Podcasts about laulupidu

Viljandis on tulemas kirikupäev ja vaimulik laulupidu Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Kirikupäev ja Laulupidu "Rõõm üle maa" toimub 27.-30.

Tulevasuvise XXVIII laulupeo "Iseoma" peakontserdil kõlavad laulud tulid mai alguses ettekandele Estonia kontserdisaalis toimunud muusikapäeval. Ülevaade on eetris laupäeval, 25. mail kell 9, saade kordub pühapäeva keskpäeval.

MyHits Intervjuu: Meelis Kesperi (XIII Noorte Laulupidu)

MyHits Intervjuu: Valter Soosalu (Noorte laulupidu otsib “Kodulaulu” soliste)

À 22 ans, Anne-Lisett Rebane et Katariina Kivi (Duo Ruut) jouent et composent de petites pépites minimalistes sur un seul et même instrument traditionnel de 42 cordes (le kannel) et revisitent ainsi, à deux voix et quatre mains, le folklore estonien. Portrait. Duo Ruut, ce sont d'abord ces voix à l'unisson, celles d'Anne-Lisett Rebane et Katariina Kivi, qui ont grandi et vivent toujours aujourd'hui au bord de la mer Baltique, à Tallinn, la capitale et le centre culturel de l'Estonie. Un tout jeune pays, indépendant depuis 1991.Duo Ruut, c'est aussi un kannel, une cithare estonienne, que ces deux étudiantes prennent un malin plaisir à expérimenter à quatre mains, l'une en face de l'autre.À 22 ans, Anne-Lisett et Katarina ont d'ores et déjà créé leur propre style : elles jouent et composent de manière inédite, sur l'un des plus anciens instruments traditionnels du pays, de petites pépites minimalistes. Des musiques originales donc, qui viennent servir des textes, parfois séculaires, puisés dans le folklore estonien.  Duo Ruut, c'est un album, Tuule sõnad (2019), et un EP, sorti en 2021, au titre évocateur : Kulla kerguseks, "lumière d'or" en français.Anne- Lisette et Katarina ont d'ailleurs véritablement illuminé de leur présence, cinq soirs de suite, les 44e Transmusicales de Rennes. Par la manière dont elles font feu de tout bois avec leur instrument (elles le tapent telle une percussion, en frappent ou pincent les cordes, en jouent à l'archet) ; par leur connexion, palpable ; par leur synchronisation ; par leur humour aussi quand elles s'expriment entre les morceaux.Je les ai rencontrées un matin du mois de décembre, dans l'espace presse du festival et elles m'ont raconté leur histoire : une histoire estonienne de chansons, d'amitié et de folklore.SessionLab par Hortense Volle : une conversation en toute intimité et en audio 3D (son spatialisé). Un podcast à écouter, de préférence, au casque.Réalisation : Benjamin SarraliéMixage 3D : Fabien MugneretProduction : RFI Labo  Facebook / Instagram / YouTube Titres diffusés :► Single : Liisa Pehmes Sules (2022)► Extraits de Kulla kerguseks (Duo Ruut Music - 2021) : Nightingale► Extraits de Tuule sõnad(2019) : Kost Laaluq Saaduq ; Kuhjalooja ; Kiigel Kartlik ; Tuule Sonad ; Une Sulased ; Ema Haual ; Lind Lohutamas ; Meremehe Laul ; Valiad Karja Kaia ; HuikedEt aussi :► Extrait de Mu isamaa on minu arm, en 2014, au Laulupidu, le festival estonien de la chanson. Le Laulupidu est l'un des plus grands festivals de chanson amateure au monde. Il se tient tous les cinq ans sur le Lauluväljak, à Tallinn, en même temps que le festival estonien de la Danse.► Extrait d'une chorale géante pour marquer, en 2019, les 150 ans du Laulupidu.► Extrait du titre Koit du compositeur estonien Heino Eller (1887-1970).

Otepää Talveöölaulupidu toimub eeloleval laupäeval Otepää Keskväljakul.

Eesti laulu ja tantsu juubeliaastal anti välja kogumik "Eesti laulupidu 150", millele kogutud 26 populaarseimat laulu restaureeritud salvestustega aastaist 1933-2014.

Kergejõustikuteemalise taskuhäälingusaate „Staadionijutud“ seekordses osas on stuudiokülaliseks Eesti kõigi aegade teine 400 meetri tõkkejooksja, otsekohese ja analüütilise jutuga Jaak-Heinrich Jagor. Alles 24-aastasena Eesti spordimaastikul suurüllatajana esile kerkinud ja esmakordselt tiitlivõistlustel osalenud Jagor on täna, 31-aastasena, üks Eesti viimaste aegade tihedamaid tiitlivõistlustel osalejaid. Rasmus Mägi kõrval tõkkejooksu Eestis suurde pilti tuua aidanud pärnakas on osalenud mitmel EM-il ja MM-il ning Rio olümpialgi. „Ma ei ütleks, et kui algab treeningperiood, siis Rasmuse olemasolu mind meeletult utsitaks. Sean eesmärke ikkagi iseendast lähtuvalt. Samas ei saa muidugi tema olemasolu Eesti spordis ja minu arengus alahinnata. Arvan, et nii mõnelgi superjooksul, mis ma aastate jooksul teinud olen, on Rasmusel oma osa. Olen paljud oma parematest aegadest jooksnud siis, kui Rasmus on olnud mu kõrvalrajal,“ tunnustab Jagor kodust konkurenti. 2016. aasta Euroopa meistrivõistlustel 13. koha ja Londoni maailmameistrivõistlustel 19. koha teeninud Jagor oskab tunda rõõmu selle üle, et treeningutele antud aeg on realiseerunud ka tulemustena. „Isegi kui näiteks Eesti suusataja saab maailmas 33. koha, siis mina võtan küll mütsi maha, sest neid mehi, kes näevad väga kõvasti vaeva, aga ei jõua kunagi Eesti meistrivõistlustelgi kümne parema hulka, on ju ka väga palju,“ ütleb ta. Mõnda aega tagasi tööelus kannapöörde teinud ning treeneritöö digiturunduse vastu vahetanud Jagori sõnul muutis teda palju 11-kuuline kaitseväe-teenistus. Loomult otsekoheseks on ta jäänud aga tänaseni. „Jah, eks ma olen pigem otsekohese ja toorema sõnapruugiga mees. Mõned üksikud korrad on olnud, kui on imelikult vaadatud. Olen näiteks intervjuu pärast võistlust andnud ja näiteks ema on öelnud, et veidi labane oli. Mina aga ise arvan, et kõik sai korrektselt öelnud,“ jätkab Mehis Viru hoolealune. Jagori isiklik rekord 49,37 pärineb kuue aasta tagant. Tõkkejooksja tunnistab, et treeningutel tehtu põhjal tulnuks tippmark juba ammu üle luua, ent erinevad tervisemured pole lubanud seda tänini täide viia. „Vastutus tuleb ju võtta. Väga aus vastus on see, et treeningutel on enda ja treeneri otsuste summa-summaarumina üle treenitud. Aga tekivad ka sellised vigastused – need on kõige hullemad -, mille tekke kohta pole näha ühtegi märki. Ka minu praegune kubemelihase piirkonnaga seotud vigastus tekkis kiirenduse järel hoogu maha võttes, kui kõik lihased olid lõdvad. Kui sellised vigastused tekivad, siis läheb väga tähtis aeg ettevalmistusperioodil kaduma ja tekivad mured,“ ütleb Jagor. Jagor on tegelenud elus mitmete erinevate spordialadega, ent õppinud ka klaverimängu ja käinud laulupeol esinemas. „See oli üheksanda ja kümnenda klassi vaheline suvi. Vaatasin mingil arusaamatul põhjusel kodus üksinda laulupidu, kui esitamisele tuli „Ta lendab mesipuu poole“. See emotsioon, mis isegi läbi teleri vahenduse tuli, oli nii paganama ilus, et juhtus midagi müstilist. Ma hakkasin enam-vähem nutma. Sel hetkel tekkis meeletu soov ise ka sama kohapeal kogeda. Nii läksingi 10. klassis lauluõpetaja juurde ja küsisin, kas meie koolis ka laulupeole oleks võmalik minna. Punt pandigi kokku ja meie segakooris oli lõpuks 24 inimest. Ja see kõik õigustas ennast. Tunne, mille laulukaare all olles tekkis, oli täiesti kosmus. Ma tean inimesi, kes pole n-ö tõupuhtad eestlased, aga on rohkem Eesti patrioodid kui mina. aga mis puudutab laulupidu, siis see on minu selline Eesti armastuse vundament,“ meenutab Jagor. Pikas intervjuus räägib Jagor paljudel huvitavatel teemadel, muuhulgas mahukate treeningute kannatamisest, enda ja Rasmus Mägi võrdlemisest, meediaga suhtlemisest ning Karsten Warholmist ja maailmarekordist. Saadet juhib Karl Rinaldo.

Laulupeod on edasi lükatud nii Eestis, Lätis kui Leedus, sama saatus tabas eestlaste laulupidu Ameerikas. Kuidas edasi? Arutelu on eetris laupäeval, 24. märtsil kell 9 ja kordusena pühapäeval kell 12. Saatejuht on Marge-Ly Rookäär.

Laulupidu ei ole kontsert, see on meie rahva püha, puhastav rituaal, mida me kõik vajame, ütleb 17 aastat Laulu- ja Tantsupeo SA juhtides seitset suurt pidu eest vedanud, kuid nüüd tegevjuhi koha uuele inimesele loovutav Aet Maatee.

Laulupidu ei ole kontsert, see on meie rahva püha, puhastav rituaal, mida me kõik vajame, ütleb 17 aastat Laulu- ja Tantsupeo SA juhtides seitset suurt pidu eest vedanud, kuid nüüd tegevjuhi koha uuele inimesele loovutav Aet Maatee.

Eesti laulu ja tantsu juubeliaastal anti välja kogumik "Eesti laulupidu 150", millele kogutud 26 populaarseimat laulu restaureeritud salvestustena aastaist 1933-2014.

Eesti laulu ja tantsu juubeliaastal anti välja kogumik "Eesti laulupidu 150", millele kogutud 26 populaarseimat laulu restaureeritud salvestustena aastaist 1933-2014.

Eesti laulu ja tantsu juubeliaastal anti välja kogumik "Eesti laulupidu 150", millele kogutud 26 populaarseimat laulu restaureeritud salvestustega aastaist 1933-2014.

Eesti laulu ja tantsu juubeliaastal anti välja kogumik "Eesti laulupidu 150", millele kogutud 26 populaarseimat laulu restaureeritud salvestustega aastaist 1933-2014.

Kell 9.15 on stuudios järgmise laulupeo peadirigent Pärt Uusberg, et rääkida algavast loomekorjest. Lisaks sellestki, millise jälje võib kriis jätta kooris laulmisele.

Kell 9.15 on stuudios järgmise laulupeo peadirigent Pärt Uusberg, et rääkida algavast loomekorjest. Lisaks sellestki, millise jälje võib kriis jätta kooris laulmisele.

2013. aasta alguses tehtud sotsioloogilise uuringut "Minu laulu- ja tantsupidu" kommenteerib Marju Lauristin. "Ilma laulupeota ei oleks meil Eesti rahvast," rõhutab ta. Eetris laupäeval, 30. novembril kell 9 ja pühapäeval, 1. detsembril kell 12. Saatejuht on Marge-Ly Rookäär.

2013. aasta alguses tehtud sotsioloogilise uuringut "Minu laulu- ja tantsupidu" kommenteerib Marju Lauristin. "Ilma laulupeota ei oleks meil Eesti rahvast," rõhutab ta. Eetris laupäeval, 30. novembril kell 9 ja pühapäeval, 1. detsembril kell 12. Saatejuht on Marge-Ly Rookäär.

How a giant communal song festival helped Estonians regain independence from the USSR. Part of our mini-series The Final Curtain. In the Estonia Kaie Tanner grew up in, learning Russian at school was compulsory, and her mother and her friends often sang 'forbidden songs' at home – Estonian folk songs that the Soviet authorities disapproved of. Music was a huge part of her life, but she didn't expect that it could help her country win independence. But in 1987, when Kaie Tanner attended the massive Estonian Singing festival as a teenager, something unexpected happened. After the officially sanctioned event had finished, the hundreds of thousands of Estonians stayed and kept singing their own Estonian folk songs all through the night – and the Soviet authorities were powerless to stop them.  What was the Singing Revolution? How did it lead to the independence of Estonia and the other Baltic states? Was it possible for Estonia's Russian- and Estonian-speaking citizens to finally move on from past resentments? Find out in this episode of The Final Curtain. Like our show? Sign up for our newsletter! Time stamps [02:07] A childhood in Soviet-dominated Estonia [06:27] How Estonians tried to sing their country into independence  [10:01] Was the USSR military intervention successful? [12:38] Independence! Kaie becomes a music teacher [14:53] A country comprised of two peoples [18:24] Credits Further reading / watching The Singing Revolution // on Wikipedia.org The Sound of Freedom // on Local-life.com The Baltic Way // on Wikipedia.org Thanks This episode was produced with help from the Embassy of Poland in Tallinn. We'd like to extend many thanks to Ambassador Grzegorz Kozłowski, who kindly greenlighted our co-operation, and to Sławomira Borowska-Peterson, who helped us understand Estonian history, society and reality much better. Credits Written & produced by Wojciech Oleksiak Edited by Adam Zulawski Scoring & sound design by Wojciech Oleksiak Hosted by Nitzan Reisner & Adam Zulawski

Eesti laulu ja tantsu juubeliaastal anti välja kogumik "Eesti laulupidu 150", millele kogutud 26 populaarseimat laulu hoolikalt taastatud salvestustena aastaist 1933-2014.

Eesti laulu ja tantsu juubeliaastal anti välja kogumik "Eesti laulupidu 150", millele kogutud 26 populaarseimat laulu hoolikalt taastatud salvestustena aastaist 1933-2014.

Eesti laulu ja tantsu juubeliaastal anti välja kogumik "Eesti laulupidu 150", millele kogutud 26 populaarseimat laulu hoolikalt taastatud salvestustena aastaist 1933-2014.

Eesti laulu ja tantsu juubeliaastal anti välja kogumik "Eesti laulupidu 150", millele kogutud 26 populaarseimat laulu hoolikalt taastatud salvestustena aastaist 1933-2014.

Laulupeol on Eesti rahvuslikkuse sünni juures suur roll. Millist rolli mängib ta ühiskonnas ja muusikakultuuris aga täna? "Luukamber" on eetris laupäeval kell 9, kordusena pühapäeval kell 12. Saatejuht on Marge-Ly Rookäär.

Laulupeol on Eesti rahvuslikkuse sünni juures suur roll. Millist rolli mängib ta ühiskonnas ja muusikakultuuris aga täna? "Luukamber" on eetris laupäeval kell 9, kordusena pühapäeval kell 12. Saatejuht on Marge-Ly Rookäär.

After months of unceasing protests, military leaders have struck a deal to share power with civilians, while Omar al-Bashir, the country’s deposed dictator, is in court. But can Sudan break out of its cycle of violence? We examine the curious notion that the shapes of parliamentary chambers shape the debates within them. And, politics meets choral music at Estonia’s Laulupidu festival.Additional audio of the International Criminal Court courtesy of ICC-CPI. See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

After months of unceasing protests, military leaders have struck a deal to share power with civilians, while Omar al-Bashir, the country’s deposed dictator, is in court. But can Sudan break out of its cycle of violence? We examine the curious notion that the shapes of parliamentary chambers shape the debates within them. And, politics meets choral music at Estonia’s Laulupidu festival.Additional audio of the International Criminal Court courtesy of ICC-CPI. See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Audio salvestus koosolekult

Eesti Rahvusraamatukogu näitus „Laulupeoraamatukogu.

Eesti Rahvusraamatukogu näitus „Laulupeoraamatukogu.

Notar Priidu Pärna selgitab, mis on tehnorajatiste talumistasud ja kes peaksid neid taotlema. Taotluste esitamise tähtaeg on 1. mai.

Notar Priidu Pärna selgitab, mis on tehnorajatiste talumistasud ja kes peaksid neid taotlema. Taotluste esitamise tähtaeg on 1. mai.

Eelolevast juubelilaulupeost "Minu arm" võib kõige muu tähtsa ja ilusa kõrval saada proovikivi – kas suudame hüljata üleüldised erimeelsused ja rõõmustada kõigi ühise peo üle?

Eelolevast juubelilaulupeost "Minu arm" võib kõige muu tähtsa ja ilusa kõrval saada proovikivi – kas suudame hüljata üleüldised erimeelsused ja rõõmustada kõigi ühise peo üle?

Laulupidu 150.

Marie Pullerits, II Eelmisel nädalal kuulutati avatuks "Laulupidu 150.

Notar Priidu Pärna vastab raadiokuulaja küsimusele: mida teha, kui vana maja laguneb, aga korteriomanikud on remondi suhtes eri meelt? Kuidas on hakkama saanud selle aasta alguses moodustatud korteriühistud?

Notar Priidu Pärna vastab raadiokuulaja küsimusele: mida teha, kui vana maja laguneb, aga korteriomanikud on remondi suhtes eri meelt? Kuidas on hakkama saanud selle aasta alguses moodustatud korteriühistud?

Laulupidu. Contra

Laulupidu. Contra

Läti Laulupidu

Läti Laulupidu