POPULARITY
Keskpäevatunni stuudios Priit Hõbemägi, Viktoria Ladõnskaja-Kubits ja Ainar Ruussaar. Koalitsiooniläbirääkimised algavad, oodata on üllatusi. Mis saab maksudest, kas on oodata suuri kärpeid? Riigikontrolli audit RMK kohta tõi päevavalgele tõe, mida Postimees juba aastaid kuulutas. Rein Müllerson käis Peterburis putinistlikul konverentsil ja leidis, et nii peabki olema.
Keskpäevatunni stuudios Priit Hõbemägi, Viktoria Ladõnskaja-Kubits ja Ainar Ruussaar. Koalitsiooniläbirääkimised algavad, oodata on üllatusi. Mis saab maksudest, kas on oodata suuri kärpeid? Riigikontrolli audit RMK kohta tõi päevavalgele tõe, mida Postimees juba aastaid kuulutas. Rein Müllerson käis Peterburis putinistlikul konverentsil ja leidis, et nii peabki olema.
Eesti avas Pekingi olümpial medaliarve, kui Kelly Sildaru võitis naiste pargisõidus pronksmedali. Ta on alles kuues taliolümpial medalivõiduni jõudnud Eesti sportlane. Kas kuld läks kaotsi või võideti pronks? Mida oodata rennisõidust? Lisaks saates Anett Kontaveidi triumf Peterburis ning Kamila Valijeva dopingujuhtumi kurvad tagajärjed Pekingi olümpiale ja spordile tervikuna. Saatejuhid on Joosep Susi ja Ott Järvela (Soccernet.ee).
"Mehed ei nuta" peateemad 28. septembril: - Uus tase või ärme rutta sündmustest ette? Anett Kontaveit võitis võimsalt Ostrava turniiri. - Korvpallihooeg võtab tuurid üles. BC Kalev/Cramo alustas VTB-liiga hooaega kaotusega Peterburis - mida see näitas? Reedel algab ka Eesti-Läti liiga hooaeg - mida oodata, silmas pidada ja prognoosida? - Jüri Vips katkestas lagunenud auto tõttu teise põhisõidu järjest ja oli tige: vormeli töökindlus on olnud paras nali. Mida see tähendab tulevikuks? - Kes võidab Soome ralli, kas Ott Tänak, Kalle Rovanperä või keegi kolmas?
Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Ignar Fjuk. Üle Leedu piiri liiguvad sisse varem lennukitega Bagdadist ja Istanbulist Minskisse sõidutatud immigrandid. Kas see hübriidsõja variant võib korduda ka Eesti-Vene piiril? Koroonarindel muutusteta. Nakatuvus tõuseb vaikselt, Terviseameti ladudes toimunu on ikka saladuskatte all. Karjaimmuunsusest ei tasu rääkidagi, vaktsineerimistempo on loid, juhid jagavad uusi lubadusi. Segadused reoveeruuringuga - miks oli seda suveks vaja katkestada? Kas kolmas laine on juba käes? Kas koolide ventilatsioonide tõhustamisega ikka tegeletakse? Paistab, et mitte eriti, oodatakase mingit uut rahalaeva. Venemaa pidas kinni ja saatis välja eesti asekonsuli Peterburis. Kas Valgevenesse ikka oli vaja saadikut määrata? Algas Estonia huku uurimise eeluuring. Käivad sisseastumiseksamid ja hakatakse nanokraade taotlema.
Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Ignar Fjuk. Üle Leedu piiri liiguvad sisse varem lennukitega Bagdadist ja Istanbulist Minskisse sõidutatud immigrandid. Kas see hübriidsõja variant võib korduda ka Eesti-Vene piiril? Koroonarindel muutusteta. Nakatuvus tõuseb vaikselt, Terviseameti ladudes toimunu on ikka saladuskatte all. Karjaimmuunsusest ei tasu rääkidagi, vaktsineerimistempo on loid, juhid jagavad uusi lubadusi. Segadused reoveeruuringuga - miks oli seda suveks vaja katkestada? Kas kolmas laine on juba käes? Kas koolide ventilatsioonide tõhustamisega ikka tegeletakse? Paistab, et mitte eriti, oodatakase mingit uut rahalaeva. Venemaa pidas kinni ja saatis välja eesti asekonsuli Peterburis. Kas Valgevenesse ikka oli vaja saadikut määrata? Algas Estonia huku uurimise eeluuring. Käivad sisseastumiseksamid ja hakatakse nanokraade taotlema.
"Majast majasse astub jonn, küsib, kas lapsed kodus on. Mis me talle küll vastame, tuppa ei taha teda lasta me! Oi, tönn, tönn, Jorupill jonn, mis me talle küll vastame?" on laul, millega tänane Spordireporter lõpeb. Ajendiks Eesti Tenniseliidu ja Kaia Kanepi sassis suhted, mis päädisid teeneka Eesti tipptennisisti Fed Cupi naiskonnast väljajätmisega. Ühtlasi tähendab Kanepile näidatud punane kaart, et Eesti minetas võimaluse osaleda Tokyo suveolümpiamängude tenniseturniiri naiste paarismängus. Mida sellest kõigest arvata? Tennisest veel. Kas Roger Federer jääb kõige edukamaks või pääsevad Rafael Nadal ja Novak Djokovic temast Suure Slämmi võitude arvestuses mööda? Kiidame Kalev/Cramot, kes tegi Peterburis sama, mida Läti pisiklubid on teinud neile. Saalihokikoondise põrumine MM-valikturniiril, koondisekarjääri lõpetanud Kristjan Kangurile läkitatud koondisekutse, Super Bowl, Dener Jaanimaa siirdumine Moskva Spartakisse, loid talvine üleminekuaken jalgpallis ja rahvusvahelise kergejõustikuliidu arusaamatu otsus sise-MMi osas. Saatejuhid on Joosep Susi ja Ott Järvela (Soccernet.ee).
Eesti luterlik kogudus Peterburis on väike, aga kaasmaalaste jaoks väga oluline, tõdeb juhatuse esinaine Irina Titova.
Eesti luterlik kogudus Peterburis on väike, aga kaasmaalaste jaoks väga oluline, tõdeb juhatuse esinaine Irina Titova.
Räägime sakslaste rollist Sankt-Peterburis ja Vene valitsejate perekondades ning tööstusharudest, mille omanikeks olid saksa päritolu ärimehed.
Räägime sakslaste rollist Sankt-Peterburis ja Vene valitsejate perekondades ning tööstusharudest, mille omanikeks olid saksa päritolu ärimehed.
Räägime sakslaste rollist Sankt-Peterburis ja Vene valitsejate perekondades ning tööstusharudest, mille omanikeks olid saksa päritolu ärimehed.
Räägime sakslaste rollist Sankt-Peterburis ja Vene valitsejate perekondades ning tööstusharudest, mille omanikeks olid saksa päritolu ärimehed.
Klaveriduo Maila Laidna ja Tiiu Sisask saavutas jaanuaris Peterburis toimunud mainekal Maria Yudina nimelisel pianistide ja kammeransamblite konkursil esimese koha klaveriduode kategoorias.
Meie pühade erisaates on külas uskumatute lugudega mees - Tiit Trofimov. Tiit on olnud jalgpallur, ta on müünud nii banaane kui ka margariini, ta on toonud kaupa Taist Eestisse, olnud pikalt riideäris, pidanud bowlinguklubi ning tegelenud kinnisvaraga. Viimastel aastatel on ta aga jalge alla võtnud spirituaalse teekonna ja naudib seda iga päev. Tiit tegeleb sidekoe teraapilise massaažiga ehk siis MER-massaažiga, mis on emotsioone ja lihasvalusid vabastav massaaž ning viib läbi ka OSHO aktiivmeditatsioone ja Kundalini-Tantra joogat, mis on samuti emotsionaal-keha tasakaalustavad ja vabastavad tegevused. Tiit armastab reisida ja kogeda kõike, mida elul pakkuda on.
Juttu tuleb esimestest võidusõitudest ja esimesest rahvusvahelisest autonäitusest Peterburis 1907. aastal ning nendest üritustest, mis näituse raames toimusid.
Juttu tuleb esimestest võidusõitudest ja esimesest rahvusvahelisest autonäitusest Peterburis 1907. aastal ning nendest üritustest, mis näituse raames toimusid.
Juttu tuleb esimestest võidusõitudest ja esimesest rahvusvahelisest autonäitusest Peterburis 1907. aastal ning nendest üritustest, mis näituse raames toimusid.
Juttu tuleb esimestest võidusõitudest ja esimesest rahvusvahelisest autonäitusest Peterburis 1907. aastal ning nendest üritustest, mis näituse raames toimusid.
Seekord räägime maadlusvõistlusest kui 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse ühest olulisemast meelelahutusest Venemaal.
Seekord räägime maadlusvõistlusest kui 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse ühest olulisemast meelelahutusest Venemaal.
Seekord räägime maadlusvõistlusest kui 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse ühest olulisemast meelelahutusest Venemaal.
Seekord räägime maadlusvõistlusest kui 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse ühest olulisemast meelelahutusest Venemaal.
Räägime fantastilistest sportlikest tulemustest 19. sajandi lõpus. Millega said hakkama jooksjad ning milliseid võistlusi korraldati sajandivahetusel kergejõustiku vallas?
Räägime fantastilistest sportlikest tulemustest 19. sajandi lõpus. Millega said hakkama jooksjad ning milliseid võistlusi korraldati sajandivahetusel kergejõustiku vallas?
Räägime fantastilistest sportlikest tulemustest 19. sajandi lõpus. Millega said hakkama jooksjad ning milliseid võistlusi korraldati sajandivahetusel kergejõustiku vallas?
Räägime fantastilistest sportlikest tulemustest 19. sajandi lõpus. Millega said hakkama jooksjad ning milliseid võistlusi korraldati sajandivahetusel kergejõustiku vallas?
Juttu tuleb meelisharrastustest, mida viljeleti ülemöödunud sajandivahetusel Peterburis.Räägime võimlemisest, võimlemisstiilidest ning rahva tärganud huvistkergejõustiku vastu.
Juttu tuleb meelisharrastustest, mida viljeleti ülemöödunud sajandivahetusel Peterburis.Räägime võimlemisest, võimlemisstiilidest ning rahva tärganud huvistkergejõustiku vastu.
Juttu tuleb meelisharrastustest, mida viljeleti ülemöödunud sajandivahetusel Peterburis.Räägime võimlemisest, võimlemisstiilidest ning rahva tärganud huvistkergejõustiku vastu.
Juttu tuleb meelisharrastustest, mida viljeleti ülemöödunud sajandivahetusel Peterburis.Räägime võimlemisest, võimlemisstiilidest ning rahva tärganud huvistkergejõustiku vastu.
Võidupühal kell 12.05 on kajaloodimisel mees, kelle eestvedamisel taastati Jaani kirik Peterburis, sealsete eestlaste seltsielu ja eestikeelne ajaleht Peterburi Teataja; kes on korraldanud Peterburi kalmistule mälestuskivi akadeemik Ferdinand Johann Wiedemannile ja mälestustahvli majale, kus Lydia Koidula Kroonlinnas elas; kes on korraldanud Eesti lipu kinkimist eesti koolidele ja kogudustele üle maailma, on laulnud koos Georg Otsaga Estonia laval ja otsib praegu Peterburis selle maja asupaika, kus Georg Ots kunagi sündis...
Võidupühal kell 12.05 on kajaloodimisel mees, kelle eestvedamisel taastati Jaani kirik Peterburis, sealsete eestlaste seltsielu ja eestikeelne ajaleht Peterburi Teataja; kes on korraldanud Peterburi kalmistule mälestuskivi akadeemik Ferdinand Johann Wiedemannile ja mälestustahvli majale, kus Lydia Koidula Kroonlinnas elas; kes on korraldanud Eesti lipu kinkimist eesti koolidele ja kogudustele üle maailma, on laulnud koos Georg Otsaga Estonia laval ja otsib praegu Peterburis selle maja asupaika, kus Georg Ots kunagi sündis...
Juttu tuleb restoranidest, mis pakkusid peamiselt Prantsuse kööki, aga ka teistest rahvustoite pakkuvatest söögikohtadest Peterburis.Foto: Restoran "Albert" Nevski prospektil. "Albert" oli Prantsuse köögi ja skandaalse atmosfääriga restoran. 1909. aastal tegi selles restoranis külastajate juuresolekul üks ohvitser enesetapu.
Juttu tuleb restoranidest, mis pakkusid peamiselt Prantsuse kööki, aga ka teistest rahvustoite pakkuvatest söögikohtadest Peterburis.Foto: Restoran "Albert" Nevski prospektil. "Albert" oli Prantsuse köögi ja skandaalse atmosfääriga restoran. 1909. aastal tegi selles restoranis külastajate juuresolekul üks ohvitser enesetapu.
Juttu tuleb restoranidest, mis pakkusid peamiselt Prantsuse kööki, aga ka teistest rahvustoite pakkuvatest söögikohtadest Peterburis.Foto: Restoran "Albert" Nevski prospektil. "Albert" oli Prantsuse köögi ja skandaalse atmosfääriga restoran. 1909. aastal tegi selles restoranis külastajate juuresolekul üks ohvitser enesetapu.
Juttu tuleb restoranidest, mis pakkusid peamiselt Prantsuse kööki, aga ka teistest rahvustoite pakkuvatest söögikohtadest Peterburis.Foto: Restoran "Albert" Nevski prospektil. "Albert" oli Prantsuse köögi ja skandaalse atmosfääriga restoran. 1909. aastal tegi selles restoranis külastajate juuresolekul üks ohvitser enesetapu.
Räägime muudatustest restoranimaailmas ning uute ja eriliste söögikohtade avamisest Peterburis üle-eelmisel sajandivahetusel.Saate lõpus esitab Fjodor Šaljapin laulu "Otši tšornõje".Fotol on restorani "Medved" sisevaade.
Räägime muudatustest restoranimaailmas ning uute ja eriliste söögikohtade avamisest Peterburis üle-eelmisel sajandivahetusel.Saate lõpus esitab Fjodor Šaljapin laulu "Otši tšornõje".Fotol on restorani "Medved" sisevaade.
Räägime muudatustest restoranimaailmas ning uute ja eriliste söögikohtade avamisest Peterburis üle-eelmisel sajandivahetusel.Saate lõpus esitab Fjodor Šaljapin laulu "Otši tšornõje".Fotol on restorani "Medved" sisevaade.
Räägime muudatustest restoranimaailmas ning uute ja eriliste söögikohtade avamisest Peterburis üle-eelmisel sajandivahetusel.Saate lõpus esitab Fjodor Šaljapin laulu "Otši tšornõje".Fotol on restorani "Medved" sisevaade.
Tänases saates külastame 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse söögikohti Peterburis.Milline oli menüü ning missugune miljöö seal valitses?
Tänases saates külastame 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse söögikohti Peterburis.Milline oli menüü ning missugune miljöö seal valitses?
Tänases saates külastame 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse söögikohti Peterburis.Milline oli menüü ning missugune miljöö seal valitses?
Tänases saates külastame 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse söögikohti Peterburis.Milline oli menüü ning missugune miljöö seal valitses?
Kui suurelt unistasid põllumeeste suurkogust osavõtjad,kes vaatasid ette 2030.aastani,mis tulevikuvaadet suunab ja segab,millal on õige aeg põllutöödega alustada,milline on haritava maa hind ning tehingute maht,kuidas läks Lääne-Eesti turismiarendajatel Moskvas ja Peterburis ning miks süüa jõhvikaid?
Rahvusvahelised hansapäevad, tartlased Peterburis, Pirogovi platsi ja Kaarsilla remont ning Ihaste Selts. (Madis Ligi)
Minu vestluskaaslaseks on täna 80. juubelit tähistav, eesti kunsti grand old man, kunstnik Jüri Arrak. Jüri on suurema osa oma elust elanud küll Eestis, väikse vahelepõikega Peterburis, kuid tema mõttemaailm on piirideta, ning tema teosed nii universaalsed, et patt oleks tema kogemustest mitte õppida. Selles episoodis räägime Kuidas on ta säilitanud oma lapseliku uudishimu? Jüri eluperioodi Peterburis ja Viipuris Nõukogude sõjaväes, mis kujunes omamoodi tööorjuseks. Kuidas mäetehnikumi haridusega Jüri Arrakust sai geoloogi asemel kunstnik, ning mis rolli mängis selles tema vend? Kuidas leidis Jüri oma isikupärase stiili, mille järgi on kõik tema maalid äratuntavad? Mis teeb teda õnnelikuks ning millised on olnud erinevad loomeetapid tema elus? President Lennart Meri portree saamisloost. Millised mõjutused on isiklikul elul olnud tema loomingule? Millal muutub bioloogiline elu vaheetapiks ning tehisintellekt võtab üle? Mida ta soovib Eesti 100. sünnipäevaks? Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!
“Vanu kirju ei tohi kunagi redigeerida. Sa ei saa oma elulugu muuta. Sa ei saa oma mõtteid muuta. Pole mõtet ennast värvida parematesse värvidesse kui sa oled.” Minu nimi on Rainer Sternfeld ja see siin on kaheksas episood podcastist “Globaalsed eestlased”, kus minu eesmärk on luua mälupilt märkimisväärsetest eestlastest nii kodus kui mujal maailmas. Minu vestluskaaslaseks on täna 80. juubelit tähistav, eesti kunsti grand old man, kunstnik Jüri Arrak. Jüri on suurema osa oma elust elanud küll Eestis, väikse vahelepõikega Peterburis, kuid tema mõttemaailm on piirideta, ning tema teosed nii universaalsed, et patt oleks tema kogemustest mitte õppida. Meie vestlus puudutab laia spektrit erinevaid teemasid: kuidas on ta säilitanud oma lapseliku uudishimu? Jüri eluperioodi Peterburis ja Viipuris Nõukogude sõjaväes, mis kujunes omamoodi tööorjuseks; kuidas mäetehnikumi haridusega Jüri Arrakust sai geoloogi asemel kunstnik, ning mis rolli mängis selles tema vend? kuidas leidis Jüri oma isikupärase stiili, mille järgi on kõik tema maalid äratuntavad? mis teeb teda õnnelikuks ning millised on olnud erinevad loomeetapid tema elus? president Lennart Meri portree saamisloost; millised mõjutused on isiklikul elul olnud tema loomingule? millal muutub bioloogiline elu vaheetapiks ning tehisintellekt võtab üle? mida ta soovib Eesti 100. sünnipäevaks? Siin on minu vestlus globaalse eestlase, eesti kunsti raudvara ning suure inimese, Jüri Arrakuga, kellele ma soovin tugevat tervist ja jätkuvat elurõõmu. Head kuulamist!
Kolomna, Vassili saar, Narva väravate kant - need kolm kohta on paigad, kuhu eestlased koondusid, kui nad Peterburi uut elu alustama tulid. Peterburi Dekabristide tänav 54A on see aadress, mis eestlastele kõige tähtsam on. Sellel aadressil asub Peterburi eestlaste Jaani kirik, mille ümber eestlased koondusid. Kirikuesiselt algas ka Jüri Trei juhitud ekskursioon mööda eestlaste paiku.Pildil Piret Kriivan Jüri Trei järel Smolenski kalmistul.
Kolomna, Vassili saar, Narva väravate kant - need kolm kohta on paigad, kuhu eestlased koondusid, kui nad Peterburi uut elu alustama tulid. Peterburi Dekabristide tänav 54A on see aadress, mis eestlastele kõige tähtsam on. Sellel aadressil asub Peterburi eestlaste Jaani kirik, mille ümber eestlased koondusid. Kirikuesiselt algas ka Jüri Trei juhitud ekskursioon mööda eestlaste paiku.Pildil Piret Kriivan Jüri Trei järel Smolenski kalmistul.
Möödunud nädalavahetusel oli Peterburis üle tuhande eestlase - muusikud, kunstnikud, tantsijad, kultuuritegelased, ärimehed, ajakirjanikud. Toimus kodanikudiplomaatia initsiatiiv "1000 eestlast Peterburis". Kuid selles linnas elab ka kohapeal palju eestlasi, kes käivad koos Jaani kirikus, mis sai valmis 1860. aastal ja taasavati 2011. aastal. Selle pühakoja katuse all sai juttu aetud nii kohalike eestlasega kui ka külla sõitnutega. Saatejuht on Krista Taim. Kuula 15. juunil kell 10.05. Ülemine foto: rahvatantsijad Jaani kirikus.
Möödunud nädalavahetusel oli Peterburis üle tuhande eestlase - muusikud, kunstnikud, tantsijad, kultuuritegelased, ärimehed, ajakirjanikud. Toimus kodanikudiplomaatia initsiatiiv "1000 eestlast Peterburis". Kuid selles linnas elab ka kohapeal palju eestlasi, kes käivad koos Jaani kirikus, mis sai valmis 1860. aastal ja taasavati 2011. aastal. Selle pühakoja katuse all sai juttu aetud nii kohalike eestlasega kui ka külla sõitnutega. Saatejuht on Krista Taim. Kuula 15. juunil kell 10.05. Ülemine foto: rahvatantsijad Jaani kirikus.
Kuidas pärisorjus otsa sai. 1000 eestlast korraga Peterburis. Tallinn tunnustas restauraatoreid. (Jüri Kuuskemaa.)
Emeriitprofesssor Raimo Pullat on rääkinud lugusid Peterburis hariduse saanud ja tegutsenud eesti õigusteadlastest, sõjaväelastest, inseneridest, heliloojatest, lauljatest. Seekord on jutt Peterburis õppinud ja töötanud eesti soost kunstnikest.
Emeriitprofesssor Raimo Pullat on rääkinud lugusid Peterburis hariduse saanud ja tegutsenud eesti õigusteadlastest, sõjaväelastest, inseneridest, heliloojatest, lauljatest. Seekord on jutt Peterburis õppinud ja töötanud eesti soost kunstnikest.
Emeriitprofessor Raimo Pullat (pildil): "Esimeste kõrgharidusega eesti heliloojate tegevuse algus Peterburis ning muusikaelu organiseerijate ja muusikpedagoogide ilmumine 19. sajandi viimastel kümnenditel tähendas pööret eesti muusika- ja kultuurielus üldse."
Emeriitprofessor Raimo Pullat (pildil): "Esimeste kõrgharidusega eesti heliloojate tegevuse algus Peterburis ning muusikaelu organiseerijate ja muusikpedagoogide ilmumine 19. sajandi viimastel kümnenditel tähendas pööret eesti muusika- ja kultuurielus üldse."
Eesti esimene inseneride põlvkond sai hariduse Peterburis. Venemaal ja Eestis ilma teinud Peterburis õppinud insneneridest räägib Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Raimo Pullat (pildil).
Eesti esimene inseneride põlvkond sai hariduse Peterburis. Venemaal ja Eestis ilma teinud Peterburis õppinud insneneridest räägib Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Raimo Pullat (pildil).
1917. aasta veebruarirevolutsiooni järel toimus Venemaa pealinnas eestlaste meeleavaldus, kus nõuti Eestile autonoomiat Vene riigi koosseisus. Sellel osales arvatavalt kuni 40 000 eestlast. 26. märtsil korraldatud meeleavaldusest, ettevalmistustest, korraldajatest, osavõtjatest ja tulemusest ning tähtsusest räägib Tartu Ülikooli õppejõud Ago Pajur.
1917. aasta veebruarirevolutsiooni järel toimus Venemaa pealinnas eestlaste meeleavaldus, kus nõuti Eestile autonoomiat Vene riigi koosseisus. Sellel osales arvatavalt kuni 40 000 eestlast. 26. märtsil korraldatud meeleavaldusest, ettevalmistustest, korraldajatest, osavõtjatest ja tulemusest ning tähtsusest räägib Tartu Ülikooli õppejõud Ago Pajur.
Emeriitprofessor Raimo Pullat (pildil): "Eesti elukutseline sõjaväelaskond hakkas kujunema 19. sajandil üheaegselt eesti haritlaskonna muude professionaalsete kihtidega. Erinevalt teistest kihtidest sündis esimene eesti sõjaväeline haritlaskond tervikuna Venemaal, mille pealinn Peterburi oli kuni 1917. aastani eesti professionaalsete sõjaväelaste, eriti kõrgeima ohvitserkonna tähtsaim kasvulava."
Emeriitprofessor Raimo Pullat (pildil): "Eesti elukutseline sõjaväelaskond hakkas kujunema 19. sajandil üheaegselt eesti haritlaskonna muude professionaalsete kihtidega. Erinevalt teistest kihtidest sündis esimene eesti sõjaväeline haritlaskond tervikuna Venemaal, mille pealinn Peterburi oli kuni 1917. aastani eesti professionaalsete sõjaväelaste, eriti kõrgeima ohvitserkonna tähtsaim kasvulava."
19. sajandi keskpaigas, kui Eestis hakkas tärkama rahvuslik eneseteadvus, hakkasid ka Peterburis elanud eesti päritolu või estofiilsed haritlased, koos käima ja "eesti asja" ajama. Peterburi patriootidest ehk rahvasõpradest räägib Tartu Ülikooli professor Tiit Rosenberg.
19. sajandi keskpaigas, kui Eestis hakkas tärkama rahvuslik eneseteadvus, hakkasid ka Peterburis elanud eesti päritolu või estofiilsed haritlased, koos käima ja "eesti asja" ajama. Peterburi patriootidest ehk rahvasõpradest räägib Tartu Ülikooli professor Tiit Rosenberg.
Eesti Jaani kirik Peterburis ei ole tähtis mitte ainult Peterburi ja Peterburi ümbruskonna eestlastele, Jaani kiriku juurde koondunud eestlased on mõjutanud kogu Eesti ajalugu. Paljud eesti kultuuritegelased olid seotud kirikuga ja just Jaani kiriku juures kogunesid 1917. aastal eestlased, et sinimustvalgete lippudega rongkäigule minna. Saates kõneleb Peterburi Jaani Kiriku Fondi esimees Jüri Trei.
Eesti Jaani kirik Peterburis ei ole tähtis mitte ainult Peterburi ja Peterburi ümbruskonna eestlastele, Jaani kiriku juurde koondunud eestlased on mõjutanud kogu Eesti ajalugu. Paljud eesti kultuuritegelased olid seotud kirikuga ja just Jaani kiriku juures kogunesid 1917. aastal eestlased, et sinimustvalgete lippudega rongkäigule minna. Saates kõneleb Peterburi Jaani Kiriku Fondi esimees Jüri Trei.
Seekord uurime, kuidas elab Peterburi Eesti luterlik kogudus. Hiljuti möödus Peterburi Jaani kiriku pühitsemisest 155 aastat ja praegu hoiab ajaloolises pühakojas eestikeelset kogudusetööd üleval misjonär Liliann Keskinen abikaasaga.Saatejuht on Meelis Süld. Kuula 13. detsembril kell 19.05.
Seekord uurime, kuidas elab Peterburi Eesti luterlik kogudus. Hiljuti möödus Peterburi Jaani kiriku pühitsemisest 155 aastat ja praegu hoiab ajaloolises pühakojas eestikeelset kogudusetööd üleval misjonär Liliann Keskinen abikaasaga.Saatejuht on Meelis Süld. Kuula 13. detsembril kell 19.05.
Peterburi rolli Eesti rahvusliku kultuuri arengule ja omariiklusele on raske üle hinnata. Peterburi ülikoolis said õigusteadusliku hariduse ka kümned ja kokkuvõttes võib isegi öelda sajad tulevased teadlased ja poliitikud, kes andisd Eesti riigi loomisse ja seejärel riigi ülesehitamisse väga olulise panuse. Teises saates eestlastest Peterburis räägib Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Raimo Pullat eestlastest, kes Peterburi ülikoolis õigusteadust õppisid.
Peterburi rolli Eesti rahvusliku kultuuri arengule ja omariiklusele on raske üle hinnata. Peterburi ülikoolis said õigusteadusliku hariduse ka kümned ja kokkuvõttes võib isegi öelda sajad tulevased teadlased ja poliitikud, kes andisd Eesti riigi loomisse ja seejärel riigi ülesehitamisse väga olulise panuse. Teises saates eestlastest Peterburis räägib Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Raimo Pullat eestlastest, kes Peterburi ülikoolis õigusteadust õppisid.
Peterburi linn Soome lahe idasopis on üle 300 aasta vana. Üle 300 aasta on Peterburi meelitanud eestlasi tööle ja õppima. Peterburi rolli Eesti rahvusliku kultuuri arengule ja omariiklusele on raske üle hinnata. Esimeses saates eestlastest Peterburis räägib Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Raimo Pullat Peterburi mõjust Euroopale ja Eestile.
Peterburi linn Soome lahe idasopis on üle 300 aasta vana. Üle 300 aasta on Peterburi meelitanud eestlasi tööle ja õppima. Peterburi rolli Eesti rahvusliku kultuuri arengule ja omariiklusele on raske üle hinnata. Esimeses saates eestlastest Peterburis räägib Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Raimo Pullat Peterburi mõjust Euroopale ja Eestile.
Kuidas vallad toetavad koolilapsi, milline on huvi põllumajandusliku kõrghariduse vastu ja mille sai Maaülikool esimesena meie ülikoolidest, mis teeb muret viljakuivatajale ja aiapidajale, mida koges Eesti delegatsioon Peterburis sealsel messil Agrorus ja mis sai selgeks ümarlauas, millised on teadlaste mahekatsed ja soovitused ning talunike mahetoodang ja tahtmised ning mida tasub teada hernest. (Madis Ligi.)
Stuudiokülaliseks on perearst doktor Riin Lanno ja juttu tuleb seagripipaanikast ja tervise hoidmisest talvisel ajal. Veel räägime Tallinna turismikampaaniatest Moskvas ja Peterburis ja Tallinna suurimast kaubanduskeskusest Rocca al Mares. (Ulla Länts)
Peterburis toimus Maailma Mereülikoolide Assotsiatsiooni, mille täisliige on ka Eesti Mereakadeemia, peaassamblee. Arutati merehariduse suundi 21. sajandil ning laevandusettevõtete ja mereõppeasutuste koostööd. Hiljuti toimunud 5. rahvusvahelisel merenduskonverentsil „Navigare necesse est” arutati ka sadamate ja laevaehituse olukorda. Nii Sillamäe sadam kui BLRT Grupp on leidnud oma tegevuses kindlaid pidepunkte, mis lubavad uueks majandustõusuks ettevalmistusi teha. Rapla Gümnaasiumis tähistatakse Thor Heyerdahli 95. sünniaastapäeva ja 10. aasta möödumist jahi Lennuk ümbermaailmareisi algusest. (Hubert Veldermann)
Esimesed kõrtsid Peterburis.
Esimesed kõrtsid Peterburis.
Esimesed kõrtsid Peterburis.
Esimesed kõrtsid Peterburis.
1917.a. suvi. Rahutused Peterburis
1917.a. suvi. Rahutused Peterburis
1917.a. suvi. Rahutused Peterburis
1917.a. suvi. Rahutused Peterburis
Elu Peterburis 19. saj. 30-40ndatel
Elu Peterburis 19. saj. 30-40ndatel
Elu Peterburis 19. saj. 30-40ndatel
Elu Peterburis 19. saj. 30-40ndatel
Elu Peterburis 19. saj. algul
Elu Peterburis 19. saj. algul
Elu Peterburis 19. saj. algul
Elu Peterburis 19. saj. algul