Podcasts about teemaks

Seekord on külas Sander Kuusemets, kes räägib meile, mis imeloom on Eesti Teadusarvutuste Infrastruktuur ja kuidas Tartu Ülikooli HPC Center sellega suhestub. Rääkisime muidugi ka serveritest, tuumadest ja tarkvarast, millega tagatakse jälgitavus läbi erinevate teenuste.Teemaks tuli ka Euroopa võimsaim superarvuti LUMI ja võimalused selle ressursi kasutamiseks.-----Jaga meile enda jaoks olulisimat mõtet episoodist meie Discord kanalis: https://discord.gg/8X5JTkDxccEpisoodi veavad Priit Liivak ja Martin KappAlgorütmi toetavad Patchstack https://patchstack.comNortal https://nortal.com/Veriff https://www.veriff.com/

Seekordne "Ilmaparandaja" saade sai salvestatud avalikult nädal aega tagasi Matsalu Loodusfilmide Festivalil ning külas olid Villy Lopman advokaadibüroost Rask ja Päästame Eesti Metsad juhatuse liige Farištamo Eller. Teemaks see, kuidas seaduslikke vahendeid kasutades me kõik ikkagi saame enda ümber loodust kaitsta. Saatejuht on Mart Valner.

Täna algava akordionifestivali teemaks on "Müüdid ja lood".

Esiteks alustame väikse vabandusega, kuna inimliku eksimuse tõttu on saate esimeses pooles Martini heli natuke kehvem kui Tarmo oma. Aga kuulda peaks kõik kenasti olema, sest räägime emotsionaalselt ja kõvasti. Teemaks siis C-kategooria uued küsimused ja see, miks kõik neist läbi kukuvad ja mida arvab asjast transpordiamet ja autokoolid. Saate teises pooles on külas kolleegid Geeniuse teistest portaalidest. Käisime Martha-Beryl Graubergi (Ärigeenius), Linda-Liis Laikoja (Digipro), Kert Avasalu (Autogeenius) ja Margus Pipraga (Autoleht) Leedus elektriautode kestvussõidul Enefit EV24h Race. Mitmedki meist olid esmakordselt ringrajal ja kohtusid esmakordselt ka elektriautoga. Seiklus missugune! Osad olid nõus stuudiosse isegi oma kogemust jagama tulema. Saatejuht on Tarmo Tähepõld Geeniuse uudisteportaalist. 

Kirjandussates (uus) raamat on külas Diana Koit. Teemaks uued Puändi raamatud, “Kollane tapeet”, Erpenbeck & kõik muu, mis meelel. Saatejuht on Elisa-Johanna Liiv.

"Kinnisvarajutud" podcasti 204. osas oleme oma saate ajaloos teistkordselt laval kuulsal Investeerimisfestivalil. Teemaks on flippimine ja moodused ehk nagu sinna festivali korraldajate poolt veidi klikimaiku lisati, siis "kuidas kinnisvaraga hüppeliselt jõukust kasvatada". Kui Algis ja Siim on rohkem n-ö hobiflippijad ja suudavad flippimisega hüppeliselt nii jõukust kasvatada kui sama edukalt ka kahandada, siis meiega koos on laval ka üks selle valdkonna tõsine tegija Ännifriid Põder, kes on juba aastaid Tallinnas kortereid flippinud päris korralikus mahus. Omapärane on seekordne ülesastumine ka seetõttu, et Ännifriid võtab ohjad enda kätte ning paneb "Kinnisvarajutud" podcasti poisid enda jaoks harjumatusse olukorda ehk vastaja rolli. Festivalil kohal käinud said jutu kõrvale seinalt vaadata ka pilte, podcasti kuulajad peavad kogu visuaali endale ise ette kujutama. Aga küll tulete toime! --- Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on investor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Jälgi meid ka Instagramis: www.instagram.com/kinnisvarajutud/ Vaata ka meie koolituskeskkonda Kinnisvaraseminarid.ee ja Instagramis www.instagram.com/kinnisvaraseminarid/ Toeta meie tegemisi Patreonis ja saa ligipääs boonusepisoodidele ja muule lisamaterjalile: www.patreon.com/kinnisvarajutud

Seekord olime taas idufirmade lainel ja rääkisime Kordon nimelise GRC platvormi kaasasutaja Martin Ojalaga. Teemaks tuli nii varahaldus kui turbemaffia.-----Jaga meile enda jaoks olulisimat mõtet episoodist meie Discord kanalis: https://discord.gg/8X5JTkDxccEpisoodi veavad Priit Liivak ja Tiit PaananenAlgorütmi toetavad Patchstack https://patchstack.comNortal https://nortal.com/Veriff https://www.veriff.com/

Vestlesime 15. juunil e-valimiste puudustele tähelepanu juhtiva infovabaduse ja digiõiguste aktivisti Märt Põdraga. Teemaks muidugi äsjased europarlamendi valimised, kus taaskord läks läbi mitu kehtetut e-häält. Lisaks rääkisime veebilehest, kuhu Põder on püsti pannud alternatiivse hääletusplatvormi, mis on turvalisem, kui riigi e-hääletamine. Nimelt on seal iga samm, erinevalt riigi e-hääletuse süsteemist, ka päriselt üle-kontrollitav.   Põder on vabariigi valimiskomisjonile ja riigikohtule esitanud ka viis valimiskaebust, millest vastuse on hetkeks saanud vaid esimene. Märt ise kommenteerib seda järgmiselt: “Riigikohus aga sisulistele küsimustele lahenduse andmise asemel otsustas, et testimise ulatuse ja ajakava võib valimiste korraldaja määrata ka pärast juba toimunud testimist tagantjärele – sisuliselt tähendab see, et kui testimise tulemused ei meeldi, siis saab määrata tagantjärele sellise ulatuse, et sobimatud tulemused ei mahtunud testi piiresse. Kuna testimise ulatust polnud määratud ja see oli eelduslikult piiramata, siis minu kui vaatleja väljatoodud ja testimisel tuvastatud vastuoludega valimisseadustikuga täpselt nii talitatigi – üteldi tagantjärele, et nende osas nad süsteemi parajasti ei testinud.” Sisuliselt on tegu kaebustega, mis jäid eri formaalsetel põhjustel eelmistel valimistel arutamata ja seekord püüab Põder esitada need vorminõuetele vastavalt, et Riigikohus võiks neid sisuliselt arutada. Video: https://www.telegram.ee/eesti/video-mart-poder-on-loonud-e-valimiste-susteemi-mis-on-turvalisem-kui-riigi-oma  

Hooaja viimane saade! Teemaks on (kind of) surmalähedased kogemused. Daki lugude puhul tuleb seda teemat veidi otsida, aga painutades ehk leiab. Meie merch: www.kikimoorid.ee, Patreonid kuulevad ka boonusosi ja saavad muud kraami: patreon.com/kikimoorid Saada oma lugu: kikimoorid@gmail.com --- Send in a voice message: https://podcasters.spotify.com/pod/show/kikimoorid/message

Värskes Facebooki otsesaates rääkisime USA väljaandele Breaking Defence kommentaare jaganud riigiametnikest ja Eesti sõdurite võimalikust osalemisest Vene-Ukraina sõjas ja muust päevakajalisest. Jutuks tuli ka see, et samal ajal eksisteerib mitu reaalsust.   Lisaks rääkisime viimasest Telegram Mastermindist Irje Karjusega ning et järgmisesse tulevad Argo ja Evelin. Teemaks tuli ka vaimne tervis ja erinevad vahendid oma aju ja meele eest hoolitsemiseks. Kas sina läheksid ise või saadaksid oma poja, mehe, venna sõtta, et sellest siis sõjatööstus ja geopoliitilised võimumängurid võidaksid? Kas oled nõus, et kardab see, kes ei saa asjast aru, sest hirm tuleneb teadmatusest? Vaata live´i järgi siit: https://www.telegram.ee/ajaviide/fb-live-15-05-24-propaganda-ja-riigi-pr-armee-raamat-elon-muskist-kas-sina-saadaksid-oma-poja-sotta  

Külas on Põhja prefektuuri küber- ja majanduskuritegude talituse juht Hannes Kelt ja räägime, kuidas kuidas Eesti inimestelt raha välja petetakse! Teemaks tulevad nii investeerimispettused, krüpto, tehisintellekt kui ka armukelmid. Kes on petturitele head sihtmärgid? Kuidas pettust ära tunda? Mida teha, et Sinu lähedased pettuse ohvriks ei langeks? Toredat kuulamist ja järgmise Rahareedeni! PS. Seekord on isegi kahju, et videot pole, kuna minu töövarjuks olev laenukass Lana tegutses taustal terve salvestuse aja ning otsustas ka külalisele sülle istuda! :) Kõigile, kes videost puudust tunnevad - hetkel on lihtsam ja soodsam teha ilma kuid ei välista, et video ka mingil hetkel tagasi tuleb!

Käesolev episood on üle tüki aja jälle minu sooloepisood ning jätk minu mõtiskluste seeriast coachingu teemadel. Teemaks on sel korral vastupanu muutustele. Tänases episoodis sukeldun sügavale käitumisharjumuste muutuste keerukusse. Toetudes Harvardi ülikooli professorite Robert Kegan'i ja Lisa Lahey'i poolt loodud “Immunity to Change” raamistikule, püüan selgitada, miks inimesed sageli oma käitumisharjumusi muuta ei suuda, seda isegi hoolimata siirast soovist ja päris tahtest. Episoodis käsitlen, kuidas meie alateadlikud uskumused ja senine identiteet võivad osutuda isikliku ja professionaalse arengu takistusteks ning kuidas nendest uskumustest teadlikuks saada ja nad muutusi toetavaks jõuks pöörata. “Paradoksaalsel moel oleme inimestema ülikehvad soovitud muutuste elluviimisel. Kui tõesti soovime kestlikke muutusi oma ellu kutsuda, siis peame kõigepealt mõistma ja teadvustama alateadlikke uskumusi, mis meid vanades mustrites kinni hoiavad. Nii näiteks võivad nö vana kooli juhid isegi ratsionaalsel tasandil aru saada, et kogu tiimile oleks elutervem ja kasulikum, kui nad rakendaksid kaasavamat, hoolivamat ja arengule suunatud coachivat stiili, kuid neid takistab alateadlik uskumus, et nn tugevad juhid nii ei tee – see on pigem nõrga juhi tunnus. Sageli ei luba sedalaadi alateadlikud uskumused neil päriselt väljuda oma senisest jõulisest käitumismustrist. Sellised uskumused mõjutavad nende arusaama heast juhtimisest kuskil sügaval identiteedi tasandil, hoides neid tagasi kaasavama juhtimisstiili poole liikumast. Nad isegi ei suuda endale lõpuni teadvustada, et see ongi põhjus, miks nad vanades mustrites jätkuvalt kinni on. Eduka muutuse võti aga peitub just sedalaadi uskumuste pinnale kergitamises ja teadvustamises ning selle kaudu uute, teadlike valikute tegemises, mis suunavad meid soovitud tulevikunägemuse poole.” – Veiko Valkiainen Kuulake ikka ...

Tänase saate külaline Gerda Carina on portreefotograaf ja kunstnik, kes on juba enam kui kümme aastat välismaal elanud ning teinud seal suuri tegusid. Gerda hinnangul on üsna tavapärane arvamus, et loomeinimesed peaksid olema justkui nälgivad kunstnikud. Tema aga loob kunsti ning on samal ajal ärinaine. Kui Gerda keskkooli lõpetas, lendas ta üheotsapiletiga Londonisse ja hakkas oma elu seal üles ehitama. Algul oli väga keerulisi perioode, näiteks oli tal mingil ajal vaid 1 nael (pisut üle 1 euro) päevarahaks. Ometi tundis noor naine, et pigem sureb kui loobub ja tuleb koju tagasi. Gerda meenutab, et päris valus oli kuulda, kui talle öeldi, et Londonis pole ta mitte keegi. Eestis oli tal juba suur klientuur, kuid Londonis oli tarvis nullist alustada… Saates jutustab Gerda loo sellest, kuidas end välismaal üles töötas. Teemaks tuleb kullaga maalimine, milliste kuulsustega on koostööd teinud, mis hetkel ta läbi põles ja palju muud. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Selle nädala "Ilmaparandaja" saade salvestati 22.07 Äksi eelarvamusfestivali raames. Teemaks tuli Eesti energia tulevik - millist taastuvenergiat meil kõige mõistlikum kasutada on? Kuidas panna tuli põlema kui tuul ei puhu ja kas automaks aitab energiajalajälge maanteedel parandada. Nendel ning paljudel teemadel veel arutasid riigikogu liige Hanah Lahe, Cleantech Estonia juht Kädi Ristkok ja Kliimaministeeriumi energeetika osakonna juht Rein Vaks. Küsis Mart Valner.

Seekord läheb Tarmo käima loo peale, mida ta küll ise ei kirjutanud, aga ise avaldas. Teemaks siis vana hea peatänav ja see, kas mingid piirkonnad peaks autodele sulgema või ei. Ja kui sulgeda, kas siis ka nii erilistele autodele nagu Bentley Continental GT Speed? Teemasid muidugi teisigi! Saatejuhid on Tarmo Tähepõld ja Martin Mets Geeniuse uudisteportaalist.

“Kinnisvarajutud” podcasti 132. osas jätame oma popup-stuudio uksed külalistele suletuks ning räägime eetri ise täis. Ehk siis tegemist on üle pika aja ühe Algise ja Siimu duosaatega. Teemaks valisime "Kinnisvarasse investeerimise ABC" ehk läheme oma juttudega tagasi päris esimesele ruudule ning käime ülevaatlikult läbi kogu kinnisvarasse investeerimise teema. Kuna meie podcasti kuulajaskond on algusaegadega võrreldes kordades kasvanud ning meie Facebooki grupi kommuun saab samuti iga päevaga suuremaks, siis otsustasime vahepeal tulla tagasi päris algajate teemade juurde. Üks konkreetne ja oluline põhjus selliseks teemavalikuks oli meil veel, aga seda kuulake juba saatest! Kinnisvarasse investeerimise ABC saates anname 1,5 tunniga ülevaate, mida kinnisvarasse investeerimine enda alla üldse hõlmab, millised on erinevad võimalused ja strateegiad, milliste riskidega tuleb kindlasti arvestada, milline võiks olla reaalne tootluse ootus, millised on erinevad finantseerimisvõimalused ja kust edaspidi saada kõigi nende teemade kohta juba oluliselt konkreetsemat ja üksikasjalikumat infot. --- Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on mikroinvestor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Jälgi meid ka Instagramis: www.instagram.com/kinnisvarajutud/ Toeta meie tegemisi Patreonis ja saa ligipääs boonusepisoodidele ja muule lisamaterjalile: www.patreon.com/kinnisvarajutud

Käesolev episood on järjekordne sooloepisood ning jätk minu coachingust inspireeritud mõtiskluste seeriale. Teemaks on seekord meie võimekus tunnetest tulvil olukordades iseendaks jääda ning vaatamata situatsiooni pingelisusele käituda siiski oma väärtushinnangutele ja põhimõtetele vastavalt. Episoodis mõtisklengi valjult, kuidas tulla toime nn amügdala kaaperdamisega. “Kujutage ette kõrgete panustega, löögi all olevate enesehinnangutega ja emotsioonidest tulvil keerulist olukorda. Mis toimub sel hetkel meiega ajutöö tasandil? Tavaolukorras töötleb peaaju väliseid stiimuleid nii, et laseb ajutüvel ehk reptiilsel ajul suunata sensoorset infot ajukoorele ehk mõtlevale ajule; järgnevalt suunab ajukoor signaali mandeltuumale ehk amügdalale ehk meie emotsionaalsele ajule sobiva emotsionaalse reaktsiooni ja käitumusliku vastuse kujundamiseks. Kui aga tajutakse olukorras ohtu, siis võib reptiilne aju anda signaali otse mandeltuumale, jättes mõtleva aju sellest ringlusest välja, mille tulemusena emotsioonid sunnivad meid kohe tegutsema ilma nö järele mõtlemata. Daniel Goleman nimetab seda amügdala kaaperdamiseks. Kui amügdala saab ohusignaali, reageerib see reeglina ebaratsionaalselt ja destruktiivselt. Tajutud kriisiolukorras on meil kolm baasilist käitumisviisi: võitle, põgene või tardu. Inimestena on meil aga võimalik ennast treenida selleks, et ära tunda ja kasutada neid millisekundeid (ca 0.25 sek), mille jooksul on võimalik vabaneda impulsiivsele käitumisele viivast tundereaktsioonist. Tundepuhangu saabudes on võimalik teadlikult pärssida harjumuspärast automaatset reaktsiooni ning anda endale hoopis võimalus valida oma väärtustele ja uskumustele vastav käitumisvaste.” – Veiko Valkiainen Kuulake ikka ...

Kuku raadio keskkonnasaade "Ilmaparandaja" jätkab valimiste lainel. Seekord on külas Rain Epler EKREst, Eesti 200 esindajana Züleyxa Izmailova ja Johanna Maria Tõugu Eestimaa Rohelistest. Teemaks muuhulugas erakondade vaated kliimapoliitikale ja kliimaseadusele, kuidas peaksime rääkima metsadebatist ja kus kohast saame energiat kümne või kahekümne aasta pärast. Kui palju on eestlane keskkonnausku ja kas see tähendab ka võitlust kliimamuutustega, saab kuulda juba sel laupäeval kell kaks. Küsimusi küsib ja diskussiooni proovib ohjata Mart Valner.

Käesolev episood on üle tüki aja jälle minu sooloepisood ning jätk coachingust inspireeritud mõtiskluste seeriale. Teemaks on seekord psühholoogia klassika hulka kuuluv nähtus “kognitiivne dissonants” ehk eestikeeli tunnetuslik ebakõla. Mulle on hakanud huvi pakkuma konfliktolukorrad juhi sisemise väärtusmaailma ja väliste käitumismustrite vahel. Episoodis mõtisklengi valjult, kuidas mõista sellist nähtust nagu kognitiivne dissonants juhitöö kontekstis, miks tunnetusliku ebakõla teadvustamine ja sellega teadlikult tegelemine oluline on ning millest seejuures tuleks alustada. “Aeg-ajalt tuleb mul coachingus ikka ette juhtumeid, kus on selgelt välja joonistunud polaarsus või kontrast ühelt poolt, mida inimene kuskil sügaval oma maailmapildis, väärtusmaailmas, uskumustes ja tõekspidamistes õigeks peab (mis ei pruugi olla isegi teadvustatud) ja siis teisalt, mil moel ta päriselt juhina käitub, tegutseb ja toimetab – ja need kaks asja lähevad omavahel vastuollu. Ehk et juhina on vaja tegutseda, teha mingisuguseid valikuid või otsuseid, käituda teatud moel, mis ei ole tegelikult kooskõlas sellega, mis on juhi inimlik sügavam sisemine tõde. See on nüüd olukord, kus aeg-ajalt võime ennast leida. Ja tegelikult me isegi ei anna endale aru, ei teadvusta, et me oleme selles olukorras, vaid see ilmutab ennast pigem läbi selle, et me hakkame tundma kerget ebamugavustunnet, kehas tekib rahulolematus, mingisugune ärevus, mingisugune vastumeelsus ja me ei oska seda isegi võib-olla lahti seletada. Tundub, et ma teen nagu õigeid asju organisatsiooni, meeskonna või laiemalt äri vaates, aga kuskil midagi ikkagi kriibib, kingas on mingisugune liivatera ja ise ka päris hästi aru ei saa, miks ma niimoodi halvasti ennast tunnen. See on näide kognitiivsest dissonantsist, kus juhi väärtusmaailm ja käitumismuster põrkuvad omavahel. Selle ebamugavustunde ületamiseks on kolm peamist võimalust: muuta oma seniseid väärtusi ja uskumusi, muuta oma käitumismustrit või muuta oma väärtuste ja käitumise omavahelist tõlgendust, et siluda ebakõla.” – Veiko Valkiainen Kuulake ikka ...

Sel nädalal on saates "Kahe vahel" debatis endised minstrid Jaak Aab, kes on Keskerakonna esinumber Järva-ja Viljandimaal ning Ivari Padar SDE esinumber Võru-, Valga- ja Põlvamaal. Teemaks regionaalpoliitika ja saatejuhid Ainar Ruussaar ning Madis Kimmel.

Aasta esimese suure slämmi turniiri võitis meestest Novak Djokovic ja naistest Arina Sabalenka, kes on tänasest alates vastavalt uus ATP maailma esireket ja WTA teine number. Miks võitsid just need, kes võitsid, ja mida arvata võitjatega kaasas käivatest skandaalidest ja väljaütlemistest? Teemaks veel sel nädalavahetusel ees ootav Davis Cupi matš Jamaikal ning Tallinnas toimunud rannatennise tippturniir.

Igareedene vestlussaade „Kahe vahel“ keskendub taas valimistele ja kannab tinglikku nime „Valimisstuudio“. Teemaks on julgeolek kõige laiemalt. Kuku stuudios on Leo Kunnas (EKRE, Riigikogu), Sotsiaaldemokraatliku erakonna liige ja riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Raimond Kaljulaid ning erakonna Eesti 200 juhatuse liige Margus Tsahkna, kes oli aastatel 2016-2017 ka Eesti kaitseminister. Saatejuhid on Timo Tarve ja Ainar Ruussaar.

Käesolev episood on üle tüki aja jälle minu sooloepisood ning jätk coachingust inspireeritud mõtiskluste seeriale. Teemaks on seekord eesmärgistamine. Küsin iseendalt valjult, miks üleüldse endale eesmärke seada, mismoodi eesmärgistamise olemust endale lahti mõtestada ning kuidas üldse eesmärke enda jaoks mõttekaks ja tähendusrikkaks muuta. “Kõige olulisem võtmeteema eesmärgistamise juures on see, et eesmärkide saavutamisel ei ole mitte kõige tähtsam see, et sa selle eesmärgi tulemuse mõttes nii-öelda ära teed või koju tood, vaid kõige olulisem on see, milliseks inimeseks, milliseks isiksuseks sina selle eesmärgi poole liikumisel ja selle eesmärgi täitmise käigus ise kasvad, milliseks inimeseks sa selle protsessi kaudu küpsed. Ma arvan, et selle nüansi teadvustamine on kõige olulisem eesmärgistamise juures.” – Veiko Valkiainen Kuulake ikka ...

Seekordses osas arutame naiste kogukonna teemadel. Teemaks tulevad naisteringid, toetus naistelt ja erinevate naisgeneratsioonide mõju. Ahjaa, ühe Piiga kirja loeme ka ette! Meie anonüümse Google Forms lingi oma jutu poetamiseks leiad SIIT: https://tinyurl.com/2p8cddkc

Erandkorras ilmub sel nädalal teinegi saade, sest teema, millest rääkida on õhus ja kuum. Teemaks on ajakirjandus ja Ekspress ise. Kohus otsustas trahvida Eesti Ekspressi ajakirjanikke selle eest, et nad avaldasid loo, milles olevat infot prokuratuuri arvates seal olla ei oleks tohtinud. Kas nii siis edaspidi käibki? Või oli kohtul äkki õigus? Sel teemal arutlevad Ekspress Meedia uuriv ajakirjanik Martin Laine, Eesti Ekspressi ajakirjanik Urmas Jaagant ja endine pikaaegne prokurör Lavly Perling. Jutuks tuleb, mida selline kohtuotsus tähendab, kust jookseb piir avaliku huvi ja uudishimu vahel ning kuidas prokurörid ja ajakirjanikud - mõlemad tõejahil - saavad koos omavahel hakkama.

Käesolev episood on üle tüki aja jälle minu sooloepisood ning jätk coachingust inspireeritud mõtiskluste seeriale. Teemaks on seekord 'turvaline ebakindlus'. Kuigi meile kõigile on turvatunne oluline ja me soovime elada maailmas, kus nö baaskindlustunne oleks tagatud, talub osa inimesi ebamäärasust ja ebakindlust vähem kui teised. Ebamäärasust on raskem taluda reeglina neil, kes juba loomuomaselt vajavad rohkem reegleid, korda, süsteemsust, et elus hästi toime tulla. Samuti ei sobi ebamäärasus kõrge neurootilisusega inimestele. Arvestama peab sellega, et ebakindlustunnet ja ebamäärasust täielikult kaotada pole võimalik, kuid iga inimene saab ebakindlusega seotud toimetulekut endas kasvatada. Episoodis mõtisklen valjult, kuidas mõista sellist nähtust nagu turvaline ebakindlus, miks see täna nii oluline on ja kuidas seda toimetulekuks ja enesetoetuseks ülivajalikku meeleseisundit iseendas kasvatada. “Kõik me võime unistada maailmast, kus valitseb stabiilsus, kindlus, lihtsus ja selgus. Reaalsus on aga see, et tänapäeva maailma iseloomustavad pigem märksõnad nagu ebastabiilne, ebakindel, keeruline ja mitmetähenduslik. Kuidas sellises maailmas aga inimesena, kes vajab turvatunnet, toime tulla? Mida rohkem on ebamäärasust ja ebakindlust, seda rohkem inimene januneb ka olukorra üle kontrolli järele. Ja kui ebakindlust tajutakse veel ohtlikuna, siis ei jäeta seda mitte rahule, vaid hakatakse üha rohkem janunema suurema kontrolli järele. Kahjuks on inimpsüühika üles ehitatud nii, et ebakindlustunnet ja ärevust kontrolli kaudu 'ära ajades' loome hoopis soodsad tingimused ärevuse süvenemiseks. Varem või hiljem jõuame punkti, kus tajume, et ei jõua enam nii suurt ebamäärasust kontrollida. Seda kõike on liiga palju. Ärevus kasvab nii suureks, et see heas mõttes sunnib olukorrale alistuma. Ma usun, et see on see hetk, kui ei jää muud üle kui hakata, tänu ümbritsevale ebakindlusele ja ebamäärasusele, uskuma iseendasse ja elusse mingil täiesti uuel tasemel. See on see koht, kus on vaja nö minna läbi selle ebakindluse, kasvatades usaldust maailma ja iseenda vastu. Turvaline ebakindlus ehk ongi see meeleseisund, kus meil on ühelt poolt piisavalt enesetoetust, et jääda ka endaks olles silmitsi välismaailma hullusega ning samal ajal teisalt säilitada ka võime siiski oma lokaalses mõjuulatusringis võtta ette samme, mis aitaksid olukorraga edukalt kohaneda ja toime tulla.” – Veiko Valkiainen Kuulake ikka ...

Urve ja Katrini tandemiga räägime dialoogi kasutamisest probleemide lahendamisel ning tervistavast mõtteviisist "väärtusta ja võimesta". Teemaks on mõttekaaslus, tagasiside, tõenduspõhine vaade üksteise toetamisele ja selle mõtteviisi välja peegeldamine, ka mõtestatud kõndimise terapeutiline mõju. Jutuks tulevad tulevikumälestused, kriisid, säilenõtkus ja olemise lihtne tarkus. Julgus lahendusele vastu minna ja ka tunnistada, et on täitsa ok, et ma pole ok. On ju tõenduspõhiselt teada, et kriise ületavad paremini inimesed, kes on enesekaastundlikud. Soovime koos, et meil kõigil oleks tarkust tajuda, kui olulised on sõnad ja teadmine, et saan alati ise teha valikuid. Muusikapaus seekord https://mutemelody.bandcamp.com/, 1NS0F4R (4C0UST1C)

Uurime, mis on mõdu ja kui seda millegagi võrrelda, siis kas pigem õlle või veiniga? Maitseme joogitootja Nööskeri nii läbi müüdud, veel mitte müügis kui ka katsejärgus olevaid mõdusid. Joogisaade “Vala välja” jäi üsna pikaks ajaks pühasid pidama, aga nüüd oleme taas eetris. Läheme ajaloos kaugele tagasi, et rääkida uutest toodetest kodumaisel turul. Teemaks on mõdu ja saates käisid külas Nööskeri asutaja ja mõdumeister Kristjan Aruoja ning Nööskeri pruulija ja tehnoloogiamees Karl Räim. Mõdu on meest ja veest pärmi abil kääritatud alkohoolne jook, mis on väidetavalt üks vanemaid alkohoolseid jooke maailmas. Legende selle jumaliku joogi sünniloost ja päritolust on erinevaid ning neid ka saates kuuleme. Meenutame sedagi, et mesilaste suguvõsa on kirju ja meemesilased on vaid üks selle paljudest harudest. Meie saate teema seisukohalt asendamatu haru. Mõdu pole viimastel aastatel Eestis ülemäära palju saada olnud. Õigupoolest leidub teda nii vähe, et nimetuski on seadusest välja võetud. Paratamatult tekitab see soovi mõdu nii mõnegi erineva joogi tüübiga võrrelda. Mõdu sünonüümina kasutatakse meeveini nimetust, ent ometi peetakse seda jooki meil sisuliselt hoopis mee … õlleks. Võta siis näpust. Seaduse kohaselt on praegu tegemist aga muu alkohoolse joogiga. Sõnaga, ajaloost saate teada saate esimeses pooles, teises pooles aga uurime lähemalt Nööskeri tegemisi. Varem õlletegijatena tuntud joogimeistrid on võtnud nõuks Eestis mõdu taaselustada ja pakkuda seda omas võtmes. Esimese mõduna toodi turule barbarissi mõdu Aegamesi, mida on hetkel peaaegu võimatu leida (aga meil õnnestus üks eksemplar siiski välja rääkida). Peagi tuleb müügile ebaküdooniast tehtud Ebaloom. Mõistagi mekkisime ka selle ära. Aga üllatajaid on veelgi. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis.

Taskuhäälingu Tervist! Teemaks on südame-veresoonkonna haigused, külas TÜ Kliinikumi südamekliiniku kardioloogiaosakonna juhataja dr Märt Elmet. Hoolimata sellest, et viimastel aastatel on enim kõneainet põhjustanud haigus koroonaviirus, on kadriovaskulaarsed haigused endiselt maailmas surmapõhjus nr 1. Samuti põhjustavad südamehaigused sagedamini tüsistusi ja invaliidsust. Dr Elmet valgustab saates, mida saavad inimesed ise ära teha selleks, et südame-veresoonkonna haigusi ära hoida, kui teadlikud inimesed üldse neist haigustest on, kas COVID-19 on mõjutanud ka südamehaiguste statistikat ning kuidas uue-aasta-lubadusi andes tervisele mitte kahju teha.

Tervist! Teemaks üksildus ja sotsiaalne isolatsioon, kas see võib põhjustada või süvendada teisi haigusi? Erinevad uurimused näitavad, et võib küll. Liis Seljamaa küsitleb Ida-Soome Ülikooli psühhiaatria doktoranti Siiri-Liisi Kraavi, kes veebruaris kaitseb Ida-Soome ülikoolis sel teemal doktoritööd. Saab välja tuua kaheksa suuremat terviseprobleemi, millele üksildus kas kaasa aitab või siis on selle põhjustajaks. Nii üksindus kui üksildus suurendavad mõlemad suremuse riski, kindlasti on üksildus paljude vaimsete probleemide põhjustaja, näiteks depressioon, magamishäired ja dementsus. Väga suur probleem on südame-veresoonkonna haigused, ühelt poolt üksilduse kaasa aidatud ebatervislikuma eluviisi tõttu, teisalt aga on see iseenesest samuti üks haiguse põhjusi. Üksilduse leevendamiseks saame kõik palju ära teha, tihti piisab sellest, kui tunned huvi, kuidas teisel inimesel läheb, küsid, kuulad ära. Taskuhäälingus on juttu nii üksilduse põhjustatud vaevustest, kui ka selle ära hoidmise või selle leevendamise võimalustest.

Selles saates võtame ette autod, millega oleme sõitnud ja millest pole veel rääkinud. Suurem osa neist mõistlikud ja ökonoomsed, mõni ka natuke erilisem. On bensiini, on elektrit, on Euroopat, Ameerikat, Jaapanit ja Hiinat. Natuke ka autode müümise ärevusest, sisepõlemismootori surmast ja Bolti reaktsioonitestist. Stuudios on Margus Pipar ja Tarmo Tähepõld Geeniuse uudisteportaalist.

Selles saates võtame ette autod, millega oleme sõitnud ja millest pole veel rääkinud. Suurem osa neist mõistlikud ja ökonoomsed, mõni ka natuke erilisem. On bensiini, on elektrit, on Euroopat, Ameerikat, Jaapanit ja Hiinat. Natuke ka autode müümise ärevusest, sisepõlemismootori surmast ja Bolti reaktsioonitestist. Stuudios on Margus Pipar ja Tarmo Tähepõld Geeniuse uudisteportaalist.

OSA #51 "Kinnisvarajutud" 51. osas oleme juubelipohmellist üle saanud ja võtame taas ette surmtõsised kinnisvarateemad... ei-ei, see oli muidugi nali. Algis on endiselt veel veidi pohmelline, kuid meie seekordne külaline Kert Keskpaik aitab tal saate jooksul sellest üle saada. Mitmekümnekordne Eesti meister rulluisutamises Kert on flipihunt, kes otsustanud hakata murdma vaid enda kodu lähedalt. Teemaks korterite flippimine Põhja-Tallinnas meeste poolt, kes väga täpselt tunnevad oma mängumaad ning tänu sellele suudavad leida häid objekte. --- Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on mikroinvestor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Toeta meie tegemisi Patreonis ja saa ligipääs boonusepisoodidele ja muule lisamaterjalile: https://www.patreon.com/kinnisvarajutud

Tänase saate külaline Kerli Kirch-Schneider läks kümme aastat tagasi sõbrannadega Floridasse… ning elab seal tänaseni! Kerli tunnistab, et polnud kümmekond aastat tagasi valmis kodulaenuks, pereks ja koduloomaks – kõik selle sai ta aga hiljem Floridas. Ka Kerli abikaasa on pärit Ameerika Ühendriikidest ning juhtumisi juudi päritolu – muuseas selle viimase detaili sai Kerli teada umbes pool aastat pärast suhtesse astumist. Saates vestab Kerli muuhulgas suurejoonelistest juudipulmadest, igapäevastest kommetest, läbisaamisest mehe perega ning mis (kehva) mulje ta jättis oma tulevasele ämmale esmakohtumisel. Teemaks tuleb ka Florida ülikoolides õppimine, sest Kerli on just sealmail omandanud nii magistri- kui doktorikraadi. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Käesolev episood on järjekordne facebook live podcasti "Ausad mehed" kanalis, kus külalisteks on selgeltnägija Andrues Vana ja tema naine Kaia Joy. Teemaks oleme valinud mehed ning just nimelt läbi selle, et kuidas mehed toimivad, kuidas naine saaks meid paremini mõista ning mismoodi nendega paremini ümber käia. Lisaks on Andrues ja Kaia on loonud eraldi videoseeria nimega “Mehelt naisele”. Seeriast leiad 11 jutuajamist, mis rullub sinu ees lahti 4 tunni jooksul.

Siin episoodis vaatame tandemina edasi ja võtame jutuks strateegia ja julgelt unistamise. Milline on missiooni ja ambitsiooni mõju ning kuidas jõuame strateegiliste valikute ja kokkulepeteni? Kuidas õpime vigadest ja toetame arengut? Teemaks tuleb ka psühholoogiline turvalisus ja tagatoa roll eesliini võimestamisel.

Saates on Ida-Tallinna Keskhaigla Infektsioonikontrolli arst Aino Rõõm. Teemaks maskikohustuse lõppemine ja selle otsuse mõju koolides, ühistranspordis ja teistes rahvarohketes kohtades aset leidvatele nakatumistele. Räägime ka Euroopa Ravimiameti poolt rohelise tule saanud laste vaktsineerimisest Covid -19 vastu, samuti rasedate vaktsineerimisest ja uutest viirustüvedest. Saatejuht on Elo Mõttus-Leppik.

Saates on Ida-Tallinna Keskhaigla Infektsioonikontrolli arst Aino Rõõm. Teemaks maskikohustuse lõppemine ja selle otsuse mõju koolides, ühistranspordis ja teistes rahvarohketes kohtades aset leidvatele nakatumistele. Räägime ka Euroopa Ravimiameti poolt rohelise tule saanud laste vaktsineerimisest Covid -19 vastu, samuti rasedate vaktsineerimisest ja uutest viirustüvedest. Saatejuht on Elo Mõttus-Leppik.

Kas läbipõlemine ohustab mingit kindlat tüüpi inimesi? Kuidas kaitsta selle eest suure kire ja pühendumusega tegutsevaid töötajaid? Mida teha siis kui juht ise läbi põleb? Mis vajadusi töölkäimine tegelikult rahuldab? Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

FK199! Esmaspäeval kuulutati välja tänavuste Oscarite nominendid. Vaatame ja reageerime seekordsele valikule. Uudistes annab tooni 2. maailmasõda. Teemaks on nii Ridley Scotti selleteemaline sari kui Colin Trevorrow lavastajatöö Briti mustkunstnikest, kes Hitlerile peavalu valmistasid. Pole head ilma halvata. Seepärast vaatame üle ka halvimate filmide ja näitlejate ehk Kuldvaarikate nominendid. Saatejuhid on Lauri Kaare ja Kristjan Gold.

FK199! Esmaspäeval kuulutati välja tänavuste Oscarite nominendid. Vaatame ja reageerime seekordsele valikule. Uudistes annab tooni 2. maailmasõda. Teemaks on nii Ridley Scotti selleteemaline sari kui Colin Trevorrow lavastajatöö Briti mustkunstnikest, kes Hitlerile peavalu valmistasid. Pole head ilma halvata. Seepärast vaatame üle ka halvimate filmide ja näitlejate ehk Kuldvaarikate nominendid. Saatejuhid on Lauri Kaare ja Kristjan […]

FK199! Esmaspäeval kuulutati välja tänavuste Oscarite nominendid. Vaatame ja reageerime seekordsele valikule. Uudistes annab tooni 2. maailmasõda. Teemaks on nii Ridley Scotti selleteemaline sari kui Colin Trevorrow lavastajatöö Briti mustkunstnikest, kes Hitlerile peavalu valmistasid. Pole head ilma halvata. Seepärast vaatame üle ka halvimate filmide ja näitlejate ehk Kuldvaarikate nominendid. Sisukord: 03:13 Kiri ja EFTAd 15:55 Läbi aegade suurimad kassahitid top 10 23:42 Uudised 33:40 93. Oscari nominendid 1:13:14 Kuldvaarikate nominendid 1:32:56 Telekava Saatejuhid on Lauri Kaare ja Kristjan Gold.

FK199! Esmaspäeval kuulutati välja tänavuste Oscarite nominendid. Vaatame ja reageerime seekordsele valikule. Uudistes annab tooni 2. maailmasõda. Teemaks on nii Ridley Scotti selleteemaline sari kui Colin Trevorrow lavastajatöö Briti mustkunstnikest, kes Hitlerile peavalu valmistasid. Pole head ilma halvata. Seepärast vaatame üle ka halvimate filmide ja näitlejate ehk Kuldvaarikate nominendid. Sisukord: 03:13 Kiri ja EFTAd 15:55 […]

Täna räägime taas veidi pehmemal aga jätkuvalt arendajatele olulisel teemal. Teemaks on arendusorganisatsiooni kasvamine ja kasvatamine. Tänases episoodis on meil külas Deiwin Sarjas, kes juhib arendusorganisatsiooni Glias.  Glia eesmärk on veel selle aasta jooksul oma arendusorganisatsioon kahekordseks kasvatada ning me räägime, kuidas nad kavatsevad seda teha, samal ajal kvaliteeti ja taset hoides. Deiwin räägib meile, kuidas Glias nende asjade peale mõeldakse ja kuidas on võimalik juba palju varem hakata mõtlema selle peale, et ühel hetkel on vaja arendajate hulka skaleerida. Saadet veavad Tiit Paananen Veriffist, Priit Liivak Nortalist ja Martin Kapp Pipedrive'ist.

Enne jöule purki pandud episoodis on Madise ning meie kolleeg Elise viimane tööpäev ning klaasides loksub tore traditsiooniline lambavein Le Grand Noir GSM Red Blend. Teemaks pidid olema jõulud, aga nagu meile kohane, kisuvad teemad ka selles saates kiiva. Räägime näiteks sellest, kas on võimalik täiskasvanuna oma vanematega koos elada; kõige suurematest pahandustest, millega oleme lapsena hakkama saanud; kõige kõnekamatest jõulumälestustest; ameerika kirikute jõulupakkidest ja kõige veidramatest kinkidest. Elis lõpetab maailma kõige halvema suhtelooga.

Enne jöule purki pandud episoodis on Madise ning meie kolleeg Elise viimane tööpäev ning klaasides loksub tore traditsiooniline lambavein Le Grand Noir GSM Red Blend. Teemaks pidid olema jõulud, aga nagu meile kohane, kisuvad teemad ka selles saates kiiva. Räägime näiteks sellest, kas on võimalik täiskasvanuna oma vanematega koos elada; kõige suurematest pahandustest, millega oleme lapsena hakkama saanud; kõige kõnekamatest jõulumälestustest; ameerika kirikute jõulupakkidest ja kõige veidramatest kinkidest. Elis lõpetab maailma kõige halvema suhtelooga.

Enne jöule purki pandud episoodis on Madise ning meie kolleeg Elise viimane tööpäev ning klaasides loksub tore traditsiooniline lambavein Le Grand Noir GSM Red Blend. Teemaks pidid olema jõulud, aga nagu meile kohane, kisuvad teemad ka selles saates kiiva. Räägime näiteks sellest, kas on võimalik täiskasvanuna oma vanematega koos elada; kõige suurematest pahandustest, millega oleme lapsena hakkama saanud; kõige […]

Esimene ei jää teiseta! Nii juhtuski, et Elmo Nüganen oli muljetest pungil ja seetõttu jätkus juttu enam kui tunnikeseks. Teemaks loomulikult Apteeker Melchiori 3 filmi, aga ka palju muud. Head kuulamist!

Esimene ei jää teiseta! Nii juhtuski, et Elmo Nüganen oli muljetest pungil ja seetõttu jätkus juttu enam kui tunnikeseks. Teemaks loomulikult Apteeker Melchiori 3 filmi, aga ka palju muud. Head kuulamist!

FK181! Mõned asjad maailmas on kindlad. Näiteks see, et novembris on pime, esimene lumi tuleb alati üllatusena ja meil käib külas Tiina Lokk. Teemaks loomulikult PÖFF 24 | Tallinn Black Nights Film Festival. Uudiseid on sel nädalal nagu sombuseid päevi novembris. Mõned nimed, kes rubriigist läbi käivad. Tom Hanks, Johnny Depp, Mads Mikkelsen, Liam Neeson, Gerard Butler, Michael Bay, Dwayne Johnson, Arnold Schwarzenegger jpt. Tavakavasse lisanduvad sel nädalal “Turu: üks isemoodi kana”, “Gudbai, Ameerika”, “Podolski kursandid”, “Tule eemale: Peeter Paani ja Alice'i imelised seiklused” ja “Räige reede”. Sisukord: 02:16 - 23:23 Kuulajate kirjad 28:19 - 32:54 Eesti ja USA kinoedetabelid 32:54 - 51:42 Uudised 51:59 - 1:20:47 Intervjuu Tiina Lokiga 1:21:46 - 1:33:47 Uute filmide tutvustused 1:34:10 - 1:46:08 Telekava ülevaade