Podcasts about hardo pajula

"Püreneede jalamil asuv Lourdes sai kuulsaks 1858. aastal, kui keegi talutüdruk nägi sealses koopas õnnistatud neitsi Maarja ilmutust. Neitsi käskis tal kaevata maa sisse augu, millest purskas peagi välja allikas. Paranemine algas peaaegu vahetult pärast seda, kui inimesed olid allikast joonud. Tänapäeval voolab allikas palju heldemalt ning palverändurid kümblevad seal tuhandetes maapinnast tulvavates liitrites. Lourdes on üks kõige tähtsamaid palverännakute sihtpunkte Euroopas, kuhu rändab igal aastal umbes kuus miljonit palverändurit," kirjutab Briti bioloog Rupert Sheldrake [1] raamatus "Teadus ja vaimne praktika" [2]. "Katoliku kirik on paljude aastate vältel rõhutanud pühakute rolli tervendamisel. Pühakuks kuulutamisele peab eelnema vähemalt kaks postuumset imetegu, milleks on tihti füüsiline paranemine," ütleb Sheldrake sealsamas.Tänases saates räägimegi katoliku kiriku piiskopi Philippe Jourdani [3] ja sama kiriku pressiesindaja Marge-Marie Paasiga [4] imepärastest tervenemistest, pühakutest, palverännakutest ja pühapaikadest.Peatse kohtumiseni!H.———————————————[1] • Hardo Pajula inte... [2] https://www.postimehekirjastus.ee/raa...[3] https://www.youtube.com/live/Hbf0Jx8C...[4] https://teejuhid.postimees.ee/7777845... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

#156 Raimo ja Ain õpivad Estonian Business Schooli EMBA programmis. Umbes kuu aega tagasi kutsusid nad mu oma podcasti, mille nad pidid tegema oma õpingute raames. See oli huvitav jutuajamine ja täna kutsusin mina nad oma saatesse, et rääkida äriharidusest ja olukorrast õues. Jutt keerles, nagu ikka, siia-sinna ja peatus muuhulgas globaaltrendidel, talongimajandusel, rahal ja tutvustel ning sellel, kuidas praegusel informerel hulpides ellu jääda. Mulle jäi sellest saatest iseäranis meelde üks lausejupp – "Organisatsioonikultuur sööb strateegiaid hommikusöögiks. Head kuulamist! Hardo Pajula.

Saates tuleb jutuks muusika võime meile tundmatusest teateid tuua. Sellest kaunite helide omadusest rääkis saatejuht Hardo Pajula seekord stuudios helilooja Erkki-Sven Tüüri ja muusikateadlase Kerri Kottaga. Alustati Jungist, lõpetati Nietzschega, sinna vahele jäi veel omajagu muid teemasid.

"Me elame globaalses mastaabis läbi sama, mida sotsialismisüsteem elas läbi 1980ndate lõpus," leiab endine majandusanalüütik, praegune Edmund Burke'i seltsi eestvedaja ja õppejõud Hardo Pajula. Saates "Serviti" vestleb Hardo Pajulaga ajakirjanik Andres Raid.

Recorded April 23rd, 2020.Rupert urges us to move beyond the centuries-old mechanistic view of nature, explaining in lucid terms why we can no longer regard the world as inanimate and purposeless. He shows that recent developments in science itself have brought us to the threshold of a new synthesis in which traditional wisdom, intuitive experience, and scientific insight can be mutually enriching. This is Rupert's first live online talk, conducted by Hardo Pajula of the Edmund Burke Society in Estonia. Many thanks to Hardo and the EBS for permission to republish this audio recording. http://www.burke.ee/___Read the book___The Rebirth of Nature: The Greening of Science and God  https://www.sheldrake.org/books-by-rupert-sheldrake/the-rebirth-of-nature

18. märtsil keskendub Satelliit ajatule teemale “Looduse tagasitulek”. Saatejuht Siiri Liiva külalisteks on majandusanalüütik, EBSi vaba majandusmõtte professor Hardo Pajula ning IT-ettevõtja ja Eestimaa Looduse Fondi nõukogu liige Henri Laupmaa. Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Saatekülalised Marina Eberth ja Alar Tamming, saatejuht Hardo Pajula. “Tuleviku psühholoogia” See vestlus on pühendatud tšehhi päritoluga USA psühhiaatrile Stan Grofile. “Me vajame väga erinevat lähenemisviisi. Pelk sümptomite ravi või nende mahasurumine on väga vilets ravimeetod. Kui me ei küsi, miks haigus tekkinud on ja ei lähe selle algpõhjuste juurde, ei uuri seda etioloogilselt, siis […]

Saatekülalised Marina Eberth ja Alar Tamming, saatejuht Hardo Pajula. "Tuleviku psühholoogia" See vestlus on pühendatud tšehhi päritoluga USA psühhiaatrile Stan Grofile. "Me vajame väga erinevat lähenemisviisi. Pelk sümptomite ravi või nende mahasurumine on väga vilets ravimeetod. Kui me ei küsi, miks haigus tekkinud on ja ei lähe selle algpõhjuste juurde, ei uuri seda etioloogilselt, siis on see sama hea kui katta palavikuga haiglasse tulnud inimene jääga. See oleks aga väga hoolimatu suhtumine, sest nii võiks meil märkamata jääda mõni eluohtlik infektsioon või haigusetekitaja," selgitab Grof seltsi YouTube'i kanalil olevas videos "Meditsiinis kasutatakse haigustunnuste mahasurumist kahel juhul". Stanislav Grofi pleilist* on meie kanalil alates selle aasta veebruarist. Head uudistamist! H. ----------------------- *https://www.youtube.com/playlist?list=PLhpEK-_b7mfHQl6nbDthnn-SbK6vnRwCG

Saatekülalised Jaan Kivistik ja Piret Kuusk. Saatejuht on Hardo Pajula. Selle saate lähtekohaks oli E. A. Burtti 1924. aastal ilmunud raamat “Moodsa teaduse metafüüsilised alused” [1]. Nagu ikka osutus ka see teos pigem hüppelauaks vestlusesse, mille kõige meeldejäävamad kohad on minu jaoks seotud nüüdisaegse filosoofia rajaja René Descartes’iga. Burttini jõudsin ma Rupert Sheldrake’i “Dogmadeta teaduse” […]

Saatekülalised Jaan Kivistik ja Piret Kuusk. Saatejuht on Hardo Pajula. Selle saate lähtekohaks oli E. A. Burtti 1924. aastal ilmunud raamat "Moodsa teaduse metafüüsilised alused" [1]. Nagu ikka osutus ka see teos pigem hüppelauaks vestlusesse, mille kõige meeldejäävamad kohad on minu jaoks seotud nüüdisaegse filosoofia rajaja René Descartes'iga. Burttini jõudsin ma Rupert Sheldrake'i "Dogmadeta teaduse" vahendusel. Viimati nimetatud raamatule oli pühendatud "Tähenduse teejuhtide" 55. vestlusring [2] "Kaasaegne ketser", kus mu stuudiokülalisteks olid Toomas Paul ja Tarmo Soomere. Burtt kirjutab kohe alguses: "Teemaderingi, millega see raamat tegeleb, tutvustan ma piisava põhjalikkusega esimeses peatükis. Olgu siinkohal vaid lisatud, et ma pöörasin oma tähelepanu nendele põhjapanevatele probleemidele pärast seda, kui ma olin võtnud endale vastutuse lugeda Columbia ülikoolis edasijõudnutele kursust Briti filosoofia ajaloost. Kui ma olin mõnda aega klassikaliste inglise mõtlejatega intensiivselt tegelenud, jõudsin ma järeldusele, et keegi ei saa nende teoste alusmotiividest aru enne, kui ta on igakülgselt tundma õppinud selle mõtleja filosoofiat, kelle mõjuvõimu uusajale võib võrrelda üksnes Aristotelese omaga hiliskeskajal – ma räägin siin Sir Isaac Newtonist." Ma uurisingi kõigepealt Piretilt, kas ta nõustub Burtti hinnanguga Newtonile. "Jah, kindlasti," vastas ta (21. minut), "Aristotelese mõju kestis umbes 4. sajandist eKr kuni 16. sajandini pKr –peaaegu 2000 aastat oli Aristoteles see, kelle füüsikaloenguid loeti ja kasutati, nii palju, kui neid tollal üldse oli vaja kasutada. Aristotelese füüsika käsitles niisuguseid teemasid, mis nende 2000 aasta jooksul ei olnud mõtlemise keskpunktis – need olid aeg, ruum ja liikumine. Mõteteringis, millega eelmainitud 2000 aasta jooksul tegeleti, ei olnud need teemad eriti olulised. Tollal mõeldi pigem sellest, mismoodi maailm suhestub Jumalaga. Kuivõrd Jumal ei näidanud aga aja, ruumi ja liikumise vastu suuremat huvi, siis puudus see huvi ka inimestel. See oli üks põhjus, miks Aristotelese füüsika nii kaua vastu pidas. Mis puutub Newtonisse, siis tema teemad on täpselt samad, mis Aristotelese füüsikas – aeg, ruum ja liikumine –, nüüd hakati neid aga juba katseliselt ja vaatluslikult kasutama... Tulid kahurikuulid, mille liikumist sõjamehed väga tahtsid ette arvutada. Newtoni füüsika muutus praktiliselt kasutatavaks ja kuna see oli oma praktilistel kasutusaladel väga edukas, siis loomulikult seda loeti, tudeeriti, täiendati ja kontrolliti. Kõik see kestis kuni eelmise sajandini. Pärast seda on aga füüsika palju muutunud, mistõttu öelda, et tänapäeva füüsika põhineb endistviisi Newtonil, on anakronism. Tänapäeval kasutavad Newtoni füüsika kategooriaid pigem argimõtlemine ja argiteadvus. Sel lihtsal põhjusel, et Newtoni füüsika meie tavamaailma ju kirjeldabki." "Minu meelest on see väga täpne," võttis siinkohal (25. minut) üle sõnajärje Jaan, "aga selles mõttes täpne, et nii nagu Aristoteles ei teinud keskaega, ei teinud ka Newton uusaega... Asjad, mis teevad uusajast teadusrevolutsiooni ajastu olid selleks ajaks juba tehtud. Peasüüdlased olid Galilei ja Descartes. Selleks ajaks, kui Newton sündis, oli Descartes oma unenäod juba näinud. Newton sündis mingis mõttes juba valmis keskkonda, aga sinna sobis ta sama hästi, nagu sobis Thomase kohandatud Aristoteles 13. sajandi kristlikusse maailmapilti." Descartesi'i unenägudest rääkisime Pireti ja Roomet Jakapiga pikemalt "Tähenduse teejuhtide" 61. vestlusrigis "Globaalne kahtleja" [3]. Kui ma vestluse teise pooltunni algusel viisin jutu epistemoloogiale, jõudsime ringiga jälle Descartes'i juurde tagasi. "Uue teaduse alguses seisab Descartes oma maksiimiga "Cogito ergo sum"", selgitas Jaan (36. minut), "vahetu, antu on ainult mõistus ja ei mitte midagi muud, kõik muu on selle lähteolukorra suhtes teisejärguline. Niimoodi osutub uusaegne teadus Descartes'i nõelaotsast paisuvaks mulliks või mõtteloominguks." Meie tänase epistemoloogilise kriisi taustal on eriti oluline, Descartes kerkib esile laias laastus samasuguses olukorras. "Usuline kriis muidugi oli," rääkis Piret (59. minut), "kirik oli lagunenud, vaateid oli palju, kõiki ketsereid polnud enam võimalik tuleriidale saata." Briti ajaloolane Niall Ferguson väidab, et personaalarvuti ja internet on muutnud avalikku sfääri sama murranguliselt kui Gutenbergi leiutis reformatsiooni eelõhtul. "Enamik meist alahindab seda muutust, eriti need, kes ammutavad informatsiooni vanadest allikatest, eriti paberile trükitud ajalehtedest" [4]. Sellega olen ma väga nõus. Head kuulamist! Hardo ------------------- [1] https://www.amazon.com/Metaphysical-Foundations-Modern-Science-ebook/dp/B00A73FD20/ref=sr_1_3?dchild=1&keywords=E.+A.+Burtt&qid=1595400709&sr=8-3 [2] https://www.youtube.com/watch?v=N8WBeR7hu94&list=PLhpEK-_b7mfEI9S7xzq5iP4AkAs9XPLeN&index=38 [3] https://www.youtube.com/watch?v=xBBTcDxK0PE&list=PLhpEK-_b7mfEjYZ7H7p-TL3bxIdoeLUdB&index=6 [4] https://www.youtube.com/watch?v=yLiPPtxKRAA&t=196s

Hardo Pajula on EBS-i Vaba majandusmõtte professor ja Edmund Burke'i Seltsi eestvedaja.Saatejuht Rico VeskiväliApple Podcasts https://podcasts.apple.com/ee/podcast/ring-podcast/id1474644225Spotify https://open.spotify.com/show/7oP5JvlvgCimSxxjRB0j8IFacebook https://www.facebook.com/ringpodcast See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Saatejuht Hardo Pajula. Saate külalised Peeter Laurits ja Hasso Krull. Saade Rupert Sheldrake’i teooriatest, kelle raamatu “Teadus ja vaimsed praktikad” tõlkimise saatejuht Hardo Pajula hiljuti lõpetas. Saates räägitakse morfilisee resonantsi teooriast, looduse harjumustest ja hingestatud maailmast.

Saatejuht Hardo Pajula. Saate külalised Peeter Laurits ja Hasso Krull. Saade Rupert Sheldrake'i teooriatest, kelle raamatu “Teadus ja vaimsed praktikad” tõlkimise saatejuht Hardo Pajula hiljuti lõpetas. Saates räägitakse morfilisee resonantsi teooriast, looduse harjumustest ja hingestatud maailmast.

Avalik salvestus Hardo Pajulaga toimub Tallinna Kammerteatris/Vabriku seminaris, Vabriku 12, Kalamajas, kolmapäeval, 29.05.2019 kell 15.00 Küsimused ainult kohapeal!Piletid 5€/10€Tugitoolisportlastele alates 1€: https://www.paypal.me/vabrikuseminar Vestlust juhib Toomas Saarepera See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Hardo Pajula värskes “internetipõhises plärasaates” kohtuvad kõutsiga eri tüüpi tegelased, et arutleda asjade ja teooriate üle, mis meie olemist mõtestavad.Esiksaates on kõutsil külas lavastaja Toomas Saarepera ja kirjanik Sven Sildnik ehk (:)kivisildnik. Teemaks – nagu pealkirigi ütleb – on biokeemia doktor, parapsühholoogia uurija Rupert Sheldrake ja seened.Miks on nii, et põhjapõdrad on juba ammusest ajast kärbseseeni söönud, kuid tsivilisatsioonini jõudnud pole? Kuidas lahutada mateeriat ja hinge, kui usaldusväärsed reisikirjad teispoolsusest puuduvad? Kuidas tekib mitte millestki miski?Neile küsimustele kõuts koos külalistega vastust otsibki. See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Saatekülaline on Hardo Pajula, kellega räägime paremkonservatiivsusest maailmas ja meil.

Saatekülaline on Hardo Pajula, kellega räägime paremkonservatiivsusest maailmas ja meil.

Seekordne vestlus on eriline, seda mitmes mõttes. Kutsusin Hardo Pajula, kes hetkel toimetab EBSis õppejõuna ja Edmund Burke'i Seltsi eestvedajana, endaga vestlema teemal 'juhtimiskvaliteet läbi majandusteadlase pilgu'. Olen alati nautinud tema tabavaid tähelepanekuid, teravaid ütlemisi ja vaimukat sõnaseadmisoskust. Kuigi alguses oli olemine kuidagi rabe ja me ei saanud teemat liiga hästi vedama, siis hiljem, kui käima läksime, kiskus jutt juba laiematesse filosoofilistesse dimensioonidesse, seda üpris kõrgel abstraktsioonitasemel. Mõtlemapõnev. “Ma arvan, et mitmekesisus on väga oluline. Mida ma nüüd selle all mõtlen? Ma ei mõtle mitmekesisuse all seda, et on kümme erinevat kisakõri, kes ajavad ühte ja sama joru. See ei ole mitmekesisus. Mitmekesisusele võiks hoopis läheneda ‘suure viisiku’ isiksuseteooria raames. Need viis isiksuse eri joont on siis neurootilisus, meelekindlus, koostöövalmidus, ekstravertsus ja avatus kogemusele. On päris selge, et need erinevad isiksuse omadused suuresti mõjutavad, kuidas ja millisena me maailma näeme. Ja kuna välismaailm on tegelikult hoomamatult keeruline, siis selleks, et sellest paremini sotti saada, tuleb kasuks, kui meil on erinevad nö prillid, mille läbi seda maailma tõlgendada. Inimesed tajuvad maailma läbi erinevate filtrite, olenevalt siis, millised isiksuse jooned neil domineerivad. Mida rohkem on su ümber ‘erinevate prillidega’ inimesi, seda paremini sa suudad ka maailmast aru saada. Praktikas võiksid juhid esmalt iseennast paremini tundma õppida – saada aru, kes sa ise siuke oled ja milline on sinu isiksuslik muster. Ja siis ka õppida paremini tundma, kes need su ümber on. See teadmine annab võimaluse mõista, miks sa näed elu just nendes toonides, miks sa just nendele asjadele tähelepanu pöörad. Ja miks sa juhina käitud nii nagu sa käitud ja miks ka teised inimesed sinu ümber just nii toimivad.” – Hardo Pajula Kuulake ikka ... Hardo Pajula uncut :)

Hardo Pajulal on olnud elu jooksul mitu ametit, ta on olnud õppejõud Estonian Business Schoolis ja Eesti Kunstiakadeemias. Enamasti on ta tegelenud majandusalaste teemadega, kuid viimastel aastatel on ta keskendunud kirjutamisele. Lisaks on Hardo Edmund Burke'i Seltsi eestvedaja ning tal on Kuku Raadios saade pealkirjaga “Tähenduse teejuhid”.Saate märkmed:Hardo taust [1:20]Kirjaoskuse õpetamine EBS’is ja EKA’s [7:45]Kes on Jordan Peterson? [14:49]Miks Jordan Petersoni loengud inimestele korda lähevad? [21:00]Uus meedia – põhjapanev tehnoloogiline muutus – Intellectual dark web [27:28]Jordan Petersoni mõtted emakeeles [32:50]Maps of Meaning – Tähenduse teejuhid [36:00]Ideede mõju inimestele [45:30]Külluse ajastu [49:40]Jordan Petersoni loengusari “Piiblilugude psühholoogiline olulisus” [54:50]Vaimsus ja materialism [1:02:30]Kooselamise raskus [1:18:00]Globaliseerumise mõju [1:24:00]Informatsiooni ja ideede levitamine [1:29:20]Mis asi on Self-authoring? [1:31:37]Suur Viisik– understandmyself.com [1:48:23]Lugude ja müütide tõlgendamine läbi Jungi [1:54:37]Edmund Burke’i seltsi tegemistest [2:13:25] Viited12 Rules for Life raamatMaps of Meaning raamatMaps of Meaning loengudThe Psychological Significance of the Biblical Stories loengudJordan B. Peterson Youtube'i kanalIntellectual Dark WebEdmund Burke’i Seltsi Youtube’i kanalEdmund Burke’i Seltsi kodulehtTähenduse teejuhid saatesariOrdinary Men raamatSelf-authoring – Plan a Better LifeTrue DetectiveIntervjuu Nic Pizzolattoga Mainitud inimesedSigmund FreudCarl Gustav JungFriedrich NietzscheJordan B. PetersonDave RubinSam HarrisBret WeinsteinBen ShapiroAyaan Hirsi AliRupert SheldrakeJohn Gray See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

„Meid kaitseb ainult meie suhteline vaesus ja halb kliima.”

„Meid kaitseb ainult meie suhteline vaesus ja halb kliima.”

Võtame jutuks selle, kui palju esineb meie avalikus ruumis uusi ja vanu mõtteid ning kuhu on tänapäeval kadunud komme viidata allikatele ja pidada meeles tsitaatide autoreid. Stuudios on Edmund Burke'i Seltsi juhatuse liige Hardo Pajula, saadet juhivad Maarja Vaino ja Peeter Helme. Kuula 3. veebruaril kell 14.05.

Võtame jutuks selle, kui palju esineb meie avalikus ruumis uusi ja vanu mõtteid ning kuhu on tänapäeval kadunud komme viidata allikatele ja pidada meeles tsitaatide autoreid. Stuudios on Edmund Burke'i Seltsi juhatuse liige Hardo Pajula, saadet juhivad Maarja Vaino ja Peeter Helme. Kuula 3. veebruaril kell 14.05.

Nelja aasta tagusest petitsioonist Harta 12 pärit hinnang "Usalduse kadu erakondade vastu ohustab Eesti kogu poliitilist süsteemi" on pärast laupäevast valimiskogu uuesti aktuaalne. Olukorda analüüsivad Mall Hellam Avatud Eesti Fondist, konservatiivse mõtteviisi eest seisev Hardo Pajula ja kodanikuõiguste käekäiku mitmes riigis jälginud Silver Meikar. Kas uus presidendikandidaat võib valijaid ja valitavaid lähendada?Saatejuht on Kaja Kärner. Kuula 28. septembril kell 14.05.

Nelja aasta tagusest petitsioonist Harta 12 pärit hinnang "Usalduse kadu erakondade vastu ohustab Eesti kogu poliitilist süsteemi" on pärast laupäevast valimiskogu uuesti aktuaalne. Olukorda analüüsivad Mall Hellam Avatud Eesti Fondist, konservatiivse mõtteviisi eest seisev Hardo Pajula ja kodanikuõiguste käekäiku mitmes riigis jälginud Silver Meikar. Kas uus presidendikandidaat võib valijaid ja valitavaid lähendada?Saatejuht on Kaja Kärner. Kuula 28. septembril kell 14.05.

Sel nädalal räägime "Komplekssuse koormast" - naftast, rahast ja sellest, kuidas need asjad me keerukat ühiskonnaelu koos hoiavad. Või siis ei hoia. Stuudios on majandusteadlane Hardo Pajula (foto: PM/Scanpix). Saadet juhivad Mihkel Kunnus ja Peeter Helme. Vasar on eetris reedel, 26. veebruaril kell 14.05.

Sel nädalal räägime "Komplekssuse koormast" - naftast, rahast ja sellest, kuidas need asjad me keerukat ühiskonnaelu koos hoiavad. Või siis ei hoia. Stuudios on majandusteadlane Hardo Pajula (foto: PM/Scanpix). Saadet juhivad Mihkel Kunnus ja Peeter Helme. Vasar on eetris reedel, 26. veebruaril kell 14.05.

Kajalood ootab laupäeval külla Cambridge'i Ülikoolis majandusteaduse magistrikraadi omandanud analüütikut, kolumnisti ja õppejõudu Hardo Pajulat.Tema sellenädalane välkvisiit Postimehe toimetusse on vaid üks teema, sest Hardo Pajula kommentaarid on küll mõnikord kurjad, ent alati kõrgpiloteeriva sõnakasutusega ja teravmeelsed. Nii et midagi on tänases saates nii neile, kes Hardo Pajulast väga lugu peavad, kui neile, kes teda kritiseerivad. Saatejuht on Kaja Kärner. Kuula 26. septembril kell 12.05.

Kajalood ootab laupäeval külla Cambridge'i Ülikoolis majandusteaduse magistrikraadi omandanud analüütikut, kolumnisti ja õppejõudu Hardo Pajulat.Tema sellenädalane välkvisiit Postimehe toimetusse on vaid üks teema, sest Hardo Pajula kommentaarid on küll mõnikord kurjad, ent alati kõrgpiloteeriva sõnakasutusega ja teravmeelsed. Nii et midagi on tänases saates nii neile, kes Hardo Pajulast väga lugu peavad, kui neile, kes teda kritiseerivad. Saatejuht on Kaja Kärner. Kuula 26. septembril kell 12.05.