Podcasts about iraagi

Sel korral on tähelepanu all 1967. aasta 5. juunil alanud Iisraeli ja selle naaberriikide Egiptuse, Jordaania, Süüria ja Iraagi vahel alanud niinimetatud kuuepäevane sõda.

Sel korral on tähelepanu all 1967. aasta 5. juunil alanud Iisraeli ja selle naaberriikide Egiptuse, Jordaania, Süüria ja Iraagi vahel alanud niinimetatud kuuepäevane sõda.

Eesti kaitseväelased alustasid järjekordset Iraagi-missiooni. Sel korral ollakse kompanii suuruse üksusega Erbilis, operatsioonil Inherent Resolve.

Eri riigid, isegi Eesti, soovitavad oma kodanikel Ukrainast lahkuda. Kui peaks puhkema tõesti sõda, on soovitus igati mõistlik. Kas aga tasub Ameerika luuret usaldada? EPL välistoimetuse reporter Mari-Liis Truusööt on käinud viimastel nädalatel mitmetel ametlikel ja mitteametlikel briifingutel ning kirjeldas üht sealset kohtumist: „Üks diplomaat ütles mulle väga ilusasti, et mis oleks alternatiiv? Muidugi on küsitavusi, kui mõelda ajaloo, Iraagi peale. Aga kas siis usume seda, mis tuleb Kremlist?“ Eks lähipäevad võivad tuua sündmuste arengus selgust. RusDelfi korrespondent Roman Starapopov, kes äsja sealseid kaevikuid külastas, ütleb aga, et sõduritele teeb muret hoopis muu. Kõigepealt see, et nad on sunnitud täitma Minski kokkuleppeid ja ei tohi põhimõtteliselt vastaspoolelt tulevale tulele vastata. Ja siis ebakindlus tagala suhtes: „Nad pole üldse rahul president Volodõmõr Zelenskõiga. Kuulsin seda palju ning valjult. Nad lausa ropendavad. Aga muidu nad ootavad. Kui Putin midagi otsustab ja tuleb sõda, siis tuleb.“ Mida aga arvata antud juhul Euroopa heidutusest? Kui saata Ukrainasse Javeline, kas see tähendab veidi ka küünilist arvestust, et üks ukrainlaste poolt puruks lastud Vene tank on üks vähem meie vastu? „See on minu isiklik seisukoht küll,“ sõnab välistoimetuse juhataja Kaarel Kressa. Tema sõnul annab võiks anda aga ukrainlastele kindlustunnet, et erinevalt 2014. aastast suhtlevad lääneriigid nii nendega kui omavahel märksa ühtsemalt. Saates arutame veel: Miks meid hirmutab sõda Ukrainas? Kas selle pärast, et ta on meile piisavalt lähedal (sest suuri sõdu kaugemal nagu Iraagis pole me ju väga peljanud)? Mida teeb selline pingeseisund isegi ilma sõja puhkemiseta Ukraina majandusega? (Vihjeks – Euroopa abi on köömes sealt põgenenud kapitali kõrval). Kui ühtne on üldse Eesti avalikkus? Ennekõike pidades silmas venekeelset elanikkonda… Kuulake Krister Parise „Erisaadet“ siit!

Rahvusringhäälingu Moskva korrespondent Anton Aleksejev naasis otse Mordorist. Vähe välisajakirjanikke pääseb praegu Aljaksandr Lukašenka kuningriiki. Kui sa pole just Iraagist. Aleksejevi kirjeldusel on Valgevene pealinn praegu otsekui üks konserv. Raske isegi ette kujutada, et aasta tagasi oli tänavad täitunud sadade tuhandete inimeste ja nende vastu kogu oma arsenali kasutavate OMON-i võitlejatega. Küll aga jäid tema hiljutisest reportaažist „Aktuaalsele kaamerale“ silma üksnes araabia keelt rääkivad inimesed, kes kõnelesid oma tagakiusamisest Iraagis. Umbes samasuguseid inimesi on jõudnud hiljuti tuhandete kaupa ka Valgevene piiridele oma läänenaabritega. Läbiränne Valgevenest algas pärast seda, kui Euroopa Liit kehtestas Ryanairi lennuki kaaperdamise ja seal viibinud ajakirjaniku Raman Prataševitši vahistamise eest Minskile sanktsioonid. „See on natuke imelik turism. Tuled ja hotellist väljas ei käi,“ kirjeldas Aleksejev oma kokkupuuteid. „Hotell Planeta näiteks, kus me koos kunagi olime, on selliseid „turiste“ täis. Neid on tõesti Minskis palju.“ Aleksejev kirjeldas, et tema nägi, kuidas „turiste“ koordineeris araabia päritolu koordinaator, kes erinevalt oma klientidest rääkis paljusid võõrkeeli. Üldse on tal mulje, et Valgevene võimud mitte niivõrd ei organiseeri põgenike tulekut Euroopasse, kui on avanud selleks kanali, kus omakorda tegutsevad juba professionaalsed inimsmugeldajad. „Smugeldajad ei ole Valgevene võimuorganid, tšinovnikud. Nad on samad araablased, see on tõesti rahvusvaheline maffia,“ kirjeldas ta. „Nad tulevad, ostavad lennujaamas viisa. Ametlik hind on tuhat dollarit, mille sees on hotell, ööbimine hotellis ja Valgevene viisa. Kui on hotellis broneering, saab viisa lennujaamast.“ Saates veel Millised atmosfääris elavad praegu need, kes Lukašenka vastu sõna võtsid? Miks kirjutavad opositsionäärid armuandmispalveid ja kas see ka aitab? Mis sõnumi saatis välja ühisõppus Venemaaga Zapad 2021? Kui palju on Venemaa õppinud duumavalimiste näitel Valgevenelt valimistulemuste manipuleerimisel? Kuula Krister Parise „erisaadet“ Anton Aleksejeviga siit!

Esmaspäevane "Välistund" keskendub Iraani ja USA vahelistele suhetele, mis on teravnenud seoses Iraani kõrge kindrali Qasem Soleimani hiljutise tapmisega Iraagi pinnal.

Esmaspäevane "Välistund" keskendub Iraani ja USA vahelistele suhetele, mis on teravnenud seoses Iraani kõrge kindrali Qasem Soleimani hiljutise tapmisega Iraagi pinnal.

Saate teema on "Bagdadi Lihuniku" Saddam Husseini (1937-2006) elu ja tegevus. Paratamatult on see ka sissevaade Iraagi keerukasse ajalukku pärast II maailmasõda. See on lugu pidevatest riigipööretest ja mässudest, mis veriselt maha surutakse; ning lugu sõdadest väljamõeldud sise- ja välisvaenlaste vastu, kellele ei näi lõppu tulevatki.

Saate teema on "Bagdadi Lihuniku" Saddam Husseini (1937-2006) elu ja tegevus. Paratamatult on see ka sissevaade Iraagi keerukasse ajalukku pärast II maailmasõda. See on lugu pidevatest riigipööretest ja mässudest, mis veriselt maha surutakse; ning lugu sõdadest väljamõeldud sise- ja välisvaenlaste vastu, kellele ei näi lõppu tulevatki.

Max Richteri ikooniline album "The Blue Notebooks" taasanti välja 15 aastat pärast selle esmakordset ilmumist. "See on mõtisklus vägivallast ja selle mõjust, millele andis tõuke Iraagi sõda ja minu oma tähelepanekud," mõtiskleb Richter.

Max Richteri ikooniline album "The Blue Notebooks" taasanti välja 15 aastat pärast selle esmakordset ilmumist. "See on mõtisklus vägivallast ja selle mõjust, millele andis tõuke Iraagi sõda ja minu oma tähelepanekud," mõtiskleb Richter.

Tänase saate külaline on reisihuviline Margit Randla, kes vestab rännakutest näiteks Aafrikas, Ladina-Ameerikas ja Lähis-Idas. Juttu tuleb nii inimröövidest Ladina-Ameerikas, aafriklaste homset eitavast elustiilist, safarist kui ka paljust muust. Üks põnevamaid reisikogemusi on olnud aga Iraagi pulmas käimine. Näiteks meenutab Margit, et alkoholi ei pakuta ja juuakse autopagasniku juures seistes, kuidas pulmas tuli kohalikel relvad ära panna ja et pruut kannab valge asemel punast kleiti. Muide, Iraagi pulmad on suurejoonelised – selles pulmas oli 500 külalist.

„Ma tahan soovida otsustuskindlust, vähem kõhklusi ja seda siis tervele [Eesti] riigile. Mitte ainult, et meie inimesed siin võtavad riske, proovivad, katsetavad ja võibolla kukuvad läbi. Tegelikult ka riigina seda sama asja olla valmis tegema, ilma et peaks üleliia tundma muret.“ Kahekümne kaheksandas episoodis on meie saatekülaliseks arabist Peeter Raudsik, kes on teinud reportaaže nii ERRile kui Postimehele; ta on andnud araabia keele ja kultuuri kursuseid Tartu Ülikoolis ning tõlkinud eesti keelde araabiakeelseid luuletusi. Ta on sündmusi kohapeal vaadelnud nii süürlaste põgenike laagrites kui ka Tahriri väljakul araabia kevade päevil. Võib öelda, et tema fookuses ongi araabia kevade järgne periood ning sealsetes ühiskondades aset leidnud sotsiaalsed, poliitilised ja majanduslikud muutused. Lihulast pärit Peeter omandas magistrikraadi rahvusvaheliste suhete alal Katari Doha instituudis, mille käigus uuris Iraagi, Kurdistani ning Euroopa Liidu vahelist suhtlust. Oma mõttekäike on ta kirjeldanud mitmetes artiklites nii Diplomaatias kui Sirbis. Selles saates väljendab Peeter Raudsik oma isiklikke seisukohti. Et Lähis-Ida on keeruline piirkond, on vähe öeldud. Kuid sellegipoolest kiputakse sageli rääkima araabia maadest üheülbaliselt. Et seda vastuolulise ning kireva ajalooga lugu mõista, sellest täna räägimegi. Millisteks eri piirkondadeks saab araabia maad jagada? Kuidas vaatavad erinevad araabia piirkonnad Euroopa Liitu täna? Kuidas on tehnoloogia areng aidanud või pidurdanud araabia maade arengut? Mida peaks Lääs tegema selleks, et aidata araabia maid? Kas Lääs saab aidata? Millist kolme raamatut peaksid eestlased lugema, et araabia maid paremini mõista? Lisaks pakub Peeter kiirülevaate iga araabia riigi tulevikuperspektiivi kohta käesoleva sajandi ulatuses. Saade on salvestatud 15.septembril 2017. aastal üle Skype silla Tallinna ning Palo Alto vahel. Head kuulamist!

Kahekümne kaheksandas episoodis on meie saatekülaliseks arabist Peeter Raudsik, kes on teinud reportaaže nii ERRile kui Postimehele; ta on andnud araabia keele ja kultuuri kursuseid Tartu Ülikoolis ning tõlkinud eesti keelde araabiakeelseid luuletusi. Ta on sündmusi kohapeal vaadelnud nii süürlaste põgenike laagrites kui ka Tahriri väljakul araabia kevade päevil. Võib öelda, et tema fookuses ongi araabia kevade järgne periood ning sealsetes ühiskondades aset leidnud sotsiaalsed, poliitilised ja majanduslikud muutused. Lihulast pärit Peeter omandas magistrikraadi rahvusvaheliste suhete alal Katari Doha instituudis, mille käigus uuris Iraagi, Kurdistani ning Euroopa Liidu vahelist suhtlust. Oma mõttekäike on ta kirjeldanud mitmetes artiklites nii Diplomaatias kui Sirbis. Selles saates väljendab Peeter Raudsik oma isiklikke seisukohti. Et Lähis-Ida on keeruline piirkond, on vähe öeldud. Kuid sellegipoolest kiputakse sageli rääkima araabia maadest üheülbaliselt. Et seda vastuolulise ning kireva ajalooga lugu mõista, sellest täna räägimegi. Selles episoodis räägime Millisteks eri piirkondadeks saab araabia maad jagada? Kuidas vaatavad erinevad araabia piirkonnad Euroopa Liitu täna? Kuidas on tehnoloogia areng aidanud või pidurdanud araabia maade arengut? Mida peaks Lääs tegema selleks, et aidata araabia maid? Kas Lääs saab aidata? Millist kolme raamatut peaksid eestlased lugema, et araabia maid paremini mõista? Lisaks pakub Peeter kiirülevaate iga araabia riigi tulevikuperspektiivi kohta käesoleva sajandi ulatuses. Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Kuigi Mosul ja seda ümbritsevad külad on valdavalt ISISest vabastatud, siis paljusid sõja eest põgenenuid, sealhulgas assüüria kristlasi oma kodudesse tagasi ei lasta. Saate teemaks on olukord Iraagi Kurdistani aladel ning Niinive provintsi pealinnas Mosulis. Samuti Iraagi Kurdistani iseseisvuspüüdlused ning selle mõju piirkonna vähemusrahvustele nagu assüüria kristlased. Palun vaadake Hille Hanso tehtud kohapealseid fotosid siit.

Kuigi Mosul ja seda ümbritsevad külad on valdavalt ISISest vabastatud, siis paljusid sõja eest põgenenuid, sealhulgas assüüria kristlasi oma kodudesse tagasi ei lasta. Saate teemaks on olukord Iraagi Kurdistani aladel ning Niinive provintsi pealinnas Mosulis. Samuti Iraagi Kurdistani iseseisvuspüüdlused ning selle mõju piirkonna vähemusrahvustele nagu assüüria kristlased. Palun vaadake Hille Hanso tehtud kohapealseid fotosid siit.

Mida panevad oma raamatutes kirja Azar ja Hassan kunagiste põgenikena Euroopa ja oma maade, Iraani ja Iraagi kohta. Miks Lähis-Ida meile kõigile rohkem korda peab minema, selgitab Euroopa parlamendi liige Tunne Kelam. (Saatejuht on Thea Karin.)

Urmas Vadi: "Septembris alustavad Ameerika Ühendriigid Iraagi vastu Operatsiooni Desert Strike (Kõrberünnak) vastuseks Iraagi armeele Arbīli linna ründamise eest. Pariisis kogunevad 2. juulil fännihulgad Jim Morrisoni hauale tähistama tema 25. surma-aastapäeva. Kümme päeva hiljem lahutavad prints Charles ja printsess Diana. Suveolümpial plahvatab Atlanta olümpiapargis torupomm, hukkub üks ja haavata saab üle saja inimese. Eestis jõustub pankadele nõue, et omakapital peab olema vähemalt 50 miljonit Eesti krooni.

Urmas Vadi: "Septembris alustavad Ameerika Ühendriigid Iraagi vastu Operatsiooni Desert Strike (Kõrberünnak) vastuseks Iraagi armeele Arbīli linna ründamise eest. Pariisis kogunevad 2. juulil fännihulgad Jim Morrisoni hauale tähistama tema 25. surma-aastapäeva. Kümme päeva hiljem lahutavad prints Charles ja printsess Diana. Suveolümpial plahvatab Atlanta olümpiapargis torupomm, hukkub üks ja haavata saab üle saja inimese. Eestis jõustub pankadele nõue, et omakapital peab olema vähemalt 50 miljonit Eesti krooni.

Peeter Helme: "Seda aastat võib üldistades nimetada kukutamiste ja võimuletulekute aastaks. Kambodžas kukutatakse punased khmeerid, Iraanis šahh, Ugandas Idi Amin, Rodeesias kaotab võimu Ian Smithi valgete valitsus ning Nicaraguast põgeneb senine diktaator Anastasio Somoza. Võimule tulijatest väärivad märkimist Suurbritannia esimene naispeaminister Margaret Thatcher ning Iraagi diktaator Saddam Hussein. 24. detsembril algab aga Nõukogude vägede sissetungiga Afganistani sõda.

Peeter Helme: "Seda aastat võib üldistades nimetada kukutamiste ja võimuletulekute aastaks. Kambodžas kukutatakse punased khmeerid, Iraanis šahh, Ugandas Idi Amin, Rodeesias kaotab võimu Ian Smithi valgete valitsus ning Nicaraguast põgeneb senine diktaator Anastasio Somoza. Võimule tulijatest väärivad märkimist Suurbritannia esimene naispeaminister Margaret Thatcher ning Iraagi diktaator Saddam Hussein. 24. detsembril algab aga Nõukogude vägede sissetungiga Afganistani sõda.

2014.a. lõpuks oli sõdade, konfliktide ja kriiside tõttu kodust põgenenuid rekordiliselt palju, 60 miljonit inimest. EL ja ÜRO on suurimad humanitaarabi jagajad, sellegi maht on viimastel aastatel suurem kui kunagi varem, kuid ikka on puudu.Iraagi, Jordaania ja Türgi põgenikelaagrites humanitaarabi korraldust uurinud ajakirjanik Hille Hanso ja kaitseväe koosseisus Kesk-Aafrika Vabariigis missioonil käinud Ilmar Raag räägivad oma kogemuste põhjal, mida selle abi andmisel peaks muutma. Saatejuht on Kaja Kärner. Kuula 9. detsembril kell 14.05 või 19.05.

2014.a. lõpuks oli sõdade, konfliktide ja kriiside tõttu kodust põgenenuid rekordiliselt palju, 60 miljonit inimest. EL ja ÜRO on suurimad humanitaarabi jagajad, sellegi maht on viimastel aastatel suurem kui kunagi varem, kuid ikka on puudu.Iraagi, Jordaania ja Türgi põgenikelaagrites humanitaarabi korraldust uurinud ajakirjanik Hille Hanso ja kaitseväe koosseisus Kesk-Aafrika Vabariigis missioonil käinud Ilmar Raag räägivad oma kogemuste põhjal, mida selle abi andmisel peaks muutma. Saatejuht on Kaja Kärner. Kuula 9. detsembril kell 14.05 või 19.05.

Mis ajendab Iraagi valitust Eestile tegema ettepanekut oma vägede jätmiseks Iraaki, sest selline pöördumine on tehtud vaid "valitutele." Samal ajal on jätkuvalt poliitiliselt kuum Gruusia teema, kuigi sõjategevus on õnneks ülekandunud sõnasõjaks. Stuudios on Erkki Bahovski, Liisi Poll ja Evelyn Kaldoja. (Erkki Bahovski)