Podcasts about Varem

“Kinnisvarajutud” podcasti 241. osas pöörame taas pilgud ida poole, kui meil on külas Ida-Virumaa kinnisvarakuninganna Ele-Riin Kullamä Golovin. Varem täpselt kolm aastat tagasi meil saates käinud Ele-Riin on tagasi uue energia ja uute juttudega. Üheks suurimaks Ida-Virumaa patrioodiks olev Ele-Riin on oma kinnisvarategevustega vahepealse kolme aasta jooksul meeletult kasvanud. Tema käe alt on selle aja jooksul tulnud ca 30 flippi, lisaks siis nii enda kui teiste üürikorterite haldamine ning üha rohkem ka maaklerina tegutsemist. Ele-Riin aitab kaardistada, mis seisus Ida-Virumaa kinnisvaraturg hetkel on, kui palju investoreid sinna kanti juba oma esimesed positsioonid sisse võtnud on ning kas Ida-Virumaal on veel n-ö radari alla jäänud kohti või on Algis ja Siim juba lootusetult hiljaks jäänud. --- Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on investor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Jälgi meid ka Instagramis: www.instagram.com/kinnisvarajutud/ Vaata ka meie koolituskeskkonda Kinnisvaraseminarid.ee ja Instagramis www.instagram.com/kinnisvaraseminarid/ Toeta meie tegemisi Patreonis ja saa ligipääs boonusepisoodidele ja muule lisamaterjalile: www.patreon.com/kinnisvarajutud

MAREK KOŹMIŃSKI BYŁY VICEPREZES PZPN ZA RZĄDÓW BOŃKA ORAZ BYŁY REPREZENTANT POLSKI, OBECNIE BIZNESMEN OPOWIEDZIAŁ SZCZERZE CO SĄDZI O OBECNYM PREZESIE, A TAKŻE KULISACH POLSKIEJ PIŁKI. PO WIĘCEJ ROZWIŃ OPIS_______________________________________________________________⭐️ PARTNEREM KANAŁU JEST LEGALNY POLSKI BUKMACHER LEBULL

Szalone derby Londynu na koniec 30. kolejki Premier League! Chaos, chaos i jeszcze raz sprawdzanie VARem. Zapraszamy!Wszystkie mecze Premier League obejrzysz w Viaplay: https://bit.ly/AE-ViaplayPodcast: Kuba Olborski, Emilian CichońGrafika i montaż: Tomasz Lebkuchen

Kam až sahá historie svařeného vína, o tom se vedou spory. Můžeme se přiklonit k teorii, že za tento lahodný kořeněný mok mohou staří Římané. Ti během svých dlouhých válečných tažení hledali způsob, jak víno co nejdéle uchovat čerstvé. Protože jiné metody neznali, nápoj konzervovali přidáním medu a citrusů.

Kam až sahá historie svařeného vína, o tom se vedou spory. Můžeme se přiklonit k teorii, že za tento lahodný kořeněný mok mohou staří Římané. Ti během svých dlouhých válečných tažení hledali způsob, jak víno co nejdéle uchovat čerstvé. Protože jiné metody neznali, nápoj konzervovali přidáním medu a citrusů.

Kam až sahá historie svařeného vína, o tom se vedou spory. Můžeme se přiklonit k teorii, že za tento lahodný kořeněný mok mohou staří Římané. Ti během svých dlouhých válečných tažení hledali způsob, jak víno co nejdéle uchovat čerstvé. Protože jiné metody neznali, nápoj konzervovali přidáním medu a citrusů.

Kam až sahá historie svařeného vína, o tom se vedou spory. Můžeme se přiklonit k teorii, že za tento lahodný kořeněný mok mohou staří Římané. Ti během svých dlouhých válečných tažení hledali způsob, jak víno co nejdéle uchovat čerstvé. Protože jiné metody neznali, nápoj konzervovali přidáním medu a citrusů.

Kam až sahá historie svařeného vína, o tom se vedou spory. Můžeme se přiklonit k teorii, že za tento lahodný kořeněný mok mohou staří Římané. Ti během svých dlouhých válečných tažení hledali způsob, jak víno co nejdéle uchovat čerstvé. Protože jiné metody neznali, nápoj konzervovali přidáním medu a citrusů.

Kam až sahá historie svařeného vína, o tom se vedou spory. Můžeme se přiklonit k teorii, že za tento lahodný kořeněný mok mohou staří Římané. Ti během svých dlouhých válečných tažení hledali způsob, jak víno co nejdéle uchovat čerstvé. Protože jiné metody neznali, nápoj konzervovali přidáním medu a citrusů.

Kam až sahá historie svařeného vína, o tom se vedou spory. Můžeme se přiklonit k teorii, že za tento lahodný kořeněný mok mohou staří Římané. Ti během svých dlouhých válečných tažení hledali způsob, jak víno co nejdéle uchovat čerstvé. Protože jiné metody neznali, nápoj konzervovali přidáním medu a citrusů.

Kam až sahá historie svařeného vína, o tom se vedou spory. Můžeme se přiklonit k teorii, že za tento lahodný kořeněný mok mohou staří Římané. Ti během svých dlouhých válečných tažení hledali způsob, jak víno co nejdéle uchovat čerstvé. Protože jiné metody neznali, nápoj konzervovali přidáním medu a citrusů.

Kam až sahá historie svařeného vína, o tom se vedou spory. Můžeme se přiklonit k teorii, že za tento lahodný kořeněný mok mohou staří Římané. Ti během svých dlouhých válečných tažení hledali způsob, jak víno co nejdéle uchovat čerstvé. Protože jiné metody neznali, nápoj konzervovali přidáním medu a citrusů.

Kam až sahá historie svařeného vína, o tom se vedou spory. Můžeme se přiklonit k teorii, že za tento lahodný kořeněný mok mohou staří Římané. Ti během svých dlouhých válečných tažení hledali způsob, jak víno co nejdéle uchovat čerstvé. Protože jiné metody neznali, nápoj konzervovali přidáním medu a citrusů.

Kam až sahá historie svařeného vína, o tom se vedou spory. Můžeme se přiklonit k teorii, že za tento lahodný kořeněný mok mohou staří Římané. Ti během svých dlouhých válečných tažení hledali způsob, jak víno co nejdéle uchovat čerstvé. Protože jiné metody neznali, nápoj konzervovali přidáním medu a citrusů.

Seekordse episoodi külaliseks on tantra õpetaja Virge Kuivjõgi. Ta Õppis hingamisterapeudiks Algallika Protsessi ja Hingamistöö 3- aastasel koolitusel ja Inspiraktiva hingamisterapeutide koolis 2 aastat (2007-2012). Hingamiskursuseid on ta teinud 15 aastat. On samuti korraldanud reise Indiasse, kus põimis kokku hingamispraktikad ja kultuurikogemused. 2010 puutus ta kokku tantraga ja alates 2012 muutusid tema tantra õpingud regulaarseks ning viisid ka tantrasündmuste korraldamiseni Eestis. 2018 lõpetasin Lin Holmquisti tantra terapeutide koolituse ja läbis Deva Vihba Püha Tantratantsu õpetaja õppe. Tantristlike kursuste loomine, juhendamine ja hoidmine on olnud loomulik jätk Virge kahele eelnevale teekonnale. Praegu teeb ta regulaarselt kolme tantrapraktikate kursust: “Tantristlikud hingamispraktikad”, “Puudutuse kunst” ja “Tervendav nauding” ja ainult naistele mõeldud “Veenuse tantsu” kursuseid Tallinnas ja Tartus. On kohal huvilistele kui nad valivad liikuda enda sisse ja kohtuda sügavamate isiksuse kihtidega, et vabastada stress või valu ja (taas)leida rahu ning armastus. Juhatab teed naudingu abil, mis on erakordselt tõhus ja ilus vahend, et ekstaatiliselt vabastada ebamugavus ja avaneda pehmelt armastuse voole. Tutvu Virge tegemistega siin: FB https://www.facebook.com/Tantralinn/events IG https://www.instagram.com/tantralinn/ HEAD MÕTTED: “Tantra ja seksuaalsus on omavahel vägagi seotud.” “Tihtipeale ei osata enda erinevaid aistinguid vastu võtta.” “Emotsionaalne voolavus tähendab seda, et inimene ei jää kinni, vaid lubab.” “Kaldal ujuma ei õpi.” “Kui miski praktikas ei tööta, siis see on lihtsalt jutt.” “Kui sa jõuad armatsemises kohta, kus analüüsimist ja mõistust enam ei sekku, siis see ongi sügavam.” “Tantras on inimestel kehad varem või hiljem multiorgastilised.” “Mehed saavad tihtipeale naudingut kogeda rohkem kui nad näevad, et nende kaaslane kogeb naudingut.”

OÜ Kasse Paadid on Saaremal, Saiklas sõudepaate valmistanud juba 30 aastat. Varem ehitati neid Kasse nime all Nasval ja esimene sõudepaat Kasse 430 registreeriti aastal 1989. Lisaks Eestile võib Kasse paate leida mitmel pool Euroopas. Paadiehitusest ja olukorrast sõudepaatide turul räägib OÜ Kasse Paadid juht Fred Keert. Saatejuht on Vallo Kelmsaar.

Her er et sammenklip af nogle af de gæster som var med i AFTENKLUBBEN i juli 2023. Gæsterne er: - Danmarksmesteren i Bagt kartoffel Natasha Ostas Fleischer. - Varemærkechef i Patent- og Varemærkestyrelsen Henriette Vængesgaard Rasch. - Tech-ekspert Torben Vognsen. - Psykiatrifondens Formand Torsten Bjørn Jacobsen. Vært og tilrettelægger: Daniel Cesar.

Rahvuskonservatiivse tutvustavas saates "Harri Kingo ja sõbrad" on seekord saatejuhil külas Tiia Arenberg.Tiia Arenberg on lõpetanud Tallinna Pedagoogilisest Seminari sotsiaalpedagoogina ning Sisekaitseakadeemia Päästekolledži  päästekorraldajana. Kümme viimast aastat on ta töötanud Häirekeskuses päästekorraldajana. Varem töötas ta administraatori, tegevusjuhendaja ja kriminaalhooldusametnikuna.Praegu on ta keskendunud peamiselt perele. Ta elab koos oma kolme lapsega, kellest üks on erivajadusega, mistõttu on talle eriti südamelähedased ühiskonna kõige haavatavamate ehk puuetega inimeste probleemid.

Hommikus! rääkimas ööklubide maastikust ning "Varem on parem" kampaaniast Renar Pindel.

Hommikus! külas rääkimas, kuidas pidu saab ka varem pidada, Hendrik Sal-Saller.

Täna on üle 10 aasta külas Andri Allas, kes räägib juba sellel nädalavahetusel toimuvast MängudeÖÖst, mis sellel korral tuleb suurem ja mitmekesisiem kui kunagi varem! Saame ka lahenduse ühele müsteeriumile mis kummitab eelmisest MÖÖ'st ja räägime ka ajaloost.  Sellel nädalal oli ka palju uudiseid, pea kõik mängufirmad näitasid uusi asju ning kuuleme uutest Assasins Creedidest, konsoolieksklusiivest mis PC'le jõuavad, uue Zelda nimest ja ilmumiskuupäevast ning mõtleme kuidas läheneda uuele God of Warile.  Rein on mänginud veidrat retrohõngulist indikat Vampire Survivors ja Orcs Must Die 3, Rainer aga pritsib värvi Splatoon 3's ja üritab Wolfenstein: Enemy Territorys noorust tagasi võita. Soovituseks Starlight pakk Humble Bundle'is. Lingilist:  https://www.mangudeoo.ee/schedule https://www.ign.com/articles/ubisoft-forward-september-2022-everything-announced https://www.eurogamer.net/everything-in-todays-nintendo-direct https://www.eurogamer.net/everything-announced-in-sonys-september-2022-playstation-state-of-play-broadcast https://www.eurogamer.net/playstation-vr2-is-about-to-breathe-new-life-into-virtual-reality-gaming https://www.eurogamer.net/heres-everything-shown-during-tonights-idxbox-showcase https://www.eurogamer.net/halo-developer-343-reportedly-loses-engine-lead https://twitter.com/nibellion/status/1570095593212751873?s=46&t=y2mhZkhwdwKughf9GU2VSA https://www.eurogamer.net/the-last-day-of-overwatch-1-will-be-2nd-october-blizzard-confirms https://www.eurogamer.net/the-sims-4-base-game-is-going-permanently-free-starting-in-october https://www.eurogamer.net/looks-like-uncharted-legacy-of-thieves-collection-is-coming-to-epic-games-store-and-steam-next-month https://www.eurogamer.net/the-judgment-collection-is-available-on-steam-now https://www.eurogamer.net/deathloop-lands-on-xbox-next-tuesday https://twitter.com/Nibellion/status/157034993574857932 Retro: https://web.archive.org/web/20120919000228/http://raadio1.ee/2012/09/14-septembri-puhata-ja-mangida-steam-trugib-elutuppa/

Poliitikud Martin Helme ja Mart Helme selgitavad, kuidas Reformierakonna valitsus üritab end näidata sinimustvalgena, kuid tegelikult teeb kõik, et rahvusriiki lammutada. Telefonil on Eesti välisluure rajaja ja endine diplomaat Ants Frosch, kellega räägitakse Eestis puhkenud luureskandaalist, milleni viis Mikk Marrani  ennetähtaegne ametist lahkumine. Saate viimases blokis lahatakse Aleksandr Dugini tütre tapmist Venemaal.

Kan du kende forskel på kopivarer og rigtige varer på nettet? Det er det i hvert fald ikke alle, der kan. For 4 ud af 10 unge mellem 15-24 år har indenfor det seneste år købt kopivarer. Liva tester Andreas og Mikkel i, om de kan kende forskel, og så snakker vi med Barbara Suhr Jessen fra Patent- og Varemærkestyrelsen, som giver os nogle råd til, hvordan vi kan se forskel. Vi skal også et smut til USA. For den seneste tid har masseskyderier, skoleskyderier og våbenlovgivning været et stort emne i debatten efter skoleskyderiet i Uvalde. Men hvorfor er der ikke nogen politikere, der tør at røre ved den amerikanske våbenlovgivning? Vi ringer til Sandra Brovall, tidligere USA-korrespondent for Politiken. For vi skal nemlig snakke om den store amerikanske lobbyorganisation NRA. National Rifle Association. Sidst, men ikke mindst, skal vi også på en lille flyvetur til Sydsudan. For her har et får rodet sig ud et sted, hvor det ikke kan bunde. Værter: Mikkel Rosendal, Andreas Kousholt og Liva Manghezi.

Viimastel aastatel on noored kliimaaktivistid esitanud riigi ja ettevõtete vastu sadu hagisid. Nüüd peavad kohtud hindama, kas saastamisega samal moel jätkamine rikub tulevaste põlvede õigusi. Eestis on noorte algatatud juriidiline võitlus veel pooleli, aga Hollandis ja Saksamaal on kliimateemaliste hagidega õnnestunud kliimapoliitikat juba karmistada. See lugu ilmub koostöös Soome väljaandega Long Play. Artikli autor Karoliina Paananen on Helsingis elav toimetaja. Varem on ta Long Playle kirjutanud näiteks venelasest toimetaja Arkadi Babtšenko lavastatud mõrvast.Autor: Karoliina Paananen/Long PlayIllustratsioon: Joonas SildreTõlkija: Kadri OkasToimetaja: Heido OtsAudiolugu loeb: Inga SalurandSalvestus, helikujundus, originaalmuusika: Janek Murd

Tänases saates räägime igamingust, millest varem pole Algorütmis juttu olnud. See on suur valdkond, aga kuidas seal reaalselt töö käib? Millised on eripärad, milliseid tehnoloogiaid kasutatakse? Selleks on meil külas Kristjan Uba kes on Betssoni “tuuma pealik” aka Head of Core. Kristjan räägib oma valdkonnast ja samuti sellest, kuidas juhtida tiime, mille liikmed on eri riikides laiali. Samuti tuleb juttu sellest, kuidas saab arendusorganisatsioon tegutseda alal, kus riiklik regulatsioon on väga oluline ja nõudmised tootele võivad kiiresti muutuda. Algorütmi veavad Tiit Paananen Veriffist ja Priit Liivak Nortalist.

Legendaarne Martin Kaalma, kes kaitses sajandi alguses Eesti väravat näiteks mälestusväärsetes kohtumistes Hollandi ja Venemaa vastu, tähistas eelmisel nädalal oma 45. sünnipäeva. Seoses sellega käis ta külas Õhtulehe vutisaates „Kolmas poolaeg“. Sünnipäeva sai Kaalma tähistada Eesti naiste koondise juures viibides ja koondislased tegid talle ööpäeva vahetudes ka sümpaatse üllatuse. Lisaks teame ju Kaalmat Tibu hüüdnime järgi ja seega rääkisime põgusalt ka tema nooruspõlvest ja hüüdnime taustast. Kaalma rääkis saates Viimsi tegemistest, oma karjääri algusaastatest, FC Flora (ja selle tütarklubide) perioodist, Teitur Thordarsoni Küprose laagritest, koondisemängudest, Narva Transist, FC Levadiast. Muidugi tulid nende teemade varjus mängu erinevad personaalküsimused - näiteks rääkis Kaalma Mart Poomi uskumatust tööeetikast, Andres Operi igavesti kõrgest klassist ja Narva Transi legendist Maksim Gruznovist, kes olla „minimaalse pingutusega maksimaalne tulemus“ tüüpi mees. Head kuulamist!

Käesolev episood on üle tüki aja jälle minu sooloepisood ning jätk coachingust inspireeritud mõtiskluste seeriale. Teemaks on seekord 'turvaline ebakindlus'. Kuigi meile kõigile on turvatunne oluline ja me soovime elada maailmas, kus nö baaskindlustunne oleks tagatud, talub osa inimesi ebamäärasust ja ebakindlust vähem kui teised. Ebamäärasust on raskem taluda reeglina neil, kes juba loomuomaselt vajavad rohkem reegleid, korda, süsteemsust, et elus hästi toime tulla. Samuti ei sobi ebamäärasus kõrge neurootilisusega inimestele. Arvestama peab sellega, et ebakindlustunnet ja ebamäärasust täielikult kaotada pole võimalik, kuid iga inimene saab ebakindlusega seotud toimetulekut endas kasvatada. Episoodis mõtisklen valjult, kuidas mõista sellist nähtust nagu turvaline ebakindlus, miks see täna nii oluline on ja kuidas seda toimetulekuks ja enesetoetuseks ülivajalikku meeleseisundit iseendas kasvatada. “Kõik me võime unistada maailmast, kus valitseb stabiilsus, kindlus, lihtsus ja selgus. Reaalsus on aga see, et tänapäeva maailma iseloomustavad pigem märksõnad nagu ebastabiilne, ebakindel, keeruline ja mitmetähenduslik. Kuidas sellises maailmas aga inimesena, kes vajab turvatunnet, toime tulla? Mida rohkem on ebamäärasust ja ebakindlust, seda rohkem inimene januneb ka olukorra üle kontrolli järele. Ja kui ebakindlust tajutakse veel ohtlikuna, siis ei jäeta seda mitte rahule, vaid hakatakse üha rohkem janunema suurema kontrolli järele. Kahjuks on inimpsüühika üles ehitatud nii, et ebakindlustunnet ja ärevust kontrolli kaudu 'ära ajades' loome hoopis soodsad tingimused ärevuse süvenemiseks. Varem või hiljem jõuame punkti, kus tajume, et ei jõua enam nii suurt ebamäärasust kontrollida. Seda kõike on liiga palju. Ärevus kasvab nii suureks, et see heas mõttes sunnib olukorrale alistuma. Ma usun, et see on see hetk, kui ei jää muud üle kui hakata, tänu ümbritsevale ebakindlusele ja ebamäärasusele, uskuma iseendasse ja elusse mingil täiesti uuel tasemel. See on see koht, kus on vaja nö minna läbi selle ebakindluse, kasvatades usaldust maailma ja iseenda vastu. Turvaline ebakindlus ehk ongi see meeleseisund, kus meil on ühelt poolt piisavalt enesetoetust, et jääda ka endaks olles silmitsi välismaailma hullusega ning samal ajal teisalt säilitada ka võime siiski oma lokaalses mõjuulatusringis võtta ette samme, mis aitaksid olukorraga edukalt kohaneda ja toime tulla.” – Veiko Valkiainen Kuulake ikka ...

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all venemaalaste väljaränne. Venemaalased on juba mõnda aega aktiivselt otsinud võimalusi eneseteostuseks raja taga, märgib Tiido.

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

Dr. Piret Paal on palliatiivsele ravile keskendunud teadlane, Salzburgis asuva Maailma Terviseorganisatsiooni koostöökeskuse direktor ja palliatiivse ravi magistriõppe programmi teadusjuht. Ta on olnud Euroopa Palliatiivravi Liidu (EAPC) liige aastast 2011. Tema peamised teadustööd on seotud palliatiivse ravi ja tervishoiutöötajate vastavate teadmiste edendamisega. Palliatiivne ravi on terviklik aktiivne ravi patsientidele, kellel on elu ohustav ja elukvaliteeti halvendav tervislik seisund nagu rasked kroonilised haigused, traumajärgsed seisundid, erinevad sünnipatoloogiad jt. Palliatiivne ravi muutub üha olulisemaks, sest vananevas ühiskonnas kasvab eakate osakaal ühiskonnas, mistõttu kasvab ka kroonilisi haiguseid põdevate inimeste arv. Piret on õppinud Tartu Ülikoolis eesti ja soome-urgi filoloogiat, kus 2004. aastal kaitses ta teadusmagistrikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule erialal. Tema magistritöö käsitles halltõve ehk malaariaga seotud kujutelmi eesti ja soome-karjala rahvapärimuses. 2011. aastal kaitses ta Helsingi Ülikoolis doktoritöö, mis käsitles Soome vähipatsientide kogemusi. Varem on ta töötanud teadlasena Tartus, Turus, Helsingis ja Münchenis. Selles saates räägime Pireti õpingutest ja karjäärist nii Eestis kui välismaal Palliatiivse ravi minevikust, olevikust ja tulevikust Hospiitsravi erinevatest nüanssidest nii haigele kui lähedastele Mida on ta õppinud palliatiivset ravi uurides selle kohta kuidas elada kui oled terve? Mitmekeelsuse võlust ja valust Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Uurime, mis on mõdu ja kui seda millegagi võrrelda, siis kas pigem õlle või veiniga? Maitseme joogitootja Nööskeri nii läbi müüdud, veel mitte müügis kui ka katsejärgus olevaid mõdusid. Joogisaade “Vala välja” jäi üsna pikaks ajaks pühasid pidama, aga nüüd oleme taas eetris. Läheme ajaloos kaugele tagasi, et rääkida uutest toodetest kodumaisel turul. Teemaks on mõdu ja saates käisid külas Nööskeri asutaja ja mõdumeister Kristjan Aruoja ning Nööskeri pruulija ja tehnoloogiamees Karl Räim. Mõdu on meest ja veest pärmi abil kääritatud alkohoolne jook, mis on väidetavalt üks vanemaid alkohoolseid jooke maailmas. Legende selle jumaliku joogi sünniloost ja päritolust on erinevaid ning neid ka saates kuuleme. Meenutame sedagi, et mesilaste suguvõsa on kirju ja meemesilased on vaid üks selle paljudest harudest. Meie saate teema seisukohalt asendamatu haru. Mõdu pole viimastel aastatel Eestis ülemäära palju saada olnud. Õigupoolest leidub teda nii vähe, et nimetuski on seadusest välja võetud. Paratamatult tekitab see soovi mõdu nii mõnegi erineva joogi tüübiga võrrelda. Mõdu sünonüümina kasutatakse meeveini nimetust, ent ometi peetakse seda jooki meil sisuliselt hoopis mee … õlleks. Võta siis näpust. Seaduse kohaselt on praegu tegemist aga muu alkohoolse joogiga. Sõnaga, ajaloost saate teada saate esimeses pooles, teises pooles aga uurime lähemalt Nööskeri tegemisi. Varem õlletegijatena tuntud joogimeistrid on võtnud nõuks Eestis mõdu taaselustada ja pakkuda seda omas võtmes. Esimese mõduna toodi turule barbarissi mõdu Aegamesi, mida on hetkel peaaegu võimatu leida (aga meil õnnestus üks eksemplar siiski välja rääkida). Peagi tuleb müügile ebaküdooniast tehtud Ebaloom. Mõistagi mekkisime ka selle ära. Aga üllatajaid on veelgi. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis.

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

Du har fået en god ide - nu skal du søge rettighederne til den. Men hvordan gør du egentlig det? Og hvad er forskellen på et patent, et design og et varemærke? Det dykker vi ned i i dette afsnit, hvor Kirsten Kjær Skott, fuldmægtig i Patent- og Varemærkestyrelsen, guider os igennem rettigheds-junglen. Her kan du både høre, hvordan du skal bære dig ad med at søge rettigheder ved den spæde ide, men også hvad du gør, hvis du ikke har søgt rettighederne til din ide, før den har taget fart.

Vývar má tolik blahodárných účinků pro náš organismus, že jsem o něm prostě musela nahrát celou epizodu podcastu, nedalo se svítit! Nicméně pojďme si na vývar posvítit! :) Určitě nebudete litovat a zima pro Vás bude stejně jako je teď pro mě mnohem snesitelnější a příjemnější.

Lisamata laiemale töötajate vaimse tervise olukorrale koroonast tingitud pingete kastet, oleme jõudnud tänaseks punkti, kus töökohtadel on inimestel aina enam probleeme läbipõlemise ja stressiga. Küsimus on, kas probleeme on rohkem, kuna neist räägitakese rohkem või ongi vaimne tervis töötajatel lagunemas? Töötajate vaimse tervise hetkeseisu iseloomustab suur tööstressi osakaal – 71% töötajatest on viimastel kuudel tundnud tööstressi. Pidev tööstress, millele tähelepanu ei pöörata, võib omakorda viia läbipõlemiseni, mis tekib vastusena pikalt kestnud ebasoodsatele töötingimustele. Uuringust selgus, et 63% vastanutest on oma tööelu jooksul läbipõlemist kogenud. „Positiivne stress on vajalik, sest see viib meid edasi. Nüüd ongi oluline märgata, et millal see stress muutub negatiivseks, halvavaks. Minu juurde jõuavadki inimesed, kes on juba puntras ja ei oska sellest kõigest välja pääseda. Peamised mured on ikka need, et pole oma proleemidest kellegagi rääkida, ettevõtte kultuur ei soosi murede kurtmist ja nii edasi,” räägib töö- ja organisatsioonipsühholoog, Meeletervise tegevjuht Pia Pedanik. CV-Online'i turundusspetsialist Gertrud Sild lisab, et kuna stress ja ärevus on juba varem inimese elus, siis ei julgeta ka oma olukorda muuta – töö olemasolul kandideerida kuhugi, kus stressi võiks olla vähem. „Hirm on see, et võib jääda ilma mõlemast võimalusest, ei julgeta katsetada ega riskida,” räägib Sild. Helmese personalijuht Maris Viires mainib probleemina ka hetkeolukorda, kus inimesed elavad teadmatuses, millal olukord maailmas paremaks läheb ja kodukontorisse tagasipöördumine paljudel ametikohtadel kindlasti suurendab sotsiaalset ärevust, sest inimesed janunevad eluterve suhtlemise järele ega taha tunda end üksi jäetuna. „Rõhutan alati, et toetav ja motiveeriv töökeskkond on see, kus on avatud suhtlemine, muresid kuulatakse ja lahendatakse ning kus inimesed julgevad end haavatavaks teha. Siin tulevad mängu juhid, kes peavad nägema oma töötajaid, oskama hinnata nende olukorda ja oskama muukida lahti neid tundeid, mida töötaja väljendada ei julge,” selgitab Viires. Saates rääkisid töötajate vaimse tervise muredest praeguses maailmas, koroonaraskustest kollektiivis, isolatsioonist töökohal, aga ka võimalikest lahendustest CV-Online'i turundusspetsialist Gertrud Sild, Helmese personalijuht Maris Viires ning töö- ja organisatsioonipsühholoog, Meeletervise tegevjuht Pia Pedanik. Saadet juhtis ajakirjanik Martin Hanson. Ideede ja küsimustega pöörduge kirja teel: tooelu@delfi.ee.

Täna on märgiline päev Eesti poliitikas. Eesti Konservatiivne rahvaerakond läks esmakordselt arvamusküsitlustes juhtima ning see ei pruugi olla veel üldsegi tema lagi. „Hetkel on ühiskondliku protesti kandjaks just EKRE,“ selgitab Eesti Ekspressi peatoimetaja Erik Moora. „Varem on seda rolli täitnud ajalooliselt Keskerakond, kes on aga valitsuses ning seetõttu paigal toetusega.“ „Kõik, keda mingi elukorralduslik muutus – näiteks kütusehinna tõus tanklates – ärritab või pahandab, kasutavad loomulikult valitsuserakondi piksevardana ja EKRE on nende jaoks lahendus,“ märkis ta. Huvitava fenomenina on järsult kasvanud EKRE toetus ka venekeelse elanikkonna seas. RusDelfi toimetaja Roman Starapopov toob ühe põhjusena välja, et EKRE hakkas rääkima oma valijatega vene keeles. „Teine asi aga, et nad räägivad just seda, mida venelased kuulda tahavad. Nii on Ida-Virumaal suuri probleeme töö leidmisega. Nüüd räägib EKRE, et las ukrainlased, kes töö ära võtavad, lahkuvad.“ Moora tõstis esile EKRE edu poliittehnoloogilise nähtusena, mis teeb nendest kirjutamise meedias väga keeruliseks: „oled loll, kui sa kajastad ja oled loll, kui sa ei kajasta.“ Moora viitab tuntud esseistile Nassem Nicholas Talebile, kes on toonud kasutusele mõiste „antihaprus“. „Iva on see, et tugevad ja hakkamasaavad on nähtused, protsessid või isikud, kes võidavad kaosest. Kui kivi saab hoobi, jääb ta ikka iseendaks. Habras asi läheb katki. Ning on antihaprad asjad, mis lähevad hoopidest tugevamaks,“ kirjeldab ta teooria põhisisu. „Väga paljud muu maailma poliitikud, kelle pealt EKRE on end maha kirjutanud, just sellise kuvandi ongi suutnud luua: kui nad saavad mingi asja eest peksa, kui juhitakse lihtsalt tähelepanu, et nad sõna otseses mõttes valetavad või räägivad täiesti teist juttu, kui nad rääkisid eile, siis igale teisele poliitilisele jõule oleks see saatuslik või väga kahjulik,“ selgitab Moora. „Aga neid teeb see tugevamaks. Kui vaadata kasvõi viimaseid arenguid, pole teisi erakondi, kes saaksid olla täiesti vastandlikel positsioonidel või ajada täielikku jama.“ Näited Eesti Ekspressi peatoimetaja toob ka konkreetseid näiteid: Vaktsiinivastaste jaoks on EKRE pääsetee või lahendus, esindab justkui nende soove. Samal ajal peksavad nad minister Tanel Kiike selle eest, et Eesti vaktsineerimisumbrid on haledad. Nad räägivad, et Euroopa Liidu turupööre on riigikeskne ja turuvaenulik. Lahendusena pakutakse aga riiklikku hinnapiiri, mis on täissotsialism. Ei pese ju maha venevaenuliku erakonna kuvandit! Aga see ei takista rääkimast Kremli jutupunkte ning tampida näiteks ukrainlasi. Saates veel Eks ka poliitikas tahetakse olla võitjate poolel. Kas nüüd on jutud „sanitaarkoridorist“ selleks korraks ühel pool? Kui Talibani naasmise puhul oodati, et islamiliikumine võib olla muutunud inimnäolisemaks, kas peab ehk (ja kas suudab) kohendama oma räuskavat stiili ka EKRE? Millal tuleb poliitikamaastikule keegi neist veel äärmuslikum? Kuulake Krister Parise juhitud erisaadet siit!

Anett Kontaveit võitis Ostravas karjääri kolmanda ja tänavu juba teise WTA tiitli, alistades viis vastasast settigi loovutamata. Finaalis oli meie esireket 6:2, 7:5 üle kreeklannast Maria Sakkarist. Varem alistusid Sorana Cirstea, Paula Badosa, Belinda Bencic ja poolfinaalis kodupubliku soosik Petra Kvitova. "Matšpalli" podcastis lahkasid Kontaveidi muljetavaldavaid esitusi saatejuht Gunnar Leheste ning saatekülalistena Jaan Martinson ja Allar Hint. Samuti kuuleb saates lõiku Kontaveidi pühapäevasest pressikonverentsist. Juttu tuli ka Kaia Kanepi ITF-i turniiri võidust USA-s ning nimest, mida maailma tennisemeedias ikka veel kõige rohkem kohtab, Emma Raducanust - tema treenerivahetusest, sponsorlepingutest ja sellest, mis ootamatult suure tähelepanu alla sattunud noorest britist edasi võib saada.

Ofsajdová situace, kterou sudí posoudí často jinak, než vidíte vy sami doma na zvětšeném záběru prošpikovaném červenými a modrými čarami. Těmto blamážím chce Premier League říct Dost! Ale zvolila dost svéráznou metodu.Anglická nejvyšší fotbalová soutěž zvětšuje v novém ročníku tloušťku čáry, podle které se u monitorů posuzují ofsajdy. O smyslu takového kroku se ve zbrusu nové rubrice podcastu Angličan „Pro a proti“ konstruktivně pohádali sportovní komentátor Jaromír Bosák a fotbalový expert Seznam Zpráv Luděk Mádl.Autor podcastu Angličan Jiří Hošek v úvodu vzorně shrnul nejnovější úpravu pravidel pro posuzování ofsajdového postavení. Právě sporné situace kolem ofsajdů kazily snad vůbec nejčastěji divákům zážitek ze hry, a to ještě v kombinaci s výrazně nadužívaným VARem, ze kterého se místo vítaného pomocníka stal spíš krutý pán.V loňském ročníku Premier League se nekompromisním digitálním pravítkem přezkoumávala každá gólová akce, letos má snad dojít k evoluci.„Oficiálně se narýsovaná čára určující ofsajd, kterou vídáme i my na televizních obrazovkách, o něco rozšíří. Zatím ovšem není jasné o kolik. Angličtí sudí se pokusí s o něco tlustší čarou zamezit vzniku sporných situací z loňské sezony, kdy při přezkoumání VARem rozhodovaly doslova milimetry, nehty na palci“ uvádí debatu Hošek.Nově se navíc bude postavení mimo hru měřit od kloubní jamky v podpaží, což si samotní hosté Angličana během odchodu ze studia dokonce fyzicky vyzkoušeli.Podle Jaromíra Bosáka, jemuž byla přidělena role zastánce novinky, je aktualizovaná úprava krokem vpřed pro atraktivnější fotbal. „Ačkoliv pro mě byla říše čar a geometrie vždy cizí, pokud budou čáry širší, zákonitě ubude ofsajdů. Když budou mít útočníci více prostoru, uvidíme i více branek. Jakožto příznivec ofenzivního fotbalu jsem jednoznačně pro tenhle krok,“ obhajuje změnu přesvědčivým tónem Bosák.Tomu ale věcně oponuje Luděk Mádl, jenž vidí v novém řešení staré potíže. „Každá čára je v téhle otázce podle mého vlastně nesmysl. Mně se například líbilo řešení, s nímž přišel Arsène Wenger, bývalý dlouholetý manažer Arsenalu. Ten navrhoval, ať se měří ofsajd až tehdy, kdy se těla obránce s útočníkem vůbec nekryjí,“ otřepal revoluční myšlenku francouzského stratéga Mádl.„Jenže takové pravidlo by pravděpodobně odsoudilo obránce k větší pasivitě a fotbal by se stal nekoukatelným. Ve strachu z ofsajdu by klesali bránící hluboko na vlastní polovinu. Navíc když si představím, že by například čahouna z nizozemské reprezentace Weghorsta bránil Plavšič, měl by vytáhlý útočník výhodu metru navíc a přesto by stál ve zcela povoleném postavení,“ přemítá nahlas Bosák.Kdo koho v emotivní debatě přesvědčil, tedy pokud vůbec, se dozvíte v nejnovějším podcastu Angličan. Řeč v něm dojde i na téma povinného očkování anglických fotbalistů i fanoušků, platových stropů v anglickém fotbale a nejnovějších přestupů v rámci Premier League. Poslechněte si celou epizodu!------ Angličan je fotbalový podcast Jiřího Hoška (@hosekj) a jeho přátel věnovaný čistě Premier League. Vychází každé úterý v poledne. Další podcasty, ale taky články, komentáře a videa najdete na zpravodajském serveru Seznam Zprávy. Poslouchejte nás na webu nebo ve vaší oblíbené podcastové aplikaci.  Vaše názory, návrhy, otázky, stížnosti nebo pochvaly můžete posílat na jiri.hosek@sz.cz nebo na @PodcastAnglican. Sledujte @SeznamZpravy na sociálních sítích: Twitter // Facebook // Instagram. Seznam Zprávy jsou zdrojem původních informací, nezávislé investigace, originální publicistiky.

Du skal se dig godt for, når du shopper på designer tasker, dyre ure og designmøbler på nettet. Godt hver femte unge er blevet snydt over nettet, hvor de har købt en kopivare, som de troede var ægte. Og der er mange ulemper ved kopivarehandlen. Udover at du kan blive svindlet for mange penge, så risikerer du at sætte dit eget helbred i fare og at støtte organiseret kriminalitet. Det dykker vi ned i i dag. Medvirkende: Barbara Surh-Jessen, sektionschef ved Patent- og Varemærkestyrelsen. Lene Kristensen, kundeservice-chef ved DBA. Lars Rasmussen, værkstedschef og urmager ved Klarlund. Værter: Camilla Michelle Mikkelsen og Cecilie Dumanski Tilrettelægger: Sofie Lewring Redaktør: Amanda Holmen

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on pikaaegse meediajuhi kogemusega Merle Viirmaa. Täna toimetab ta peaasjalikult juhtimiscoachina ja EBSi coaching'u programmide õppejõuna. Juba aastapäevad töötab Merle ka Eesti Meediaettevõtete Liidu tegevjuhina. Varem on ta olnud Õhtulehe ja Ajakirjade Kirjastuse juhatuse esimees ning TV3 juhatuse liige. Rääkisime Merlega ühel varakevadisel päeval, mida võidaks ettevõtted naiste suuremast kaasatusest juhtimisse ja millised on naiste väljakutsed juhikarjääri tegemisel. “Ma ei taha üldse rääkida kvootidest, sest keegi ei taha saada edutatud ju kvoodi pärast. Naised ongi väga head, kvoodita. Samas – mis on need põhjused, miks maailma tippettevõtete CEO-de hulgas on vaid 7% naisi ja samade ettevõtete kõige paremini teenivate juhtide seas on naisi 11%? Samal ajal kui esinduslikud uuringud väidavad, et ettevõtted, mille tippjuhtkonnas on vähemalt 30% naisi, on tervemad ja efektiivsemad ning kasvatavad kasumit 15%. Kas pole vastuolu? Klaaslagesid aitavad purustada igapäevased mikrohoiakud ja -kombed. Kasv ei tule kunagi ühest asjast ja tegevusest, see on kombinatsioon. London Business School’i juht on öelnud, et enne 20. sajandit tehti tööd musklitega, 20. sajandil ajudega ja 21. sajandil on südamega töötegemise sajand. Naiste juhtimiskäekiri on kaasavam, toetavam, usaldust ehitavam, talente arendavam ja coachivam. Viimane tähendab lühidalt kuulamist ja küsimist rääkimise ja nõuandmise asemel. Need on väga head omadused nii klientide juhitud ärikeskkonnas kui uute pōlvkondade kaasamises.” – Merle Viirmaa Kuulake ikka ...

Fun Conversation with Former professional  basketball player Jeff Varem whose playing experience includes NBA, International & Nigerian National Team member.  This guy is an awesome talent and currently training and coaching other athletes.  This is a must listen for anyone who wants to improve! 

"Varem oli ikka nii, et kui keegi teid Kuu peale saatis, siis võeti seda kui pehmet solvangut. Nüüd on aga nii, et riigid suisa rüselevad Kuu peale minemisega, nagu ka avaruumi asustamisega. On tekkinud eri riikide rühmitused, kes omavahel konkureerivad Maa kaaslase vallutamisel," tutvustab Harri Tiido selle nädala esimest taustajuttu.

Korvpalliteemaline podcast "Pihtas Põhjas" on jõudnud esimese suure juubelini - 50 saade on tõsiasi. Stuudios avatakse sel puhul joogid ja kõrvale räägitakse tundide kaupa tarka juttu. Saate põhifookus on loomulikult Eesti ja Venemaa koondise EM-valikmängul. Tulemust me teame, aga mida arvavad nähtud mängupildist Gert Kullamäe ja Alar Varrak? Mis jäi silma, millised järeldused teha? Kas Venemaa oli lihtsalt hea või vastased tundusid head tänu meie saamatusele? Räägime ka teistes valikgruppides toimuvast. Leedu koondise peatreener Darius Maskoliunas on pärast kaotust Taanile langenud kriitikalaviini alla. Kuidas on üldse võimalik, et Taani võidab Leedut ja Šveits Serbiat? Põgusalt peatume ka Euroliigal ja NBA üleminekutel. Lätlased tegid NBA-s järjekordse megatehingu. Kes läheks ja korjaks lombi tagant ära meie miljonid? Tartu Ülikool/Maks&Moorits jäi ilma põhitegijast, ameeriklasest Will Raymanist, kes siirdus Saksamaa kõrgliigasse. Otse Eesti liigast Saksamaa kõrgseltskonda, Göttingeni klubisse. Varem on kogu aeg kõlanud jutud, et Eesti liigast välja ei saa. Mis mõttes? Saab ju!!!

Trzecia kolejka Premier League już za nami. Arsenal nie dał rady Liverpoolowi, mimo że Arteta miał całkiem niezły pomysł. Najważniejszym wydarzeniem minionej serii gier był jednak Manchester City, który stracił 5 goli w starciu z Leicester. Czy ekipa Pepa Guardioli nadal nie jest gotowa, aby rywalizować o najwyższe cele? Co dalej z VARem? I dlaczego Manchester United nie potrafi grać w piłkę nożną? To wszystko w najnowszym odcinku Przerwy na Kawę!Podcast: Jonasz Zasowski, Jan Piekutowski, Krzysiek BieleckiGrafika i montaż: Tomasz Lebkuchen, Jonasz Zasowski

Sel nädalal algas kool ja mitu teatrit avab hooaja. Nii koolil kui ka teatril tundub suurem mure olevat inimeste hajutamise ja nakkuse vältimise kui õpetamise sisu või teatriimega. Võimalik, et see paistab eemalt vaadates nii.

Sel nädalal algas kool ja mitu teatrit avab hooaja. Nii koolil kui ka teatril tundub suurem mure olevat inimeste hajutamise ja nakkuse vältimise kui õpetamise sisu või teatriimega. Võimalik, et see paistab eemalt vaadates nii.

Kasvurakettidega üle poole miljonilise portfellini Sel korral kuuleme läinud suursündmusel InvesteerimisFestival 2019 toimunud esinemist Redgate Capital EdulooLaval. Enda kasvulugu ja praktilisi nõuandeid kasvuettevõtetesse investeerimisel jagas meiega oma kogemusele tuginedes ingelinvestor Madis Müür. InvesteerimisFestival toimus mullu juulis viiendat korda, millest võttis kolme päeva jooksul osa üle 680 osaleja, sh ligi 37 esinejat. Varem pokkerimänguga elatist teeninud Madis Müür leidis pärast kaartide mahapanekut rahateenimiseks uue viisi – idufirmadesse investeerimise – ning siiani on tal läinud nii edukalt, et vaid nelja aasta jooksul on Müüri portfell kasvanud üle poole miljoni. Meeskond: Investeerimisklubi, Investor Toomas Lisaks: 1, Ühine ka investorite Facebooki grupiga, et osaleda aruteludes ja saada põnevat infot https://www.facebook.com/groups/15916... 2. Investorile kasulikud exceli põhised tööriistad leiad siit: https://investeerimisklubi.ee/tooriis... 3. Kiika, milliseid keskkondi Investeerimisklubi eestvedajad soovitavad: https://investeerimisklubi.ee/investe... 4. Kui soovid õppida veelgi rohkem varaklasside, börsiaktsiate või ühisrahastuse kohta, siis külasta Investeerimisklubi instituuti: https://investeerimisklubi.ee/instituut/

Kas teadsid et videomängude müük oli viimases kvartalis kõigi aegade kõrgeim? Lisaks räägime uuest Xboxist, PlayStation 5-st, Ghost of Tsushimast, Ubisoftist ja paljust muust. Mänguks on sel korral Yakuza 0. Meile Meeldib Mängida saadet saab YouTubes otse-eetris vaadata ja kuulata igal pühapäeval kell 20:00. Kui pühapäeval aega pole, siis saab saadet järele vaadata või kuulata alljärgnevatest kohtadest: […]

Vi starter som altid morgenen med Googlequizzen. Nogle af dem, der kæmper med uvished i disse tider, er alle 3. g'erne, der lige om lidt bliver studenter. Kan de få deres vogntur eller ej? I et forsøg på at få en afklaring, er ni 3. g'ere gået sammen for at råbe politikerne op. En af dem er Silke Birkenborg Andersen. Med på en linje har vi også vores praktikant, Simon De Assis, der gennem den næste periode skal forsøge at finde den bedste plan B, hvis nu ikke den traditionelle studenterkørsel kan blive til noget i år. Det er 100 år siden i år, at Sønderjylland ved en folkeafstemning besluttede sig for at blive dansk igen efter 1. verdenskrig. Vi har Anne Marie Liebing Schlaber med på en telefon, der går på et tysk gymnasie i Aabenraa. Anne fortæller, hvordan det er at leve i Sønderjylland med en dansk og tysk identitet. Der er nyt i storkegate. I Smedeager har der det seneste stykke tid udspillet sig et kæmpe storkedrama. Vi har fulgt sagen tæt her i Go' Morgen P3 og følger naturligvis op med formand i foreningen storkene.dk, Jess Frederiksen. Mette Frederiksen har fået store roser for sine taler her under coronakrisen. Men hvordan opstår sådan en tale? DR's nyhedspodcast Genstart har talt med en af Mette Frederiksens tidligere taleskrivere. Vært på programmet, Knud Brix, fortæller nærmere. KiMs chips har forsøgt at få eneret på firkantede, rillede snackchips. Men den gik ikke i Sø- og Handelsretten. Vi spørger Hannah Holm Olsen, der er varemærkechef ved Patent- og Varemærkestyrelsen, hvordan man får patenteret sine chips.

Varem või hiljem tõuseb päevakorda kodukontoritest väljumine. Kuidas sellega võimalikult edukalt hakkama saada ja mis on õppetunnid, arutame kell 8.15 Vabamu juhi ja antropoloogi Keiu Telvega. Saatejuhid on Romi Hasa ja Sten Teppan.

Varem või hiljem tõuseb päevakorda kodukontoritest väljumine. Kuidas sellega võimalikult edukalt hakkama saada ja mis on õppetunnid, arutame kell 8.15 Vabamu juhi ja antropoloogi Keiu Telvega. Saatejuhid on Romi Hasa ja Sten Teppan.

Varem või hiljem puutub iga arendaja kokku nähtusega nimega disainer. Mida see tähendab ja kuidas siis käituma peaks? Tänases Algorütmis on külas Brett Astrid Võmma Katanast ja Helen Kokk Nortalist ning teema on kasutajakogemuse disain. Mida teeb tänapäevases tehnoloogiafirmas disainer? Kas nii ei saaks, et meil on hulk valmis "disainiklotse" ning arendaja lihtsalt valib sealt vastavalt olukorrale õige lahenduse ning disainerit kui sellist polekski vaja? Kuidas disainerid töötavad ja kuidas saaksid disainerid ning arendajad koos töötada nii, et kõik oleksid rahul ja asjad läheksid hästi? Saadet veavad Tiit Paananen Veriffist ning Sergei Anikin Pipedrive'ist.

Rahajutud.ee taskuhäälingusaates "Edu Valem" käis teises saates Manta Maja stuudios külas praegune BNS-i ja Postimehe majandustoimetuse juht Harry Tuul, kes senises karjääris jõudnud rohkem teha kui enamus meist kogu elu jooksul. Varem ka EPL/Delfi ja Äripäeva majandustoimetusi ning Riigiprokuratuuris avalike suhete osakonda juhtinud 39-aastase Harryga rääkisime pikalt nii meediamaastikul toimuvast kui ka erinevatel juhtimise ja inimeste manageerimisega seotud teemadel. Mil viisil on meediatarbimine tänapäeval muutunud? Kuidas leida enda ettevõttesse häid töötajaid ning kuidas hoida neid motiveerituna? Miks koolis ei õpetata kõige igapäevasemaks toimetulekuks üliolulisi oskusi? Kui hea on eestlaste üldine finantskirjaoskus? Need ja paljud teised küsimused saavad saate jooksul läbi arutatud. “Edu Valem” sünnib koostöös Manta Maja ja Rahajutud.ee portaaliga. Saatejuhtideks on Maxim Tuul ja Siim Semiskar. Kõik ettepanekud ja tagasiside on oodatud meiliaadressil info@rahajutud.ee. Head kuulamist!

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on juhtimis- ja motivatsioonikoolitaja Kati Israel. Tema kogemused pärinevad eelkõige kinnisvara valdkonnast, kus ta on tänaseks toimetanud üle kümne aasta. Igapäevaselt töötab ta RE/MAX Estonia regiooni koolitajana toetades kõiki kontoriomanikke juhtimises ning maaklereid oma tegemistes. Samuti on Kati autor kahele raamatule, ta juhib oma teleshow’d Serbias ning käib regulaarselt rahvusvahelistel konverentsidel esinemas. Meie jutt Katiga läkski kohe enesearengu ja –juhtimise teemadele. Rääkisime sellest, kuidas on toimunud tema enda isiklik areng ja mida tema kogemustest on meil kõigil edu printsiipidena kõrva taha panna. “Kui soovid saada edukamaks, siis pead hakkama hommikuti varem üles ärkama; ja nii kui silmad lahti teed, nii tuleb sulle ka kohe meelde, miks sa üles ärkasid ja mille nimel sa seda kõike teed. Minu treener ütleb mulle ka, et ärka hommikul varem üles; ja kui ma tunnen, et ma olen väsinud, siis selle peale ütleb ta, et sa võid magada nii palju kui soovid siis, kui sa kirstus oled. Mind ennast muutis päriselt ka hästi palju see, kui ma hakkasin kell 5 hommikuti üles ärkama. Mind on inspireerinud ka Mel Robbins, kes ütleb nii, et pane endale kella viieks hommikul äratuskell ja kui sa ei suuda ikka üles ärgata, siis aseta see endale vannituppa ning sa lihtsalt pead üles ärkama ja sa ei lükka seda edasi. Kõik edukad inimesed ärkavad väga vara üles. Kui uurida ja lugeda nende harjumusi, siis sealt kumab läbi see, et nad on kõik varajased ärkajad ning neil on oma sisse juurdunud rutiin, mida nad siis teevad. Mina kuulan hommikuti podcaste, loen ja võimalusel lähen õue jalutama. Nüüd näiteks suvel Eestis on super hommikul vara jalutada ja teha oma 10 000 sammu täis. Kuulad samal ajal podcaste ja jood hommikukohvi. Jõuad tagasi 7-8 paiku, oled ennast õigele lainele meelestanud ja hakkad oma e-poste lugema. Ehk see hetk, kui teised alles hakkavad ärkama, on sinul juba väga palju asju ära tehtud ja enda nö mindset’iga ka tegeletud. Niiet edu alus on varajane ja tegus hommik.” – Kati Israel Kuulake ikka …

Medvirkende: Cecilie Leth Bockhoff, juridisk konsulent hos Dansk Detail og Martin Hoffgaard Rasmussen, advokat og partner hos Otello Advokatfirma, som blandt andet står bag portalen rettigheder.dk. Varemærker og patenter er en vigtig hjørnesten i dansk detailhandel og generelt i det internationale erhvervsliv. Men hver eneste dag flyder der kopivarer og ulovlige forfalskninger ind over de danske grænser, og omfanget er så stort, at Europol tidligere på året betegnede handlen med kopivarer som en trussel på lige fod med hvidvask, narko og menneskehandel. Med det forestående Brexit har regeringen fået anledning til at kigge den danske varemærkelovgivning efter i sømmene, og det har resulteret i et forslag til en ny varemærkelov, som, hvis den bliver stemt igennem, træder i kraft allerede til januar. Men hvor stort er problemet med kopivarer egentlig i Danmark? Og hvad bliver resultatet af den nye lov, hvis den bliver stemt igennem?  

Medvirkende: Cecilie Leth Bockhoff, juridisk konsulent hos Dansk Detail og Martin Hoffgaard Rasmussen, advokat og partner hos Otello Advokatfirma, som blandt andet står bag portalen rettigheder.dk. Varemærker og patenter er en vigtig hjørnesten i dansk detailhandel og generelt i det internationale erhvervsliv. Men hver eneste dag flyder der kopivarer og ulovlige forfalskninger ind over de danske grænser, og omfanget er så stort, at Europol tidligere på året betegnede handlen med kopivarer som en trussel på lige fod med hvidvask, narko og menneskehandel. Med det forestående Brexit har regeringen fået anledning til at kigge den danske varemærkelovgivning efter i sømmene, og det har resulteret i et forslag til en ny varemærkelov, som, hvis den bliver stemt igennem, træder i kraft allerede til januar. Men hvor stort er problemet med kopivarer egentlig i Danmark? Og hvad bliver resultatet af den nye lov, hvis den bliver stemt igennem?

Õhtulehe jalgpallisaates "Kolmas poolaeg" arutlesid ajakirjanikud Siim Kera, Mart Treial ja Karl Juhkami Eesti vutikoondise kahe viimase mängu üle. Kas me peaksime esmaspäevasest 3:3 viigimängust Ungari õppust võtma ning mängimagi veidi julgemalt ja ründavamalt? Mida oodata kahest novembrikuisest mängust? Kas potentsiaalne mudaliigasse langemine peaks meid morjendama või ei? Saatest ei puudunud ka Coolbeti panustamisrubriik.

Varem sellest ei räägitud, aga nüüd juba küll. Noore ema sünnitusjärgset depressiooni ei osata tihti ära tunda ja seetõttu võivad sellel olla ulatuslikud tagajärjed nii tervisele kui paarisuhtele. Isiklikke kogemusi vahetavad ja soovitusi jagavad vanemlusmentor Tanel Jäppinen ning Kerttu Vesik, kes kogus kokku Eesti emade liigutavad lood sünnitusjärgsest depressioonist ja raseduskriisi nõustaja Marje Pukk.

Kolmapäevane "Reporteritund" vaatab mõnele hooajal käsitletud teemale tagasi.    Eelmisel sügisel kõneldi palju peamiselt Itaaliast pärit jahituristide kombest siin läbirändel olnud veelinde jahtides neid arutult palju tappa ja tapetud lindude taustal võidukalt poseerida. Ornitoloogid taotlesid jahiseaduse karmistamist ja päevalimiite, teemat arutas parlament. Kuhu aruteludega jõuti, sellest saates.

Kolmapäevane "Reporteritund" vaatab mõnele hooajal käsitletud teemale tagasi.    Eelmisel sügisel kõneldi palju peamiselt Itaaliast pärit jahituristide kombest siin läbirändel olnud veelinde jahtides neid arutult palju tappa ja tapetud lindude taustal võidukalt poseerida. Ornitoloogid taotlesid jahiseaduse karmistamist ja päevalimiite, teemat arutas parlament. Kuhu aruteludega jõuti, sellest saates.

Mis toimub pealinnas alates homsest kui saab alguse heakorrakuu, mis kannab pealkirja „Lööme linna läikima.“ Juttu tuleb ka sellest et Kristiine ristmikul alustas tegevust kiiruskaamera lisafunktsioon, mis fikseerib punase fooritule eirajaid. Jutukaaslaseks on ka MuPo juht Aivar Toompere, kes selgitab, mis muudatused toimusid pealinna taksonduses, sest nüüdsest väljastab taksoveo lube ja teostab järelevalvet Tallinna munitsipaalpolitsei. Varem oli taksondusega seonduv valdavalt Transpordiameti pärusmaa. Saatejuht on Rein Pärn.

Lõuna-Georgia saare ainsa asustatud punkti ajalugu on väga omapärane. Varem asus seal vaalatööstus ja praegu tegutsevad teadlased. Seal leidub ka kalmistu, kus puhkamas legendaarne polaarrändur Ernest Shakleton. Saates on juttu ka Shakletoni viskilembusest ja viskipudelitest, mis säilisid sada aastat Antarktika igijääs.Saate autor on Hendrik Relve. Kuulake 16. aprillil kell 14.05. Foto: Hendrik Relve Shakletoni haual viskitoosti tõstmas. Foto Tõnu Pukspuu

Lõuna-Georgia saare ainsa asustatud punkti ajalugu on väga omapärane. Varem asus seal vaalatööstus ja praegu tegutsevad teadlased. Seal leidub ka kalmistu, kus puhkamas legendaarne polaarrändur Ernest Shakleton. Saates on juttu ka Shakletoni viskilembusest ja viskipudelitest, mis säilisid sada aastat Antarktika igijääs.Saate autor on Hendrik Relve. Kuulake 16. aprillil kell 14.05. Foto: Hendrik Relve Shakletoni haual viskitoosti tõstmas. Foto Tõnu Pukspuu

El passat dissabte 25 de febrer dedicàrem el temps del tema principal del programa a parlar de la festivitat de carnestoltes. Varem conèixer algunes de les llegendes, històries i contarelles relacionades amb aquesta festivitat a la nostra comunitat. Des de quan se celebra? Quina és la nostra tradició? Per què ens disfressem? ?Es pot seguir i comentar el programa a Facebook cercant “Font de Misteris”, i a Twitter cercant @fontdemisteris emprant l’etiqueta #FontDeMisteris. També es pot contactar a través del correu electrònic: fontdemisteris@ib3radio.com, del compte d’Instagram (fontdemisterisib3) o del WhatsApp del programa: 659 16 69 52. Aquest i tots el programes de Font de Misteris es troben disponibles al servei "A la Carta" de la web d'IB3 Ràdio.

El passat dissabte 25 de febrer dedicàrem el temps del tema principal del programa a parlar de la festivitat de carnestoltes. Varem conèixer algunes de les llegendes, històries i contarelles relacionades amb aquesta festivitat a la nostra comunitat. Des de quan se celebra? Quina és la nostra tradició? Per què ens disfressem? ?Es pot seguir i comentar el programa a Facebook cercant “Font de Misteris”, i a Twitter cercant @fontdemisteris emprant l’etiqueta #FontDeMisteris. També es pot contactar a través del correu electrònic: fontdemisteris@ib3radio.com, del compte d’Instagram (fontdemisterisib3) o del WhatsApp del programa: 659 16 69 52. Aquest i tots el programes de Font de Misteris es troben disponibles al servei "A la Carta" de la web d'IB3 Ràdio.

Voldemar Panso preemia, Helmi Tohvelmanni preemia, Ants Lauteri preemia, Bruno O'ya preemia, Eesti Näitlejate Liidu, Toruni teatrifestivali, festivali DRAAMA, Sadamateatri ja muude preemiate kõrvale lisandus tänavu aprillis Raadioteatri näitlejapreemia. Küsite, kes see näitleja on? Tambet Tuisk!Raadiolugemistest, tööst NO-teatris, nüüdsest vabakutselise elust ja uuest rollist Saksa filmis räägib Tambet Tuisk laupäeval, 23. aprillil kell 12.05. Saatejuht on Kaja Kärner.

Voldemar Panso preemia, Helmi Tohvelmanni preemia, Ants Lauteri preemia, Bruno O'ya preemia, Eesti Näitlejate Liidu, Toruni teatrifestivali, festivali DRAAMA, Sadamateatri ja muude preemiate kõrvale lisandus tänavu aprillis Raadioteatri näitlejapreemia. Küsite, kes see näitleja on? Tambet Tuisk!Raadiolugemistest, tööst NO-teatris, nüüdsest vabakutselise elust ja uuest rollist Saksa filmis räägib Tambet Tuisk laupäeval, 23. aprillil kell 12.05. Saatejuht on Kaja Kärner.

Varem või hiljem avastab igaüks, et elu siin maa peal ei kesta igavesti. Vahel tuleb sõnum raskest haigusest ja elu lõplikkusest ootamatult ning sellega toimetulek on raske. Surmaga silmitsi olemisest räägib hingehoidja Heino Nurk (foto: eestikirik.ee). Saate teises pooles ajab Haldi Normet-Saarna juttu maali- ja installatsioonikunstniku Tiina Tammetaluga, kes leiab rasketele olukordadele lahendusi nii enda kui teiste loomingu kaudu; headeks sõpradeks on siinkohal kindlasti ka raamatud ja filmid.Saatejuht on Meelis Süld. Kuula 18. veebruaril kell 10.05.

Et medies brand er nøglen til vækst, lyder det fra direktør Rasmus Bech Hansen, der rådgiver flere internationale medievirksomheder som britiske Sky. Når det britiske tv-selskab Sky er i vækst, hænger det tæt sammen med, at de har været gode til at opbygge et stærkt brand. Det kan de danske medier lære meget af. Sådan lyder det fra ugens gæst i MediaCast, direktør Rasmus Bech Hansen, som for nylig er trådt ind i Informations bestyrelse. Som direktør af bureauet VentureThree rådgiver Rasmus Bech Hansen en række store medievirksomheder. Han hjælper blandt andet Sky med at positionere sig og styrke dets brand. I MediaCast fortæller Rasmus Bech Hansen, hvorfor varemærket er en vigtig vækstfaktor, og hvorfor danske medier har grund til at frygte, at de dygtigste danske journalister søger mod internationale medievirksomheder. Først i MediaCast giver chefredaktør Anders Heering et rids over ugens medienyheder. Du kan følge medieudviklingen på MediaWatch.dk. Få gratis nyhedsbrevet fra MediaWatch hver anden uge - også med info om MediaCast - eller tegn abonnement for at få nyheder i din indbakke hver dag. MediaCast er produceret af Mehlsen Media for MediaWatch og podcastet med hjælp fra PodConsult. Har du ideer eller feedback til MediaCast, så skriv meget gerne til Camilla: mail@mehlsenmedia.dk