Podcasts about teatriakadeemia

Möödunud laupäeval osales Klassikaraadio Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kaasaegsete etenduskunstide tudengite koolitöös, kus eksperimenteeriti erinevate etenduskunsti vormide ja teemadega.

Äsja asutatud keelpilliorkester Musica Vivere ühendab Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia rahvusvahelisi tudengeid ja nende debüütkontsert toimub 22.

Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia džässmuusika eriala avamisest möödub tänavu sügisel 20 aastat ja pühapäeval toimub suur galakontsert.

Saatekülaline on pianist Lembit Orgse, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia interpretatsioonipedagoogika õppejuht, varase klahvpillimuusika professor.

Külalised on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli XXXI lennu üliõpilased Hele Palumaa ja Karl Birnbaum ning kursuse juhendaja Jaak Prints.

„Eesti laul“ on selgitanud tänavuse võitja ja sest tõukudes kannab Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituudi ja Levila koostöös valmiva taskuhäälingu „TÜHI eeter” kümnes osa „Kas popmuusika on pop?“. Küsime, mida kujutab endast popmuusika ja kuidas see on ajas teisenenud? Mis on eesti popmuusika erijooned ja kuidas seostub popmuusika eri subkultuuride ja identiteediga. Neil teemadel räägivad TÜHI popkultuuriteooria lektor, muusikakriitik Tõnis Kahu ja muusikateadlane, Eesti Muusika ja Teatriakadeemia lektor Brigitta Davidjants. Saadet veavad Joosep Susi ja Mari Uusküla.

Noorte muusikute võimalused end laias maailmas erialaliselt täiendada on toonud ettepanekuid ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppekava ajakohastamise teemal. Asjaosaliste mõtteid kuuleb laupäeval, 28. jaanuaril kell 9.

Käimas on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia esindusfestival müriaadFEST, mis on ellu kutsutud eesmärgiga jagada nädala jooksul publikuga seda, millega Eesti ainsas muusika- ja teatriülikoolis igapäevaselt tegeldakse.

......kes on olnud EMTA rektor aastast 2017.

4.

Inga Lunge on eesti näitleja. Ta lõpetas 2004 aastal Eesti Humanitaarinstituudi teatriõppe ja 2011. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli magistriõppe. Ta on eelkõige tuntud osatäitmisega Eesti vaadatuimas telesarjas "Pilvede all", kus ta mängis alates 2010. aastast. Ta osales 2016. aasta sügishooajal TV3 meelelahutussaatesarjas "Su nägu kõlab tuttavalt". Alates 2021. aastast on ta Vana Baskini Teatri näitleja. Saade on salvestatud Aparaadio podcastifestivalil 2022. Inga Lunge Web: Facebook: Insta: Täitsa Pekkis Saade Insta: https://www.instagram.com/taitsapekki... Web: https://www.taitsapekkis.ee Festival: https://taitsapekkis.ee/seminar/ Patreon: https://www.patreon.com/taitsapekkis

Inga Lunge on eesti näitleja. Ta lõpetas 2004 aastal Eesti Humanitaarinstituudi teatriõppe ja 2011. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli magistriõppe. Ta on eelkõige tuntud osatäitmisega Eesti vaadatuimas telesarjas "Pilvede all", kus ta mängis alates 2010. aastast. Ta osales 2016. aasta sügishooajal TV3 meelelahutussaatesarjas "Su nägu kõlab tuttavalt". Alates 2021. aastast on ta Vana Baskini Teatri näitleja.Saade on salvestatud Aparaadio podcastifestivalil 2022.Inga LungeInsta: https://www.instagram.com/ingalunge/ Täitsa Pekkis SaadeInsta: https://www.instagram.com/taitsapekki...Web: https://www.taitsapekkis.eeFestival: https://taitsapekkis.ee/seminar/Patreon: https://www.patreon.com/taitsapekkisSupport the show

Milliseks on kujunenud sõja tingimusis Vene muusikute olukord rahvusvahelistel lavadel? Kell 10.15 on külas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor Ivari Ilja.

Stuudiokülaline on ukrainlanna, EMTA üliõpilane Oksana Lohinova, kes esineb eeloleval pühapäeval Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia toetuskontserdil Ukraina heaks.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saksofoni õppeklassi asutamisest möödub 40 aastat.

"Kuidas lahendad konflikte sina? Konflikte on meie kõigi elus ja nende lahendamise oskused on vajalikud igal elualal erinevates sotsiaalsetes situatsioonides. Taastav õigus on üks viis läheneda konfliktide lahendamisele. Taastava õiguse erinevatel meetoditel on suur potentsiaal, kuid Eestis neist võimalustest veel palju ei teata. Taastava õiguse eesmärk on neutraalse vahendaja abil probleeme läbi rääkida, leida viisid tekkinud kahju heastamiseks ja edasiliikumiseks. Pikas perspektiivis aitab taastav õigus luua avatud ja turvalise kogukonna. Arutelu esimeses pooles näitame taastava õiguse protsessi läbimängu ühe levinud kogukonnakonflikti näitel. Kuidas käituda olukorras, kus õigusrikkumisi sooritav noor häirib kogukonna turvatunnet ja stabiilsust? Kuidas tunnevad end selles olukorras teiste laste vanemad, kohaliku kooli õpetajad ja noor ise? Kuidas jõuda kõigile sobiva lahenduseni? Just neile küsimustele saabki taastava õiguse läbimängust vastused. Arutelu teises pooles räägivad panelistid, millistes olukordades taastava õiguse meetodit veel kasutada saab ning mis on meetodi eelised ja puudused võrreldes teiste konfliktilahendusviisidega. Arutelujuht: Urmas Vaino – ERRi teleajakirjanik ja vabatahtlik konfliktivahendaja Arutelus osalejad:Annegrete Johanson - Sotsiaalkindlustusameti taastava õiguse ja lepituse teenuse juht; Kristel Põhjala - Rapla maakonna noorsoopolitseinik ja vabatahtlik konfliktivahendaja; Stanislav Solodov - Justiitsministeeriumi projektijuht ja vabatahtlik konfliktivahendaja. Etenduses osalevad: Margarita Ingel – Politsei ja Piirivalveameti vanemkorrakaitseametnik ja vabatahtlik konfliktivahendaja; Arno Lauk – Politsei ja Piirivalveameti ennetusspetsialist ja vabatahtlik konfliktivahendaja; Erik Richard Salumäe – Eesti Muusika ja Teatriakadeemia lavakunstikooli III kursuse tudeng; Karel Käos - Eesti Muusika ja Teatriakadeemia lavakunstikooli III kursuse tudeng; Maria Liive - Eesti Muusika ja Teatriakadeemia lavakunstikooli III kursuse tudeng Arutelu korraldaja: Justiitsministeerium

Aastaid on räägitud lavastajate puudusest Eesti teatrimaastikul, kuid nii Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolist kui ka Viljandi kultuuriakadeemiast tuleb pidevalt noori lavastajaid juurde. Milles siis probleem?

Kuidas lahendad konflikte sina? Konflikte on meie kõigi elus ja nende lahendamise oskused on vajalikud igal elualal erinevates sotsiaalsetes situatsioonides. Taastav õigus on üks viis läheneda konfliktide lahendamisele. Taastava õiguse erinevatel meetoditel on suur potentsiaal, kuid Eestis neist võimalustest veel palju ei teata. Taastava õiguse eesmärk on neutraalse vahendaja abil probleeme läbi rääkida, leida viisid tekkinud kahju heastamiseks ja edasiliikumiseks. Pikas perspektiivis aitab taastav õigus luua avatud ja turvalise kogukonna. Arutelu esimeses pooles näitame taastava õiguse protsessi läbimängu ühe levinud kogukonnakonflikti näitel. Kuidas käituda olukorras, kus õigusrikkumisi sooritav noor häirib kogukonna turvatunnet ja stabiilsust? Kuidas tunnevad end selles olukorras teiste laste vanemad, kohaliku kooli õpetajad ja noor ise? Kuidas jõuda kõigile sobiva lahenduseni? Just neile küsimustele saabki taastava õiguse läbimängust vastused. Arutelu teises pooles räägivad panelistid, millistes olukordades taastava õiguse meetodit veel kasutada saab ning mis on meetodi eelised ja puudused võrreldes teiste konfliktilahendusviisidega. Arutelujuht: Urmas Vaino – ERRi teleajakirjanik ja vabatahtlik konfliktivahendaja Osalejad: Annegrete Johanson - Sotsiaalkindlustusameti taastava õiguse ja lepituse teenuse juht; Kristel Põhjala - Rapla maakonna noorsoopolitseinik ja vabatahtlik konfliktivahendaja; Stanislav Solodov - Justiitsministeeriumi projektijuht ja vabatahtlik konfliktivahendaja. Etenduses osalevad: Margarita Ingel – Politsei ja Piirivalveameti vanemkorrakaitseametnik ja vabatahtlik konfliktivahendaja; Arno Lauk – Politsei ja Piirivalveameti ennetusspetsialist ja vabatahtlik konfliktivahendaja; Erik Richard Salumäe – Eesti Muusika ja Teatriakadeemia lavakunstikooli III kursuse tudeng; Karel Käos - Eesti Muusika ja Teatriakadeemia lavakunstikooli III kursuse tudeng; Maria Liive - Eesti Muusika ja Teatriakadeemia lavakunstikooli III kursuse tudeng Arutelu korraldaja: Justiitsministeerium

Tänases vahetunnis debateerivad kaitseväe peastaabi ülem brigaadikindral Veiko-Vello Palm ning Eesti Muusika ja Teatriakadeemia klarneti ja puhkpilliorkestri dirigeerimise professor Toomas Vavilov, kas orkestri pealt tegevuskulusid kärpida on kõige parim lahendus ja kuidas saaks säilitada kaitseväe orkestri kohalolek paraadidel ka edaspidi. Saate teises pooles võtame liinile Pärnu Haigla juhatuse esimehe Urmas Sule, kes räägib siiani vaktsineerimata tervishoiutöötjatest, kes moodustuvad kõigist tervishoiutöötajatest lausa viiendiku. Saate lõpus tuleb juttu ka eksootilistest lemmikloomadest. Stuudios Indrek Ojamets, Kuku Raadiost. Saatejuht on Henry-Laur Allik, Postimehe uudistetoimetusest.

Tänases vahetunnis debateerivad kaitseväe peastaabi ülem brigaadikindral Veiko-Vello Palm ning Eesti Muusika ja Teatriakadeemia klarneti ja puhkpilliorkestri dirigeerimise professor Toomas Vavilov, kas orkestri pealt tegevuskulusid kärpida on kõige parim lahendus ja kuidas saaks säilitada kaitseväe orkestri kohalolek paraadidel ka edaspidi. Saate teises pooles võtame liinile Pärnu Haigla juhatuse esimehe Urmas Sule, kes räägib siiani vaktsineerimata tervishoiutöötjatest, kes moodustuvad kõigist tervishoiutöötajatest lausa viiendiku. Saate lõpus tuleb juttu ka eksootilistest lemmikloomadest. Stuudios Indrek Ojamets, Kuku Raadiost. Saatejuht on Henry-Laur Allik, Postimehe uudistetoimetusest.

Tänases vahetunnis debateerivad kaitseväe peastaabi ülem brigaadikindral Veiko-Vello Palm ning Eesti Muusika ja Teatriakadeemia klarneti ja puhkpilliorkestri dirigeerimise professor Toomas Vavilov, kas orkestri pealt tegevuskulusid kärpida on kõige parim lahendus ja kuidas saaks säilitada kaitseväe orkestri kohalolek paraadidel ka edaspidi. Saate teises pooles võtame liinile Pärnu Haigla juhatuse esimehe Urmas Sule, kes räägib siiani vaktsineerimata […]

Kõrgelt hinnatud viiuldaja ja viiulipedagoogi, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professori ning Sibeliuse Akadeemia õppejõu Mari Tampere-Bezrodny 70. sünnipäeval kuulame valikut tema kolmikalbumilt.

Meie kolmekümnendas osas oleme ühendanud jõud vaimse tervise portaaliga Peaasi.ee, sest käimas on tervisevitamiinide kampaania. Saates on vaimse tervise portaali Peaasi.ee koolitaja ning Muusika- ja Teatriakadeemia psühholoog Elina Kivinukk ning muusik Peedu Kass. Räägime headest tunnetest ja emotsioonidest, une vajalikkusest, kuidas harjutada teadlikult tänulikkust ning kuidas on viimane aasta meid kõiki muutnud. Kui tahad rohkem teada või abi vaimse tervise teemadel külasta portaali Peaasi.ee. 

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kutsub homme doktorantide kontserdile, kus teiste kõrval esinevad Tiiu Sisask ja Maila Laidna.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kutsub homme doktorantide kontserdile, kus teiste kõrval esinevad Tiiu Sisask ja Maila Laidna.

Eesti Keelpilliõpetajate Ühingu ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koostöös kuulutati välja Eesti Keelpillimängijate Konkurss, mis on pühendatud helilooja Eduard Tubina 115.

Eesti Keelpilliõpetajate Ühingu ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koostöös kuulutati välja Eesti Keelpillimängijate Konkurss, mis on pühendatud helilooja Eduard Tubina 115.

Sel nädalal ühendas Eesti Riiklik Sümfooniaorkester jõud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia orkestriga ning üheskoos toodi ettekandele Dmitri Šostakovitši Kümnes sümfoonia ning Sergei Prokofjevi Kolmas klaverikontsert.

Täna õhtul toimub Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkestri ühine kontsert, dirigent on Paul Mägi.

Täna õhtul toimub Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkestri ühine kontsert, dirigent on Paul Mägi.

Juttu tuleb kontserdisarja KÕRVARING II kontserdist, mis toimub 21.veebruaril Eesti Muusika –ja Teatriakadeemia kontserdimajas. Uue kontserdisarjaga „Kõrvaring“ toob Tallinna Kammerorkester fookusesse heliteosed, mida siinmail esitatakse harva või pole kunagi esitatud. Seekord on stuudios helilooja Erkki-Sven Tüür, sest sel reedel kõlab tema 1984 aastal loodud Sümfoonia nr 1 uusversiooni esiettekanne. Saadet juhib Ruth Tiidemann.

Juttu tuleb kontserdisarja KÕRVARING II kontserdist, mis toimub 21.veebruaril Eesti Muusika –ja Teatriakadeemia kontserdimajas. Uue kontserdisarjaga „Kõrvaring“ toob Tallinna Kammerorkester fookusesse heliteosed, mida siinmail esitatakse harva või pole kunagi esitatud. Seekord on stuudios helilooja Erkki-Sven Tüür, sest sel reedel kõlab tema 1984 aastal loodud Sümfoonia nr 1 uusversiooni esiettekanne. Saadet juhib Ruth Tiidemann.

Juttu tuleb kontserdisarja KÕRVARING II kontserdist, mis toimub 21.veebruaril Eesti Muusika –ja Teatriakadeemia kontserdimajas. Uue kontserdisarjaga „Kõrvaring“ toob Tallinna Kammerorkester fookusesse heliteosed, mida siinmail esitatakse harva või pole kunagi esitatud. Seekord on stuudios helilooja Erkki-Sven Tüür, sest sel reedel kõlab tema 1984 aastal loodud Sümfoonia nr 1 uusversiooni esiettekanne. Saadet juhib Ruth Tiidemann.

Oskar Luts kirjutas draama „Laul õnnest“ 1913. aastal: lavastatud on seda seni vaid kolmel korral, viimati 1924. aastal. Aga sel laupäeval, 8. veebruaril jõuab Sadamateatris publiku ette Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli 29. lennu bakalaureuselavastus „Laul õnnest“. Saates on külas lavastaja Elise Metsanurk. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Oskar Luts kirjutas draama „Laul õnnest“ 1913. aastal: lavastatud on seda seni vaid kolmel korral, viimati 1924. aastal. Aga sel laupäeval, 8. veebruaril jõuab Sadamateatris publiku ette Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli 29. lennu bakalaureuselavastus „Laul õnnest“. Saates on külas lavastaja Elise Metsanurk. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Tunnustatud dirigent ja koorijuht oli saates kui Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koori- ja orkestrijuhtimise õppesuuna juht. Kaljuste rääkis muusikatunnetusest ja musitseerimisest üldisemalt, koorijuhtide palga teemal, õppimisest Muusikaakadeemias ja laulupeost. Eetris laupäeval 25. jaanuaril kell 9 ja kordusena pühapäeval 26. jaanuaril kell 12.

Tunnustatud dirigent ja koorijuht oli saates kui Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koori- ja orkestrijuhtimise õppesuuna juht. Kaljuste rääkis muusikatunnetusest ja musitseerimisest üldisemalt, koorijuhtide palga teemal, õppimisest Muusikaakadeemias ja laulupeost. Eetris laupäeval 25. jaanuaril kell 9 ja kordusena pühapäeval 26. jaanuaril kell 12.

Täna algab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 100.

Täna algab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 100.

Täna pärastlõunal toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammersaalis Heino Kaljustele pühendatud Koolimuusika päev.

Täna pärastlõunal toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammersaalis Heino Kaljustele pühendatud Koolimuusika päev.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia jazzmuusikaosakond tähistab 15.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia jazzmuusikaosakond tähistab 15.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia avas Saksa ooperilavastaja Joachim Herzi annetatud raamatu- ja muusikakogu.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia avas Saksa ooperilavastaja Joachim Herzi annetatud raamatu- ja muusikakogu.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (endine Tallinna Konservatoorium) kunagise klaveriprofessori Bruno Luki sünnist möödub eeloleval pühapäeval 110 aastat.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (endine Tallinna Konservatoorium) kunagise klaveriprofessori Bruno Luki sünnist möödub eeloleval pühapäeval 110 aastat.

Stuudios on Tõnu Kaljuste, kelle käe all kõlab täna õhtul Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdisaalis Rudolf Tobiase oratooriumi "Joonas" eestikeelse versiooni ja originaalorkestratsiooni ettekanne.

Stuudios on Tõnu Kaljuste, kelle käe all kõlab täna õhtul Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdisaalis Rudolf Tobiase oratooriumi "Joonas" eestikeelse versiooni ja originaalorkestratsiooni ettekanne.

Reportaaž maja avamiselt.

Mart ja Max jätkavad edukat taskuhäälingut ja pakuvad nippe kuidas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli sisse saada. Ja mida näitlejad üldse söövad? Ja kuidas lavakoolis catering töötab? Ja mis juhtus Max’i kimchiga?

Seoses teaduse rahastamise teemaga kipuvad üles kerkima korduvad küsimused: Mis kasu on teadlaste tööst? Kuidas teaduse rahastamise tõus inimeste elu paremaks muudab? Miks peetakse teaduse rahastamist investeeringuks ja kas see tasub päriselt ära? Ühisarutelus osalevad Eesti noored tippteadlased laiast erialade valikust, alates teoreetilisest füüsikast ja lõpetades muusikateadusega, et näidata, kuidas ja millise viiteajaga uusimad avastused nende erialalt eestlaste igapäevaellu jõuavad. Arutelu juht: Tuul Sepp (Eesti Noorte Teaduste Akadeemia) Osalejad: Jaan Aru (Berliini Humboldti Ülikooli järeldoktor), Katrin Tiidenberg (Tallinna Ülikooli dotsent), Ester Oras (Tartu Ülikooli vanemteadur), Marju Raju (Eesti Muusika ja Teatriakadeemia teadur), Mario Kadastik (Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi teadusdirektor), Andra Siibak (Tartu Ülikooli professor) Korraldaja: Eesti Noorte Teaduste Akadeemia Arutelu toimus 10. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Muusikateadlane Tiia Järg on Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia õppejõuna eksamitulemusi lugedes teinud märkmeid markantsematest vastustest.

Muusikateadlane Tiia Järg on Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia õppejõuna eksamitulemusi lugedes teinud märkmeid markantsematest vastustest.

Eile algas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kevadhooaja suursündmus, vanamuusikafestival Ceciliana, mis kestab nädala lõpuni.

Täna õhtul annavad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammersaalis kontserdi saksofonist Karl Tipp ja torupillimängija Karolin Vetevoog.

Külas on Tõnu Kaljuste nimelise stipendiumi pälvinud Mai Simon, kes on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorant.

Naily Saripova on sündinud Tallinnas läbi ja lõhki tatari peres. Peres, kus oli tähtsal kohal tatari keele rääkimine ja tatari kommete au sees hoidmine. Mõistagi rääkisid ja räägivad kõik pereliikmed ka eesti keelt ja tunnevad end Eesti kultuuriruumis väga hästi. Omalaadseid emotsioone tekitas Nailyle küll käik Venemaale esivanemate kodukülla - seal olid juured ja seal olid inimesed, kes läksid südamesse. Tatarlanna on lõpetanud Eesti Muusika - ja Teatriakadeemia ning on tänasel päeval edukas pianist.

Naily Saripova on sündinud Tallinnas läbi ja lõhki tatari peres. Peres, kus oli tähtsal kohal tatari keele rääkimine ja tatari kommete au sees hoidmine. Mõistagi rääkisid ja räägivad kõik pereliikmed ka eesti keelt ja tunnevad end Eesti kultuuriruumis väga hästi. Omalaadseid emotsioone tekitas Nailyle küll käik Venemaale esivanemate kodukülla - seal olid juured ja seal olid inimesed, kes läksid südamesse. Tatarlanna on lõpetanud Eesti Muusika - ja Teatriakadeemia ning on tänasel päeval edukas pianist.