Podcasts about helilooja

Cyrillus Kreegile pühendatud Kreegi päevade raames toimuvad 30.

„Ma näen, et Pärdi mõttemaailm – ja mitte ainult viimase poolsajandi tintinnabuli muusikas, mida me tajume suure harmooniataotlusena, vaid tegelikult üsna algusest peale – on pöördunud tagasi nende kategooriate poole, mis lähtuvad just nimelt sellest, mis tuleb Euroopa keskaega koos Boëthiusega; eelkõige arusaamine arvudest kui suurest universaalsest korrast ja sellesama korra väljendamisest muusikas,“ ütles saate teise poole alguses (65. minut) muusikateadlane ja dirigent Toomas Siitan. Kuivõrd 266. vestlusringi tööpealkiri oli „Boëthius ja Pärt“, siis olime esimese tunni vältel vestelnud peamiselt 6. sajandi Rooma filosoofist, kelle „De institutione musica'st“ sai järgneva tuhatkonna aasta vältel lääne muusikahariduse ja -filosoofia ja alustekst. Boëthius, kes oli kreeka-rooma ja kristliku muusikakultuuri peamine ühenduslüli, toetus omakorda Pythagorasest aluse saanud tuhandeaastasele traditsioonile. Viimane tõi teoloog Tauri Tölpti sõnul muusikasse kosmilis-holistilise vaate: „Kogu meie elu on muusika, universum on muusika, minu elu on muusika“ (45. minut). Seetõttu pidas Pythagoras tähtsaks püüdlemist harmoonilise elu poole. „Boëthius jätkab täpselt samas vaimus,“ võttis sõnajärje üle Toomas. „Tema jaoks on muusika ja üleüldise suure harmoonia vahel võrdusmärk, muusika ongi harmoonia – kooskõla selle sõna kõige abstraktsemas mõttes.“Antiigist Boëthiuse kaudu keskaega jõudnud mõtteviis ilmneb Arvo Pärti loomingus eriti selgelt alates tema 1963. aastal valminud teosest „Perpetuum mobile“, kus muusikaline kord on viidud Tooma sõnul matemaatilise äärmuseni. Helilooja püüab kõrvaldada oma muusikast igasuguse subjektiivse vaatenurga ja tabada sel viisil suurt universaalset korda. „Ma uskusin, et kõiki matemaatilisi valemeid on võimalik panna muusikasse,“ on Pärt ise selle loomeperioodi kohta öelnud. „Kui ma oleksin osanud ilma kaksteisttoontehnikata kirjutada täiesti emotsioonivaba muusikat, siis oma oleksin võib-olla leidnud mõne teise tee.“Tooma sõnul vaevab Pärti 1960. aastatel vastuolu. Ühelt poolt püüdleb ta universaalse korraprintsiibi poole, kuid ei ole samas üldse rahul selle muusikalise teostusega, selline kõlab väga dissonantselt ja lõhkuvalt. „Kõige huvitavam on veel see, et mida kaugemale ta oma korraprintsiibi taotluses läheb, seda lähemal on ta muusika täielikule kaosele. Ühel hetkel kõlab see samamoodi nagu mistahes ettevalmistamata juhuslik helikooslus,“ ütles Toomas (70. minut). 1968. aastal valminud „Credoga“ tõmbab Pärt sellele perioodile joone alla ja hakkab otsima midagi muud. Selle muu leiab ta seitsme-kaheksa aasta pärast oma tintinnabuli tehnikas, mis lähtub küll universaalsest inimülesest korrast, aga kasutab samal ajal Euroopa muusika arhetüüpe: lihtsat helilaadi ja kolmkõla. Boëthiuse terminoloogias õnnestub Pärdil seega ühendada kosmilise musica mundana matemaatiline tasand inimese sisemuusikaga – musica humana'ga. „See on muusika, mis korrastab ja tasakaalustab inimese psüühet ja on ühtlasi ka kõlaliselt kaunis,“ selgitas Toomas.„Pärt on öelnud, et tintinnabuli olemuse võtab kokku lihtne valem 1 + 1 =1,“ lisas talle Tauri (86. minut). See mõte jäi mulle kõrva ja jutuajamise lõpus palusin ma Toomal seda mõtet veelkord selgitada. „Kompositsioonitehniliselt liidab ta siin kaks häält nii, et neid ei saa lahutada. Ta nimetab seda armastuse valemiks,“ selgitas Toomas. „See ongi võib-olla saladus, mis selle asja tuuma kõige paremini puudutab“ (109. minut). Muusika on võimeline meie seesmist konstitutsiooni kas lõhkuma või harmooniliselt üles ehitama. „Pärt on öelnud, et ta tajus oma varast dissonantset muusikat lõhkuvana ja otsis üles ehitavat stiili,“ jätkas Toomas (113. minut). „Mis ei tähenda seda, et tema tintinnabuli muusikas oleks ainult harmoonia. See on kohati vägagi dissonantne, aga sellel on alati lunastav või lahendav korrus. See on lõppkokkuvõttes meie inimliku elu ilus sümbol.“Head uudistamist!Hardo Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Muusikateadlane Tiia Järg sirvib oma märkmeid kultuuriloost.

Helilooja ja dirigent võtab kokku lõppeva aasta.

Külaline on helilooja Rein Rannap.

Külas on helilooja Tõnu Kõrvits, kelle Arvo Pärdile pühendatud uudisteos "Kellade fantaasia" avab reede õhtul, 19.

Arhiivisaade aastast 2013. Intervjuu autor Toomas Siitan üks Arvo Pärdi loomingu parimaid tundjaid, helilooja pikaajaline sõber ja Arvo Pärdi Keskuse kaasteeline ja loomenõukogu liige.

Eelmisel teisipäeval juhatas Paavo Järvi Bukaresti Paleesaalis Zürichi Tonhalle orkestrit, solistiks oli Pärnu festivalilt ka eestlastele tuttavaks saanud tšellist Alisa Weilerstein.

Argo Vals andis mais välja lühialbumi "Lavendel".

Saatekülaline on Tõnu Kõrvits, kes on sel hooajal Tallinna Kammerorkestri juures resideeriv helilooja.

Saatekülaline on Kanadast pärit väliseesti helilooja, pianist ja pedagoog Kristi Allik.

Helilooja ja kitarrist Argo Vals on äsja saanud valmis oma neljanda heliplaadi, mis on seekord kuue looga ja valatud EP vormi ning kannab nime "Lavendel". Sel puhul kutsusime Argo saatesse külla.

Täna, 8.

Helilooja, Eesti Popsutaja, Levitaja Janek Murd on tänavu juba kaks filmimuusika albumit avaldanud, ühe äsja nö sahvrist leituna. Tegus muusik ja muusikaentusiast räägib oma tegevustest ja aitab Andersil ja Koidul värsket kraami hinnata.

Esiettekandele tuleb ka Liina Sumera spetsiaalselt TÜSO-le loodud teos "Lõõm".

Külaline on kitarrist ja helilooja Erki Pärnoja.

Just tema alustab tänavust džässipidu Jazzkaar: Kristjan Randalu uued versioonid helilooja Jaan Räätsa väikevormidest on ideena Kristjanit saatnud mitukümmend aastat, selleks kevadeks on muusika esitusküps.

London Soundtrack Festival 2025 kutsus kokku filmimuusika- ja arvutimängude heliloojad.

Külaline on kontrabassimängija, muusik, helilooja Mingo Rajandi.

Stuudios on džässpianist ja helilooja Kristjan Randalu, kel on tulemas 8.

Saatekülaline on helilooja ja kitarrist Robert Jürjendal, kes koos Arve Henrikseniga üllitas albumi "Haihara" (Smalltown Supersound).

Tõnu Kaljuste juhatab kontserdisarjas "Pöörane Bach" helilooja uue aasta kantaate.

Stuudios on külas saksofonist ja helilooja Karl Tipp, kes on artistinime tHerbalist all välja andnud äsja albumi "Simplicity".

Helilooja Liisa Hõbepappel resideerus üle poole aasta Oldenburgis ning valmis tema esimene kammerooper "Väike prints", mille tegevus toimub New Yorgis.

* Külaline on helilooja Lauri Jõeleht.

Räägime uuest plaadist "Narva", millel Rõivassepa kvarteti bassimängija Adrian Christensen on kirjutanud muusikat eestikeelsetele tekstidele.

Täna õhtul on Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri kontsert, helilooja juhatusel tuleb ettekandele Joseph Swenseni "Sõrmuse odüsseia", mis põhineb Richard Wagneri tetraloogial "Nibelungi sõrmus".

Theatrumi uus lavastus "Armastuse klavikord" kutsub mõtisklema helilooja David Kellneri pärandi teemadel.

Külaline on muusik, helilooja, kitarrist Rainer Jancis.

Uudisteosed BBC noore helilooja konkursi BBC Young Composer võitjatelt.

13.

Ilmunud on Gregor Kulla debüütkogu "Peenar".

Triigi Filharmoonia ja Eesti Jazzliidu koostöös toimub täna õhtul traditsiooniline džässikontsert Triigi sadamas Saaremaal.

Eile õhtul toimus Estonia kontserdisaalis festivali Odessa Classics Tallinn ainus kontsert.

Täna õhtul kell 19 toimub Mustpeade majas Ekke Västriku doktorikontsert.

Kohtumine Ukraina helilooja Karmella Tsepkolenkoga Euroopa kultuuripealinnas Tartus, festivalil Balti & Eesti Muusika Päevad.

Saatekülaline on helilooja René Eespere, kelle lastelaule saab kuulata homme Tallinna Metodisti kirikus.

Ülitöökas ja loov Jakob Juhkam tuleb Biwa Järvede filmimuusika loomisest ja Borm Bubuga lavadel möllamisest hetkeks Muusikanõukogusse. Helilooja leiab lisaks muule muusikale koos püsipanelistide Kaspar Kütti ja Koit Raudseppaga ka ah-haa momendi pimeraundis.

Stuudiokülaline on helilooja ja kooridirigent Karin Tuul.

Stuudiokülaline on bassist ja helilooja Janno Trump.

Helilooja ja pianist Rein Rannap ootab klaveripala "Pilvelossid" suurejoonelist ettekannet.