre skärgården och så besöker vi en familj med finlandssvenska, israeliska och algeriska rötter. Red. Annika Löfgren, Annika Sylvin-Reuter och Marika Mäklin.
Hur är det att få barn när man själv är tonåring? Vi träffar Janina Nylund, Daniel Gunnar och Meme Forsstedt, som alla blev föräldrar i tonåren. Redaktörer: Marika Mäklin, Filippa Sundlin och Annika Löfgren.
Finlandssvenska elever är lata - är det föräldrarnas fel? Hur mycket ska man som föräldrar engagera sig i barnets skolgång? Familjeliv pratar med föräldrarna Carina Granholm, Lasse Nyberg och Jan Lindholm på en Hem och skola-träff. Hos familjen Nurmi-Kokko är läxläsning ett sätt att umgås med barnen. Micaela Romantschuk, verksamhetsledare på Hem och skola talar om riskerna med att engagera sig för mycket som förälder. Red. Annika Löfgren och Marika Mäklin.