Podcasts about aastaid

Eve Kaunis on kutseline maakler, kes on tegutsenud aktiivselt maaklerina üle 21 aasta ja mitte lihtsalt tegutsenud, vaid tegutsenud ka tipus ehk Eve on tuntud tippmaakler Eestis. Tema haldamise ja portfoolio alla kuulub tänaseks ligikaudu 50 maja, korterit, kinnistuid ja äripindasid. Lisaks on Eve aastaid olnud Eesti Kinnisvaramaaklerite Aukohtu liige ning mitu aastat olnud ka Aukohtu aseesimees. Eve alustas kinnisvaramaaklerina tööd 2003. aasta aprillis ning saab tänaseks öelda, et tal on selles valdkonnas terve inimpõlve jagu kogemusi ja teadmisi. Eve ütleb, “Selleks, et saavutada edu, tuleb teha seda, mille vastu tunned kirge ja mis teeb sind õnnelikuks.”. Ta on tänulik, et temaga on nii ka läinud – ta teeb igapäevaselt seda, mida tõeliselt armastab. Eve on pärjatud enda karjääri jooksul kahel korral ka Eestis Aasta Maakleri tiitliga, esimene kord aastal 2008 ja teine kord aastal 2022. Aastaid tagasi kui maailma vallutas Covid paanika, täitis Eve enda ühe suure ja pikaajalise unistuse ning asutas partneritega justkui ebasoodsal ja ebaturvalisel ning ettearvamatul ajal enda kinnisvarabüroo. Lisaks on Eve kaasasutaja paljudele tuntud ja paljude poolt armastutud Million Mindset kirjastusele. Evel on ka üks laps, Robin Sebastian. HEAD MÕTTED: “Edukaid inimesi tulebki jälgida, sest nad on teinud elus või tegutsemise valdkonnas midagi õigesti.” “Mind on alati paelunud eduelamus läbi selle, et vaatan, mida teevad teised edukas inimesed.” “Kõige pealt veenad ennast sisse ja siis veenad ennast välja.” “Kinnisvaramaaklerina pead sa väga palju erinevatest valdkondadest teadma.” “Konkurents versus kolleeg, see on hästi oluline erinevus edumentaliteedi juures.” “Jälgi neid, kes on seal, kuhu sa jõuda tahad. Tuleb alati vaadata ettepoole, mitte rahulduda asjade ja olukordadega, mis sind inimesena ei köida.” “Kui sa tahad midagi saavutada, ära lase hetkeks ka endale kahtlust sisse, et sa ei võiks sinna jõuda.” “See, mida suudad enda peas mõelda, seda suudad ka ellu viia aga kahelda ei tohi.” “Visualiseeri ja mine selles suunas. Liikudes hakkad nägema ka võimalusi, mida elu sulle toob.” “Ava oma süda ja siis ava oma suu.” “Kõiki mune ei tohi hoida ühes korvis. Kui ühes valdkonnas tekib finantsiline raskus, siis teine valdkond kannab sind.” “Tasakaal elus on Väga oluline.” “Sa pead olema otsustanud, et soovid saada maakleriks. Kui sa ei ole teinud paikapidavat otsust, jätad sa endale alateadlikult võimaluse selle pooleli jätmiseks.” “Töö tegemise ajal tuleb teha tööd ja distsiplineeritud, mitte istuda kohvikus ja vestelda sõbrannaga.” “Maakleriks ei ole mõtet hakata poole aastase plaaniga.” Saadet toetab Million Mindset kirjastus. Kasuta sooduskoodi "chriskala" ja saad -10% nende veebipoest. www.million.ee Eve Kaunis kohta leiad infot siit: https://elum.ee/maakler/eve-kaunis/

Rahvuskonservatiivide vestlussaates "Vaba sõna" räägivad riigikogu liikmed Anti ja Evelin Poolamets tuumaenergia kasutuselevõtu teemad, samuti valitsuse poolt pealesurutud automaks, eurovalimiste tagajärgedest ja loomulikult EKRE-t lahkujatest. “Vaba sõna” on kuulatav Tre-raadio kanalitel Lõuna-Eestis Tartust Setomaani. Virumaal aga ollakse nüüdsest eetris  neljapäeviti kell 19, järelekuulatav laupäeviti kell 12.

Oktoobrikuus külastas meie podcasti Liis Lumiel – IV staadiumi vähi (täpsemalt Hodgkini lümfoomi) seljatanud naine, kes erinevalt tavalistest Telegram.ee-s kajastatud tervenemise lugudest, sai sõralisest lõpuks jagu hoopis tavameditsiini abil. Aastaid loodusravi ja toitumisega vähki kontrolli all hoidnud Liisi seisund hakkas üks hetk siiski halvenema ja kõike proovinud südikas naine läks ka ühe tuntud Eesti tervendaja juurde, kes osutas talle hoopis karuteene.   Südame kutsel läks naine seejärel juba ratastooli abil lennuki peale, et end Hispaania päikese all turgutada. Seal kohtaski ta šamaani, kes ütles pärast loodusvaimudega suhtlemise tseremooniat, et on aeg minna keemiaravile/kiiritusse. Kuidas asi selleni viis ja mis edasi juhtus, vaata juba saatest.   Täispikk saade: https://www.telegram.ee/toit-ja-tervis/telegrami-podcast-84-vahist-tervenemise-lugu-samaan-saatis-keemiaravisse-kulas-liis-lumiel  

Aastaid on Eestis püütud prügi või jäätmeid paremini kokku koguda ja taas kasutusse võtta, kuid statistika näitab, et Euroopa Liidu seatud eesmärkidest oleme veel kaugel. Ja see võib tähendada, et meie riiki võivad ees oodata trahvid.

Poliitikud Mart Helme ja Martin Helme ning saatekülaline, teoloog ja kolumnist Veiko Vihuri kõnelevad Kremli käsilastest, süvariigist, valimiste põhiküsimustest ja Vene-Ukraina sõja tulevikust.Poliitikasaade “Räägime asjast” on TRE Raadios ja Ring FM-is eetris pühapäeval kell 11 – 12 ja kordus samal õhtul kell 21 – 22. Samuti saab saadet kuulata Uute Uudiste portaalis ja levinumates taskuhäälingu-keskkondades (Spotify, Apple podcasts, Mixcloud).

Poliitilise vestlussaate „Vaba sõna“ seekordseks külaliseks Torontos elav väliseesti elu edendaja, keemiaprofessor Olev Träss, kes 12 aastasena põgenes perega Rootsi kaudu Kanadasse. Aastaid hiljem sai temast Toronto ülikoolis esimene eesti soost professor.Juttu tuleb nii põgenemisest kui ka ideoloogiatest, mis tungivad kõrghariduse süsteemi, sealhulgas seksuaalvähemustest, radikaalsetest rohepöörajatest jne.„On radikaale, kes tahavad maailma muuta, neid on võib-olla 2-3 protsenti üliõpilaste seas, kes on välja treenitud radikaalsete professorite poolt, nad teevad elu nii ebameeldivaks ja kibedaks teistel, kes annavad lõpuks alla ja lasevad neil röökida, enamus on aga vait,“ rääkis Träss, kelle sõnul on nende hammasrataste vahele jäänud ka hulk professoreid.Rääkides nn kliimasoojenemisest, siis Träss märkis, et Kanadas kasvatati tuhat aastat tagasi viinamarju ja Gröönimaa oli roheline, millele ka see nimetus viitab.Me ei suuda kogu inimkonna energiavajadusi kunagi saada ainult päikesest ja tuulest,“ lausus professor.Konservatiivide poliitiline vestlussaade “Vaba sõna” on eetris Virumaa TRE raadios igal kolmapäeval kell 19 sagedusel 97,0 MHz. Samuti nüüd ka laupäeviti kell 12. Saade on järelekuulatav ka aadressil https://viru.treraadio.ee/

Aastaid tagasi ansamblites In Spe, Kaseke ja Vitamiin pilli mänginud, kuid siis kannapöörde teinud ja pastoriks saanud Mart Metsala on viie lapse isa. Ta rõhutab saates mitu korda, et neil oli abikaasa Heliga selge kokkulepe mitte suhtuda lastesse kui enda omandisse.

Aina rohkem tõstetakse maailmas vaimse tervise olulisuse teadlikkust. Ka meie oleme andnud oma panuse podcast'ide sarjaga „Vaimselt terveks”. Tänases osas on meil külas 28aastane Triinu Ots. Triinu toitumishäire lugu jääb aastate tagusesse perioodi, ent mõjutab naist tänase päevani. Triinu meenutab muuhulgas seika, mil ta esimest korda endale päriselt teadvustas, et vajab abi. Noor naine jagab oma lugu lootuses, et see aitab sarnases olukorras olevaid noori. Kindel see, et keegi ei peaks jääma oma murega üksi!

Tänane külaline on Elu24 peatoimetaja ja Kuuuurija saatejuht - Katrin Lust Ta on tipp-teleajakirjanik, kes juba keskkoolis oli oma gümnaasiumi ajalehe Tamme-Press peatoimetaja. Ta on raamatu 'Seks, Valed ja Eneseusk' autor. Õppinud on ta Tartu Ülikoolis ajakirjandust ja eriti on teda huvitanud Inglise tabloid. 2004 aastal ta ka Inglismaale läks, kus ta sai praktika koha Daily Mirroris. Aastaid hiljem Eesti tagasi tulles, hakkas ta tegelema tele-ajakirjandusega, kus ta sai väga palju kriitikat ja sõimata. Tänaseks on ta juhtinud mitut tuntud saadet ja iga nädal vaatab teda kaks lauluväljakutäit inimest (200K).   Katrini tegemised leiad: https://www.instagram.com/katrinlust/ https://www.facebook.com/katrin.buchanan  

Aastaid erinevates raskustes sipelnud ning tänavu esimest korda pärast 1995. aastat eurosarja kõrvalt vaatav Londoni Arsenal on leidnud jalgpallilise kreedo, mille toel tõusnud praegu Premier League'is esinelikusse. Võtame kokku FC Flora eurohooaja ja tõdeme, et hea asetus tähendab, et FC Flora šansid 2022. aastal Konverentsiliigas alagrupiturniirile jõuda pole kehvemad FCI Levadia omadest, aga need šansid on mõlemal klubil pigem väikesed. Panustamisrubriigis luubi all paf.com'i koefitsiendid. Vutikohtu saatejuhid on Ott Järvela (Soccernet.ee) ja Andres Vaher.

Aastaid erinevates raskustes sipelnud ning tänavu esimest korda pärast 1995. aastat eurosarja kõrvalt vaatav Londoni Arsenal on leidnud jalgpallilise kreedo, mille toel tõusnud praegu Premier League'is esinelikusse. Võtame kokku FC Flora eurohooaja ja tõdeme, et hea asetus tähendab, et FC Flora šansid 2022. aastal Konverentsiliigas alagrupiturniirile jõuda pole kehvemad FCI Levadia omadest, aga need šansid on mõlemal klubil pigem väikesed. Panustamisrubriigis luubi all paf.com'i koefitsiendid. Vutikohtu saatejuhid on Ott Järvela (Soccernet.ee) ja Andres Vaher.

Tiktokker Roosabanaanike, kodanikunimega Arija Helmvee on 20 aastane noor naine, kes ei karda vaktsiinivastastega kembelda. Ta on käinud juba mitmel vaktsiiniprotestil kohal, küsinud küsimusi, mida meedia ei küsi ning lükkab valeinfot oma Tiktokis ümber. Kriitika - laske käia! Arija kardab ainult seda, et inimesed eales oma valede võrgust välja ei pääse.

Aastaid on räägitud lavastajate puudusest Eesti teatrimaastikul, kuid nii Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolist kui ka Viljandi kultuuriakadeemiast tuleb pidevalt noori lavastajaid juurde. Milles siis probleem?

Aastaid on kõneldud, et meie kunstnikel pole riigipoolset tervise- ega pensionikindlustust; et erialasest tööst ei ole võimalik ära elada ja et kunstivaldkonnale ette nähtud napi raha jagamise üle otsustavad ühed ja samad inimesed. Kas ja mis muutub, kui kunstnike liit selle kuu lõpus arengukava ja tegevuskava kinnitab?

Restardis on täna külas Indrek Neivelt, kes on viimasel ajal kulutanud päris palju oma aega sellele, et aidata turule tuua Respiray nimeline kõrgtehnoloogiline koroonaviirusega võitlev kaelavõru. Kuidas Respirayl esimesed nädalad turul läinud on ning millisena näeb Neivelt ise ette tulevikku lähiaastatel, kuuleb saatest. Restarti juhivad Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka. Restarti toetab Katana: tootjate parim abiline.

Podcast "Kinnisvarajutud" võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti rääkida. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on mikroinvestor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. NB! Vabandame esimese osa kehva helikvaliteedi pärast. Suures uue podcasti alustamise ärevuses unustasime õiged mikrofonid sisse lülitada. OSA #1 Saatejuhid rääkisid kumbki oma loo, kuidas nad kinnisvaraga seotud on, miks sai ühiselt otsustatud selleteemalist podcasti tegema hakata ja mida täpsemalt saate tulevik endaga kaasa toob. Aastaid maaklerina toimetanud Algiselt küsisime seitse küsimust: Kõige kasulikum kinnisvaratehing? Kõige naljakam kogemus maaklerina? Kõige hullumeelsem või veidram ostu/müügi klient? Kõige negatiivsem kogemus üürnikuga? Suurim möödapanek või eksimus kinnisvaras? Suurim unistus seoses kinnisvaraga? Senine kõige tähtsam õppetund maaklerina? Pikalt arutati üürnike teemadel ning räägiti mitmeid lugusid nii probleemidest üürnikega kui veidrustest korteri näitamistel.

Aastaid merevee ja selle kvaliteedi uurimisega tegelenud teadlane Kai Künnis-Beres ei tee saladust, et ta ise nädalavahetusel põhjaranniku randades punaste lippude heiskamise põhjustanud sinivetikates suplust ei pelga. Kuid toonitab, et see ei tähenda, et nende suhtes ei peaks ettevaatlik olema.

Kergejõustikuteemalises taskuhäälingusaates "Staadionijutud" räägib seekord oma loo 8000 punkti meheks sirgumisest kümnevõistleja Taavi Tšernjavski. 25-aastane Harjumaalt Kolgakülast pärit Tšernjavski, kes kogus eelmisel nädalal Rakveres peetud võistlusel 17. eestlasena üle 8000 punkti (8086), peab suurimaks eeskujuks vanaisa Heinot, meie tippudest elas ta lapsepõlves kaasa aga enim Gerd Kanterile. "Kanter oli see, kes tõi mind 2007. aastal Osaka MM-i ja 2008. aastal Pekingi OM-i ajal ka öösiti teleka ette. Tunnen tema mõjutust rohkem kui Erki (Noole) oma, sest olin alles viieaastane, kui Erki Sydney's olümpiakulla võitis," räägib Tšernjavski, kes keskendus ka ise esialgu tõsisemalt kettaheitele. "Nii kaua, kui ma olin 7800 punkti mees, tavatsesin ütelda, et mul on kõik alad ühtemoodi kehvad. Aga nüüd, 8000 punkti kogununa, võin vast öelda, et mul on kõik alad ühtemoodi head," sõnab Tšernjavski värske tulemuse valguses. Tšernjavski arengu üheks põhjuseks võib pidada tugevat treeningrühma, sest ta harjutab Art Arvisto käe all igapäevaselt sarnasel tasemel kümnevõistlust tegevate Risto Lillemetsa ja Kristjan Rosenbergiga. "Treenisin varasemalt aastaid üksinda ja arvasin, et polegi vajadust teistega koos treenida, aga nüüd, mil meil on pundis Risto (Lillemets) ja Kristjan (Rosenberg), on pingutamine treeningutel hoopis teistsugune," tunnistab Tšernjavski. 8000 punkti piiri ületamine oli Tšernjavskil eesmärgiks juba aastaid, ent nüüd, mil see lõpuks realiseerida õnnestus, andis keha veel mitu päeva pärast võistlust tunda. "Tunne on hea. Täna on esimene päev, kui kõndida on täiesti okei. Käisin esmaspäeval vanatädile Maxima poest asju ostmas ja üks pensionär palus, et ma eest ära tuleksin, sest liigun nii aeglaselt. Mu jalad olid nii kinni, et käisin ringi nagu puujalg," muigab Tšernjavski. Tšernjavskiga tuleb saates muuhulgas juttu ohtratest vigastustest ja nendega toimetulemisest, väga populaarseks saanud kergejõustikumeemidest, toetajate leidmisest ning kümnevõistluse spetsiifikast, treeningute ülesehitusest ja üksikaladest.

Peeter Pärtel on investor, kinnisvaraekspert, mitmete ettevõtlusmenukite kirjastaja ning koolitaja. Aastaid tagasi alustas Peeter oma teekonda Robert Kiyosaki raamatutest, Cashflow lauamängust, millest viimase maaletoomine oli üks tema esimesi ettevõtmisi. Sellele on aegade jooksul järgnenud mitmeid edukaid kinnisvarainvesteeringud, tuntud ettevõtlusraamatute, sh “Kõik On Väljamõeldav”, “Miljonäri Kiirtee” ja “Ettevõtlusmüüt” eesti keelde kirjastamine. Lisaks on Peeter tuntud koolitaja kinnisvara ja maksundusega seonduvates teemades. Peeter on öelnud, et tema missioon on eestlaste majandusliku heaolu kasvatamine. Saate esimeses pooles keskendume karjäärivalikutele ja teekonnale ettevõtjaks & investoriks. Vestleme teemadel: - Milline oli algusaegne investeerimis- ja ettevõtlusmaastik? Kuidas erines see tänasest? - Millised olid esimesed investeerimispõhimõtted? Kuidas on need aja jooksul muutunud? Jätkame ettevõtlusega seonduvatel teemadel. Arutleme: - Millistele põhimõtetele ja alustele on Peeter oma tänased ettevõtmised rajanud? - Millised olid Peetri teadlikud tegevused & strateegiad, et kindlustada oma ärisid ning minimeerida väliskeskkonnast tulevaid riske? - Milline on Peetri edasivaatav nägemus ettevõtlus- ja investeerimismaastiku osas? Keskendume investeeringutele ning vestleme täpsemalt: - Millise portfelliga sisenes Peeter tänasesse turuolukorda? - Millised olid peamised õppetunnid ja kogemused möödunud kriisist? Mida tegi Peeter, et tulevikus teha paremini? - Millised on olulised maksunüansid, mida iga investor peaks teadma? Saate võtame kokku praktiliste soovituste ja nõuannetega. Uurime: - Milline on olnud see tegevus/suhtumine/investeering, mis on Peetrile toonud jätkupideva edu? - Millised on tema soovitused kuulajale? Infoväli, millel Peeter aktiivselt silma peal hoiab ja mida kuulajatele soovitab: Peak Prosperity - Chris Martenson (COVID19’ga seonduvad uudised/arengud) Real Estate Radio (kinnisvaraga seonduvad teemad) Rich Dad Radio (kinnisvaraga seonduvad teemad) EKRE - Räägime Asjast (päevakajalised teemad) Meeskond: Marko Oolo, Markus Roogna, Ahti Kaskpeit Leia meid: Kodulehelt: www.investeerimisklubi.ee Facebookis: www.facebook.com/Investeerimisklubi Soundcloudis: https://soundcloud.com/investeerimisklubi Spotifys: https://open.spotify.com/show/3Ieh2yAruJg0iOiW4RaliC Instagramis: www.instagram.com/investeerimisklubi Youtube’s: http://www.youtube.com/c/InvesteerimisklubiEesti Lisaks: Ühine ka investorite Facebooki grupiga: https://www.facebook.com/groups/1591687221066735/ , et osaleda aruteludes ja saada põnevat infot Kiika, milliseid keskkondi Investeerimisklubi eestvedajad soovitavad: https://investeerimisklubi.ee/investeeri/ NB! Kõiki toodud platvorme/tooteid kasutavad Investeerimisklubi eestvedajad ka ise aktiivselt.

Võrkpalliteemalises taskuhäälingusaates “Kuldne geim” on saatejuhtidel Karl Rinaldol ja Rivo Vesikul seekord külas Eesti pikimad võrkpalluritest õed Kadi (27) ja Liis Kullerkann (28). Aastaid välismaal õppinud ja profileiba teeninud Kadi ja Liis on tänaseks Eestis tagasi, kuid totaalselt erinevatel põhjustel. Uurime saates, miks nii on läinud, kuigi teemasid on mõistagi palju rohkem. Eriti põhjalikult keskendume seekordses saates Ameerika Ühendriikidel ning sealse eluolu ja võrkpalli eripäradel.

Meie tänane külaline on Brait Pilvik. Aastaid tagasi päikesetõusu ajal tema bändi esinemiselt koju sõites ütles ta, et suurena tahab ta saada talentide mänedžeriks. Tänaseks on Brait selgelt suureks saanud, sest on edukalt käivitanud ja vedanud ettevõtet Creatly, mis haldab mitmeid tuntud sisuloojaid. Creatlysse on Brait viinud oma kogemused juuraharidusest, audiitori töökogemusest, bändide esinemiste korraldamisest ja kogemused otse meelelahutusmaailmast, olles ise mitme tuntud bändi trummar. Selles podcastis räägime Braidiga järgmistel teemadel: * Mis on sotsiaalmeediaturundus?* Kuidas tasakaalustada ettevõtte visiooni ja eelarvet?* Miks on oluline oskus öelda Ei?* Miks nutiseadmed ei sobi laste rahustiteks?* Milline saab sotsiaalmeedia olema tulevikus?* Kuidas õppida oma läbikukkumistest?* Miks peaksid noored tõsiselt laste saamisele mõtlema?Podcast on salvestatud 4. aprillil 2019 Tallinnas

Meie tänane külaline on Brait Pilvik. Aastaid tagasi päikesetõusu ajal tema bändi esinemiselt koju sõites ütles ta, et suurena tahab ta saada talentide mänedžeriks. Tänaseks on Brait selgelt suureks saanud, sest on edukalt käivitanud ja vedanud ettevõtet Creatly, mis haldab mitmeid tuntud sisuloojaid. Creatlysse on Brait viinud oma kogemused juuraharidusest, audiitori töökogemusest, bändide esinemiste korraldamisest ja kogemused otse meelelahutusmaailmast, olles ise mitme tuntud bändi trummar. Selles podcastis räägime Braidiga järgmistel teemadel: * Mis on sotsiaalmeediaturundus?* Kuidas tasakaalustada ettevõtte visiooni ja eelarvet?* Miks on oluline oskus öelda Ei?* Miks nutiseadmed ei sobi laste rahustiteks?* Milline saab sotsiaalmeedia olema tulevikus?* Kuidas õppida oma läbikukkumistest?* Miks peaksid noored tõsiselt laste saamisele mõtlema?Podcast on salvestatud 4. aprillil 2019 Tallinnas

Aastaid on räägitud Soome lahe alla tunneli ehitamisest. Üks mobiilimängu "Vihased linnud" looja on välja öelnud isegi kuupäeva, mil selles tunnelis reisijaid sõidutama hakatakse. Tegelikkuses ei pruugi muidugi 2024. aasta lõpus veel isegi tunneli ehitust toimuda. Või siiski? Milleks meile tunnel? Kes selle eest maksab ja kui realistlik see on?

Aastaid on räägitud Soome lahe alla tunneli ehitamisest. Üks mobiilimängu "Vihased linnud" looja on välja öelnud isegi kuupäeva, mil selles tunnelis reisijaid sõidutama hakatakse. Tegelikkuses ei pruugi muidugi 2024. aasta lõpus veel isegi tunneli ehitust toimuda. Või siiski? Milleks meile tunnel? Kes selle eest maksab ja kui realistlik see on?

Nädala Tegija on Indrek Neivelt. Aastaid tagasi oli Indrek Neivelt Eesti pankur number üks. Nüüd, aastaid hiljem, on ta pankade ja süsteemi suurim kriitik. Ta on viimasel ajal avalikkuses tõstatanud mitmeid olulisi teemasid. Pensionisüsteem, penisoni II samba madal tootlikkus ja süstemi vähene paindlikkus ning vastukaaluks pankade suur kasumlikkus, raha väljavool Eestist.

Igal nädalal kostitame sind põneva veebisaatega „Puuduta mind“, kus külalisteks on nõiad, šamaanid, ravitsejad, ufoloogid, haldjad, elukunstnikud, teadlased, koolitajad, hüpnotisöörid ja paljud teised põnevad persoonid. Õhtulehe veebi loovjuhi Anu Saagimi 55. saate külalisteks on "Selgeltnägijate tuleproovis" napilt finaalist välja jäänud Cerli Sarv aka hing Fekeli. Kui ema oma tütre Cerli esimest korda sülle võttis, siis ta rõõmustas, et on sündinud maapealne ingel. Aastaid hiljem koges Cerli oma hinge ümbersündi. Ta on tulnud tagasi surmaväravatest ja armastab üle kõige elu.

Võitlussporti saatvad hirmujutud ja karmid kaadrid mõjuvad tihti eemaletõukavalt. Samas on võitlusspordi kohta liikvel hulgaliselt müüte. Aastaid sportliku vabavõitluse ehk MMA-ga tegelenud Ott Tõnissaare abiga proovime aru saada, milline on võitlusspordimaailm tegelikult.

Võitlussporti saatvad hirmujutud ja karmid kaadrid mõjuvad tihti eemaletõukavalt. Samas on võitlusspordi kohta liikvel hulgaliselt müüte. Aastaid sportliku vabavõitluse ehk MMA-ga tegelenud Ott Tõnissaare abiga proovime aru saada, milline on võitlusspordimaailm tegelikult.

"Reporteritund" vaatab kriitilise pilguga Narva piirkonna arenguvõimalustele.Aastaid kiidetud majanduspotentsiaal on kokku kuivamas. Elanikkond kahaneb, piirkonda investeerinud ettevõtjatel napib tööjõudu, piki Narva jõge jookseb külma sõja piir, Tallinn on liiga kaugel.Narva piirkonna arengut pärssivate probleemide kaardistamine ning lahenduste otsimine - mõtteid ja ideid hiljutiselt Narva regiooni arengukonverentsilt.

"Reporteritund" vaatab kriitilise pilguga Narva piirkonna arenguvõimalustele.Aastaid kiidetud majanduspotentsiaal on kokku kuivamas. Elanikkond kahaneb, piirkonda investeerinud ettevõtjatel napib tööjõudu, piki Narva jõge jookseb külma sõja piir, Tallinn on liiga kaugel.Narva piirkonna arengut pärssivate probleemide kaardistamine ning lahenduste otsimine - mõtteid ja ideid hiljutiselt Narva regiooni arengukonverentsilt.

Aastaid pärandati tarbeesemeid isalt pojale ja emalt tütrele - olgu tegemist käekella või Singeri õmblusmasinaga. Kui toitu jäi üle, siis see viidi lauta seale toiduks. Ringmajandus toimis, midagi ei läinud raisku. Kas ringmajandus on võimalik ka kiirmoe ja nutitelefonide ajastul, sellest räägime esmaspäeval algusega kell 14.05. Saate ajendiks on Euroopa Komisjoni aastal algatatud ringmajanduse pakett, mis tähendab, et juba toodet kavandades peab mõtlema, kuidas seda tarbitakse, kuidas sellest tekkivaid jäätmeid käideldakse ning uuesti ressursina kasutusele võetakse.

Aastaid pärandati tarbeesemeid isalt pojale ja emalt tütrele - olgu tegemist käekella või Singeri õmblusmasinaga. Kui toitu jäi üle, siis see viidi lauta seale toiduks. Ringmajandus toimis, midagi ei läinud raisku. Kas ringmajandus on võimalik ka kiirmoe ja nutitelefonide ajastul, sellest räägime esmaspäeval algusega kell 14.05. Saate ajendiks on Euroopa Komisjoni aastal algatatud ringmajanduse pakett, mis tähendab, et juba toodet kavandades peab mõtlema, kuidas seda tarbitakse, kuidas sellest tekkivaid jäätmeid käideldakse ning uuesti ressursina kasutusele võetakse.

2001. aasta 11. septembri varahommikul leitakse Kopenhaageni lähistel ühelt rannaribalt tundmatu naise surnukeha. Läheb veel mõni tund ja New Yorgi kaksiktornid kukuvad kokku, niiet esialgu väga tõsiseks peetud juhtumi uurimine ununeb sootuks... Aastaid hiljem saavad kuus lastekodu kunagist kasvandikku kummalised anonüümkirjad kus vihjatakse, et Taani esinduslastekodu abil võisid mõjuvõimsad isikud valgust kartvaid saladusi varjata. Marie Ladegaard otsustab välja uurida millega aastaid tagasi tegelikult lastekodus tegeldi. (Erik Valeur. Seitsmes laps. Kirjastuselt Varrak. Loeb Rando Tammik.)

Kevadest kevadeni kirjutab naine metsade vahelt saarel elavale mehele kes on samamoodi loomeinimene ja end melust pagendanud. Need on õrna sõpruse kirjad kus on nii argielu kui ka elufilosoofiat koos talvemasenduse ja kevadvirgumisega. Neis on ka seletamatu igatsus millegi enneolematu järele mis tooks ellu värskust ja uut algust. Hedvig Hanson avab oma peidus poole. Aastaid on ta elanud maal, et leida eneses rohkem rahu, hingata värsket õhku, kuulata ja jälgida loodust – et mõista paremini elu ja selle seaduspära. Harrastusaednikuna otsib ta vastuseid igapäevaelu väikestele küsimustele ning vahel saab ka mõne suurema avastuse osaliseks. (Hedvig Hanson. Kirju mandrilt.)

Paksu lumme mattunud Kiruna kohal sähvivad virmalised. Vastvalminud uhke kiriku põrandalt leitakse jõhkralt mõrvatuna koguduse vaimne juht Viktor Strandgård. Aastaid tagasi Kirunast lahkunud ja nüüd Stockholmis juristina töötav Rebecka Martinsson saab ootamatu telefonikõne. Mõrvaohvri õde Sanna palub kunagist sõbrannat appi. Sanna kardab oma lastest ilma jääda, sest politsei kahtlustavat teda mõrvas. Vastu tahtmist sõidabki Rebecka oma lapsepõlvelinna, kuid koju tagasi pöördumine on tema jaoks kõike muud kui lihtne. (Åsa Larsson. Päikesetorm. Loeb Priit Rand.)