Podcasts about armeenia

Pühapäevane Välismääraja heidab pilgu olulisematele sündmustele, mis maailmas kõneainet annavad. Räägime Hiina - USA suhetest nii president Trumpi käivitatud tollisõja kui USA vahendatud Ukraina rahukõneluste taustal. Eestisse saabub visiidile Armeenia peaminister Nikol Pashinian - kuidas läheb sellel näoga Euroopa ja Lääne poole pöördunud Lõuna-Kaukaasia riigil.

Armeenia päritolu müstikust [Georgi Gurdžijevist](https://ggurdjieff.com/) oleme seni rääkinud kahes saates: 125. "Pühad hümnid" ([Robert Jürjendal ja Rainis Toomemaa](https://www.youtube.com/watch?v=BUAXrbPcZeM&t=1s)) ja 206. "Neljas tee" ([Maarja Lillemäe ja Alar Tamming](https://www.youtube.com/watch?v=rDaNuSYLVwU&t=1s)). Täna tuleme Alari ja Maarja selle teema juurde jälle tagasi. Peatse kohtumiseni! H.

Armeenia päritolu müstikust Georgi Gurdžijevist [1] oleme seni rääkinud kahes saates: 125. "Pühad hümnid" (Robert Jürjendal ja Rainis Toomemaa) [2] ja 206. "Neljas tee" (Maarja Lillemäe ja Alar Tamming) [3]. Täna tuleme Alari ja Maarja selle teema juurde jälle tagasi.Peatse kohtumiseni!H.[1] https://ggurdjieff.com[2] https://www.youtube.com/live/BUAXrbPc...[3] https://www.youtube.com/live/rDaNuSYL... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Seekordne "Välistund" keskendub Venemaale, Ukrainale, Armeeniale ja Gruusiale.

Margus Sarapuu on avaliku sektori tippjuht ja praegune EL-iga ühinemise ekspert, kes nõustab ja aitab sel teemal Kosovot. Ta on varasemalt olnud nullbürokraatia töörühma juht majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis, riigikantselei strateegiabüroo direktor, nii asekantselt kui ka kantsler justiitsministeeriumis ning riigikohtu direktor. Margusel on magistrikraad Tartu Ülikoolist avaliku halduse erialalt ning Kesk-Euroopa Ülikooli võrdleva põhiseadusõiguse ja riigiõiguse erialalt. Lisaks on ta õppinud Tartu Ülikoolis infotehnoloogia magistrantuuris. Ta on varasemalt nõustanud mõjude hindamise, valitsemiskorralduse, korruptsioonivastase võitlemise ja kohtute haldamise teemadel Bulgaaria, Albaania, Montenegro, Horvaatia, Ukraina, Moldova, Armeenia ja Gruusia valitsusasutusi. Viimased 5 aastat on ta töötanud Saksa riigi arenguabi rakendamise asutuses (GIZ), kus on projekt, mille eesmärk on aidata Kosovos teha vajalikke reforme haldus- ja õiguskorralduses, et saaks võimalikuks riigi ühinemine EL-iga. Selles saates räägime Lapsepõlvest Viljandis Taagepera loodud läänelikus sotsiaalteaduskonnas õppimisest Karjääri algusest riigikohtus ja selle valdkonna digitaliseerimisest Strateegiabüroo direktori rollist riigikantseleis Esimesest projektist Kosovost ja motivatsioonist teha järgmisi Takistusest ja võimalustest uue riigina Euroopa Liiduga liitumisel Balkani rahvuste omavahelistest suhetest Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Väikselt suvepuhkuselt naasnud „Kolmas poolaeg” ei saa ju ometi kuidagi üle ega ümber vaadata Paide Linnameeskonna vägevast euroteekonnast, kus on seljatatud järjest Kaukaasia tipud: esmalt langes Gruusia suurklubi Tbilisi Dinamo, seejärel Armeenia hiid Ararat-Armenia. Selleks puhuks kutsusime stuudiosse külla Paide Linnameeskonna presidendi Veiko Veskimäe. Veskimäe rääkis alustuseks, kuidas ta tunneb euroedu üle siirast rõõmu, aga see tuleb ka tema unetundide arvelt. Kui muidu on tema jaoks hea uni väga oluline ja ta proovib öösel magada vähemalt seitse tundi, siis viimase kuu jooksul on unetunnid napimaks jäänud. Saates rääkisime nii Gruusia kui Armeenia reisidest, eesootavast Anderlechti mängust, aga ka paljudest olmeteemadest. Mille eest sai Paide hooajaeelsel litsentseerimisel hoiatada (järgmisel korral ootab ees lausa trahv)? Mitu mängijat proovitakse augustikuu jooksul välismaale müüa? Kui kaugel on Paide Paidesse kolimisest, oma staadionist ja hallist? Mõistagi räägime pikemalt Veskimäest endast, aga ka näiteks Karel Voolaidi ja Ragnar Klavani personaalküsimusest. Kas Klavanit ootab ees veel üks hooaeg või siiski mitte? Head kuulamist!

Saates käsitletakse kolme Kaukaasia riigi-Armeenia, Gruusia ja Aserbaidžaani suhestumist Vene-Ukraina sõtta. Arutame, millised on olnud nimetatud riikide reaktsioonid ja mis asjaoludel need on kujunenud. Igal regiooni riigil on praeguses olukorras omad hirmud, aga nähakse ka võimalusi nii majanduses kui ka rahvusvahelises poliitikas. Saatekülalised EV suursaadik Gruusias ja Armeenias Riina Kaljurand ning EV esinduse juht Aserbaidžaanis Andrei Valentinov. Saatejuht Hannes Hanso.

Pärast šokeerivat kaotust Mägi-Karabahhi eest peetud sõjas Aserbaidžaaniga lähevad armeenlased homme valima, et anda hinnang valitsusjuhile, kes rahuleppe alla kirjutas. Jerevanis viibib Eesti rahvusringhäälingu korrespondent Anton Aleksejev, kelle sõnul on meeleolu üsnagi depressiivne. Praeguse valitsusjuhi kohusetäitja, oma tagasiastumisega erakorralised valimised esile kutsunud Nikol Pašinjan seisab silmitsi tõelise vana sauruse, ise Mägi-Karabahhist pärit ja loendamatute korruptsioonisüüdistuste kiuste poliitikas püsiva Robert Kotšarjaniga. Üldse on aga Armeenia valimised ajaloo ühed kõige võitluslikumad, kohti parlamendis igatsevad 26 nimekirja. Aleksejev rääkis Krister Parisele, et ehkki kaamerate ees kiidavad kõik üksmeelselt oma liitlast Venemaad, on pärast mikrofonide ärapanekut jutt hoopi teine: „Öeldakse, et nad on väga pettunud, mis sõber see ka on, kes jättis meid hätta, kui olime vastamisi oma suurima vaenlasega.“ Aga teisalt, kirjeldab Aleksejev, pole armeenlased siin kuigi siirad. „Ütleme, et Venemaa sülitab rahvusvahelisele õigusele näiteks Ukrainas. Aga siin, tõesti, isegi Armeenia ise ei tunnustanud Mägi-Karabahhi iseseisvust. Armeenia ise ei võtnud vastu seadust, et Karabahh on Armeenia osa. Ei midagi taolist. Miks siis Venemaa peaks sekkuma nimelt Armeenia poolel?“ Saates veel Mida tähendab see Armeenia liitlassuhetele Venemaaga? Kas Kreml on Pašinjani tema vahepealse flirtimise eest läänega piisavalt „karistanud“? Kui kahest Venemaa liitlasest üks – Valgevene – on juba puhas diktatuur, siis mida tähendab see kõik demokraatia püsimisele Armeenias? Kuula Krister Parise juhitud saadet siit!

Venemaa vägede kuhjamine Ukraina piiri taha viitab, et mingil moel on kavas need ka käiku lasta. Politoloog Karmo Tüüri sõnul tahab Moskva ühelt poolt tõrjuda tagasi lääneriike ja Türgit, kuid ajendi võis anda ka lihtlabane kättemaksuhimu. „Praegu on Venemaa peaeesmärk hoida ära igasugused jutud NATO laienemisest tema piiride poole. Mitte et see väga tõenäoline oleks, aga kuna Ukraina pool on hakanud seda trummi jälle kõvemini taguma, ütleb Venemaa juba preventiivselt, et „ärge isegi mõelge“,“ selgitas ta Kremli mõtlemist. „Sest niipea, kui te selle päriselt teemaks võtate, me teid karistame.“ Tüür rõhutas aga, et rumal ning saamatu oleks poliitika, mida tehakse vaid ühe eesmärgiga. Suurt üldist strateegiat – tõrjuda läänt – saab kasutada ka väikeste taktikaliste eesmärkide saavutamiseks. „Üks neist võib olla tahtmine karistada Volodõmõr Zelenskõid selle eest, et ta kõrvaldas [oma administratsiooni ülema] Viktor Medvetšuki. Tema oli Putinile lähedalseisev isik, kes oli kõrgeim Ukraina eesmärkidele vastu töötav Ukraina tippametnik.“ Tüüri sõnul vastab see kriminaalse maailma mängureeglitele: „Kui sina hakkad mulle vastu, siis mina pean sind karistama, muidu ma enam ei ole boss.“ Ehkki ka Päevalehes väljendasid mitmed analüütikud kahtlusi, kas Venemaal ikka piisab operatsioonide läbiviimiseks jõudu. „Neid ei ole liiga vähe,“ pole Tüür nõus. „Sissetungimiseks on sellest piisav. Vallutatud territooriumite hoidmiseks võib-olla mitte. Ei saa öelda, et vägesid oleks liiga vähe selleks, et teostada Osseetia-stiilis karistusoperatsiooni. Väed on kohale toodud selleks, et lahendada mingisugune taktikaline ülesanne.“ „Ainuke nii taktikaliselt kui strateegiliselt mõtestatud operatsioon oleks luua maismaaühendus Krimmiga, et ei oleks ainult üle silla toitmine. Teine oleks jõuda mööda Musta mere rannikut Moldovani ning ühendada ka Transnistria,“ vaagis ta võimalikke variante. „Need on sõjaliselt planeeritavad ning täideviidavad eesmärgid. Aga kas seda on mõtet teha? Tüür kinnitab, et lääne vastusammud on Venemaale märksa valusamad kui nad välja näitavad. Sanktsioonid töötavad. Aga kuidas, kuulake saates, kus käsitleme veel teemasid: Muidugi tuuakse paralleele 2014. aastaga, kus oli vaja Putini populaarsust turgutada. Kuivõrd see nii labaselt läbinähtav stsenaarium võiks praegu toimida? Palju võiks seda kõike seostada Aleksei Navalnõiga, vajadusega tähelepanu kõrvale juhtida? Möödunud konflikti ajal 2014. oli Joe Biden (või vähemalt Obama administratsioon) võrdlemisi rahutuvi positsioonil, manitses pigem Ukrainat relvi mitte kasutama. Nüüd kinnitatakse „vankumatut toetust“ Ukrainale. Palju ukrainlased ameeriklastele loota võivad? Ning – mängu on astunud uus tegija: Türgi. Zelenskõi külastas hiljuti Istanbuli ja türklased viitasid kiirelt, et pärast Krimmi hõivamist on julgeolekutasakaal Mustal merel muutunud. Vene ja Türgi huvid viimase aasta jooksul eks-NSVL-is mujalgi kokku põrkunud. Aga Ukraina on märksa suurem pirukas kui Armeenia. Mis kohal on Ukraina julgeolek Istanbuli poolt vaadatuna? Mis on maailmal üldse varuks sanktsioonide vallas? Isegi pärast Krimmi SWIFTIst väljaviskamiseni näiteks ei mindud… Kuula Krister Parise saadet Karmo Tüüriga siit!

Tegime Genialistide klubi raadiostuudio akna lahti, et Armeenia ja Aserbaidžaani konflikti resultaatide ülespuhutud sooja õhku kevadisse Tartusse lasta. Konflikt lõppes Aserbaidžaanile, Türgile ja Venemaale edukalt. Armeeniale - edutult. Iraangi hüppas mängu. Kuula miks ja kuidas Armeenia Aserbaidžaani sõdurid endale tuppa lasi. Kõrva puhuvad Jaak-Markus, Iljas ning Fred Gregor. Puldis debüteerib Saskia.

Veel aprillis kirjutas ERR-i Moskva korrespondent Anton Aleksejev, et venelasi jahmatab, kui kõvasti on võimuvertikaal viiruse rünnaku all kõikuma löönud. Kuid Kreml õppis kiiresti. „Venelastele sai kiiresti selgeks, et nad pole mingis mõttes erilised, nad nakatuvad koroonasse sama moodi nagu inimesed läänes,“ rääkis Aleksejev intervjuus Krister Parisele. „Ka Vene riik käitub täpselt samuti kui lääs. Kehtestab piirangud, püüab eriti palju raha oma inimestele mitte maksta… Taktika on täpselt sama.“ Kirjeldades praegust koroonaolukorda Moskvas, tõi Aleksejev esile, et seal on lõpetatud riskirühma ehk pensionäride tasuta sõit metroos, samuti tohib ühistransporti kasutada üksnes maski ja kinnastega. Aga baarid on lahti ja kui ka õhtul nad kinni pannakse, jätkuvad erapeod suletud uste taga. Ka Venemaa on töötanud välja enda koroonavaktsiini Sputnik V, mille vastu on näiteks suur huvi Eestis elavatel Vene kodanikel, kes paluvad suisa võimalust lasta end vaktsineerida Venemaa saatkonnas. Sest vaktsiin näib töötavat, mis sest, et ta pälvis läänes kriitikat, kui juba augustis veel enne suuri inimkatseid välja tuldi. „See, et sina ei saanud auto ostmise momendil teha proovisõitu, ei tähenda, et auto ise on halb,“ märgib Aleksejev. Kuid Venemaal tervikuna suhtub vaktsineerimisse skeptiliselt tervelt 50% elanikkonnast. Aleksejevi sõnul on taoline skepsis ootuspärane: „Vaktsiini usalduse vastu mängis see, et Venemaa on justkui kogu maailma vastu viimase mitme aasta jooksul sõjas. Et ka vaktsiin oli otsekui meie vastus läänele: meie olime esimesed. Peaaegu nagu Hruštšovil, et püüda kinni ja minna mööda Ameerikast. Aga. Kes ütleb, et tehke endale vaktsiin? Ikka samad propagandistid, kes ütlevad, et „meid pole siin“ Krimmi kohta või et meie Malaisia Boeingut alla ei lasknud. Kõik ju saavad aru, et nad valetavad – mis sest, et riigi huvides. Miks neid siis usaldada?“ Tõsi, olukord võib muutuda siis, kui ka Vladimir Putin end vaktsineerida laseb, nagu ta on ka lubanud teha. -- Saates veel Aga mida õppis enda jaoks Kreml peale selle, et kruvisid tuleb tõhusamalt kinni keerata? Miks ei tea Vene tšinovnik kunagi ette, mida Putin otsustab? Miks suhtub Kreml üleolevalt võimalusse, et Valgevene protestid kanduksid ka tema territooriumile? Kuidas Venemaal sõjas Armeenia ja Aserbaidžaani vahel tegelikult läks? Ja kes on president 1. jaanuaril 2022… Kuulake Krister Parise vestlust Anton Aleksejeviga siit!

Tänane „Futboliit“ on eetris pärast Eesti koondise kaht mängu Rahvuste liigas ning enne seda, kui uuel nädalal saab alguse Meistrite liiga. Just nendel kahel suurel teemal saade sedapuhku peatub. Millised järeldused teha Eesti koondise mängudest Põhja-Makedoonia ja Armeeniaga? Kui lähedal oli Armeenia mäng ärajäämisele? Miks on Armeenia koondis täis vastutustundetuid jobukakke? Meistrite liiga sektsioonis taaselustatakse suvisest finaalturniirist tuttav „Futboliidi“ power rankings, kus ritta seatakse kümme peamist soosikut. Saatejuhid on Raul Ojassaar ja Joel Indermitte. Parimad spordiennustuse koefid leiad www.olybet.ee!

Mägi-Karabahhis ning tema ümbruses jätkusid täna öösel ägedad kokkupõrked. Raketid tabasid nii pealinna Stepanakerti kui väidetavalt ka Bakuu-Ceyhani naftajuhet. "Vihka, vihka, vihka vaenlasi," laulavad propagandaklipis Karabahhi vabastamisele üles kutsuvad poplauljad Narmin Kerimbeyova ja Ceyhun Zeynalov. Tartu ülikooli rahvusvaheliste suhete teooria professor Eiki Berg tõstab esile, et kumbki pool kasutab praeguse võitluse kontekstis propagndavahendina mõneti üllatuslikult mitte Nõukokogude Liidu lagunemisele järgnenud vastastikkust etnilist puhastust, aga 20. sajandi algusperioodi sündmusi, kus põimusid armeenlaste genotsiid ning Lenini ja Atatürki sõprus. Bergi hinnangul soovib Türgi sõda õhutades, et Kaukaasia saatust määraks just tema koos Venemaaga ning lääneriigid hoiaksid sealt eemale. Paljude aserite lootused Mägi-Karabahhi tagasivallutamisele pole küll ilmselt määratud täituma. Türgi aktiivsuse kõrval on samas väga tähelepanuväärne Armeeniale julgeolekugarantii andnud Venemaa vaikimine. Lasebki ta nii lihtsalt oma positsioonid maha mängida? Saates veel: Kas selles sõjas saab üldse öelda, kes on "hea"? Kas Armeenia poolel oli üldse mingit põhjust praegu sõda algatada? Mis suhtes on omavahel konkreetsemalt Jerevan ja Stepanakert? Aserbaidžaanil oleks väike võidukas sõda ju igati kasulik, aga... tuleks ta väike ja võidukas? Miks pole seda siis 30 aasta jooksul ette võetud? Kui palju on rahvas ette valmistatud kasvõi väikeseks võimaluseks, et sõda lõpeb kompromissiga? Eiki Bergiga vestles Krister Paris.

Õhtulehe ajakirjanikud Eigo Kaljurand ja Mart Treial vaatasid tagasi möödunud kaootilisele nädalale, kui koroonaviiruse pärast jäi ära Nõmme Kalju euromäng, Levadia kaotas trilleri Fääri saarte meeskonnale B36 ja selgus Eesti koondise koosseis eelseisvateks mängudeks. Saates võeti lahti Nõmme Kalju koroonajuhtum, kui neil ei lubatud pidada euromängu Sloveenia klubi NŠ Muraga. Küll said platsile Paide Linnameeskond ja Tallinna Levadia, kes pidid mõlemad leppima kaotusega, mis tähendab, et Eesti klubid on nüüdseks kaotanud kõik kolm tänavust eurokohtumist. Samuti vaadati otsa Eesti koondise koosseisule, kus on lõpuks omati esindatud Karl Jakob Hein ja Georgi Tunjov. Mida oodata mängudest Armeenia ja Gruusiaga? Head kuulamist!

Selle aasta Euroraadio jõulufolgi programmi saatsid muusikat folgitoimetajad 17 maalt. Esindatud on Bulgaaria, Tšehhi, Saksa, Eesti, Horvaatia, Ungari, Islandi, Läti, Moldova, Armeenia, Hispaania, Serbia, Šveitsi, Vene, Rootsi, Slovakkia ja Ukraina raadiote saadetud lood, milles lähenemine rahvamuusikale on väga erinev. Eetris pühapäeval 23. detsembril kell 20 ja laupäeval 29. detsembril kell 13.

Selle aasta Euroraadio jõulufolgi programmi saatsid muusikat folgitoimetajad 17 maalt. Esindatud on Bulgaaria, Tšehhi, Saksa, Eesti, Horvaatia, Ungari, Islandi, Läti, Moldova, Armeenia, Hispaania, Serbia, Šveitsi, Vene, Rootsi, Slovakkia ja Ukraina raadiote saadetud lood, milles lähenemine rahvamuusikale on väga erinev. Eetris pühapäeval 23. detsembril kell 20 ja laupäeval 29. detsembril kell 13.

Jean Cocteau on öelnud: "Enne Aznavouri ei olnud lootusetus populaarne." Ei julgeks öelda, et Armeenia juurtega prantslase Charles Aznavouri lauludlausa lootusetud oleksid, nukrust ja tõsidust leidub neis kohati küll.

Jean Cocteau on öelnud: "Enne Aznavouri ei olnud lootusetus populaarne." Ei julgeks öelda, et Armeenia juurtega prantslase Charles Aznavouri lauludlausa lootusetud oleksid, nukrust ja tõsidust leidub neis kohati küll.

Narine Abgarjan: „Manjunja“ See on lugu kahe Armeenia väikelinna tüdruku suurest sõprusest, aga mitte ainult. See on lugu võimukast ja koloriitsest juudi vanaemast, aga seegi pole kõik. „Manjunja“ lugeja satub justkui keset geniaalse komöödialavastaja vändatud filmi, mis on täis pööraseid olukordi ja elujaatavat huumorit. Hea tuju on seda raamatut lugedes garanteeritud! Loeb Kristi Aule.

Armeenia kuulsaima helilooja Aram Hatšaturjani 115. sünniaastapäeva puhul kuulame muusikat tema tuntuimast heliteosest, balletist "Spartacus", mis on loodud 1954. aastal. See on suurejooneline ning eepiline lugu legendaarsest orjast, kellest sai gladiaator.

Armeenia kuulsaima helilooja Aram Hatšaturjani 115. sünniaastapäeva puhul kuulame muusikat tema tuntuimast heliteosest, balletist "Spartacus", mis on loodud 1954. aastal. See on suurejooneline ning eepiline lugu legendaarsest orjast, kellest sai gladiaator.

Seekord seikleme Soome, Rootsi, Senegali, Armeenia,Ukraina, Šoti, Kongo ja muidugi Eesti muusikates ning jätkab eelmisessaates alustatud rubriiki koosseisudega, mis moodustatud kultuurilt jatraditsioonilt üksteisest kaugel asetsevate muusikute poolt.

Seekord seikleme Soome, Rootsi, Senegali, Armeenia,Ukraina, Šoti, Kongo ja muidugi Eesti muusikates ning jätkab eelmisessaates alustatud rubriiki koosseisudega, mis moodustatud kultuurilt jatraditsioonilt üksteisest kaugel asetsevate muusikute poolt.

Stefania Airapetjan-Adil on armeenia-ukraina päritolu noor naine, kes on sündinud Eestis. Tema lapsepõlv möödus Viljandis ja siis oli kombeks, et pühapäev kuulub perele. Mõistagi on Stefania oma tollase kodu väärtushinnangud toonud kaasa ka tänasesse päeva. Pärast Otsa-kooli lõpetamist võttis ta aja maha ja läks tööle ettekandjana. Tema naabruses töötas pakistanlane Adil, kes aeg-ajalt läbi astudes neiusse armus. Noored leidsid teineteist ja otsustasid abielluda.

Stefania Airapetjan-Adil on armeenia-ukraina päritolu noor naine, kes on sündinud Eestis. Tema lapsepõlv möödus Viljandis ja siis oli kombeks, et pühapäev kuulub perele. Mõistagi on Stefania oma tollase kodu väärtushinnangud toonud kaasa ka tänasesse päeva. Pärast Otsa-kooli lõpetamist võttis ta aja maha ja läks tööle ettekandjana. Tema naabruses töötas pakistanlane Adil, kes aeg-ajalt läbi astudes neiusse armus. Noored leidsid teineteist ja otsustasid abielluda.

Armeenia muinasjutud lõpevad tihti sellega, et taevast kukub kolm õuna: üks sellele kes nägi, teine sellele kes jutustas, aga kolmas sellele kes kuulas ja uskus headusesse. Selle raamatu peategelased elavad vanajumala selja taga Armeenia mägikülas kuhu on jäänud elama veel vaid käputäis inimesi. Keerulisest elust hoolimata nad kõik usuvad millessegi - armastusse, andestamisse, mälestustesse, sõprusse või teiste aitamisse. Lugeja ette astub rida kirju minevikuga külaelanikke kes teevad oma igapäevaseid asjatoimetusi, kuid kogu küla vapustab uudis, et viiekümne kaheksa aastane Anatolia on lapseootel... (Narine Abgarjan. Taevast kukkus kolm õuna. Kirjastuselt Tänapäev. Loeb Kristi Aule.)

20. augustil 1962. aastal tuli esimest korda Eestisse oma vanaema sünnimaale Elfriede Ludvig. Tema esivanemad rändasid Eestist välja 19. sajandi eelviimasel kümnendil. Pere rändas kaugele Karsi, Türgimaale, Armeenia südamaale, tollasesse Tsaari- Venemaale. Elfriede näitas oma vanema ja ema lugu jutustades ka vanu fotosid.Pildil on Elfriede koos saatejuht Piret Kriivaniga.

20. augustil 1962. aastal tuli esimest korda Eestisse oma vanaema sünnimaale Elfriede Ludvig. Tema esivanemad rändasid Eestist välja 19. sajandi eelviimasel kümnendil. Pere rändas kaugele Karsi, Türgimaale, Armeenia südamaale, tollasesse Tsaari- Venemaale. Elfriede näitas oma vanema ja ema lugu jutustades ka vanu fotosid.Pildil on Elfriede koos saatejuht Piret Kriivaniga.

Armeenia rahvusest Artem Davidjants on sündinud Bakuus, kus elas 18 aastat. Lapsepõlve aegadest meenub esimesena suur hoov, kus kohtusid ümbritsevate majade elanikud. Nemad teadsid kõigist kõike ja elu käis nagu peo peal. Sellel oli nii hea kui halb külg - positiivne oli see, et inimesed olid abivalmid, tüütuks sai aga privaatsuse puudumine. Ülikooli läks Artem juba Armeenias, seal tuli ka sõjaväeteenistus. Noore ohvitserina tekkis tal võimalus sõita Eestisse ja siin kohtus ta oma tulevase, eestlannast abikaasaga.

Armeenia rahvusest Artem Davidjants on sündinud Bakuus, kus elas 18 aastat. Lapsepõlve aegadest meenub esimesena suur hoov, kus kohtusid ümbritsevate majade elanikud. Nemad teadsid kõigist kõike ja elu käis nagu peo peal. Sellel oli nii hea kui halb külg - positiivne oli see, et inimesed olid abivalmid, tüütuks sai aga privaatsuse puudumine. Ülikooli läks Artem juba Armeenias, seal tuli ka sõjaväeteenistus. Noore ohvitserina tekkis tal võimalus sõita Eestisse ja siin kohtus ta oma tulevase, eestlannast abikaasaga.

Eesti Muusika ja Teatriakadeemias töötav Brigitta Davidjants on isa poolt armeenlanna. Ema isa oli aga lätlane, nii on ta pärit tõeliselt multikultuursest perest. Brigitta haridustee on olnud pikk ja põhjalik, kaitsmist ootab doktorikraad. Õppinud on ta ka Jerevani Ülikoolis, seal oldud aeg andis võimaluse tutvuda oma juurtega. Brigitta armastab Armeenia muusikat, kööki ja inimesi, kellega kohtunud on. Lisaks armeelastele inspireerivad teda ka teised rahvused - kõigilt on midagi head õppida. Saatejuht on Haldi Normet-Saarna. Kuula 25. aprillil kell 17.05.

Eesti Muusika ja Teatriakadeemias töötav Brigitta Davidjants on isa poolt armeenlanna. Ema isa oli aga lätlane, nii on ta pärit tõeliselt multikultuursest perest. Brigitta haridustee on olnud pikk ja põhjalik, kaitsmist ootab doktorikraad. Õppinud on ta ka Jerevani Ülikoolis, seal oldud aeg andis võimaluse tutvuda oma juurtega. Brigitta armastab Armeenia muusikat, kööki ja inimesi, kellega kohtunud on. Lisaks armeelastele inspireerivad teda ka teised rahvused - kõigilt on midagi head õppida. Saatejuht on Haldi Normet-Saarna. Kuula 25. aprillil kell 17.05.

Stuudios on Postimehe välistoimetuse ajakirjanikud Jürgen Tamme ja Evelyn Kaldoja ja peateemaks Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas toimuv. Lisaks annab Inga Höglund otse Brüsselist ülevaate naiste olukorrast ja seda läheneva mitteametliku naistepäeva valguses. Henrik Vosman räägib otse Jerevanist sellest, kuidas elab Armeenia. (Toomas Mattson, Neeme Korv, Peep Pahv)