Podcasts about setomaa

Tänase saate külaline Siim Karnö jutustab vähetuntud põnevatest paikadest Eestis. Esimesena soovitab Siim külastada pisikesi saari – näiteks Keri, Mohni, Aksi, Arumetsa, Piirissaar. Ta annab nõu, kuidas saartele pääseda (sest enamikele liinireise ei toimi), mida ette võtta ja mida erilist nende kohta teada. Samuti on juttu Võrumaa maagilistest metsadest, Setomaa küladest, Nõukogude ajal salastatud põnevatest linnadest Sillamäest ja Paldiskist ning muudki. Vestlust juhib Liina Metsküla.

The first documentary by an Estonian director to compete and win at the Sundance Film Festival, SMOKE SAUNA SISTERHOOD is a deeply moving, intimate and breathtaking approach to issues of trauma, healing, and community. Filmed almost as if a Vermeer or Rembrandt painting, the camera is never intrusive, never mechanical. Rather, the images move as the smoke – lingering, wafting, suspended briefly before disappearing and reappearing. With an authentic voice and authority born of their own heritage, inspired by her South-East Estonian culture of Võromaa and Setomaa, and the profound teachings of her Võro granny, filmmaker Anna Hints has created a transformative experience of being human within a female body, showing women “as they are” with great emotional veracity and deep empathy. In the darkness of a smoke sauna, women share their innermost secrets and intimate experiences, washing off the shame trapped in their bodies and regaining their strength through a sense of communion. Women share their innermost secrets and intimate experiences inside an Estonian smoke sauna. Cleansing their bodies and baring their souls, they embrace the healing power of sisterhood. Anna Hints' Sundance-winning documentary celebrates the centuries-old smoke sauna tradition, recognized on the UNESCO Representative List of the Intangible Cultural Heritage of Humanity. The impact of SMOKE SAUNA SISTERHOOD on the communities represented in the film has been profound. Viewers have connected emotionally with the stories, finding solidarity and empowerment in the shared experiences of these brave women. Director Anna Hints joins us for a conversation on what brought her to documenting this sacred space where women give birth, wash the dead, and express their vulnerability, found self-acceptance, and a collective empowerment for generation upon generation.. For more go to: greenwichentertainment.com/smoke-sauna-sister

425. Juku Raadio köögilaud sõidab külla setomaa sootskadele elik Seto kuninga Peko asemikele maapeal. Lauas räägivad seto aja- ja kultuurilugusid uueks ülembsootskaks ehk ülemkuningaks valitud Anzelika Gomozova ning endine kuningas ehk sootska Rein Järvelill. Alates 1994. aastast toimuvatel kuningriigipäevadel kõlab seto hümn, marsib seto sõjavägi, maksab seto raha ning valitakse Kuninga meistrid – parimad taari-, õlle-, veini-, hansa-, sõira-, leiva-, pirukategijad, näputöömeistrid, pillimehed, tantsijad ja lauljad. Nagu igas õiges kuningriigis, on ka setodel oma kuningas, kes aga puhkab Petseri kloostri liivakoobastes. Päeva tipphetkeks ongi Setomaa ülemsootska, kuningas Peko maapealse asemiku valimine. See toimub maailma kõige demokraatlikumal viisil – inimesed seisavad oma valitud kandidaadi ette ritta. Setomaa ülemsootska on setode vaimne juht ja eestkõneleja.

Lääne-Virumaal Kadrina vallas tegutseb üle 20 aasta Läsna külateater, mida juhendab Ene Pihol. Arp Müller käis pühapäeval Läsna rahvamajas mikrofoniga uudistemas, kuidas käib A.H. Tammsaare lavastuse "Elu ja armastus" proov, mis tõmbab noori ja vanu külateatris kaasa lööma ning mis teemadel külateatri huvilised proovi vaheajal kohvilauas arutlevad.

Millest räägib maarahvas linnaskäigult tagasi kodukülla sõites? Lähemalt uuris Ode Maria Punamäe aastavahetuse eel liiniga 117 Võrust Setomaa valda Meremäele reisides. Reporteriga vestlesid lahkelt nii reisijad kui ka bussijuht Riho Raamat.

Peamiselt seostame kanget napsi handsat ikka Setomaa ja sealse kultuuriga. Handsa on setode naps, ilma milleta ei saa suuremat pidu ega ka hubast koosolemist kuidagi õigesse võnkesse. Kuid aina enam võtab see rukkilinnastest “põletatud” jook üle kogu Maarjamaa rahvusjoogi rolli. Kaasa aitab sellel Moe Peenviinavabrik, mille “torudest” on meie klaasi valgunud terve perekond maitsehandsasid. Handsa puhul on tegemist ühekordselt destilleeritud kärakaga, mille olemus tulebki täielikult kohalikus rukkist. Just rukis on see, mis annab handsale omase röstise aroomi ja kergelt kõrbenud leivameki. Handsa on kõige õigema liigituse järgi pigem brändi, kui miski muu. Puskariks nimetamine pole ka vale, sest hästi tehtuna, puhtalt “torust läbi aetuna” on naps helge, mõnus ja kerge. Kuigi kange nagu Seto naine ja pressib ihust läbi kui tulejutt. Moe Peenviinavabrik oli esimene, kes ametlikult handsa pudelisse pani, ära registreeris ja müüki paiskas. Tänaseks on brändisaadik Ronald “Ronni” Remmeti sõnul nende toodetud hansa saanud peamiselt Venemaal väga populaarseks. “Eks me alustasimegi handsa valmistamist kahest ideest - esiteks, et anda uus elu sellele põnevale joogile, mis Eestis oli üsna väheses tuntuses ja teiseks, et rahuldada Venemaalt tulnud nõudlust, piltlikult ajada joogiga ka äri. Selle võimaluse ja nõudluse nägi ära meie lahkunud juht Sven Ivanov. Kuid tänaseks oleme oma handsade perekonna kasvatanud palju laiemaks kui mõtted ehk alguses olid,” selgitab Remmet. Uus džinn, mis pole aga džinn Eesti vanimast ja puhtal kujul meil välja aretatud Sangaste rukkist valmistatud handsa on aja jooksul saanud külge neli erinevat maitset: pihlaka, astelpaju, karulaugu ja musta küüslaugu. Need maitsed tõukavad selle muidu üsna niššika napsi peo põranda keskele kõikide meeli ergutama. Kuna maitsete lisamisega on valmistatud kangest kärakast infuseerimise* tulemusel pigem liköör (Moe ei lisa oma napsidesse grammigi lisasuhkrut), on kõike nelja maitsega handsast võimalik mekkida puhtana väikese jääga või segada neist kokku imelisi kokteile. “Minule meeldib neid timmida kõiki mekuklaasist puhtalt, sest neil on kõigil juures ülinaturaalne maitse ja aroom, mis juba ise on väärt läbi elamist. Samas saab karulaugu handsast väga huvitava Bloody Mary segada. Samas sobivad nii astelpaju kui pihlaka handsat kas lisandiks džinn toonikusse või täiesti eraldi joogina toonikuga. Need on põnevad ja laia kasutusega joogid,” selgitab Ronni. Nüüd jõuame aga selleni, mis juhtus siis kui pudelisse sai musta küüslauguga leotatud handsa. See jook on üks neist, mis nagu oleme ka varem saates kogenud, mis teeb “aju katki”. Umamine, lihaleemene, seenene, röstine aroom ja maitse on midagi, mida naljalt mujalt ei leia. Joogi kasutusareaal on sellest tulenevalt kitsam, kuid seda suurema väega. Kastmed, samuti tummisemad ja soolakamad kokteilid, aga jook sobib ka digestiiviks. Tuleb ka nentida, et kõik Moe handsad on saanud võistlustelt medaleid, nii kulda, hõbedat, kui pronksi. Stuudios kuulasid Ronni jutte handsast ja mekkisid mõnusaid jooke saatejuhid Keiu Virro ning Martin Hanson. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis.

SETO JA KÕIK ILUS KUNST: Juku Raadio 353. saade on Setomaal Uusvada külas ülembsootska (tõlkes Seto kunni) Rein Järvelille manu. Tuleb kirjeldusele, kuidas Uusvada küla Setomaa nurgas üritab külaelu piire muuta. Kultuuriküla tegemiste toetuseks toimub kunstioksjon. Rein ütleb: “Uusvada on väike küla Setomaal, päris piiri ääres. Nii, nagu enamus äärealade küladest, on siit noored lahkunud […]

SETO JA KÕIK ILUS KUNST: Juku Raadio 353. saade on Setomaal Uusvada külas ülembsootska (tõlkes Seto kunni) Rein Järvelille manu. Tuleb kirjeldusele, kuidas Uusvada küla Setomaa nurgas üritab külaelu piire muuta. Kultuuriküla tegemiste toetuseks toimub kunstioksjon. Rein ütleb: "Uusvada on väike küla Setomaal, päris piiri ääres. Nii, nagu enamus äärealade küladest, on siit noored lahkunud inimtihedamadesse paikadesse ja vanad külaelanikud veeretavad vaikselt omi päevi eluõhtusse. Sisuliselt oleme meie, 40-50 aastased, küla “noorus”. Ja nüüd ärkame ellu!"

In this episode we explore one of the least-known cultures in Europe: the Seto people in Estonia. Setomaa ("the land of Seto") is a fascinating place, and our guide Helen Külvik brings it to life. She tells us what makes the Seto people distinct, all about their most notable traditions and customs, and how they have survived until the present day.

Setomaa metsade vahel, Eesti-Vene kontrolljoone lähedal asuv Nedsaja küla tundub eriline, sest sinna on talu ostnud mitmed noored pered, küla 35st elanikust kolmandik on lapsed.

Setomaa metsade vahel, Eesti-Vene kontrolljoone lähedal asuv Nedsaja küla tundub eriline, sest sinna on talu ostnud mitmed noored pered, küla 35st elanikust kolmandik on lapsed.

Tänase saate külaline Epp Petrone avaldas hiljuti raamatu „Kas süda on ümmargune?“ kolmanda osa, milles vestab Indiast ning teekonnast jumala juurde. Kuigi Epp on Indias korduvalt käinud ning paik on talle südamelähedane, ei kipu ta enam teps mitte sinnakanti. Tänaseks on tema elus tekkinud tunne, et ei tahagi enam reisida ega Setomaa kodutalust lahkuda. Küll aga räägib Epp sellest, kuidas jõudis Indiasse Sai Baba juurde – unenäo kaudu. Veel jutustab ta kerjuste kõrval magamisest, Indias tekkivast abitusest, ohtlikest ahvidest, petuskeemidest ning miks võis Epp olla eelmises elus hindu. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Epp Petrone “Kas süda on ümmargune? 3. osa. Jumala juurde” kirjastuselt Petrone Print. Loeb Kristi Aule. Teekond jumala juurde algab Mumbai lennujaamast. Läbi unistuste ja armumiste, lootuste ja pettumiste, Inglismaa, Venemaa ja Setomaa jõuab peategelane tagasi Indiasse. Ja mõistab, et kõik teed viivad jumala juurde, sest need viivad ka iseendasse.

Siinpool JUKU Raadio 304. saade. Täna on saates kõne all aeglus ja ikoonid. Me teeme ringkäigu Setomaa pühasenulkades. Setode tuba ikooninurgaga lähtub iidse sakraalse ruumi ülesehitusest. See sisaldab energeetilist ala, kus saab kontakti kõiksusega, kuid mis vajab kaitset välise, ruumi piiridest väljapool asuva vaenuliku maailma eest. Köögilauas on külas romanist Tiia Puustusmaa, kes koostas raamatu seto ikooninulkadest (ikooninurk, püha nurk majas); ikoonide osa setode kultuuris ja ruumis vaatleb saates ikooniuurija Orest Kormašov, kellega peatume ka Eesti ikoonide ajalool. Lisaks räägib ikooninurkasid pildistanud Kadri Otsiver. Ikoon on müravaba keskkond, sest selles ei ole liigseid või juhuslikke detaile, mis segaks keskendumist ühele, ühtsele ja ühendavale eesmärgile. Ja kuigi eesmärk, adressaat on üks, Jumal, on teed Tema juurde ja põhjused Temaga suhtlemiseks niisama mitmekesised, kuipalju on erinevaid inimesi. See mitmekesisus avaldub eredalt ka ikooninurkade kujunduses, kus igaüks on oma peremehe nägu.

Mis seob neid kahte paika ja mis on see, mis jaapanlasi Setomaale tõmbab?

Mis seob neid kahte paika ja mis on see, mis jaapanlasi Setomaale tõmbab?

Mida pakub, keda paelub ning kutsub Värska? Juhatusi ja selgitusi jagavad talumuuseumi perenaine Külli Kaur, sanatooriumi juhataja Vello Saar, Seto kuningriigi päeva korraldaja Aarne Leima, Setomaa vallavolikogu esimees Rein Järvelill ja Seto tsäimaja toitlustusjuht Eike Koppel. Neid käis usutlemas Madis Ligi.

Mida pakub, keda paelub ning kutsub Värska? Juhatusi ja selgitusi jagavad talumuuseumi perenaine Külli Kaur, sanatooriumi juhataja Vello Saar, Seto kuningriigi päeva korraldaja Aarne Leima, Setomaa vallavolikogu esimees Rein Järvelill ja Seto tsäimaja toitlustusjuht Eike Koppel. Neid käis usutlemas Madis Ligi.

Milline on Setomaa marjakasvatajate koostöö venelaste ja lätlastega ning mille nad Obinitsas avasid, kes näitas avatud talude päeval rehepeksu ja mida pakkus rahvale Viinamärdi lambakasvatustalu ning kuidas on arenenud Rõngu - Otepää käsitöötee?

Mida arvavad põllu- ja karjapidajad lõppenud ning loodavad alanud aastast, mis mahtus Setomaa perenaiste retseptiraamatusse ja on nende jõululaual ning milliseid laule rahvas tahab kuulata?

Kui palju on põud mõjutanud köögiviljade ja metsamarjade saaki, kes ning kuidas pakub kaupa Pärnu turul,mida tahavad Võro- ja Setomaa sõira tootjad ning mida näitas külateatrite festival Saaremaal ja teatripäevad Kuhjaveres?

A reporter, a lake, and a remote Estonian community that has been split in half by the Russian border. Welcome to a new kind of travel podcast from the Telegraph. Visit www.telegraph.co.uk/edgelands for a deeper dive. See Privacy Policy at https://art19.com/privacy and California Privacy Notice at https://art19.com/privacy#do-not-sell-my-info.

Reede hommik! Hommik heinamaal. Eetris on Setomaa mõjuagent Elin Priks

Reede hommik! Hommik heinamaal. Eetris on Setomaa mõjuagent Elin Priks

Setomaa ülemsootska Annela Laaneots. Haldi Normet-Saarna

Setomaa ülemsootska Annela Laaneots. Haldi Normet-Saarna

Seekordne saate külaline on Helen Külvik, ajakirja Eesti Loodus toimetaja ja koos Eesti Looduse märtsinumbriga ilmunud raamatu Setomaa koostaja. Peale raamatu sisu tuleb juttu ka Heleni enda suhtest Setomaaga ning Setomaa võimalikust tulevikust. (Toomas Jüriado, Hendrik Relve.)

Saates uurime kuidas mõjub majanduslangus talupidajatele ja kuidas kavatsevad nad sellest üle olla, mille avamisel kasutati rõngas- ja tõukelkusid, räätsasid ja mäest alla kihutavaid kanuusid ning pakuti Süvahavva teed ja Setomaa vägijooki, kas Otepää maailmakarika etapp annab tööd ka turismitalunikele. (Madis Ligi)