Podcasts about raamatu

Endine Euroopa Liidu suursaadik Ukrainas Matti Maasikas avaldas meenutused oma Kiievi aastatest. Raamatu "Rahvas, kes hakkas vastu" esitlusel olid avatud ka Kuku "Välismääraja" mikrofonid. Salvetus Kuku eetris sel pühapäeval kell 11. Juttu juhtis Neeme Raud.

Riigivanemate sarjas ilmus kuues raamat "Otto Strandman.

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all Peter Turchini raamat "Lõpuaeg. Eliidid, kontraeliidid ja teekond poliitilisse lagunemisse". Raamatu keskne küsimus puudutab sotsiaalset võimu: kes valitseb ja kuidas valitsev eliit hoiab oma domineerivat seisundit, märgib Tiido.

Raamatu ja roosi päev, kirjandusfestival Prima Vista Tartus ja Paides, välijõusaalide uus hooaeg, jooksusarja GoRunTartu laienemine ning Tartu Maastikumaratoni uus lahendus. Neli intervjuud seob saateks Madis Ligi.

Pühapäeval, 23.

Helina Kalda on kahe armsa lapse ema ning ametilt füsioterapeut. Inimesena on ta aga liikumisentusiast, hobisportlane ning lihtsalt üks naine, kes on inimkehast lummatult tahtnud alati teada, mis toimub inimese sees, kuidas mõjutab meie elustiil meie tervislikku seisundit ning miks tekivad erinevad terviseprobleemid. Saatest saad teada: - mille poolest erineb füsioteraapia kiropraktikast; - kuidas on omavahel seotud soolestik ja neuroloogia; - kas ja kuidas liigitada erineva kehalise koormusega treeningviise; - kuidas mõjub füüsiline aktiivsus meie ajule; - kuidas enda keha kuulata; Raamatu soovitused: Anders Hansen "Tugev aju" Giulia Enders "Võluv soolestik" Tutvu meie tegemiste ja toodetega siin: www.organismipuhastus.ee https://www.facebook.com/cleansify.eesti https://www.instagram.com/cleansify.eesti

"Erinnüste missa" on mu 2013. aasta kevadel Postimehes ilmunud [laastuke](https://leht.postimees.ee/1250054/hardo-pajula-erinnuste-missa), mis sai ka "[Kassi nurinate](https://www.apollo.ee/kassi-nurinad.html)" kaante vahele. "Kreeka mütoloogias jälitasid oma ema tapnud Orestest kättemaksujumalannad erinnüsed ('vihased'). Nende raev lahtus alles pärast õigeks mõistvat kohtuotsust, misjärel neid hakati kutsuma eumeniidideks ('heatahtlikeks'). Lääne progressiivse ajastu kõige olulisemaks saavutuseks on kahtlemata monstrumlik riigiaparaat. Viimastel aastakümnetel on see olnud üsna heatahtlik. Segastel aegades sirutuvad selle malaka järele aga taas ajaloo sihti teadvate prohvetite käed. Just siis võivad eumeniididest jälle erinnüsed saada. Nagu näitab Grary missa: prouadel on ühine DNA," kirjutasin ma seal. Sel suvel ilmus eesti keeles prantsuse-ameerika kirjaniku Jonathan Littelli 2006. aastal trükivalgust näinud Prantsuse kõrgete auhindadega pärjatud romaan "[Eumeniidid](https://varrak.ee/raamat/eumeniidid/)". ""Eumeniidid” on kui meie aja „Odüsseia”, mis rullub lahti läbi Teise maailmasõja. Raamatu lõputuna näivatel lehekülgedel vilksatab rohkem kui kaks tuhat reaalset ja veidi vähem reaalset isikut Hitlerist Eichmannini, Goebbelsist Göringini. Peategelase ebatavaline saatus viib ta Babi Jari massihukkamiste tunnistajaks, mägijuutide küladesse Kaukaasias, Stalingradi alla, Pariisi tolle aja juhtivate intellektuaalide seltskonda ning otse põrgusse Poola ja Saksamaa koonduslaagrites," kirjutatakse Varraku kodulehel. Olen palunud tänasesse saatesse teose tõlkija Heli Alliku ja selle raamatu värskelt läbi lugenud Sven Tammingu . Nii Heli kui ka Sven on saates esimest korda. Sven kirjutas aga loo "Tähenduse teejuhtide" [13. numbrisse](https://teejuhid.postimees.ee/7367199/sven-tamming-kuus-aastat-tantsu-deemonitega). Head kuulamist! H.

"Erinnüste missa" on mu 2013. aasta kevadel Postimehes ilmunud laastuke [1], mis sai ka "Kassi nurinate" [2] kaante vahele. "Kreeka mütoloogias jälitasid oma ema tapnud Orestest kättemaksujumalannad erinnüsed ('vihased'). Nende raev lahtus alles pärast õigeks mõistvat kohtuotsust, misjärel neid hakati kutsuma eumeniidideks ('heatahtlikeks'). Lääne progressiivse ajastu kõige olulisemaks saavutuseks on kahtlemata monstrumlik riigiaparaat. Viimastel aastakümnetel on see olnud üsna heatahtlik. Segastel aegades sirutuvad selle malaka järele aga taas ajaloo sihti teadvate prohvetite käed. Just siis võivad eumeniididest jälle erinnüsed saada. Nagu näitab Grary missa: prouadel on ühine DNA," kirjutasin ma seal.Sel suvel ilmus eesti keeles prantsuse-ameerika kirjaniku Jonathan Littelli 2006. aastal trükivalgust näinud Prantsuse kõrgete auhindadega pärjatud romaan "Eumeniidid" [3]. ""Eumeniidid” on kui meie aja „Odüsseia”, mis rullub lahti läbi Teise maailmasõja. Raamatu lõputuna näivatel lehekülgedel vilksatab rohkem kui kaks tuhat reaalset ja veidi vähem reaalset isikut Hitlerist Eichmannini, Goebbelsist Göringini. Peategelase ebatavaline saatus viib ta Babi Jari massihukkamiste tunnistajaks, mägijuutide küladesse Kaukaasias, Stalingradi alla, Pariisi tolle aja juhtivate intellektuaalide seltskonda ning otse põrgusse Poola ja Saksamaa koonduslaagrites," kirjutatakse Varraku kodulehel.Olen palunud tänasesse saatesse teose tõlkija Heli Alliku ja selle raamatu värskelt läbi lugenud Sven Tammingu . Nii Heli kui ka Sven on saates esimest korda. Sven kirjutas aga loo "Tähenduse teejuhtide" 13. numbrisse [4].Head kuulamist!H.————————————[1] https://leht.postimees.ee/1250054/har...[2] https://www.apollo.ee/kassi-nurinad.html[3] https://varrak.ee/raamat/eumeniidid/[4] https://teejuhid.postimees.ee/7367199... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Catherine Belton, "Putini inimesed. Kuidas KGB võttis tagasi Venemaa ja tungis siis edasi Läände". KAVA Kirjastuselt. Raamatu tõlkis Jana Linnart. Tutvustab Timo Tarve. Sõda Ukrainas ja laiemalt Läänega on Vladimir Putin koos oma vanade KGB kamraadidega ette valmistanud juba aastaid. Selle tarbeks on Putin ja ta lähikondsed järjekindlat kogu Venemaa majanduse rakendanud mustade kassade ja rahapesu skeemidesse. Tulemuseks on tohutud ressursid, mille kasutamise peamine eesmärk on lisaks isiklikule heaolule Venemaa sõjaliste ja mõjutusoperatsioonide rahastamine. Nii väidab oma kõmulises raamatus autor, kes tuginenud mitmete asjaosaliste ütlustele ja dokumentidele. Kes on need Putini inimesed ja Putin ise? Kuula ja saad teada!

"Hull fakt on see, et kõige sagedasemad vägistajad on perekonnaliikmed," räägib noortekirjanik Kaia Raudsepp oma romaanist "Lihtsalt ära jää üksi".

Catherine Belton, "Putini inimesed. Kuidas KGB võttis tagasi Venemaa ja tungis siis edasi Läände". KAVA Kirjastuselt. Raamatu tõlkis Jana Linnart. Tutvustab Timo Tarve. Sõda Ukrainas ja laiemalt Läänega on Vladimir Putin koos oma vanade KGB kamraadidega ette valmistanud juba aastaid. Selle tarbeks on Putin ja ta lähikondsed järjekindlat kogu Venemaa majanduse rakendanud mustade kassade ja rahapesu skeemidesse. Tulemuseks on tohutud ressursid, mille kasutamise peamine eesmärk on lisaks isiklikule heaolule Venemaa sõjaliste ja mõjutusoperatsioonide rahastamine. Nii väidab oma kõmulises raamatus autor, kes tuginenud mitmete asjaosaliste ütlustele ja dokumentidele. Kes on need Putini inimesed ja Putin ise? Kuula ja saad teada!

"Ma käisin selle loo kirjutamiseks president Kersti Kaljulaidiga kaasas nii välisreisidel kui nõupidamistel, ma lindistasin telefoniga kõike, mida võimalik, nii avalikult kui ka salaja.Neil salvestistel kuulen ma presidenti naermas, vihastamas, ma kuulen teda rõõmsa ja hirmununa. Kuulen teda isegi tulist kurja vandumas.Minu kirja pandud lugu ilmub algul siin lehel järjejutuna ning seejärel raamatuna. Ma tahan, et see aruanne presidendi tööst oleks aus ja ilustamata. Ma tahan, et siit leiaks hetki, mis võiksid jääda ajalukku.Ma usun, et see raamat teeb selgemaks, kuidas üldse luuakse presidenti, kui nii võib öelda."Raamatu autor: Daniel VaarikKaanepilt: Osta lugude peatükke veebis sedamööda, kuidas nad ilmuvad, telli kõik peatükid ette või ettetelli paberraamat: www. vapilovi.levila.ee

Romain Gary, „Tuulelohed“. Tõlkinud Madis Jürviste. Postimehe kirjastuselt. Loeb Rando Tammik. Raamatu väljaandmist toetas Prantsuse Suursaatkond ja Prantsuse Instituut Eestis. On aasta 1932. Tüünes Normandia külas elab 10-aastane poiss Ludo koos oma lahke ja ekstsentrilise onu Ambroise'iga, kes valmistab imetoredaid tuulelohesid. Ühel päeval kohtab Ludo maasikavälul noort poola aristokraati Lilat ning armub pöördumatult. Nõnda saab alguse liigutav lugu ühe mehe eluaegsest igatsusest naise järele, kes vastab neile tunnetele alles siis, kui Euroopa on langemas II maailmasõja õuduste küüsi. Pärast sakslaste sissetungi Poola läheb Lila perekond kaduma ning Ludo asub oma armastuse ja armastatute, kodumaa ning lõpuks ka iseenese päästmise teekonnale.

Anne Enright, „Ununenud valss“. Postimehe kirjastuse romaanisarjast. Tõlkinud Karin Suursalu. Loeb Kristi Aule. Dublini ontliku eeslinna tänavaid on katmas lumevaip. Gina silmitseb tasapisi tarduvat linna ja mõtiskleb möödaniku üle. Ta meenutab rikutud abielude hinnaga jagatud õndsust, inimesi koos kõigi nende kiiksudega oma elus, ennast koos kõigi oma kiiksudega inimeste seas, tõuse ja mõõnu. Ja last, kes tuli ta ellu mitme inimese hinge peeglina. Last, kes nägi Ginat suudlemas tema isa. Last, kes nägi oma isa suudlemas Ginat. Last, kelleta ei oleks kõik ehk niimoodi läinud. Raamatu väljaandmist toetas Literature Ireland.

Saates arutasime mis teeb mehest mehe ja kas ikkagi tasub sõtta minna? Tarvi ja Timo jagasid enda värvikamaid kogemusi ajateenistusest ja miks nad sellest raamatu kirjutasid. Mihkel promos Kaitseliitu ja Kats rääkis, miks ta läheks sõtta. Tsekka raamatutut "JUST NII,HÄRRA SEERSANT!" -> ajateenija.ee Tarvi Tiits Pioneeripataljoni ajateenija aastatel 2004–2005 (8kuud), reservi arvatud kaprali auastmes, osalenud reservõppekogunemisel 2010. aastal. Pärit Tallinnast, lõpetanud Rocca al Mare Kooli, hiljem Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna (avaliku sektori majandus, rahandus ja pangandus), praegu on käsil magistriõpingud IT-alal Taltechis. Tegutsenud mitmes noorteorganisatsioonis (Õpilasest Ettevõtjaks, AIESEC), hobi korras basskitarrist. Töökogemus nii era- kui avalikus sektoris, mh Euroopa Liidu struktuuritoetuste valdkonnas, kaitsetööstuses ja IT-vallas. Timo Porval Pioneeripataljoni ajateenija aastatel 2008–2009 (11kuud), reservi arvatud seersandi auastmes, osalenud reservõppekogunemisel 2011 ja 2018. aastal. Lõpetanud Nõo Reaalgümnaasiumi, hiljem Tallinna Tehnikakõrgkooli ehitusteaduskonna. Tegutsenud noorteorganisatsioonis Õpilasest Ettevõtjaks, ettevõtja ja turundusstrateeg (240 + digiprojekti) digiagentuuris Lavii. Veab online turunduse õpikeskkonda Turunduslabor ning podcasti “Ekspordime”. Vabal ajal loeb raamatuid, jookseb, veedab aega pojaga ning sõidab lohet. Täitsa Pekkis Saade Insta: https://www.instagram.com/taitsapekkissaade/ Web: https://www.taitsapekkis.ee​​ Toeta meid: https://www.patreon.com/taitsapekkis #koostöö

Saates arutasime mis teeb mehest mehe ja kas ikkagi tasub sõtta minna? Tarvi ja Timo jagasid enda värvikamaid kogemusi ajateenistusest ja miks nad sellest raamatu kirjutasid. Mihkel promos Kaitseliitu ja Kats rääkis, miks ta läheks sõtta. Tsekka raamatutut "JUST NII,HÄRRA SEERSANT!" -> ajateenija.eeTarvi TiitsPioneeripataljoni ajateenija aastatel 2004–2005 (8kuud), reservi arvatud kaprali auastmes, osalenud reservõppekogunemisel 2010. aastal. Pärit Tallinnast, lõpetanud Rocca al Mare Kooli, hiljem Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna (avaliku sektori majandus, rahandus ja pangandus), praegu on käsil magistriõpingud IT-alal Taltechis. Tegutsenud mitmes noorteorganisatsioonis (Õpilasest Ettevõtjaks, AIESEC), hobi korras basskitarrist. Töökogemus nii era- kui avalikus sektoris, mh Euroopa Liidu struktuuritoetuste valdkonnas, kaitsetööstuses ja IT-vallas.Tarvi LinkedIn Timo PorvalPioneeripataljoni ajateenija aastatel 2008–2009 (11kuud), reservi arvatud seersandi auastmes, osalenud reservõppekogunemisel 2011 ja 2018. aastal. Lõpetanud Nõo Reaalgümnaasiumi, hiljem Tallinna Tehnikakõrgkooli ehitusteaduskonna. Tegutsenud noorteorganisatsioonis Õpilasest Ettevõtjaks, ettevõtja ja turundusstrateeg (240 + digiprojekti) digiagentuuris Lavii. Veab online turunduse õpikeskkonda Turunduslabor ning podcasti “Ekspordime”. Vabal ajal loeb raamatuid, jookseb, veedab aega pojaga ning sõidab lohet.Timo instaTäitsa Pekkis SaadeInsta: https://www.instagram.com/taitsapekkissaade/Web: https://www.taitsapekkis.ee​​Toeta meid: https://www.patreon.com/taitsapekkis #koostöö

Yōko Ogawa, „Kustunud mälestuste saar“. Jaapani keelest tõlkinud Alari Allik. Postimehe kirjastuselt. Raamatu väljaandmist toetab Eesti Kultuurkapital. Loeb Kristi Aule. Mis jääb alles, kui kõik kustub? Nimetu saare nimetutel kallastel haihtuvad asjad: kõigepealt linnud, siis roosid ja paadid... Paljud saare elanikud ei märkagi, kuidas ümbritsev vähehaaval olematusesse libiseb. Need vähesed aga, kes kadunut veel mäletavad, elavad pidevas hirmus salapolitsei ees, kes hääbunud esemed ja unustamisvõimetud inimesed hirmuäratavate mälujahtide käigus minema viivad. Kui painajaliku loo peategelane, noor romaanikirjanik, avastab, et ka tema toimetaja võib peagi politsei haarangutes kaduma minna, otsustab ta aidata mehel põgeneda. Peagi tuleb tal silmitsi seista küsimusega – kuidas ja kellele kirjutada romaani, kui keegi ei mäleta enam sõnu ega tunne asju, mida need kunagi ammu tähistasid. Ja kuidas saavad teineteist armastada mees, kes kunagi midagi ei unusta, ja naine, kes enam midagi ei mäleta?

Found in Estonia podcasti suveseeria erisaade, kus jutustan, Eestis elava, Hongkongist pärit Iversoniga eesti keeles. Iverson jagab oma lugu, kuidas ta 4 aastat tagasi Eestisse kolis. Tänu millele ta oma eesti keele oskust arendanud on. Mis talle Eesti juures meeldib. Kuidas talle kohupiimakooki süüa meeldib. Hongkonglased vs eestlased. Rääkisime Iversoni kogemustest pikemalt ka inglise keelses episoodis ehk: episood 39 - kuula ka seda! See saade on erisaade eesti keelsete külalistega sarjast Found in Estonia inglise keelses taskuhäälingus. Tavapäraselt on igas saates külas mõni välismaalane, kellega jutustame inglise keeles - kuula ka neid! * Lingid, mida mainiti: Hongkongi keti näitus (inglise keeles) - www.chainsoffreedom.communistcrimes.org/ Raamatu soovitus: “Minu Hongkong” autorilt Teele Rebane * Found in Estonia podcasti ja meie tegemiste kohta, uuri lähemalt: www.foundinestonia.ee

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all paberraamatud ja e-raamatud. Jätke suvel digividinad mõneks ajaks kõrvale ja proovige mõnu tunda ka hea paberraamatu lugemisest ning selle poolt stimuleeritud mõttelennust, soovitab Tiido.

Jaan Kross, «Kallid krantsid». Koostanud Eerik-Niiles Kross. Eesti Üliõpilaste Seltsi kirjastuselt, 2021. Tutvustab Marek Strandberg. Jaan Krossi sajandal sünnipäeval - 2020 aastal - leitakse üles pea kogu ta kirjavahetus lähedastega, mis peetud ta vangilaagri ja asumise aastatel. Seni peeti seda kadunuks. Õigemini - seni polnud sellest aimugi. Just neist saab pea 1000 leheküljelise raamatu selgroog. Raamatu koostaja, Jaani poeg Eerik-Niiles on lisanud täpseid kirjeldusi nii toonastest laetud ning keerdu väänatud oludest, aga muudestki asjaoludest, mis ära trükitud kirjad sootuks uuel moel elama panevad. Nii Saksa kui Nõukogude okupatsiooni ajal rahvusliku meele pärast vangi pandud Kross oli enda tahtmata kirja-kirjanik veel ammu enne, kui temast trükitud kirjanik sai. Just seetõttu ehk saigi.

Jaan Kross, «Kallid krantsid». Koostanud Eerik-Niiles Kross. Eesti Üliõpilaste Seltsi kirjastuselt, 2021. Tutvustab Marek Strandberg. Jaan Krossi sajandal sünnipäeval - 2020 aastal - leitakse üles pea kogu ta kirjavahetus lähedastega, mis peetud ta vangilaagri ja asumise aastatel. Seni peeti seda kadunuks. Õigemini - seni polnud sellest aimugi. Just neist saab pea 1000 leheküljelise raamatu selgroog. Raamatu koostaja, Jaani poeg Eerik-Niiles on lisanud täpseid kirjeldusi nii toonastest laetud ning keerdu väänatud oludest, aga muudestki asjaoludest, mis ära trükitud kirjad sootuks uuel moel elama panevad. Nii Saksa kui Nõukogude okupatsiooni ajal rahvusliku meele pärast vangi pandud Kross oli enda tahtmata kirja-kirjanik veel ammu enne, kui temast trükitud kirjanik sai. Just seetõttu ehk saigi.

Sellel korral tervitan ma saatesse Marek Liinevi, kes on värske raamatu “Suhtekiskjad” autoriks. Teda tituleeritakse meheks, kes oskab anda nippe, kuidas suhetes kiskjaid ära tunda. Raamatu tagumisel küljel seisavad järgmised read: “Koletised ei varja end ammu enam lastetubades voodite all või riidekappides, vaid on kolinud meie elu- ja magamistubadesse, esinedes armukeste, elukaaslaste või abikaasadena. Me kõik oleme neid kohanud. Nad tiirutavad kui näljased haid seltskondlikus vees, olles pidevalt uue saagi otsingul. Nad näevad välja sõbralikud ja lustlikud kui delfiinid, ent käituvad kui halastamatud haid. Marek ise ütleb, et talle on antud üks kingitus, millega kaasneb suur vastutus. NB! Kui tunned, et soovid "Ausad mehed" podcasti tegemisi toetada, siis saad seda teha järgnevale konto kaudu. Iga summa aitab, aitäh! Konto, millele toetust saata: IBAN: LT123250047489114256 BIC: REVOLT21 SAAJA: Chris Kala Ausad Mehed: www.chriskala.com www.ausadmehed.ee Facebook: www.facebook.com/podcastausadmehed/ www.facebook.com/chriskkala Mareku tegemisi jälgi siit: https://www.facebook.com/marek.liinev https://www.facebook.com/suhtekiskjad https://suhtekiskja.ee

09.02.2021 toimus Facebookis kolmel erineval leheküljel (Podcasti "Ausad mehed", Kirjastuse Million Mindset ja Raamatupood Apollo) online raamatuesitlus podcasti "Ausad mehed" esikraamatu "Kontaktis endaga" raamatule. Selle virtuaalse raamatuesitluse jooksul rääkisime juttu erinevatel olulistel teemadel, mis puudutab endaga kontaktis olemist. Nendel teemadel rääkisid omavahel podcasti "Ausad mehed" eestvedaja Chris Kala, turundusekspert Timo Porval, koolitaja ja lektor Kristo Krumm ning podcastist tuntud mentor Indrek. NB! Kui tunned, et soovid "Ausad mehed" podcasti tegemisi toetada, siis saad seda teha järgnevale konto kaudu. Iga summa aitab, aitäh! Konto, millele toetust saata: IBAN: GB68REVO00997013422585 BIC: REVOGB21 SAAJA: Chris Kala SELGITUS: Oma facebooki nimi Ausad Mehed: www.chriskala.com www.ausadmehed.ee Facebook: www.facebook.com/podcastausadmehed/ www.facebook.com/chriskkala

Raamatu "Ettevaatust, kui vasak on parem" autor on ise ümberõppinud endine vasakukäeline, kes räägib nii ümberõppest kui aju erinevusest vasakukäeliste puhul. Kui sinugi laps tundub olevat vasakukäeline, siis tasub kuulata!

Sa asud kuulama podcasti Ausad Mehed, mille eesmärgiks on motiveerida ja inspireerida kuulajaid olemaks rohkem ausam enda vastu ning võtmaks suuremat vastutust enda isikliku elu ees. Raamatu saad tellida siit: https://million.ee/pood/kontaktis-endaga-chris-kala-million-mindset-kirjastus/ Lisaks, kui sa tunned, et saade, mida kuulad pakub sulle väärtust ning toob sinuni ennast arendavaid mõtteid, siis ole hea ja aita meid välja ning jäta meile Facebooki lehele arvustus ning hinda meie podcasti. Ning samuti, kui aega ja mahti on, siis too meile üks uus inimene või sõber, kes võiks saates oleva informatsiooniga resoneeruda. See kõik aitab meil sõnumit edasi levitada! www.chriskala.com Facebook: www.facebook.com/podcastausadmehed/ www.facebook.com/autorchriskala/ Instagram: www.instagram.com/chriskkala/ Head kuulamist! Copyright and used music belong to: 24-565 – El-jeezo-prod-by-btgrin

Ettevõtlustöötuba raamatu “Ettevõtlusmüüt” põhjal Sel korral kuuleme läinud suursündmusel InvesteerimisFestival 2019 toimunud ettevõtlustöötuba EstateGuru ja Crowdestate AruteluAlal. Läbinisti kasulikke ja praktilisi nõuanded jagas oma kogemusele tuginedes koolitaja, ettevõtja, kirjastaja ja investor Peeter Pärtel. InvesteerimisFestival toimus mullu juulis viiendat korda, millest võttis kolme päeva jooksul osa üle 680 osaleja, sh ligi 37 esinejat. Kui rohkem säästa ei saa, siis tuleb rohkem teenida. Ainult nii on võimalik kiirendada teekonda finantsilise sõltumatuseni. Siit aga küsimused, mida endalt küsida: ▪️ Kuidas on võimalik suurenda sissetulekut? ▪️ Kuidas teenida 10 000€ käivet kuus? ▪️ Kuidas ehitada ettevõte, mis tagab sulle ka “ettevõtlusvabaduse”? Kõik huvilised saavad tasuta alla laadida osa raamatust, mis annab hea ettevalmistuse Peetri ettevõtlustöötoa kuulamiseks ja vaatamiseks. Lae tasuta osa raamatust alla SIIT: https://ze267.isrefer.com/go/ettevotlusmuut/investeerimisklubi/ Meeskond: - Investeerimisklubi, Investor Toomas Lisaks: - Ühine ka investorite Facebooki grupiga, et osaleda aruteludes ja saada põnevat infot https://www.facebook.com/groups/1591687221066735/ - Investorile kasulikud exceli põhised tööriistad leiad siit: https://investeerimisklubi.ee/tooriistad/ - Kiika, milliseid keskkondi Investeerimisklubi eestvedajad soovitavad: https://investeerimisklubi.ee/investeeri/ - Kui soovid õppida veelgi rohkem varaklasside, börsiaktsiate või ühisrahastuse kohta, siis külasta Investeerimisklubi instituuti: https://investeerimisklubi.ee/instituut/

Täna on raamatu ja roosi päev.

Täna on raamatu ja roosi päev.

Luges autor Harald Lepisk Sinus on peidus erakordsed anded, ära jäta maailma sellest kingitusest ilma. Avasta oma tõeline kirg ja rakenda tegelik potentsiaal! "Minu elu kutse" on see raamat, mille tahad võtta kaasa puhkusele, et teha üks korralik kirehooldus. Et muuta enda praegune töö tähendusrikkamaks või leida täiesti uus suund elus. Kirjutasime selle raamatu, et meie ümber oleks palju rohkem inimesi, kes päriselt hoolivad enda tööst ja kes tahavad hommikuti ärgata ning asuda tegutsema. Mida on esimesed lugejad raamatu kohta öelnud? Tiina Saar-Veelmaa: "Näen psühholoogi ja karjäärinõustajana sageli, et inimesed ei leia muudatuste jaoks julgust. „Minu elu kutse“ on heaks kaasteeliseks enda üles leidmisel." Epp Kärsin: "See raamat julgustas mind veelgi rohkem olema mina ise ja seadma eesmärke, mis kannavad kõrgemale ja kaugemale." Krista Lensin: "See raamat on väga hea õppematerjal neile, kes seisavad teelahkmel ja igatsevad uuesti tunda kirge, elevust, elutahet teha, muuta, luua…" Minu elu kutse Harald Lepiski ja Roland Tokko ühisloomingus sündinud raamat, mis aitab inimestel avastada oma tõelise kire ning rakendada tegeliku potentsiaali. Tutvu lähemalt ja soeta endale: http://www.inspiratsioon.ee/minuelukutse

„Eesti Vabadussõja ajalugu, I köide” kirjastuselt Varrak. Eesti riik rajati Vabadussõja käigus. See on meie ajaloo kõige ülevam, aga ka kõige asjalikum periood. Raamatu “Eesti Vabadussõja ajalugu” esimene köide algab sõjale eelnenud sündmustega ning lõpeb 1919. aasta maikuuga. Seda aega võib nimetada ka sõjaks Eesti pärast, sest peagi kandusid lahingud Eestist väljapoole. Raamatut tutvustab Timo Tarve.

„Eesti Vabadussõja ajalugu, I köide" kirjastuselt Varrak. Eesti riik rajati Vabadussõja käigus. See on meie ajaloo kõige ülevam, aga ka kõige asjalikum periood. Raamatu "Eesti Vabadussõja ajalugu" esimene köide algab sõjale eelnenud sündmustega ning lõpeb 1919. aasta maikuuga. Seda aega võib nimetada ka sõjaks Eesti pärast, sest peagi kandusid lahingud Eestist väljapoole. Raamatut tutvustab Timo Tarve.

Hiljuti ilmunud raamat "Raivo Järvi.

Hiljuti ilmunud raamat "Raivo Järvi.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia avas Saksa ooperilavastaja Joachim Herzi annetatud raamatu- ja muusikakogu.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia avas Saksa ooperilavastaja Joachim Herzi annetatud raamatu- ja muusikakogu.

Tõnu ja Oleg valisid "NÄDALA TEGIJAKS" Kirsti Valdstein-Timmeri.

Tõnu ja Oleg valisid "NÄDALA TEGIJAKS" Kirsti Valdstein-Timmeri.

Otsa kool 100!

Otsa kool 100!

Tartus elav viljakas kirjanik Aarne Ruben on välja andnud raamatu "Öönaine valguses ja varjus.

Tartus elav viljakas kirjanik Aarne Ruben on välja andnud raamatu "Öönaine valguses ja varjus.

Frank Furedi: „Kuidas hirm toimib?“ Postimehe kirjastuselt. Raamatu autor selgitab hirmukultuuri põhjuseid ja tagajärgi ning võimalikke viise, kuidas tulevik oleks vähem kartlik. Loeb Priit Rand.

Episood 55. Selle episoodi alguses räägib Eliise midagi ääretult rõvedat. Olge hoiatatud! Kindlasti ei ole see intro sobilik nõrganärvilistele. Tänased lood on pigem mõlemad kummituslikud. Agnes jutustab loo kurikuulsast Stanley hotellist, mis oma mitmete kummituslike tubade ja erinevate kummitustega sai inspiratsiooniks õuduslugude kuningale Stephen King. Eliise räägib majast mis ehitati kohta, kuhu elusees ei tohiks maja ehitada (ilmselgelt oli ka seal põliselanike püha matmispaik)- the Whaley house. Kui me nüüd päris ausad oleme, siis meile on juba kogunenud piisavalt kuulajate lugusid, et teha uus kuulajate episood, aga me siiski pisut ootaks sellega, kuid ootame ikka uusi lugusid, et saaks rohkem selliseid episoode teha!

Sel kevadel jõudis kauplustesse Edmund Burke'i Seltsi raamatusarja seitsmes teos: Carl Jungi "Vastus Iiiobile"*. Aprilli lõpus kutsusin ma EBS-i stuudiosse kõnealuse raamatu tõlkija Kristiina Kivili ja Ivar Tröneri. Ivar oli mul külas juba kolmandat korda. Esimesel hooajal vestlesin ma tema ja Alar Tamminguga samuti Jungist (vt #15 "Inimese lootus"**), sel kevadel oli ta saates koos Jelena Skulskajaga ning me rääkisime Anton Tšehhovist (vt #46 "Argielu ja unistused")***.Ütlen igaks juhuks kohe ära, et saate pealkirjas esitatud küsimus jäi üles ka pärast meie pea kahetunnist vestlust. Nii ütles Ivar kohe üsna kolmekõne alguses (6. minut): "See raamat ei lahenda ära probleemi, mis on "Iiobi raamatu" uurijaid paelunud aastasadu, see on nn teodiike küsimus: kust tuleb kuri? kas kuri on õiglane? kuidas mõtestada kurja monoteismi kontekstis?Teodiike probleemini jõudsime vestluse 45. minutil; taas Ivari sõnadega jätkates: "Teodiike probleemi üle võib arutada lõpmatult..., aga üks vähki surev süüta laps esitab Jumala ja tema õigluse kohta rohkem küsimusi kui kõik teoloogiafakulteedid kokku: miks ta peab kannatama? miks peab inimene kannatama?"Kuigi vastus eeltoodud küsimustele jäi õhku, noppisin mina endale sellest vestlusest üles vähemalt kolm ideed:1. Süü ei ole mõiste, millega saab suhteid parandada (84. minut). Teiste sõnadega, me ei saa suhteid parandada üksteise süü väljaselgitamise abil. Me ei leia "Iiobi raamatust" vastust küsimusele, mida nii koledat siis Iiob õieti tegi, et Jumal teda sedavõrd hirmsasti karistama pidi. "Iiobi raamatu" üheks kõige painavamaks teemaks ongi ilmselt just süü ja karistuse ebaproportsionaalsus.2. Eelöeldust tuleneb järgmine mõte: inimese ja Jumala suhe on äärmiselt ebavõrdne. Inimesel on raske aru saada Jumala tegudest, sest need on sootuks teises mõõtkavas. "Lambad võivad küll hundi joogivee segaseks tampida, aga suuremat kahju hundile sellest ei tõuse," tsiteeris Kristiina 28. minutil Jungi, kui jutuks tulid inimese võimalused Jumalat "solvata".3. Kahest eelnevast punktist saab vististi järeldada ainult seda, et "Jumala suhted inimesega ongi mõistetamatud," nagu Ivar seda vestluse lõpus (87. minut) ka teeb. Seetõttu tekib mõiste pühadusest, mis Leszek Kołakowski sõnul nüüd meile kättemaksu haub****. "Jung üritab Iiobi ja Jumala suhet psühhoanalüütiliste vahenditega ratsionaliseerida, aga ta jääb hätta ja hakkab kasutama ilmutuslikke pilte... aga selle ülesandega jääksime me kõik hätta," võtab Ivar sealsamas kokku Jungi raamatu taotluse ja sisu.Lõppkokkuvõtteks võiks mainida, et kuigi "Vastus Iiobile" ei ole vast kõige sobivam raamat Jungiga tutvuse sobitamiseks, võib lugeja, kellele siin jutuks tulnud teemad huvi pakuvad, sealt palju väärtuslikku leida. Kindlasti ei tohiks sealt oodata sidusat lugu, tegemist on ikkagi – nagu eelpool sai Ivari sõnadega öeldud – nägemusliku materjaliga. See on ilmselt ka möödapääsmatu, sest raamatu aines ise on nägemuslik kui sedagi.Lõpetuseks soovitan kõigil kuulata Ivari vastust (110. minut) minu küsimusele, miks me üldse lugema peaksime ("Et saada sisemiselt vabaks.")Head vabanemist!HardoP.S. Vestluse 25. minutil tuli jutuks David Bentley Harti raamat "Jumala kogemus", mis on meil plaanis samuti oma sarjas ära tõlkida ja millele ma tahaksin siinkohal eraldi tähelepanu juhtida. Raamatu endaga võib tutvuda sellel lingil*****, siin****** räägib sellest teosest Rupert Sheldrake, kellele on meie kanalil pühendatud eraldi pleilist. David Bentley Harti raamatust on juttu nimetatud video vahemikus 46:05–48:30.------------------------* http://www.eksa.ee/Default.aspx?PageI...** https://www.youtube.com/watch?v=M2diB...*** https://www.youtube.com/watch?v=nQ1jw...**** https://www.youtube.com/watch?v=oZtJP...***** https://www.amazon.com/Experience-God...****** https://www.youtube.com/watch?v=oxsNp... See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

„Jooksja. Enn Selliku lugu“ räägib Iisakust pärit poisi pürgimisest tähtede poole NSVLi ebaõiglase ja armutu spordisüsteemi kiuste, tema pikki aastaid kestnud usalduslikust ja tulemuslikust koostööst treener Manfred Tõnissoniga. Selle krooniks oli jõudmine olümpiamängudele ja üle aastakümnete kestvad kõvad Eesti pikamaajooksude rekordid. Raamatu autorid on Allan Aan ja Tiit Karuks. Tutvustab Timo Tarve.

Madis Müür Halvad ajad on tervislikud! Tänase loo kangelane on Madis Müür. Professionaalne pokkerimängija Madis on olnud täiskohaga investor juba paar viimast aastat. Madis on veendunud, et Nõukogude aegne suhtumine „üksi keset metsa peab hakkama saama“ 21. sajandil edu ei too. „Vanakooli lähenemine, et kõik hoiavad teadmised endale ja kõik on kõigi konkurendid, ei toimi.“ Eesti edukaim pokkerimängija Madis Müür investeerib nüüd aktiivselt Eesti kasvuettevõtetesse. Saavutuspsühholoogia, mindset ja suhtumine on tema jaoks olulisemaid teemasid. Madis on väga teadlik oma õppimisprotsessist. Meisterlikkuse saavutamiseks soovitab Madis üles leida oma valdkonnas 2-3 kõige olulisemat oskust, mis toovad põhilised tulemused ning keskenduda nendele. Sealjuures mitte halada, vaid jõuda lahendusteni. Samuti ei tasu karta coach’i teenuseid, sest jalgratast leiutada ei ole mõtet! Võta eeskuju Madiselt ning tutvu tema inspireeriva mõttemaailma ja põnevate tegemistega tema blogipostitustes http://www.rahaasjad.ee/ . „20 dollarilise raamatu läbilugemine andis mulle võimaluse oma teenistust tõsta rohkem kui 20 000 võrra!“ „Tee neid väheseid tegevusi, mis toovad suure enamus tulemusest, väga hästi!“ Tänases saates: Kuidas sai Madis investoriks? Missugused omadused on heal investoril? Mis tegi Madisest Eesti parima pokkerimängija? Kuidas network’ida? Klienditeenindusest; Läbipõlemisest; Saavutuspsühholoogiast. „Nii nagu investeerimisel, tasub ka enda tegemisi hajutada vältimaks läbipõlemist.“ „Tänapäeval hea kliendikogemus ei ole enam eelis, vaid on vajalik eeltingimus, et üldse tegutseda.“ Hea kuulaja! Kui Sul on meile või Madisele küsimusi/ettepanekuid, siis võta julgelt ühendust facebookis või kirjuta indrek@hakkametegutsema.ee. Hoia end meie tegemistega kursis ja jälgi meid ka Instagramis!

Raamatu “12 asja, mida koolis ei õpetatud, aga mida kõik peaksid teadma” autor. Koolitaja, ettevõtja ja EduAkadeemia asutaja. Ta on laulja /laulukirjutaja ja suure missiooniga ettevõtja. Rolandi missiooniks on inspireerida inimesi leidma üles oma tõelised anded ja neid rakendama oma tegeliku potentsiaali vääriliselt. Roland kutsub üles kõiki elama just sellist elu, mis sind kõige õnnelikumaks teeb. Kuuldavasti on Roland ja tema kitarr lahutamatud sõbrad.

Teily Allas “Ei ole vaja alati oodata kriisi, et edasi minna” Tänases loo kangelanna on Teily Allas. Teily on kolme lapse ema, karjääricoach ning brändi Little URBY üks loojatest ja eestvedaja. Psühholoogiat ja organisatsiooni käitumist õppinud Teilyl on olnud soov inimesi aidata nende eesmärkide saavutamisel juba ammu. Endalt pidevalt küsides “Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad ja mõtlevad nii, nagu nad mõtlevad?” on Teily jõudnud karjääricoachi teekonnale. Esitades endale õigeid küsimusi, on ettevõtlik Teily sidunud oma kaks põhilist kirge ettevõtlusega. Karjääripöörise kodulehega saad tutvuda siin. Teily on ka aktiivne liige Eesti karjäärinõustajate ühingus. “Meil on tohutute võimaluste riik. Meis kõigis on oma anded, aga me ei julge neid kasutada.” “Kui “miks” on paigas, tuleb ka kõik ülejäänud.” Tänases saates tuleb juttu: Kuidas tekkis idee beebiraamatute loomiseks? Millega täpsemalt tegeleb bränd Little URBY? Kuidas käib raamatu loomise protsess? Kuidas aega planeerida? Mida tähendab karjääricoaching? Kuidas mängib lapsepõlv rolli täiskasvanuelus? Missuguseid küsimusi endale esitada, et jõuda selgusele enda soovides? Mida saab teha tööandja, et tema töölised oleksid õnnelikud? Kuidas keskenduda ja olla aktiivne kuulaja? Kuidas kasvatada usaldust iseendas? “Kui tahad elus midagi teha, siis ühte asja pead sa oskama väga hästi.” “Endal tuleb lubada ka eksida. Kui sa ei ole kunagi eksinud, siis ei ole kunagi proovinud.” Raamatu soovitused: “12 asja, mida koolis ei õpetatud, aga mida kõik peaksid teadma” Roland Tokko “Element” Ken Robinson / “Finding your element” Ken Robinson “See üks asi” Gary Keller, Jay Papasan / “That One Thing” Gary Keller, Jay Papasan “Pistke nahka see konn!” Brian Tracy / “Eat That Frog!” Brian Tracy Riisi eksperiment https://www.youtube.com/watch?v=zvShgttIq7I Hea kuulaja! Kui Sul on meile või Teilyle küsimusi/ettepanekuid, siis võta julgelt ühendust facebookis või kirjuta indrek@hakkametegutsema.ee. Hoia end meie tegemistega kursis ja jälgi meid ka Instagramis!

Eile esitleti Eesti Lastekirjanduse Keskuses Ernst Peterson-Särgava raamatu "Ennemuistsed jutud Reinuvader Rebasest" uustrükki.

Mark Vanhoenacker: „Taevarännud piloodi seltsis“. Raamatu autor Mark Vanhoenacker on piloot, kelle sõiduvahend on Boeing 747-400. Peale selle on ta vabakutseline kirjanik, ja nagu veenab tema esimene raamat „Taevarännud koos piloodiga“, ilmselgelt ka poeet. Marki sõnul meeldib talle kirjutada teadusest, kultuurist, lendamisest, ootamatustest ja kohtadest, kus ta end aeg-ajalt avastab. Postimees Kirjastuselt. Loeb Priit Rand.

Raamatuülevaate aeg! Mida tarka saab Narratiivid ja numbrid raamatust teada?

Risto Uuk rääkis selles taskuhäälingu osas Andreas Palmiga, kes on Pariisi Poliitikauuringute Instituudi tudeng ja lõpetamas sellel õppeaastal oma bakalaureusekraadi Edinburghi ülikoolis. . Nad vestlesid Harvardi ülikooli psühholoogia professor Steven Pinkeri raamatu "Enlightenment Now" 19. peatüki üle, mis räägib eksistentsiriskidest. Juttu tuli sellest, miks Pinker arvab, et eksistentsiriskidest mõtlemine ei ole hea, tehnoloogia optimismist ja pessimismist, tehisintellekti ohtudest ja paljust muust. Allikad, mis vestlust toetasid või jutuks tulid: - Pinkeri raamatu eksistentsiriskide peatükk: http://bit.do/xrisks - Pinkeri raamatu “Enlightenment Now” arvustus: https://novaator.err.ee/842448/raamatuarvustus-maailm-muutub-paremaks-hoolimata-ajakirjanduse-negatiivsusest - Nick Bostromi tehisintellekti ekspertide küsitlus: https://nickbostrom.com/papers/survey.pdf - Teine tehisintellekti ekspertide küsitlus arvamustest, millal saavutatakse inimtasemel tehisintellekt: https://arxiv.org/pdf/1705.08807.pdf - Stuart Russelli mõtted tehisintellekti ohtudest: https://people.eecs.berkeley.edu/~russell/research/future/q-and-a.html - Tehisintellekti müüdid, sealhulgas arvamus, et pahatahtlikud robotid võtavad maailma üle: https://futureoflife.org/background/aimyths/ - Poliitfilosoof Samuel Scheffler mõtleb oma raamatus sellest, miks me hoolime niivõrd palju tulevaste generatsioonide ning inimkonna jätkumisest: https://player.fm/series/the-political-theory-review/samuel-scheffler-why-worry-about-future-generations - Artikkel, mis annab ülevaate hiljutistest tehisintellektialastest arengutest, riikidevahelisest intensiivistunud võidujooksust ning pakub ka ühe võimaliku tulevikuperspektiivi, kuidas me liigume AI-natsionalismi poole: https://www.ianhogarth.com/blog/2018/6/13/ai-nationalism - Briti kosmoloog ja astrofüüsik Martin Rees võtab taskuhäälingus Talking Politics eksistentsiriskid kokku teisel viisil kui Steven Pinker: https://www.talkingpoliticspodcast.com/blog/2019/137-talking-politics-guide-to-existential-risk

Eevi Schütz, raamatu "Alma Kurtna - unustamatu lauluõpetaja" autor Täna esitleb kirjastus Ilmamaa Tartu Elleri koolis raamatut "Alma Kurtna – unustamatu lauluõpetaja".

Raamatu "Tulbid ja bonsai" autor, muusik Marek Sadam, räägib, kuidas olla parem inimene, näha head üksinduses, säilitada siirust ja leida oma ellu hea kaaslane.

Raamatu "Tee mehe südamesse" välja andnud muusik Margus Vaher räägib lähemalt suhetest ja sellest, mida mehed tegelikult soovivad ja tahavad. Lisaks annab kavalaid nippe naistele, kuidas saada kallimalt seda, mida soovid. Vestlust juhib Meisi Volt.

Rosa Liksom: „Koloneliproua“ kirjastuselt Koolibri. See on lugu Soomest, kus valmistutakse sõjaks, elatakse Nõukogude Liidu ja Natsi-Saksamaa vahel ning ollakse kõvasti kaldu viimase poole, kuni sõjaline liit laguneb. Soome iseseisvuse juubeliaastaks on Rosa Liksom välja toonud luukered ühe rahva kapist, kapi alt, pealt ja tagant. Raamatu tõlkeõigused on müüdud rohkem kui kahekümnesse riiki. Loeb Kristi Aule.

Sandra Heidov: "EMA, KES ARMASTAS KAUA MAGADA" kirjastuselt Tänapäev. Raamatu peategelane on naine, kes peab vaikset heitlust iseendaga, et leida aega, mis kuulub ainult talle. Erika loodab elust ja õpetajaametist välja puhata eelseisval koolivaheajal. Kõik, mida ta praegu elult tahab, on piisavalt aega, et magada. Aga aeg ilmutab ennast Erikale nii materiaalses kui mittemateriaalses vormis ja sunnib küsima, kas pool elust on juba möödas või alles ees. Erika vaheajanädalale vajutab lisaks pitseri teadmine, et tema noorema lapse sünnipäevale tuleb rumala eksituse tõttu külaline, keda sinna ei oodata.

Tulevikus on meil võimalus enda geenide põhjal ennustada täpselt, millised haigused võivad meil tekkida. Kui saame ennetada seda, mis võttis meie esivanemate elu, saame ise elada pikemat ja kvaliteetsemat elu. Selles Elu loomingu podcastis käisin külas Eesti Geenivaramu asedirektoril ja geeniteadlasel Tõnu Eskol ja uurisin, kuidas geenid meie elu ja tervist mõjutavad. Räägime personaalmeditsiinist, geeniuuringutest, iseloomu ja inimese kujunemisest ning saame paremini aru, kuidas geenid töötavad. Teema on suur ja ei tohiks jätta kedagi külmaks, seepärast ei raatsinud midagi välja jätta ning tuli tavapärasest pikem vestlus - 2 tundi. Esimesed 1,5 tundi räägime geenidest, viimased 30 minutit on lugu sellest, kuidas Tõnu geeniteaduse valdkonda jõudis ning mida on vaja, et geeniteadlasena edukas olla. Raamatu soovitused ja 10 fakti, mida peaksid teadma geenidest: http://www.inspiratsioon.ee/tonu-esko-geneetiline-saatus-voi-voimalus/

Kaksteist aastat tagasi kaob Šotimaalt Eestisse puhkama tulnud John Baden ja mõne aja pärast leitakse Peipsi kaldalt tema surnukeha. Ja nüüd ilmub Tartus politseisse mees, kes väidab, et temagi on John Baden. Peagi käivitab iseäralik juhtum mõrvade sarja ja kahestuma kipuvad ka mitu teist looga seotud inimest. Raamatu autor Douglas Lindsay on elanud mitu aastat Eestis ja väidab, et tunneb puudust Kadrioru pargist ja selle sõnakehvadest külastajatest. Loeb Rando Tammik.

„Minu Portugal. Igatsedes kadunud aega“. Raamatu autor Kaisa Masso liugleb Portugali tunnetusliku tasandiga ühes rütmis. Tema südame on võitnud portugallaste ja päikese soojus, külalislahkus, ligimesearmastus ja mängulust. Vaimumaailm, mis väärtustab inimesi ja nendega veedetud aega. Hea toit, silmailu ja poeesia igas hetkes. Portugalis tunneb ta ennast nagu kodus.

Meil oli hea meel kutsuda Investeerimisklubisse koolitaja, kinnisvarainvestor, ettevõtja, raamatu "Miljonäri Kiirtee" sisuline toimetaja ja eestikeelse tõlke kirjastaja ning meie kauaaegne auliige Peeter Pärtel. 2015 aasta mais luges Peeter end oravarattast väljas olevaks ning sealt edasi on keskendunud kinnisvarateemaliste videokoolituste pakkumisele. Peetri missioon on tõsta eestlaste majanduslikku heaolu, sest ainult finantsiliselt vabana on inimesed tõeliselt vabad. Arutame koos Peeter Pärteliga teemadel: - Kuidas jõudis Peeter selle raamatuni? - Mida on ta raamatust õppinud ja praktiseerinud? - Kuidas defineerida rikkust? - Kas on olemas rikkaks saamise kiirtee (alla 10 aasta)? Ja kuidas see erineb tavalisest 40-aastasest teekonnast mida tavaliselt soovitatakse. - Mida soovitab Peeter kõigile lugejatele? Aeg: 23. oktoober, 2017 Koht: Bliss Maja, 3. korrus. Mustamäe tee 17, Tallinn Leia meid: Kodulehelt - http://www.investeerimisklubi.ee Facebookis - http://www.facebook.com/Investeerimisklubi Instagramis - http://www.instagram.com/investeerimisklubi

"Kes kardab Aafrikat" 2 osa. Raamatu autor Anna-Maria Penu ei arvanud, et ta Ugandasse naaseb. Eksootikat sai ühel hetkel tema jaoks liiga palju ja ta põgenes tagasi Euroopasse. Aga siin ta on, jälle Aafrikas, kuus aastat hiljem. Üksinda, vanemana, eneseiroonilisemana ja mitte ajakirjanikuna, vaid hoopis valimisvaatlejana. Tuli uuesti, et otsida lepitust, sest vajas oma Uganda-loole teistsugust lõppu. Ja ta leidis selle. Loeb Anett Kruusmaa.

"LAINE PEEP: DIREKTRISS" Autor on Ago Pärtelpoeg. Tutvustab Küllo Arjakas. Raamatu aluseks on aastail 1997–2000 lindistatud mälestused, ajakirjanduses ilmunud artiklid ning Laine Peebu sõprade, kolleegide ja konkurentide meenutused. Laine Peep oli raamatukoguhoidja, kellest sai legend, sest suutis olude kiuste valmis ehitada Tartu ülikooli uue raamatukogu. Tutvustab Küllo Arjakas.

See kaunilt illustreeritud kogumik sajast mõistatuslikust märgist ja sümbolist aitab mõista vanade kultuuride pühasid uskumusi ja rituaale ning siduda neid praeguse ajaga. Raamatu autor uurib mida erinevad märgid ja sümbolid jutustavad loojajumalatest ja emajumalannadest kuni põhjala, inka ja hindu jumalateni. Kõiki sümboleid on vaadeldud nende ajaloolisest, kultuurilisest, mütoloogilisest ja religioossest tähtsusest lähtuvalt. (Sarah Bartlett. Universumi saladused 100 sümbolis. Kirjastuselt Varrak.)

Raamatu tegevus toimub 15. sajandil Põhja-Itaalias Forli linnas kus käib äge võimuvõitlus, vandenõud, duellid, õukondlikud intriigid ja kõige selle taustal tõuseb esile üks suur ja kirglik armastuslugu. Aadlisoost härrasmees Filippo Brandolini jutustab meile ühe mõtlemapaneva loo oma seiklusrikkast noorpõlvest ja elu armastusest. Raamat ilmus aastal 1898 kui tulevane kirjanduskorüfee oli kõigest 24-aastane. Žanrilt võiks seda liigitada ajalooliseks seiklus- või armastusromaaniks. (William Somerset Maugham. Kuidas saada pühakuks. Loeb Rando Tammik.)

Vesteid kultuuriloost, muusikast ja muusikutest. Tõeline tähtede paraad algab klaverimeister Ernst Hiisi ja helilooja Cyrillus Kreegiga ning lõpeb Arvo Pärdiga. Raamatu kaante vahelt kumab meile vastu otsekui kaugete tähtede sära ammumöödunud aegadest. Koguteos Uut möödunust sisaldab 60 laiale avalikkusele adresseeritud esseed-vestet milles otsekui elustub kogu Eesti möödunud sajandi muusikaajalugu. Käesolev raamat on sündinud Eesti Raadio kauaaegse helirežissööri Heino Pedusaare peaaegu 60. aasta jooksul salvestatud intervjuude temaatilisest avardamisest ja kirjanduslikust järeltöötlemisest. (Heino Pedusaar. Uut möödunust. Vesteid kultuuriloost, muusikast ja muusikutest.)

Vesteid kultuuriloost, muusikast ja muusikutest. Tõeline tähtede paraad algab klaverimeister Ernst Hiisi ja helilooja Cyrillus Kreegiga ning lõpeb Arvo Pärdiga. Raamatu kaante vahelt kumab meile vastu otsekui kaugete tähtede sära ammumöödunud aegadest. Koguteos Uut möödunust sisaldab 60 laiale avalikkusele adresseeritud esseed-vestet milles otsekui elustub kogu Eesti möödunud sajandi muusikaajalugu. Käesolev raamat on sündinud Eesti Raadio kauaaegse helirežissööri Heino Pedusaare peaaegu 60. aasta jooksul salvestatud intervjuude temaatilisest avardamisest ja kirjanduslikust järeltöötlemisest. (Heino Pedusaar. Uut möödunust. Vesteid kultuuriloost, muusikast ja muusikutest.)

Grenaderidiviisides teenis üle 350 tuhande mehe nii Saksamaalt kui välisriikidest. Raamatu autor Rolf Michaelis annab ülevaate, millal ja kellest diviisid formeeriti, kus mehi välja õpetati ja milline oli nende võitlustee. Raamat ei heida uut valgust mitte üksnes Relva-SS-i ajaloole, vaid pakub värsket ainest ka neile, keda huvitab see ajajärk ka üldiselt. (Rolf Michaelis. Relva-SS grenaderidiviisid.)

Raamatu autor rändab Vahemere äärde kus ta avastab, et Antiik-Kreeka kangelaste saladused on Kreeta saarel ikka veel säilinud ja ainult ootavad, et uuesti ellu ärgata kaasaegsete sportlaste ja potentsiaalsete kangelaste kehas ja vaimus. (Christopher McDougall. Kangelasena sündinud.)

Vene esimese presidendi Boriss Jeltsini elulugu väärib kindlasti lugemist. See raamat ei kõnele niivõrd palju välispoliitikast kui pigem Jeltsini siseheitlustest ning suhetest teiste Vene võimumeestega, eriti Nõukogude Liidu viimase presidendi Mihhail Gorbatšoviga. Raamatu suureks plussiks on autori intervjuud Jeltsini enda ja teistegi Vene poliitikutega. Raamatu autorit, Harvardi ülikooli politoloogia osakonna juhatajat, politoloogia ja Venemaa-uuringute professorit Timothy J. Coltonit, peetakse ingliskeelse maailma üheks paremaks Venemaa asjatundjaks. (Timothy J. Colton. Jeltsin: elu.)

Läänemeri on olnud ja on praegugi viljakate suhete piirkond. Siin elasid iidsetest aegadest kõrvuti erinevad keelerühmad: germaani, slaavi, balti ja läänemeresoome hõimud, kellest keskajal, osalt aga ka alles uusajal kujunesid rahvad ja rahvused. Raamatu tähelepanu koondub nende majandusliku, kultuurilise ja poliitilise vastastikmõju erinevatele vormidele, hõlmates ajavahemikku alates viikingitest kuni tänapaeva Euroopa Liidu Läänemere strateegiani. (Michael North. Läänemere ajalugu. Kaubandus ja kultuurid.)

Pärast Kolmanda Reichi asefüüreri Rudolf Hessi vahistamist 1941. aastal, tegi Churchill meeletuid jõupingutusi hankimaks temalt infot, mis võiks muuta Teise maailmasõja käiku. Raamatu autor Stephen McGinty on tollaseid dokumente ja ettekandeid, päevikuid, kirju ning märgukirju kasutades pannud tükkhaaval kokku paeluva jutustuse psühholoogilisest heitlusest Briti luure ja mehe vahel, kes oli seisnud Hitlerist vaid juuksekarva kaugusel. (Stephen McGinty. Laager Z. Rudolf Hessi salaelu. Toimetab Küllo Arjakas.)

Juba eluajal pooleldi müütilise mõõtme omandanud Eesti suurmehe, admiral Johan Pitka (1872-1944) elukäik pakub väga mitme kandi pealt huvi kõigile, kes Eesti kui riigi kujunemise ja selle arengu vastu huvi tunnevad. Raamatu autor, merendusajaloolane Reet Naber keskendub Pitka mahukas ning rohkete ajalooliste fotode ja dokumentidega biograafias Eesti Vabariigi loomise-eelsele perioodile. (Johan Pitka. Ausa tahtega isamaa heaks! Toimetab Küllo Arjakas.)

Mahukas, faktitihe ja rikkalikult illustreeritud teatmeteos kajastab mitmekülgselt ja tasakaalustatult Eesti maa, rahva ja kultuuri arengut ning Eesti omariikluse tekkelugu ja tänapäeva. Raamatu eessõnas kirjutab akadeemik Peeter Tulviste: Eesti Vabariik. Maa. Rahvas. Kultuur. on väärikas teatmeteos, mille koht on igas riigi- ja omavalitsusasutuses ning kindlasti ka igas kodus, kus kodumaa tundmisest ja heast haridusest lugu peetakse. (Eesti Vabariik. Maa. Rahvas. Kultuur. Toimetab Küllo Arjakas.)

Raamatu eesmärk on tutvustada meil elavaid päevaliblikaid, nende elukäiku, elupaiku ja olla teejuhiks nende kaunite loomade elu tundmaõppimisel. Raamatust leiab ka juhised liblikate vaatlemiseks ja kogumiseks. Raamatu üldosa on illustreeritud Eestis pildistatud fotodega. (Erki Õunap. Urmas Tartes. Eesti päevaliblikad. Toimetab Küllo Arjakas.)

Kuidas viidi läbi oktoobrirevolutsioon Venemaal? Millisele alustele rajati nõukogude riik? Kuidas ja miks muutus õilis utoopia tohutuks tragöödiaks ja kurjuse riigiks? Nendele küsimustele otsib oma raamatus vastust poliitilise ajaloo emeriitprofessor Osmo Jussila. Raamatu peateemaks on utoopia ja tegelikkuse vahel haigutava sügava kuristiku tekkimine ja olemus. (Taevast põrgusse. Nõukogude utoopia kokkuvarisemine. Toimetab Küllo Arjakas.)

Inimkonna vaenlased on tuntud Soome klassiku Mika Waltari suurtest ajaloolistest romaanidest viimane, mis ilmus tema eluajal. Raamatu peategelane on Minutus Lausus Manilianus. Noor ja tulipäine, himustab ta rikkust, suhteid ja kõrget positsiooni, kuid peab maksma selle eest väga kõrget hinda. Romaan kirjeldab aega 1. sajandi keskpaiku pKr. Niisiis Rooma riigi murrangulisi aastaid. Waltari ongi põiminud teksti rohkesti tõestisündinut, raamatu lehekülgedel elavad ja hingavad ajaloost teada tegelased, teiste seas keiser Nero. (Mika Waltari. Inimkonna vaenlased. Loeb Rando Tammik.)

Läbi aegade on inimene saanud oma toidu teda ümbritsevast loodusest. Ka meie esivanemad on siin maal elades saanud kõigepealt põhitoidu ja hiljem leivakõrvase just loodusest. Kuigi potentsiaalselt söödavate taimede hulk on Eestis oluliselt suurem, on suuremal või vähemal määral toiduks kasutatud pea 200 siinses looduses leiduvat taimeliiki. Raamatu eesmärk on tuua lugejani praeguse Eesti territooriumil elanud ja elavate inimeste looduslike taimede toiduks kasutamise kultuurilugu vastates küsimustele: mida Eestimaal elanud inimesed on loodusest korjanud toiduks, milleks ja kuidas neid taimi kasutanud, kuidas on taimekasutus aja jooksul muutunud, millised taimed on tänaseks kasutusest kõrvale heidetud ja millised uued taimed asemele tulnud? (Raivo Kalle, Renata Sõukand. Eesti looduslikud toidutaimed. Toimetab Küllo Arjakas.)

Tallinna ajalugu on esimene katse võtta ühtede kaante vahel kokku Tallinna pikk ajalugu selle algusest tänapäevani. Raamatu on kirjutanud kaks saksa ajaloolast: Karsten Brüggemann, Eesti ja üldajaloo professor Tallinnas, ja Ralph Tuchtenhagen, Põhja-Euroopa ajaloo ja kultuuri professor Berliinis. Pöörates tähelepanu nii Tallinna ajaloo poliitilistele, sotsiaalsetele, majanduslikele kui ka kultuurilistele tahkudele, esitab raamat tervikliku üldkäsitluse, mis ulatub tulevase hansalinna esiajaloost kuni praeguse Eesti Vabariigi pealinna lähiajalooni. (Karsten Brüggemann, Ralph Tuchtenhagen. Tallinna ajalugu. Toimetab Küllo Arjakas.)

Haarav romaan viib meid Pati maailma ja näitab seda läbi peategelase vildaka, ent armsa vaatenurga. Patil on teooria: tema elu on film, mille on lavastanud Jumal. Kui Pat täidab eesmärgi ehk saavutab füüsilise tippvormi ja emotsionaalse stabiilsuse, garanteerib Jumal õnneliku lõpu – Pati võõraks jäänud abikaasa Nikki tuleb tagasi. Raamatu Õnneteraapia põhjal on valminud samanimeline film, kus mängisid Bradley Cooper ja Jennifer Lawrence, kellest viimane pälvis ka Oscari parima naispeaosa eest. (Matthew Quick. Õnneteraapia. Loeb Rando Tammik.)

Raamatu minajutustaja, noor kirjanik läheb umbkeelsena Prantsusmaale lapsehoidjaks. Ta õpib prantsuse keelt rääkima koos aastase tüdrukuga, õpetajaks nelja-aastane poiss. Lapsehoidja elu kulgeb vaheldumisi Normandia suure aiaga maamajas ja Pariisis, kuhu laste ema on sisustanud korteri, et seal pärast abielulahutust uut elu alustada. (Eia Uus. Minu Prantsusmaa. Loeb Kristi Aule.)

Montréali deemonid on satiiriline pihtimusromaan. Raamatu peategelane Adam Cruz on pidevalt seksile mõtlev töönarkomaanist biotehnoloogiaajakirjanik.Ta on saabunud tähtsale geneetikakonverentsile Montréali ja teeb parajasti intervjuud prantslannast teadlase Lea LaLondega. (Justin Petrone. Montréali deemonid. Loeb Andres Liivak.)

Koos ajakirja Horisont mainumbriga ilmus “Looduse raamatukogu” neljas raamat “Riigita rahvad. Kaukaasia”. Raamatu autor Andrus Mölder räägib saates, millal ja kuidas tekkis tal huvi riigita rahvaste vastu ning kuidas on raamatu ülimalt faktitihe materjal kokku kogutud. (Toomas Jüriado, Hendrik Relve.)

Kultuuriloolase ja pedagoogikateadlase Loone Otsa mälestusteraamat pakub vaateid lähiajalukku, täpsemalt aastatesse 1940?1984. Ühe pere loo kaudu salvestatakse ajastu dokument, mis ulatub nõukogude võimu tulekust süvastagnatsioonini. Raamatu põhitegevuspaik on 60 000 elanikuga Mustamäe, 1960. aastate inimeste unistus. Läbi huumori- ja satiiriprisma kirjeldab autor nõukogudeaegse magala rajamist ja kasvamist, defitsiidikaubandust jm, lisaks kirkad koolielukirjeldused, taustal 1980. aasta olümpiamängud ning noorterahutused. (Loone Ots. Mustamäe valss. Loeb Kristi Aule.)

Selles raamatus portreteerib Peeter Ernits loomi, kellega eestlane kõige enam kokku puutub: suviti maal, aias, põllul, metsas või hoopis kodus. Raamatu kõige väiksem loom on 3 mm pikkune oa-lehetäi, kõige suurem aga ligi kolme meetri pikkuse kerega põder. Kõik ülejäänud mahuvad kenasti nende kahe tegelase vahele. Ernitsa oskus näha looduses tavapärast mõne ootamatu nurga alt, ja seda ka mõnusalt kirja panna, lummab lugejaid ning ärgitab ümbritsevat nägema teise pilguga. (Peeter Ernits. 101 EESTI LOOMA. Loeb Kristi Aule.)

Elulooraamat „Peeter Simm. Eesti filmi partisan” tutvustab režissööri, kelle jaoks ei ole miski võimatu. 35 võtteplatsi-aasta jooksul on ta teinud 9 mängufilmi, 7 lühifilmi ja 16 dokfilmi. Tema loodud on nii Eesti kalleim mängufilm „Georg” kui ka ilma rahata tehtud „Vereringe”. Raamatu autor Evelin Kivimaa on lisaks Simmile endale küsitlenud ka 25 tema lähikondlast. Selgub, et kogu Simmi elu ongi üks kino. (Evelin KIvimaa. Elulooraamat. Peeter Simm. Eesti filmi partisan. Loeb Rando Tammik.)

Selle raamatu autor jättis töö, kodu ja sõbrad, võttis kaasa pere ning läks aastaks ajaks maailma rändama – ainsaks kindlaks plaaniks näha ilma, elada kohalikes peredes ja süüa parimaid kohalikke palasid. Raamatu kaante vahele mahuvadki meenutused öödest Rio de Janeiro slummis automaadivalangute saatel, džunglimatkad Malaisia metsikutel jõgedel, Tai pulm, elu moslemiperes ja palju muud. Lisaks kuhjaga eksootilisi retsepte, mille autor aasta jooksul peredest kaasa sai. (Juta Raudnask. SAMBA, SAKE JA TŠILLIKAUN. Maid ja maitseid avastamas. Loeb Kristi Aule.)