Podcasts about venemaad

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all USA värske luurehinnang. Hoolimata sõja lõppemise viisist nähakse Venemaad jäävat potentsiaalseks ohuks USA võimule, kohalolekule ja globaalsetele huvidele, märgib Tiido.

USA-l pole senini õnnestunud survestada Venemaad rahule ja Ukraina meediakanalites käib ennustamine, kus algab Vene armee uus pealetungioperatsioon. Kas venelased koondavad tõesti jõude juba aprillis algavaks pealetungiks, sellest räägime Postimehe «Sõjastuudios» strateegilise kommunikatsiooni eksperdi ja riigikogu liikme Peeter Taliga (Eesti 200). Saatejuht on Ulla Länts.

Paraad Narvas + kas Ukraina lipuke rinnal on märk Eesti patriotismist? Narvat ei ohverda! Kas selline retoorika seob riigiga tugevamalt? Kolm Eesti meedia kanalit koos venekeelste versioonidega ärritavad Venemaad. Stuudios on Uljana Kuzmina, Artur Aukon ja saatejuht Pavel Ivanov.

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord Martti Kari ja Antero Holmila abil vaatluse all Venemaa strateegiline kultuur. Kari ja Holmila üks peamisi teese on lükata ümber levinud väide, et Venemaad ei ole võimalik mõistusega mõista, märgib Tiido.

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vene-ameerika filosoofi Mihhail Epšteini abil vaatluse all venemaalased ja Venemaad. Epšteini arvates on kogu sõja mõte Ukrainas kättemaks vabamatele, ettevõtlikumatele, edukamatele, märgib Tiido.

Kui ilus on Venemaad vaadata... teiselt poolt Narva jõge! Meenutusi möödunud 9. maist vahendavad Kuku stuudiost Maria Jufereva-Skuratovski, Olga Sõtnik ja Narvast Jüri Nikolajev. Saatejuht Pavel Ivanov.

Seekordse "Buumi" majandusuudiste osas aruteleme selle üle, et Euroopa vajab hädasti Venemaad läbivaid kaubaronge, et tuua Hiinast haruldasi muldmetalle. Seejuures saame hea saatepartneri SEB faktipangast üllatuslikult teada, et just toormeriski maandamine on Baltikumi ettevõtete seas kõige vähem levinud-hinnatud risk. Saates räägime sellestki, kui lootusetuks on osutunud Suurbritannia Brexitist alguse saanud loobumine Euroopa Liidu seadustest, ning kuidas tehnoloogia mõjutab ühteaegu nii Disneyt kui ka juriidilist maailma. Juhtimisuudiste osas kaevame sisse mentorluse ja tagasiside andmise kõrgemasse kunsti, seda kontekstis, kuidas kasvavad enesekindlad ja kaelakandvad eksperdid ning juhid. Saatekuulaja saab teada sedagi, miks on just prantsuse juhid maailma suurimad töönarkomaanid. "Buumi" saatekülaliseks on õigus- ja riigiteadlane, Ellex Raidla Advokaadibüroo asutaja ning endine vanempartner ja praegune nõunik Jüri Raidla. Raidla oli taasiseseisvunud Eesti esimene justiitsminister (1990–1992), samuti Eesti Vabariigi põhiseaduse ekspertkomisjoni esimees. Peale selle oli ta 1992. aastal asutatud Eesti Pangaliidu esimene tegevdirektor. Saatejuhid on Ott Pärna ja Raivo Vare.

Stuudios Priit Hõbemägi, Ignar Fjuk ja Ainar Ruussaar. Muinsuskaitseameti juht Liisa Pakusta lahkus ametist, aga miks? Variante on mitmeid! Ning Maarjamäelt eemaldati punaväelaste mälestustahvlid, vaikselt, peaaegu salaja. Plahvatus vigastas Krimmi ja Venemaad ühendavat Kertši silda päev pärast Putini 70. sünnipäeva. Paistab, et see on ukrainlaste kätetöö. Mis sellele järgneb? Lennart Meri 30 presidendina. Vaat see oli alles trikimees! Välisluure sai uueks juhiks Rosina. Meenutame kaitseväe luureskandaali. Putini superjaht hiilis Saaremaa lähedal.

Stuudios Priit Hõbemägi, Ignar Fjuk ja Ainar Ruussaar. Muinsuskaitseameti juht Liisa Pakusta lahkus ametist, aga miks? Variante on mitmeid! Ning Maarjamäelt eemaldati punaväelaste mälestustahvlid, vaikselt, peaaegu salaja. Plahvatus vigastas Krimmi ja Venemaad ühendavat Kertši silda päev pärast Putini 70. sünnipäeva. Paistab, et see on ukrainlaste kätetöö. Mis sellele järgneb? Lennart Meri 30 presidendina. Vaat see oli alles trikimees! Välisluure sai uueks juhiks Rosina. Meenutame kaitseväe luureskandaali. Putini superjaht hiilis Saaremaa lähedal.

Venemaad ähvardab Ukrainas häbistav lüüasaamine. Ukraina-avantüür on tõuganud Putinist eemale ka Venemaa senised liitlased.

Sel nädalal tuleb põhjalikult juttu erinevatest gaasidest ning kus ja milleks neid kasutatakse - CNG, CBM, LPG, LNG... Miks on hinnad tõusuteel, palju on siin sõja roll ning millistega saab pitsitada Venemaad ja vastupidi. Alustame aga ürituse soovitusega - nädalavahetusel toimub Laitses Youngtimer Camp. Juttu tuleb ka VW AG pommuudisest - kellele uudis, kellele loogiline, kuid vahetub kontserni tegevjuht ning Herbert Diessi aeg on ümber. Mida ta saavutas, miks aga talle nüüd ust näidati? Räägime ka Elon Muskist - mis saab Twitterist? Miks müüb Microsofti kaasasutaja oma isiklikud investeeringud kõigis Muski firmades? Tesla avalikustas oma teise kvartali tulemused, samuti on müüdud 75% firma Bitcoini varudest - tõsi, väikse kahjumiga. Musk lubab ka (ei-tea-mitmendat korda) Cybertrucki tootmise algusaega - paneme kalendrisse kirja ja vaatame, kas seekord peab paika. Vahepeal on Porsche teatanud, et asub tootma täiselektrilist linnamaasturit, mis on veelgi suurem kui Cayenne. Peatume ka uuel Honda Civic Type-R-il - räägime, mis saab uuendatud ja miks seda autot oodata võiks. Nädala proovisõiduauto on Dacia Duster, nädala automõte aga puudutab soovitust suveperioodi ja hoolduste osas. Stuudios on autoajakirjanikud Veli V. Rajasaar ja Indrek Jakobson. Head kuulamist!

Kui suur muudatus Lääne mõtlemises on siiski toimunud, et Venemaad nimetatakse nüüd esmakordselt otsesõnu NATO peamiseks vaenlaseks? Veelkordne kokkuvõte Madridis toimunud NATO tippkohtumiselt. Saate paneb kokku Neeme Raud.

Läänemaailma avalikkuse jaoks pole küsimustki, kes on Ukraina sõjas süüdi ja kes seal tapatalguid korraldab. Samas on Venemaa likvideerinud viimased vaba ajakirjanduse riismed ja kehtestanud oma kodanike meediakasutusele ranged piirangud.

Eesti Suusaliit ei soovi võtta selget seisukohta küsimuses, kas Putini režiimi toetanud venelane Jelena Välbe sobib Rahvusvahelise Suusaliidu (FIS) juhatusse või mitte? Eesti spordiorganisatsioonidel ei ole mingit õigust Venemaad puudutavates küsimustes äraootavaks jääda, vaid tuleb võtta selge, põhimõtteline ja – mis väga tähtis! – avalik seisukoht. Isegi siis, kui sellel on oma hind. Spordireporter räägib ka Horvaatia rallist, iluuisutamisest, intervjuu peale solvunud Nõmme Kaljust ning spordiajakirjanduse ja sportlaste suhetest üldisemalt. Samuti Saksamaa vs Inglismaa jalgpalliduellis Meistrite liiga näitel ja snuukri MM-ist ja selle spordiala fenomenist. Saatejuhid on Joosep Susi ja Ott Järvela (Soccernet.ee).

Seekord hindame Euroopa valmisolekut Venemaad sanktsioonidega karistada ning Eesti võimet ennast idanaabri energiaallikatest lahti ühendada. Räägime sõja mõjust rohepöörde eesmärkidele ja kiirusele. Vaatame otsa ka galopeerivale hinnatõusle ja selle leevendamise plaanidele lisaeelarves ja poliitikute peades. Saadet veavad Helen Sooväli-Sepping, Erik Moora ja Tõnis Leht.

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all Aafrikat tabanud riigipöörete laine. Musta Mandri viimase aja riigipöörete puhul on olnud huvitav jälgida, et mitmel korral on riigipööret toetanud elanikud tulnud tänavaile Venemaa lippude ja Venemaad toetavate loosungite all, märgib Tiido.

Stuudios on Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja Martin Arpo, kes leiab, et Venemaa tänane käitumine näitab, et sealt läände õppima ja tööle siirdunud on rohkem mõjutanud lääneriike sinisilmsele venemaasõbralikkusele kui Venemaad läänesõbralikkusele. Täpsemalt kell 7.35.

President Kersti Kaljulaid osales äsja ühel olulisemal julgeoleku- ja välispoliitikafoorumil Müncheni julgeolekukonverentsil ning külastas ka Ida-Ukrainat. Kell 7.35 küsime presidendilt, kui tugev on lääneriikide ühtsus ja milliste sanktsioonidega õnnestuks Venemaad heidutada.

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all Venemaa ühiskond. Vladimir Pastuhhovi hinnangul valitseb Venemaad parasiteeriv seisus, kes tänu Putinile on muutunud valitsevaks klassiks. Tegelikult on see lumpenite ehk kaltsakate seisus, märgib Tiido.

Kabul on langenud, kas oleks ehk aeg tunnustada Talibani? Või pigem oodata, kuni ta omaenda raskuse all kokku variseb? Europarlamendi liige, endine välisminister Sven Mikser märgib, et ehkki Taliban hõivas Kabuli, pole tema kontroll riigi üle kaugeltki nii kindel kui esmapilgul väljapoole paistab. Niisamuti ei usuks ta Talibani sõnumeid, et nood on valmis näitama seekordsel valitsusajal enda inimlikku poolt. „Mis puutub nende hüpoteetilisse valmisolekusse järgida mingeid inimõigusnorme, siis siin ma olen ülimalt pessimistlik,“ sõnab Mikser, kelle hinnangul arvestab Taliban ülejäänud maailmaga ennekõike selles võtmes, et hoiduda edaspidi provotseerimast USA-d. Ehk ta laseb ameeriklastel ilmselt vabalt enda (ja võib-olla ka teiste lääneriikide kodanikke) evakueerida. Aga Eesti? Mäletame ju tõlk Omari kaasust, kus viimaks sai pärast aastatepikkust PPA-poolset tagakiusamist õiguse alles kohtust. Võiksime olla ikka rohkem aktiivsed? Mikser ütleb, et teadmata valitsuse tegelikku tegevust ei saa seda otsesõnu kritiseerida (kohe pärast intervjuu salvestamist tuli teade, et valitsus on siiski valmis võtma vastu 30 afgaani – toim), kuid sõnumiselgus, eriti praeguse välisministri Eva-Maria Liimetsa suust jätab küll soovida. Kindlasti oleks Eestit aidanud afgaanide vastuvõtmine Mikseri sõnul meie moraalne kohus: „See on küll taoline olukord, kus pole võimalik lõputult oodata, käia läbi kümneid ja kümneid menetlusetappe, et uurida, kas neil on tegelikult õigus oma riigist lahkuda ja varjupaika paluda,“ leiab ta. „Isegi kui see võtab vaid päevi, võib olla juba liiga hilja.“ Saates veel Aga kas Eesti peaks siis ikkagi tunnustama Talibani võimu? On ju isegi ameeriklased istunud nendega ühe laua taga. Mis rõõmustab praegu ennekõike Venemaad? Miks tegelikult pole üldse õige hetk öelda, et demokraatia eksport teistesse maadesse on läbi kukkunud. Kuula Krister Parise erisaadet Sven Mikseriga siit!

Pärast šokeerivat kaotust Mägi-Karabahhi eest peetud sõjas Aserbaidžaaniga lähevad armeenlased homme valima, et anda hinnang valitsusjuhile, kes rahuleppe alla kirjutas. Jerevanis viibib Eesti rahvusringhäälingu korrespondent Anton Aleksejev, kelle sõnul on meeleolu üsnagi depressiivne. Praeguse valitsusjuhi kohusetäitja, oma tagasiastumisega erakorralised valimised esile kutsunud Nikol Pašinjan seisab silmitsi tõelise vana sauruse, ise Mägi-Karabahhist pärit ja loendamatute korruptsioonisüüdistuste kiuste poliitikas püsiva Robert Kotšarjaniga. Üldse on aga Armeenia valimised ajaloo ühed kõige võitluslikumad, kohti parlamendis igatsevad 26 nimekirja. Aleksejev rääkis Krister Parisele, et ehkki kaamerate ees kiidavad kõik üksmeelselt oma liitlast Venemaad, on pärast mikrofonide ärapanekut jutt hoopi teine: „Öeldakse, et nad on väga pettunud, mis sõber see ka on, kes jättis meid hätta, kui olime vastamisi oma suurima vaenlasega.“ Aga teisalt, kirjeldab Aleksejev, pole armeenlased siin kuigi siirad. „Ütleme, et Venemaa sülitab rahvusvahelisele õigusele näiteks Ukrainas. Aga siin, tõesti, isegi Armeenia ise ei tunnustanud Mägi-Karabahhi iseseisvust. Armeenia ise ei võtnud vastu seadust, et Karabahh on Armeenia osa. Ei midagi taolist. Miks siis Venemaa peaks sekkuma nimelt Armeenia poolel?“ Saates veel Mida tähendab see Armeenia liitlassuhetele Venemaaga? Kas Kreml on Pašinjani tema vahepealse flirtimise eest läänega piisavalt „karistanud“? Kui kahest Venemaa liitlasest üks – Valgevene – on juba puhas diktatuur, siis mida tähendab see kõik demokraatia püsimisele Armeenias? Kuula Krister Parise juhitud saadet siit!

JUKU Raadio 356. saade pühendub lindudele. Ornitoloog ja Viru Folgi eestvedaja Peep Veedla on kögilauas ning me pajatame rahvuslindudest Euroopas ja mujal. Mis linde kus armastatakse ja miks – see ei ole ornitoloogiline, vaid rahvuslik, ajalooline ning geograafiline küsimus. Ja esineb ka ülelöömisi. Nii näiteks konkureerisid Austria ja ENSV suitsupääsukese pärast. Saame teada ka päris napakaid lugusid, näiteks Iisraeli ja vaenukäo kohta (räpane lind, süüa ei tohi, aga aitas kuningas Saalomoni Seeba kuninganna juurde). Räägime ära, mis linnul on õigus Araabia Ühendemiraatides lennukis äriklassis reisijana lennata, põrnitseme Põhja-Korearahvuslindu ning räägime Venemaad iseloomustavast mütoloogilisest linnust Praetud Kukk. Lennukat matka soovides! (Kõrvale soovitab saate autor Juku-Kalle Peep Veedla raamatut “Rahvus- ja sümbollinnud Euroopas ja kaugemal”).

Eesti Antidoping väärib Heiki Nabi juhtumis võetud tooni ja seisukohtade eest kiitust. Rõõmsad olümpiauudised sõudmisest, kümnevõistlusest, maratonist ja ujumisest. Kas olümpiamängudest suu puhtaks pühkima pidanud ERR-i ohustab ka jalgpalli suurturniiridest ilmajäämine? Kalev/Cramo võit Eesti-Läti Ühisliiga finaalis Riia VEFi üle näitas, et tugevuselt kolmas eurosari oleks Eesti meistrile enam kui jõukohane, aga selle asemel, et mängida Kreeka, Prantsusmaa, Hispaania ja Leedu klubidega, konnatakse mööda Venemaad ja mängitakse Ühisliigat, mis sisult Venemaa lahtised meistrivõistlused. Saatejuhid on Joosep Susi ja Ott Järvela (Soccernet.ee).

Selles "Valeinfo: Paljastatud" saates võtame luubi alla Sputniku vaktsiini - kas me anname ülaltkäe võidu Venemaale, kui Euroopa seda vaktsiini hangiks? Lisaks arutame selle üle, miks Eesti vaktsiinikommunikatsioon läbi kukkunud on ja kuidas vilepuhujatel õigus olnud. Saates arutlevad Martin Laine ja Heliis Raudsik.

"Kui tuleviku ennustamine on raske, siis mineviku ennustamine tihti veelgi raskem. See pädeb ka Venemaa, või selle territooriumi kohta, kus Venemaa praegu paikneb," tutvustab neljapäevast taustajuttu Harri Tiido.

Korvpallitarkade klubi "Pihtas Põhjas" kogunes 2021. aastal esimest korda ning juttu jagus küll ja veel. Stuudios arutasid viimaste nädalate sündmusi Gert Kullamäe, Alar Varrak ja Ivar Jurtšenko. Jutuhoog võeti üles PAF Eesti meistriliiga põhjaliku ülevaatega, kus pikemalt peatuti Tallinna Kalev/TLÜ ja Tartu Ülikool/Maks&Mooritsa tegemistel. Kullamäe tõstatas küsimuse turniirisüsteemi kohta ja tundub, et Pärnu meeskonnal on kevadet silmas pidades kerge vibra sees. Mida küll lausus Karl-Martin Kask Pärnu-Rapla mängu vaheajal? Kalev/Cramo arusaamatud sõidud ja mängud VTB liigas. Varrak kirjeldab väga kõnekalt, millise seisu pealt meeskond Saraatovi mängule sõitis. Olematu treeningu pealt, ent ikkagi mindi... kas nii on mõtet? Suur allajäämine oli asjade loogiline jätk. Kas koroonaoludes üldse tasub mööda Venemaad reisida ja tagasitulles nädalate kaupa eneseisolatsioonis olla? Euroliiga aruteludes said kiita Berliini ALBA, Kaunase Žalgiris ja Moskva CSKA. Ateena Panathinaikos palkas peatreeneriks mehe, kellel on olnud kokkupuuteid Eesti korvpalliga. Ja muidugi NBA minutid. Toimus suurtehing, mille käigus liikus kolmekordne NBA skoorikuningas James Harden Houston Rocketsist Brooklyn Netsi. Tehingus osales neli klubi ja Nets loobus kolmest mängijast ning lugematul hulgal tulevaste aastate NBA draftide valikuõigustest. Aga... kas on võimalik, et Brooklyni riietusruumis juba käärib? Millest sellised spekulatsioonid? NBA-s leidis aset ajalooline mäng, kus meeskonda juhendas Becky Hammon, LeBron Jamesi kiire kihlvedu keset mängu, LaMelo Balli kolmikduubel ja teadmine, milline on keskmine NBA mängumees. Lisaks kõike muud. Head kuulamist!

Venemaa president Vladimir Putin on ilmselt teinud otsuse, kuidas Venemaad edasi juhtida ning on esitanud vastavad võimusüsteemi muutmise ettepanekud.

Venemaa president Vladimir Putin on ilmselt teinud otsuse, kuidas Venemaad edasi juhtida ning on esitanud vastavad võimusüsteemi muutmise ettepanekud.

Seekord on meil külas legendaarne vandenõude uurija, kirjanik ja filmirežissöör Jüri Lina (sünd. 1949). Muidu Rootsis resideeruv Jüri Lina oli äsja Eestis tutvustamas oma uut filmi „Praod fassaadil“ (Sprickor I Fasaden), mis mängis suuremates linnades täis kinosaalidele. Jüri Lina on üle maailmselt tunnustust saanud vabamüürluse ja vabamüürlaste plaanide paljastajana ning tema raamatuid on tõlgitud mitmetesse keeltesse, neist tuntuim on ilmselt „Maailmaehitajate Pettus“ (2003), mis 2020 aasta kevadel uuesti välja antakse. Sh lubab Lina, et kordustrükis tuuakse välja kogu Eesti vabamüürlaste nimekiri. Vabamüürlusest pajatava podcasti raames räägime sellest, et mis asi üldse on vabamüürlus, kuidas hr Lina vabamüürluse avastas ja millised on vabamüürlaste kurjad plaanid inimkonnaga. Lina toetub oma uurimustöös asitõenditele ehk originaalmaterjalidele, mitte teooriatele või teise-ja/või kolmandajärgulistele allikatele. Tutvunud nii Eesti, Rootsi, Prantsusmaa, Saksamaa, Inglismaa, USA ja Kanada vabamüürlaste kirjandusega, on Jüri Lina veendunud, et vabamüürlased on inimkonna vaenlased ehk pahad tegelased, kelle eesmärgiks on praeguse maailmasüsteemi ja rahvusriikide hävitamine ning ülemaailmse segarassi loomine, mis omakorda garanteeriks lõpmatud konfliktid. See kõik toimub massilise immigratsiooni ehk sisserände kaudu. Jüri Lina hinnangul kontrollivad vabamüürlased ka muusikatööstust ning isegi Venemaad ja Putinit, keda mees nimetab USA käsilaseks, kes täidab Wall Streeti ülesandeid. Meie vestluse käigus saame ka teada, miks saatis KGB 1970ndate lõpul Jüri Lina Eestist minema ja et hr Lina on olnud taimetoitlane juba aastast 1971 (!), sh on mees viimased 6 aastat olnud vegan. Esimene kolmandik podcastist on tasuta saadaval kõikidel Telegrami podcasti platvormidel, täispikkuses podcast kuulatav ainult Minu Telegrami tellijatele: https://www.telegram.ee/nwo/telegrami-podcast-vabamuurlus-ja-vabamuurlased-kulas-juri-lina   Jüri Lina koduleht: https://jyrilina.com/ Jüri Lina filme ja raamatuid Eestis müüb Loitsukeller https://www.loitsukeller.ee/       Tehnika, mida kasutame: Salvestaja: Zoom Video Recorder (Q2n-4k) https://amzn.to/2OfUDMk   Telegrami heliplatvormid:

Räägime Ukraina presidendi visiidist Tallinnasse - mida räägiti, mida kingiti? Lapsed plakatitega, räiged kuvandid ja karmid süüdistused - Keila vene põhikool pannakse kinni. Kas tõesti on Ida-Virumaal mitu Venemaad? Stuudios on Natalja Kitam, Sergei Metlev ja saadet juhib Pavel Ivanov.

Eesti suursaadik Moskvas Margus Laidre leiab, et peaksime vaatama Venemaad mitte kui „teist omasugust, vaid kui omasugust võõrast.“ Kuidas näeme meie Eestis Venemaad? Euroopas on rida suurriike, Prantsusmaaga eesotsas, kes soovivad Euroopa Liidu ja Venemaa suhete ümbervaatamist. Kas nii otsekui andestataks Moskvale Krimmi annekteerimine? Stuudiosse tuleb esinduslik paneel, arvamuse ütlevad Eesti endised välisministrid. Laupäeval kella 9-11ni. Kuku saates "Neeme Raud. Siin."

Räägime jalgrattabuumist, mis tabas Venemaad 19. sajandi lõpus. Kõneleme selle harrastusega seotud peamistest sündmustest.

Räägime jalgrattabuumist, mis tabas Venemaad 19. sajandi lõpus. Kõneleme selle harrastusega seotud peamistest sündmustest.

Räägime jalgrattabuumist, mis tabas Venemaad 19. sajandi lõpus. Kõneleme selle harrastusega seotud peamistest sündmustest.

Räägime jalgrattabuumist, mis tabas Venemaad 19. sajandi lõpus. Kõneleme selle harrastusega seotud peamistest sündmustest.

„Keskajal kui oli Vana-Liivimaa, oli tänase Eesti-Läti ala autonoomia, kuid riikluse mõttes see polnud eestikeelne kultuur, see oli pigem teistes keeltes. Ja nüüd, kui eesti keel ja kultuur on jõudnud kultuurrahvaste perre, siis ma jään hoidma pöialt, et ta sealt ei kaoks.“ Meie kolmekümne kolmanda saate külaliseks on eesti õigusteadlane, akadeemik, Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo. Meie vestlus leidis aset Eesti Vabariigi 100. aastapäeval 24. veebruaril 2018, vaid mõni tund enne San Francisco lahe piirkonna eestlaste pidulikku koosviibimist
 Sunnyvale’is Californias. Vaadates Eesti Vabariigi sünnipäeval meie omariikluse esimest sadat aastat, millest pool on möödunud võõrvõimu käe all, oleks raske ette kujutada sobivamat saatekülalist kui professor Mälksoo, kes on uurinud Nõukogude Liidu annektsiooni ning riikide järjepidevust Balti riikides rahvusvahelise õiguse kontekstis. Lauri Mälksoo on õppinud ning elanud nii Eestis, Saksamaal, Jaapanis ning Ameerika Ühendriikides. 2013.a. detsembris valiti ta Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks, olles praegu selle noorim akadeemik. Lisaks mitmetele teistele rollidele on ta olnud ka Eesti Välispoliitika Instituudi juhatuse esimees ning Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse nõukogu esimees.
 Tänases saates räägime: Eesti sünnipäevast rahvusvahelise õiguse kontekstis Eesti võimest mõista üheaegselt nii Venemaad kui lääneriike Asümmeetrilisest infosõjast ning sõja mõistest 21. sajandil Kübersõja definieerimisest rahvusvahelises õiguses Eesti maailmapositsioonist rahvusvahelise õiguse valdkonnas e-residentsuse mõjust rahvusvahelise õiguse arengule ja paljust muust.

Meie kolmekümne kolmanda saate külaliseks on eesti õigusteadlane, akadeemik, Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo. Vaadates Eesti Vabariigi sünnipäeval meie omariikluse esimest sadat aastat, millest pool on möödunud võõrvõimu käe all, oleks raske ette kujutada sobivamat saatekülalist kui professor Mälksoo, kes on uurinud Nõukogude Liidu annektsiooni ning riikide järjepidevust Balti riikides rahvusvahelise õiguse kontekstis. Lauri Mälksoo on õppinud ning elanud nii Eestis, Saksamaal, Jaapanis kui ka Ameerika Ühendriikides. 2013.a. detsembris valiti ta Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks, olles praegu selle noorim akadeemik. Lisaks mitmetele teistele rollidele on ta olnud ka Eesti Välispoliitika Instituudi juhatuse esimees ning Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse nõukogu esimees. Selles episoodis räägime Eesti sünnipäevast rahvusvahelise õiguse kontekstis. Eesti võimest mõista üheaegselt nii Venemaad kui lääneriike. Asümmeetrilisest infosõjast ning sõja mõistest 21. sajandil. Kübersõja definieerimisest rahvusvahelises õiguses. Eesti maailmapositsioonist rahvusvahelise õiguse valdkonnas. E-residentsuse mõjust rahvusvahelise õiguse arengule. Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Autor Arkadi Ostrovski on Economisti kõrgelt hinnatud Moskva korrespondent, kes suudab rääkida selle loo nii osaleja kui ka vaatleja silme läbi. Tema hea informeeritus ja head kontaktid mitmete võtmetegijatega võimaldavad tal hästi seletada Vladimir Putini fenomeni – tema tõusu ja hämmastavat võimet vastu pidada, tema hübriidsõja doktriini ja rahutukstegevate mõõtmetega sõjalisi interventsioone väljaspool Venemaad. Tutvustab Küllo Arjakas.

Selle nädala raamat on "Äratamas Venemaad" kirjastuselt Helios. Tutvustab Küllo Arjakas.

Reporteritunnis räägime infosõjast. Kui palju on meie avalikus ruumis tegelikult rumalust ja oma isikliku asja ajamist, aga pärast süüdistatakse Venemaad ja Kremli kurja kätt? Kuidas ära tunda internetitrolli? Stuudios on riigikogu liige ja ka ajakirjanik Heimar Lenk, valitsuse strateegilise kommunikatsiooni nõunik Ilmar Raag ja üks Eesti juhtivaid IT ajatundjaid Linnar Viik (foto Tanel Valdna). Saatejuht on Indrek Kiisler. Kuula 8. märtsil kell 4.05, kordusena kell 19.05.

Reporteritunnis räägime infosõjast. Kui palju on meie avalikus ruumis tegelikult rumalust ja oma isikliku asja ajamist, aga pärast süüdistatakse Venemaad ja Kremli kurja kätt? Kuidas ära tunda internetitrolli? Stuudios on riigikogu liige ja ka ajakirjanik Heimar Lenk, valitsuse strateegilise kommunikatsiooni nõunik Ilmar Raag ja üks Eesti juhtivaid IT ajatundjaid Linnar Viik (foto Tanel Valdna). Saatejuht on Indrek Kiisler. Kuula 8. märtsil kell 4.05, kordusena kell 19.05.

Inglismaal Vene emigrantide lapsena sündinud Peter Pomerantsev läks 2000. aastate alguses Venemaale, sest London näis nii mõõdetud ja Ameerika näis nii enesega rahulolev. Tõelised venelased näisid tõeliselt elavat, neist õhkus tunnet, et kõik on võimalik. Ajakirjaniku ja teleprodutsendina töötades otsib ta vastuseid sellele, millest keegi aru ei saa, ning nendib, et etendus on sõna, mis iseloomustab kõige paremini Moskvat ja kogu Venemaad. Peter Pomerantsev on üks Putini Venemaa paremaid kirjeldajaid, ta räägib maast, mis on illusioonide ja glamuuri lummuses, kuid mis sisemuses on moraalilage ja ohtlik. (Peter Pomerantsev. Tõde ei olemas ja kõik on võimalik. Loeb Rando Tammik.)