Podcasts about maalehe

Hindrek Riikoja on Maalehe peatoimetaja

Need kuulajad, kes arvavad, et täna on Kuku raadios Väino Koorbergi vastas Rein Lang, saavad petta nagu peaminister Aafrika Liidu kõrge ametnikuga rääkides. Stuudios on hoopis Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja ning juttu tuleb paberlehtede tulevikust, ajakirjanduse riigitruudusest ning sellestki, kas pommiähvardustest kirjutada on jälle kosher. Lisaks hulk jooksvaid teemasid – automaksust autoriõiguseni - ning kindlasti ka senisest põhjalikum rubriik „Sellest me saates rääkida ei jõudnudki“.

Valitsus otsustas tõsta ka ajakirjanduse maksumäära. Mida see tähendab väljaannete jaoks ja kas ajakirjandus on vaid äri või on tal laiem ühiskondlik tähendus, sellest räägime «Maalehe» peatoimetaja Hindrek Riikoja ja ajakirjandusekspert Väino Koorbergiga. Saatejuht on Ulla Länts.

Saade "Olukorrast ajakirjanduses" läheb eetrisse, nagu ikka, kohe peale kella üheseid uudiseid ja ikka viinavabriku kõrvalt. Kuna üks vanamees sõitis kaugele, siis sedapuhku jauravad ajakirjanduse üle Rein Lang ja Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja. Kõneks tulevad eesti keeles ilmuvad nädalalahed ja nende tulevik. Nii paberil kui ekraanil. Kui aega üle jääb, räägitakse ka kergejõustikust, metsastatistikast ja vene trollivabarikust.

Seekord räägime paberajalehest: millal see vanake ükskord sureb ning mida teha, et see surm oleks võimalikult kauge ja võimalikult valutu? Kas paberleht on luksuskaup või mitte? Milline oleks maailm ilma paberajaleheta? Ja kas tõesti on lehetoimetused paberajakirjanduse allakäigus ise süüdi? Kõigest sellest räägivad viinavabriku kõrval stuudios Väino Koorberg ja Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja.

Suvitajad ja puhkajad on tihti oma perearstist pikemat aega eemal ja ei saa ootamatute tervisemurede ilmnedes või siis krooniliste tõbede ägenedes tuttavasse kabinetti pöörduda. Perearst dr Madis Tiik räägib Maalehe taskuhäälingus Tervist! et paljude murede lahendamiseks ei peagi perearstiga silmast silma kohtuma, ka retsepte saab pikendada elektrooniliselt. Sõites puhkusele või ka muidu kodukohast pikemaks ajaks eemale, pole ka vajadust endale koha peale uut perearsti soetada, küll aga tasuks enda jaoks selgeks teha kohapealsed võimalused abi saada. Suvepuhkusele minnes tuleks kindlasti varustada ennast esmaste abivahenditega, et ka näiteks päikesepõletuse või marrastuste-kriimustuste korral oleks esmane abi omast käest võtta. Krooniliste haiguste puhul peaks kriitilise pilguga üle vaatama ka ravimivarud.

Aeg-ajalt tilkuv nina või ärritus nahal võib viidata hooajalisele allergiale. See nii kevad-, suve- kui sügiserioodil esinev vaevus võib pikaajalisel ravimata jätmisel põhjustada juba raskemaid terviseprobleeme. TÜ kliinikumi sisekliiniku ambulatoorse osakonna juhataja dr Mare Pauklin tõdeb Maalehe taskuhäälingus Tervist! et sagedasti jätavad just mehed "iseeneslikult mööduva" nohu justkui tähelepanuta, naised kipuvad aga tihtipeale iseendal diagnoositud toidutalumatuse või toiduallergia vältimiseks läbi tegema ekstreemseid dieete. Allergia, hooajaline või millestki muust põhjustatud, on aga tõsine probleem, millele lahendust tuleks otsida koos arstiga. Liiatigi on tänapäevaseid ravivõimalusi kasutades võimalik parimal juhul allergiast täielikult vabaneda.

Enamik Ukraina linnu on tänaseks vähemalt mõne Vene pommitabamuse saanud. Kuidas elatakse aga neis linnades, mis venelaste lauspommitamise alla seni jäänud ei ole? Maalehe ajakirjanik Bianca Mikovitš saabub sellel nädalal Ukrainast. Viimane linn, mida ta külastas, oli Venemaa meredessanti ootav Odessa. "Kõik valmistuvad seal üksmeelselt sõjaks, kogutakse varusid ning inimeste meeleolu on väga ärev," räägib Mikovitš tänases Delfi Erisaates. "Võõraste suhtes ollakse väga umbusklikud ning meie kõige pikem läbiotsimine kestis kaks tundi. Aga kui sa sellest umbusust läbi murrad, siis ollakse lahked, sest nad tegelikult tahavad rääkida ja oma muret jagada." Räägime saates inimeste meeleoludest, sellest, kuidas rünnakuteks valmistutakse, kuidas suhtutakse linnades võõrastesse ning kuidas käitutakse piiril riigist lahkuvate inimestega. Saatejuht oli Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja.

Delfi Erisaate külalisteks on Odessas asuv Maalehe reporter Bianca Mikovitš ja põllumees Andres Oopkaup. Saadet juhib Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja.

Kas ja mida saab aga inimene oma immuunsüsteemi heaks ise teha, kuidas seda toetada ja millised pon võimalused eeskätt looduslike preparaatide abil tervist tugevdada, räägib Maalehe taskuhäälingus proviisor, Tartu Ülikooli Farmaatsia Instituudi juhataja, farmakognoosia professor, ravimtaimede uurija dr Ain Raal. Temaga vestleb Liis Seljamaa.

Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on mikroinvestor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Toeta meie tegemisi Patreonis: https://www.patreon.com/kinnisvarajutud NB! Toetajatele pakume kuulamiseks boonusepisoode ja muud lisamaterjali. OSA #36 "Kinnisvarajutud" podcasti 36. osas jätkame igati kirgliku teemaga, kui külas on kohtutäitur Risto Sepp. Kuna investorite poolt on kohtutäiturite poolt müüdav kinnisvara üheks võimalikuks variandiks, kuidas objekte odavamalt kätte saada, siis keskendusime saates just sellele teemale. Ühes Maalehe artiklis kikilipsuga kohtutäituriks ristutud Ristol oli ka meie saate salvestusel kenasti kõnealune kaelaehe kenasti ees ning läbi võetud teemadering oli väga huvitav. Kuna Risto pidi otse stuudiost ruttama tähtsale koosolekule, jäi seekordne osa tavapärasest veidi lühemaks, aga pakkisime veidi rohkem kui 40 minuti sisse päris palju informatsiooni. Küsisime Ristolt muuhulgas: * Kuidas kohtutäituriks saadakse? * Kust omal see mõte pähe tuli, et just see elukutse valida? * Kas kohtutäitur on palgatöötaja, kelle tööandjaks on riik või olete te ettevõtjad? * Mis vastutus on kohtutäituril? * Kuidas reeglina jõuab üks kinnisvaraobjekt kohtutäituri kätte? * Kuidas näeb välja kohtutäituri poolt müüdava kinnisvaraobjekti müügiprotsess? * Millised on kulud kohtutäituri kaudu kinnisvara müües? * Kui ma soovin mõnd kohtutäituri poolt müüdavat objekti osta, mida selleks tegema pean? * (Sander) Kuidas kohtutäiturid oma tasu saavad kui müüvad objekte - kas sarnaselt maakleritele? Sellega seoses - miks ei palgata kunagi maaklereid esindama kohtutäiturite müüdavaid objekte (minu arvamus - piltide ja kuulutuste kvaliteet on täiturite enda poolt tehtud alla igasugu arvestust 99,9% kordadest)? * (Mari) Kuidas kujuneb objekti alghind? * (Marti) Millised on müüdava vara omaniku võimalused oksjoni alghinna määramisel kaasa lüüa, alghinda vaidlustada? * (Marti) Miks on oksjonitel tihtipeale alghind kõrgem kui võrreldaval objektil tavamüügis (seejuures oli kuni 2020. aasta sügiseni tavamüügis võimalik natuke ka tingida) * (Marti) Miks müüakse mõnda objekti aastaid, selle asemel, et hinda langetada? * (Sander) Kas sellel on eetiline või mingi muu põhjus miks kohtutäitur ei võiks hoopis ise endale soetada vara, mis on tema kaudu sundmüüki tulemas? * (Sander) Kuidas pangad vaatavad finantseerimise poole pealt kohtutäiturilt vara ostmist (kas on võimalik kodulaenu saada või ainult ärilaen)? * (Mari) Milline on ebaõnnestunud oksjonile järgnev protsess kinnisvara ümberhindamiseks? Kui kaua see võtab, st. kui kiiresti on objekt uue (langetatud) hinnaga uuesti pakkumisteks avatud? * (Mari) Kui palju korraga hinda ümberhindamisel langetatakse? * Kui ostan kohtutäiturilt mingi korteri - kuidas käib valduse üleandmise protsess? * (Kuulaja) Kes peab maksma KÜ, elektri jm kulud seni kuni mina pole saanud korterit kätte? Kuidas vältida seda, et näiteks elekter ja vesi tööle jäetakse? * (Kuulaja) Ma osalesin ühel koolitusel, kus öeldi, et täiturid tõstavad välja. See aga jäeti targu mainimata, et ma pean selle eest maksma, siis läheb veel 2 kuud ja vahepeal kannan kõik kulud mina (lukuabi jne). Samuti on vahva uudis, et seda püütakse võlgnikult tagasi saada. * (Kuulaja) Kas on võimalik, et täituritel ongi huvi uut teenust osutada ehk siis väljatõstmise eest eraldi raha saada? * Milline on pikim praktikast teadaolev periood kohtutäituri oksjonist valduse ülevõtmiseni? * Mida tuleb muuta seadusandluses, et paremini kaitsta ostjaid probleemsete (puuk)võlglaste eest?

Kas meil tasub enam pakendeid puhastada, sorteerida ja mitme kilomeetri kaugusele pakendikonteinerisse tassida peale seda, kui lugesime Ekspressi ja Maalehe uurivatest lugudest, et kadunud on tuhandeid tonne materjali, et riigil on saamata jäänud maksumiljoneid ja inimeste liigiti sorteeritud pakendid ei jõua pahatihti uuesti ringlusse, vaid põletatakse Iru tehases lihtsalt elektriks ja soojuseks?

Sel nädalal kirjutasid Eesti Ekspress ja Maaleht, et jäätmete liigiti sorteerimine on jõudnud ummikseisu. Inimestelt kogutud pakendid lähevad suuresti põletamisse ja halvematel juhtudel prügilasse ladestusse. Maalehe ajakirjanikud Heli Raamets ja Bianca Mikovitš räägivad saates, et mõte pakenditele jälgimisseadmed külge panna ei sündinud tühja koha pealt, selleks andsid alust üha enam levivad jutud, et tegemist on tühja tööga.

Delfi Erisaates arutlesid abielureferendumi toimumise ümber riigikogus lahvatanud kirgi kolm päeva kohapeal sündmusi kajastanud Delfi ajakirjanik Karoliina Hussar, Maalehe kogenud poliitikaajakirjanik Argo Ideon ja Delfi tegevtoimetaja Tarmo Paju.

Erisaates võtsid valitsuskriisi kokku Delfi ja Eesti Päevalehe arvamustoimetuse juht Alo Raun, Maalehe poliitikaajakirjanik Argo Ideon ja Delfi tegevtoimetaja Tarmo Paju.

Maalehe ning Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu poolt 5. novembril Tallinnas korraldatava suure metsakonverentsi eel on ka Maalehe seekordne veebisaade pühendatud Eesti metsa olukorrale. Külas on Metsatervenduse osaühingu metsaülem Anti Rallmann ja Viiratsi saeveski juhatuse liige Tõnu Ehrpais. Saatejuht on Argo Ideon.

Novembris toimuvad Ameerika Ühendriikides presidendivalimised. Omavahel võtavad mõõtu ametisolev vabariiklasest president Donald Trump ja demokraatide poole pealt Joe Biden, USA eelmine asepresident. COVID-19 nakatunute arv ületab iga päev USA-s rekordeid ja majandus on allakäigu teel. Kõik küsitlused näitavad, et valimised võidab Biden. Ent millised trikid on Trumpil veel varrukas ja kas neist piisab? Seda arutavad Delfi erisaates Eesti Päevalehe välisuudiste ajakirjanik Kaarel Kressa ja Maalehe ajakirjanik Argo Ideon.

Mida teha, kui kõrges vanuses kaaskodanikul on ilmsed probleemid tervisega, kuid ta ei soovi loobuda autojuhtimisest? Paberil võib olla kõik ju korras, kuid roolis olles ilmneb oht endale ja teistele. Mitmepalgelist teemat harutavad saates lahti Maalehe ajakirjanik Bianca Mikovitš ja ajakirja Maakodu peatoimetaja Kadri Tramm. Saatejuht on Argo Ideon.

Delfi erisaates kommenteerisid poliitilist olukorda Poliitikaradari toimetaja Urmas Jaagant ja Maalehe ajakirjanik Argo Ideon. Saadet juhtis Delfi tegevtoimetaja Tarmo Paju.

Kas Eestis leiab praegu majutuskohtades soodukaid või on hinnad hoopis tõusnud võrreldes mullu kevadega? Mis teeb Eestis puhkamise mõnusaks võrreldes pakettreiside massteenustega? Maalehe veebisaate külaline on Eesti maaturismi edendaja Anneli Kana ja eetris ka reisiajakirjanik Ivar Soopan. Saatejuht Argo Ideon.

Maalehe saate külaline on Ukraina politoloog, Eesti Diplomaatide Kooli lõpetanud Katerina Snisarenko. Räägime ka varem Eestis töötanud ja siia naasta soovivate ukrainlastega. Saatejuht on Argo Ideon.

Mida eestlased kriisi ajal söövad? Maalehe ajakirjanik Heli Raamets vahendab kell 8.15, kuidas eestlaste toitumisharjumused on kodus istumise käigus muutunud. Saatejuhid on Romi Hasa ja Sten Teppan.

Mida eestlased kriisi ajal söövad? Maalehe ajakirjanik Heli Raamets vahendab kell 8.15, kuidas eestlaste toitumisharjumused on kodus istumise käigus muutunud. Saatejuhid on Romi Hasa ja Sten Teppan.

Eriolukorrast, usupühadest ja kiriku olukorrast selle kõige keskel vestlevad Delfi erisaates Maalehe ajakirjanik Bianca Mikovitš ja peapiiskop Urmas Viilma.

Saates annab seekord nõu Pärnumaal Saare-Tõrvaaugu aiandit pidav Harri Poom, ta innustab aedadesse pirnipuid istutama. Täpsemaid juhiseid pakub huvilistele ka Harri Poomi kirjutatud Maalehe pirniraamat, mis äsja ilmus. Küsib Kaja Kärner.

Saates annab seekord nõu Pärnumaal Saare-Tõrvaaugu aiandit pidav Harri Poom, ta innustab aedadesse pirnipuid istutama. Täpsemaid juhiseid pakub huvilistele ka Harri Poomi kirjutatud Maalehe pirniraamat, mis äsja ilmus. Küsib Kaja Kärner.

Delfi erisaates arutlevad Maalehe maasikaeksperimendi tulemusi ja Eesti maasikate puhtust lehe tegevtoimetaja Raivo Murde ja Eesti Maasikakasvatajate Liidu juht Elke Lillemets.

Hiljuti rääkis poliitik Igor Gräzin Maalehe veergudel teda pikki aastaid vaevanud haigusest. Julge intervjuu jäi paljudele silma ja pani mõtlema erinevate psüühikahäirete, nende tunnuste, erinevuste ja neist tulenevate raskustega toimetuleku peale. Psühhiaater Mari-Liis Laanetu selgitab, milline haigus on on bipolaarne häire ja milline depressioon.Loe ka lugu, milles Igor Gräzin avameelselt oma tervisehäirest räägib: http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/igor-grazin-avameelselt-depressioonist-selle-haiguse-korval-on-neerukivid-koomes?id=85298573

Igal nädalal kostitame sind põneva veebisaatega „Puuduta mind“, kus külalisteks on nõiad, šamaanid, ravitsejad, ufoloogid, haldjad, elukunstnikud, teadlased, koolitajad, hüpnotisöörid ja paljud teised põnevad persoonid. Müstilistele teemadele spetsialiseerunud Õhtulehe ajakirjaniku Sirje Presnali ja Õhtulehe veebi loovjuhi Anu Saagimi 60. saate külalisteks on Maalehe uus astroloog Taimi Uuesoo, kes on horoskoope kirjutanud 22 aastat.

Saatejuhid on Andrus Karnau ja Ahto Lobjakas. Teemad: Eesti ja Soome valitsuste ühine istung, Maalehe tähetark Igor Mang osutus naisteahistajaks, Reformierakond seaduseparandus ja Yana Toomi kodakondsusega, Iraani tuumalepe lõpetamine, Meie Maa ajakirjanike suhtekorraldusfirma, Tallinna Sadama IPO

Saatejuhid on Andrus Karnau ja Ahto Lobjakas. Teemad: Eesti ja Soome valitsuste ühine istung, Maalehe tähetark Igor Mang osutus naisteahistajaks, Reformierakond seaduseparandus ja Yana Toomi kodakondsusega, Iraani tuumalepe lõpetamine, Meie Maa ajakirjanike suhtekorraldusfirma, Tallinna Sadama IPO

Saatejuhid on Andrus Karnau ja Ahto Lobjakas. Teemad: Eesti ja Soome valitsuste ühine istung, Maalehe tähetark Igor Mang osutus naisteahistajaks, Reformierakond seaduseparandus ja Yana Toomi kodakondsusega, Iraani tuumalepe lõpetamine, Meie Maa ajakirjanike suhtekorraldusfirma, Tallinna Sadama IPO

Saatejuhid on Andrus Karnau ja Ahto Lobjakas. Teemad: Eesti ja Soome valitsuste ühine istung, Maalehe tähetark Igor Mang osutus naisteahistajaks, Reformierakond seaduseparandus ja Yana Toomi kodakondsusega, Iraani tuumalepe lõpetamine, Meie Maa ajakirjanike suhtekorraldusfirma, Tallinna Sadama IPO

Aiandusajakirjanik Kaja Kurg tutvustab uut Maalehe maitsetaimeraamatut. Vana klassika kõrval on raamatusse kogutud fotod ja tutvustused uute, Eestis seni ainult friikide aedades kasvavatest maitsetaimedest. Küsib Kaja Kärner. Kuulake 30. aprillil kell 9.05.

Aiandusajakirjanik Kaja Kurg tutvustab uut Maalehe maitsetaimeraamatut. Vana klassika kõrval on raamatusse kogutud fotod ja tutvustused uute, Eestis seni ainult friikide aedades kasvavatest maitsetaimedest. Küsib Kaja Kärner. Kuulake 30. aprillil kell 9.05.

Aiatargas räägib Maalehe kauaaegne ajakirjanik Viio Aitsam oma aiast, kust ta putukaid ei tõrju ega tapa. Loodus reguleerib ise ja edukalt!, lubab Viio Aitsam, äsjailmunud "Putukafriigi päevaraamatu" autor. Kuula 13. märtsil kell 9.05. Saatejuht on Kaja Kärner.

Aiatargas räägib Maalehe kauaaegne ajakirjanik Viio Aitsam oma aiast, kust ta putukaid ei tõrju ega tapa. Loodus reguleerib ise ja edukalt!, lubab Viio Aitsam, äsjailmunud "Putukafriigi päevaraamatu" autor. Kuula 13. märtsil kell 9.05. Saatejuht on Kaja Kärner.

Ajakirjanikelt küsitakse sageli:„ Miks te otsite vaid halba?” Üks võimalik vastus on, et millegi negatiivse väljatoomine aitab asju paremaks teha.Kuidas käib heade ja halbade uudiste sõelumine eri toimetustes, sellest räägivad „Meediatunni“ vestlusringis „Maalehe“ ajakirjanik Argo Ideon, ETV „Pealtnägija” saatejuht Anna Gavronski ja „Äripäeva“ peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi. Aasta ajakirjandusauhindade nominentidest teeb ülevaate Ajalehtede Liidu tegevjuht Mart Raudsaar. Kas tunnustuse saamiseks peab ajakirjanik negatiivne olema?

Ajakirjanikelt küsitakse sageli:„ Miks te otsite vaid halba?” Üks võimalik vastus on, et millegi negatiivse väljatoomine aitab asju paremaks teha.Kuidas käib heade ja halbade uudiste sõelumine eri toimetustes, sellest räägivad „Meediatunni“ vestlusringis „Maalehe“ ajakirjanik Argo Ideon, ETV „Pealtnägija” saatejuht Anna Gavronski ja „Äripäeva“ peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi. Aasta ajakirjandusauhindade nominentidest teeb ülevaate Ajalehtede Liidu tegevjuht Mart Raudsaar. Kas tunnustuse saamiseks peab ajakirjanik negatiivne olema?

Pisut enam kui nädal tagasi avalikkuse ette jõudnud skandaal ajalehe Sirp uue peatoimetaja määramise protsessist päädis eile õhtul kultuuriminister Rein Langi teatega oma kohalt tagasi astuda. Stuudios arutlevad protsessi ning kultuuri käekäigu üle kunstnik Peeter Laurits ja Maalehe peatoimetaja Aivar Viidik, kes otsivad vastust ka küsimusele: kas nüüd on siis kõik korras? Saatejuht on Kärt Anvelt. (Kärt Anvelt.)