Podcasts about teaduse

"SMN oli 1978. aastal asutanud konverentside sarja „Müstikud ja teadlased“, mina osalesin seal esimest korda 1981. aasta kevadel. Kaks aastat hiljem kohtasin seal Rupert Sheldrake'i ja David Bohmi. Rupertiga oleme sellest ajast saadik jäänud lähedasteks sõpradeks. Kohe pärast kõnealust konverentsi lugesin läbi Bohmi 1980. aastal ilmunud raamatu „Wholeness and the Implicate Order“, see avaldas mulle väga sügavat mõju," ütles Tähenduse teejuhtide 31. numbrile antud intervjuus Science and Medical Networki direktor [David Lorimer](https://www.youtube.com/watch?v=mh27R0K8BfE&t=1s). David Bohmi nimi ei tohiks sarja püsikuulajatele tundmatu olla. Möödunud sajandi ühele nimekamale kvantfüüsikule on pühendatud Tähenduse teejuhtide 92. ("[Otsatu potentsiaal](https://www.youtube.com/watch?v=j3fKviVYpYE&t=1s)") ja 99. vestlusring ("[Sinus endas kobra](https://www.youtube.com/watch?v=6epTzGUockc&t=1s)"). Esimeses neist osalesid Jaak Kikas ja Mihkel Kunnus, teises Siim Lill ja Jonas Nahkor. Kvantfüüsika oli teemaks ka 176. saates "[Absurdne loodus](https://www.youtube.com/watch?v=31Zocjr5fSA&t=1s)", kus stuudios olid samuti Jaak Kikas ja Mihkel Kunnus. Kui pärast intervjuud David Lorimeriga selgus, et [Erkki-Sven Tüüril]https://www.youtube.com/watch?v=mf3Vbjw9jWU&t=1s) on kooriteos "[Questions](https://open.spotify.com/track/4AlY4kdAv2sz2yKHdYheK9?si=733ae1de67274759&nd=1)", mis kujutab endast David Bohmi viisistatud intervjuud teaduse tulevikust, siis tekkiski mõte rääkida juubelisaates taaskord Bohmist. Head kuulamist!

"SMN oli 1978. aastal asutanud konverentside sarja „Müstikud ja teadlased“, mina osalesin seal esimest korda 1981. aasta kevadel. Kaks aastat hiljem kohtasin seal Rupert Sheldrake'i ja David Bohmi. Rupertiga oleme sellest ajast saadik jäänud lähedasteks sõpradeks. Kohe pärast kõnealust konverentsi lugesin läbi Bohmi 1980. aastal ilmunud raamatu „Wholeness and the Implicate Order“, see avaldas mulle väga sügavat mõju," ütles Tähenduse teejuhtide 31. numbrile antud intervjuus Science and Medical Networki direktor David Lorimer [1].David Bohmi nimi ei tohiks sarja püsikuulajatele tundmatu olla. Möödunud sajandi ühele nimekamale kvantfüüsikule on pühendatud Tähenduse teejuhtide 92. ("Otsatu potentsiaal" [2]) ja 99. vestlusring ("Sinus endas kobra" [3]). Esimeses neist osalesid Jaak Kikas ja Mihkel Kunnus, teises Siim Lill ja Jonas Nahkor. Kvantfüüsika oli teemaks ka 176. saates "Absurdne loodus" [4], kus stuudios olid samuti Jaak Kikas ja Mihkel Kunnus.Kui pärast intervjuud David Lorimeriga selgus, et Erkki-Sven Tüüril [5] on kooriteos "Questions" [6], mis kujutab endast David Bohmi viisistatud intervjuud teaduse tulevikust, siis tekkiski mõte rääkida juubelisaates taaskord Bohmist.Head kuulamist!H.[1] • David Lorimer "East and West" [2] • 92. Jaak Kikas ja Mihkel Kunnus, "Ots... [3] • 99. Siim Lill ja Jonas Nahkor, "Sinus... [4] • 176. Jaak Kikas ja Mihkel Kunnus, "Ab... [5] • 4. Kerri Kotta ja Erkki-Sven Tüür, "M... [6] https://open.spotify.com/track/4AlY4k... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Käisime puhkamas Prantsuse Rivieras ja kohtusime üle maailma kokku tulnud “vandenõuteoreetikutest” sõpradega (nt John Le Bon). Samal ajal lahvatas Eestis homöopaatia-sõda ja “teaduse usaldusväärsus” lõi teadlaste sõnul ainult ühe valesti tehtud uuringu tõttu kõikuma (hmm, huvitav, mis siis eelnevad 3 aastat toimus?). Meie aga surfame hoopis Tolle ja Krishnamurti lainetel…   Endiselt on käimas Telegrami lugejaküsitlus, millele vastajate vahel loosime välja toredaid auhindu – osaleda saab vaid käesoleva nädala lõpuni!   Vaata koos videoga: https://www.telegram.ee/ajaviide/telegrami-fb-live-15-08-2023-homoopaatia-soda-tuhi-pilk-teaduse-usaldusvaarsus-iive-frenchriviera  

"Buumi" saatekülaliseks on Tartu Ülikooli majandusteaduskonna professor, sotsiaalia valdkonna dekaan ja rektorikandidaat Raul Eamets. Arutame Rauliga kõrgharidust mõjutavaid suuremaid trende maailmas ja tööturul, aga ka Tartu Ülikooli tulevikku tema rektoriks saamisel. Saate majandusuudiste osas võtame ette naftakartelli OPEC+, mis kärbib inflatsioonikartuses järsult tootmist, ärritades valitsusi ümber maailma eesotsas Valge Majaga Washingtonis. Kõrged kütusehinnad omakorda kütavad tagant inflatsioonikriisi, mis on vähendanud leibkondade sissetulekuid ja tõmmanud Euroopa riigid „toiduvõitlusesse“. Edasi räägime Pariisist, mis keelab alates septembrist tõukerataste rendifirmad ja ameeriklaste LYFTist, mis vahetab tegevjuhti ja vähendab kõrvaltegevusi. Ühe põneva juhtimisteemana räägime sellest, kuidas aitab sotsiaalmeedia leida firmadele ja organisatsioonidel brände, kellega partnerlusse asuda. Üks juba iganädalaseks saanud uudis on ka. Nimelt on nüüdseks ka NATO liitunud TikToki keelustajate kuulsusrikka nimistuga. Saatejuhid Ott Pärna ja Raivo Vare.

Teaduse elutööpreemia saanud Asta Õim võitles 1992. aastal julgelt maffiaga, et säilitada Eesti keele instituuti ja selle tegevust. See on väheteada lugu, aga Asta räägib selle ära. Kust tuleb keel ja kui sarnased ja erinevad on keeled? Kuidas peaks õpetama lastele keelt ja mis juhtub siis, kui vanematel pole peres ühist keelt, mida piisavalt osataks, aga ometi suheldakse lapsega just selles keeles? Kas võro ja seto keeled on keeled? Kui head keeleuuneajad on eestlased ja kas kõneroboteid peaks kartma? Nii neist, kui muudestki teemadest räägib saatekülaline Asta Õim. Saatejuht Marek Strandberg.

William Bynum, „Väike teaduse ajalugu“. Postimees kirjastus. Teadust käivitavaks jõuks on uudishimu ja meie tung aru saada, kuidas maailm ja inimene toimib ning kuidas selle mõistmine aitaks elu väljakutsetega paremini toime tulla. Tuhandete aastate jooksul on mehed ja naised üha imestanud, uurinud ja katsetanud ning selle käigus jõudnud avastusteni, millest mõned on muutnud kogu meie arusaamist elust. William Bynum on olulised avastused kokku kogunud nii noortele kui vanadele lugejatele sobivas „Väikeses teaduse ajaloos“, mis selgitab nii DNA, dinosauruste, elektri ja viiruste lugu. Raamatut tutvustab Timo Tarve.

Annela Anger-Kraavi on Saaremaalt pärit kliimamuutuste poliitika uurija, Cambridge'i Ülikooli kliimamuutuste poliitika uurimisrühma juht ja Varssavi Ülikooli professor. Väljaspool akadeemilist ringkonda on Annela Eesti Keskkonnaministeeriumis rahvusvahelise kliimamuutuste poliitika nõunik, Maailma Meteoroloogia Organisatsiooni (WMO) Kliima Koordinatsiooni Paneeli Kliimapoliitika Nõunike grupi asejuht ja Cambridge Trust on New Thinking in Economics tegevjuht. Ta on ÜRO Kliimamuutuste Raamkonventsiooni (UNFCCC) Kliimamuutuste Poliitika Rakendamise Mõjude Komisjoni (KCI) liige ja oli 2019–2022 selle kaasjuhiks ning 2017–2019 Teaduse ja Tehnoloogia Komisjoni (SBSTA) asejuhiks. Annela on ka Euroopa Liidu kliimamuutuste poliitika läbirääkija sama konventsiooni juures. Annelal on doktorikraad rakendusmakroökonoomikas, keskkonnapoliitika doktorikraad Cambridge'i ülikoolist, majandusteaduse bakalaureusekraad ning bioloogia bakalaureuse- ja magistrikraad. Enne akadeemilist karjääri töötas ta mitu aastat erasektoris tegevjuhina. Selles saates räägime: Bakalaureuse õpingutest bioloogias ja makromajanduses, mis viisid ta magistrantuuri ja doktorantuuri Cambridge'i. Kuidas me oleme jõudnud selleni, et me oma planeedile nõnda haiget teeme? Annela erinevatest rollidest, kuidas kliimamuutuste probleemi lahendada. Võimalusest olla tegev kahel poolel – nii teadlasena kui poliitika kujundamise protsessis. Põhjustest, miks oleme nii vähe tegelenud kliimamuutustega Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

Teaduse korraldus ja rahastamine on muutmisel. 25 aastat tagasi vastu võetud ja korduvalt muudetud seadus on minemas täielikult ümber tegemisele. Kuid! Kas uue seadusega saame paremad ja õigemad suunised ning rahastamine rahuldab teadlasi ja teadusasutusi?

Viimastel aastakümnetel on huvi kogukondade vastu märgatavalt kasvanud. Kogukondadele on seatud mitmeid rolle alates vahetu elukeskkonna kujundamisest demokraatia edendamiseni ühiskonnas. Kogkondade maastik on aga mitmekesine ning ühtset arusaama sellest, mida me sõna “kogukond” all mõistame, ei ole. Arutame koos, mis on kogukonna roll nii oma liikmete kui ühiskonna jaoks ning mis see peaks olema. Kuidas kogukonnad kujunevad ning kas ja kes neid saab luua? Millised on tugevad kogukonnad? Elulised lood ja inspireerivad näited toovad teieni neli erinäolise kogukonna esindajat. Kuulajaskond on oodatud arutelus läbivalt kaasa rääkima. Arutelu juht: Martin Noorkõiv (Teaduse ja Kultuuri Sihtasutuse Domus Dorpatensise tegevjuht ja Vabaühenduse Liidu nõukogu esimees) Osalejad: Kertu Birgit Anton - Fridays For Future Eesti Monika Rogenbaum - Taheva Valla Külade Selts Peeter Vihma - Tallinna Asumiseltside Liit Raoul Raidna - Lille Asumiselts MTÜ tuleohutuse ja vabatahtliku pääste eestvedaja Arutelu korraldaja: SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital

Õigusteadlane ja vaimulik Igor Gräzin ning ajakirjanik Andres Raid arutlevad, kas Eesti teadusele eraldatud 1% SKP-st läheb ikka õigesse kohta.

"Valeinfo: paljastatud" uues osas tuleb juttu sellest, miks maskivastaseid nii palju on ning kuidas Allar Jõks ning Ülle Madise eneselegi teadmata on aidanud peavoolustada libainfo levikut

Järgmise aasta riigieelarve eelnõuga jõuab teaduse riiklik rahastamine ühe olulise verstapostini ehk ühe protsendini SKP-st. Kuhu see raha kulub ja milliseks kujuneb erasektori roll raha taotlemisel ja kulutamisel? Milline võiks olla see mõõdupuu, mille järgi hinnata, kas rohkem raha tagab ühiskonnale ka parema tulemuse?

Järgmise aasta riigieelarve eelnõuga jõuab teaduse riiklik rahastamine ühe olulise verstapostini ehk ühe protsendini SKP-st. Kuhu see raha kulub ja milliseks kujuneb erasektori roll raha taotlemisel ja kulutamisel? Milline võiks olla see mõõdupuu, mille järgi hinnata, kas rohkem raha tagab ühiskonnale ka parema tulemuse?

Saate külalised on Mercedes Merimaa ja Toomas Trapido. Saatejuht Hardo Pajula. Saade Johann Wolfgang von Goethest. See saade on seotud otseselt minu viimase aasta ühe peamise tegevusliiniga, milleks oli Rupert Sheldrake'i raamatu "Teadus ja vaimne praktika" eestindamine ja tutvustamine kohalikule lugejaskonnale*. Nimetatud teose sissejuhatuses kirjutab Sheldrake: "Minult kui lootustandvalt mehhanitsistlikult bioloogilt eeldati usku mehaanilisse universumisse, kus puudub viimne eesmärk ja jumal ning kus meie vaim ei kujuta endast mitte midagi enamat kui ajutegevus. See kõik oli minu jaoks küsitav, eriti pärast seda, kui ma armusin. Mul oli imeilus tüdruk ja selles tunnete keerises käisin füsioloogialoengutes, kus räägiti hormoonidest. Ma kuulsin testosteroonist, progesteroonist ja östrogeenidest, ning sellest, kuidas nad mõjutasid meeste ja naiste erinevaid kehaosi. Kuid armumiskogemuse ja õpitud keemiliste valemite vahel laiutas tohutu kuristik. Ma avastasin veel teisegi süviku, selle, mis lahutas mu esialgset liikumapanevat tõuget – huvi elavate taimede ja loomade vastu – sedasorti bioloogiast, mida meile õpetati. Selle vahel, kuidas ma loomi ja taimi vahetult kogesin, ja selle vahel, mida ma neist õppisin, puudus pea igasugune seos. Oma laboritundides me tapsime kõigepealt need organismid, mida me uurisime, lahkasime neid ning lõikusime nad siis väiksemateks ja väiksemateks osadeks, kuni jõudsime lõpuks välja molekulaartasandile. Ma tundsin, et kogu selles asjas on midagi päris valesti, ent ei suutnud probleemi sõnastada. Kord laenas aga üks mu sõber, kes õppis kirjandust, mulle raamatu saksa filosoofiast, milles oli essee Johann Wolfgang von Goethe kirjatöödest. Ma avastasin, et Goethel oli üheksateistkümnenda sajandi alul teadusest hoopis teistsugune arusaam – tema holistlik teadus ühendas omavahel vahetu kogemuse ja mõistmise. See ei näinud ette kõige tükkideks lõikamist ning omaenese meeleandmetest möödavaatamist" (lk 11). See raamat saksa filosoofiast, millele Sheldrake eelpool viitab, on Erich Helleri "The Disinherited Mind: Essays in Modern German Literature and Thought"**. Essees pealkirjaga "Goethe ja teaduslik tõde", ütleb Heller: „Goethe teadus ei ole viimase paarisaja aasta jooksul teaduslikku progressi midagi olulist lisanud, see ei ole meil üldse aidanud arendada looduse alistamiseks ja ekspluateerimiseks kasutatavaid tehnoloogiaid, kuid vastuseisus oma kaasaegsele teadusele tõi ta silmapaistva läbinägelikkusega päevavalgele sellesama kriisi ja revolutsiooni juured, milles 20. sajandi teadlased ennast praegu leiavad. Teaduse ajaloos Newtonist Einsteinini mängib teadlane Goethe Tuhkatriinu osa, kes toob esile nii oma rikaste sugulaste edukuse ja hiilguse kui ka nende püüdlustes peituva potentsiaalse hubris'e. Ükskord võib koita veel päev, mil ka see Tuhkatriinu lugu leiab sarnastele muinasjuttudele omase lõpu – kuid tõenäoliselt juhtub see alles siis, kui uus tehnoloogiakirik on jõudnud oma triumfi tippu ning seganud kokku jääkülmadest matemaatilistest abstraktsioonidest ja palavast võimuihast koosneva plahvatusliku massi.“ Nende sõnadega juhatasin ma sisse tänase keskustelu, kus minu vestluskaaslasteks olid Mercedes Merimaa ja Toomas Trapido***. Vestluse põhiteemani jõudsime 21. minutil, kui jutt läks Goethe teadusliku meetodi neljale astmele ("Ma olen seda ise tudengitega katsetanud ja see töötab päris huvitavalt," selgitas Toomas): 1) täpne ja keskendunud vaatlus (soovitavalt koos joonistamisega); 2) kujutlusvõime sisselülitamine; 3) uurimisobjekti isiklik tajumine; 4) uurimisobjektiga samastumine. Sellise meetodi abil võib loodusuurija jõuda arhetüüpide või ürgvormide tajumise või taipamiseni. Eesmärgiks on saavutada võimalikult sügav maailmataju," jätkas Toomas. Sealt jätkus juttu veel ligi pooleteiseks tunniks. 90. minutil jõudsime klipini, mis sobib hästi keskustelu kokkuvõtteks ("Richard Tarnas: "Meie põhiülesanne on välja kannatada ranguse ja kujutlusvõime vaheline pinge."")**** "Kui nüüd valgustus ja romantism – mis kujutavad endast uusaegse tunnetuse päikest ja kuud – liiguvad edasi, siis nad mõjutavad teineteist. Kuna nad avavad inimese teadvusele niivõrd erinevad horisondid, siis suunavad nad uusaega komplekssema tunnetuse poole," räägib Tarnas, "need on ida ja lääs (nagu seda just alguses peamiselt mõisteti) või romantism ja valgustus või ka põhi ja lõuna. Üldisemalt, akadeemilisemas võtmes ütleksin praegu: rangus ja kujutlusvõime – meie ülesanne on see pinge välja kannatada." Sellega võibki saatesõnale punkti panna. Head kuulamist ja vaatamist! H. * https://www.youtube.com/watch?v=8zEPI... ** https://www.amazon.com/Disinherited-M... *** https://www.youtube.com/watch?v=015sN... **** https://www.youtube.com/watch?v=u8qmy...

Tehnoloogiafirma juht ja õppejõud Andres Taklaja räägib ajakirjanik Andres Raidile, milline peaks olema Eesti teaduspoliitika. Samuti leiab Taklaja, et pensioni suurus võiks olla seotud laste arvuga.

See saade on seotud otseselt minu viimase aasta ühe peamise tegevusliiniga, milleks oli Rupert Sheldrake'i raamatu "Teadus ja vaimne praktika" eestindamine ja tutvustamine kohalikule lugejaskonnale*.Nimetatud teose sissejuhatuses kirjutab Sheldrake: "Minult kui lootustandvalt mehhanitsistlikult bioloogilt eeldati usku mehaanilisse universumisse, kus puudub viimne eesmärk ja jumal ning kus meie vaim ei kujuta endast mitte midagi enamat kui ajutegevus. See kõik oli minu jaoks küsitav, eriti pärast seda, kui ma armusin. Mul oli imeilus tüdruk ja selles tunnete keerises käisin füsioloogialoengutes, kus räägiti hormoonidest. Ma kuulsin testosteroonist, progesteroonist ja östrogeenidest, ning sellest, kuidas nad mõjutasid meeste ja naiste erinevaid kehaosi. Kuid armumiskogemuse ja õpitud keemiliste valemite vahel laiutas tohutu kuristik.Ma avastasin veel teisegi süviku, selle, mis lahutas mu esialgset liikumapanevat tõuget – huvi elavate taimede ja loomade vastu – sedasorti bioloogiast, mida meile õpetati. Selle vahel, kuidas ma loomi ja taimi vahetult kogesin, ja selle vahel, mida ma neist õppisin, puudus pea igasugune seos. Oma laboritundides me tapsime kõigepealt need organismid, mida me uurisime, lahkasime neid ning lõikusime nad siis väiksemateks ja väiksemateks osadeks, kuni jõudsime lõpuks välja molekulaartasandile.Ma tundsin, et kogu selles asjas on midagi päris valesti, ent ei suutnud probleemi sõnastada. Kord laenas aga üks mu sõber, kes õppis kirjandust, mulle raamatu saksa filosoofiast, milles oli essee Johann Wolfgang von Goethe kirjatöödest. Ma avastasin, et Goethel oli üheksateistkümnenda sajandi alul teadusest hoopis teistsugune arusaam – tema holistlik teadus ühendas omavahel vahetu kogemuse ja mõistmise. See ei näinud ette kõige tükkideks lõikamist ning omaenese meeleandmetest möödavaatamist" (lk 11).See raamat saksa filosoofiast, millele Sheldrake eelpool viitab, on Erich Helleri "The Disinherited Mind: Essays in Modern German Literature and Thought"**. Essees pealkirjaga "Goethe ja teaduslik tõde", ütleb Heller: „Goethe teadus ei ole viimase paarisaja aasta jooksul teaduslikku progressi midagi olulist lisanud, see ei ole meil üldse aidanud arendada looduse alistamiseks ja ekspluateerimiseks kasutatavaid tehnoloogiaid, kuid vastuseisus oma kaasaegsele teadusele tõi ta silmapaistva läbinägelikkusega päevavalgele sellesama kriisi ja revolutsiooni juured, milles 20. sajandi teadlased ennast praegu leiavad. Teaduse ajaloos Newtonist Einsteinini mängib teadlane Goethe Tuhkatriinu osa, kes toob esile nii oma rikaste sugulaste edukuse ja hiilguse kui ka nende püüdlustes peituva potentsiaalse hubris’e. Ükskord võib koita veel päev, mil ka see Tuhkatriinu lugu leiab sarnastele muinasjuttudele omase lõpu – kuid tõenäoliselt juhtub see alles siis, kui uus tehnoloogiakirik on jõudnud oma triumfi tippu ning seganud kokku jääkülmadest matemaatilistest abstraktsioonidest ja palavast võimuihast koosneva plahvatusliku massi.“Nende sõnadega juhatasin ma sisse tänase keskustelu, kus minu vestluskaaslasteks olid Mercedes Merimaa ja Toomas Trapido***.Vestluse põhiteemani jõudsime 21. minutil, kui jutt läks Goethe teadusliku meetodi neljale astmele ("Ma olen seda ise tudengitega katsetanud ja see töötab päris huvitavalt," selgitas Toomas):1) täpne ja keskendunud vaatlus (soovitavalt koos joonistamisega);2) kujutlusvõime sisselülitamine;3) uurimisobjekti isiklik tajumine;4) uurimisobjektiga samastumine.Sellise meetodi abil võib loodusuurija jõuda arhetüüpide või ürgvormide tajumise või taipamiseni. Eesmärgiks on saavutada võimalikult sügav maailmataju," jätkas Toomas. Sealt jätkus juttu veel ligi pooleteiseks tunniks. 90. minutil jõudsime klipini, mis sobib hästi keskustelu kokkuvõtteks ("Richard Tarnas: "Meie põhiülesanne on välja kannatada ranguse ja kujutlusvõime vaheline pinge."")****"Kui nüüd valgustus ja romantism – mis kujutavad endast uusaegse tunnetuse päikest ja kuud – liiguvad edasi, siis nad mõjutavad teineteist. Kuna nad avavad inimese teadvusele niivõrd erinevad horisondid, siis suunavad nad uusaega komplekssema tunnetuse poole," räägib Tarnas, "need on ida ja lääs (nagu seda just alguses peamiselt mõisteti) või romantism ja valgustus või ka põhi ja lõuna. Üldisemalt, akadeemilisemas võtmes ütleksin praegu: rangus ja kujutlusvõime – meie ülesanne on see pinge välja kannatada."Sellega võibki saatesõnale punkti panna.Head kuulamist ja vaatamist!H.-----------------------* https://www.youtube.com/watch?v=8zEPIqrBHH4&list=PLhpEK-_b7mfEFluCxjESr94HbNRzRivM1&index=3** https://www.amazon.com/Disinherited-Mind-Essays-Literature-Thought/dp/0156261006/ref=sr_1_1?crid=1ICM73P5RYZMR&dchild=1&keywords=erich+heller&qid=1592584474&sprefix=Erich+Heller%2Caps%2C253&sr=8-1*** https://www.youtube.com/watch?v=015sNyLKyic&list=PLhpEK-_b7mfEjYZ7H7p-TL3bxIdoeLUdB&index=21**** https://www.youtube.com/watch?v=u8qmythWrDs&list=PLhpEK-_b7mfHcnieHphuIr0G_cPk4ssFG&index=2 See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Kas teadsite, et ühel puul võib olla kas või miljon lehte, ent nende hulgas ei ole kahte ühesugust? Aga kas teadsite, et taimede stressist põhjustatud lenduvad ühendid mõjutavad kogu maailma kliimat kõige laiemas skaalas?

Kas teadsite, et ühel puul võib olla kas või miljon lehte, ent nende hulgas ei ole kahte ühesugust? Aga kas teadsite, et taimede stressist põhjustatud lenduvad ühendid mõjutavad kogu maailma kliimat kõige laiemas skaalas?

Peale selle, et Eesti riik ja ka ettevõtted panustavad teadusesse liiga vähe, on nüüd kerkinud ka küsimus, kas valdkondlikud jaotused on õiged ja õiglased.

Peale selle, et Eesti riik ja ka ettevõtted panustavad teadusesse liiga vähe, on nüüd kerkinud ka küsimus, kas valdkondlikud jaotused on õiged ja õiglased.

Vastus küsimusele "Kust sa tead?" kõlab eriti veenvalt, kui sisaldab viidet teadusuuringule. Aga küsime edasi: "Kust teadlane teab?" – ja meid võib tabada üllatus. Uskumatult tihti juhtub, et teadlane kordab kolleegi uuringut, aga saab tulemuseks midagi muud. Maailma teadlased toodavad raske raha eest puhast pahna, mida siis agaralt risti-rästi tsiteerivad. Kuidas teaduse meepotist tõrv välja saada? Kas teadlane teab? Arutelu juht: Priit Ennet Osalejad: Ülo Maiväli - molekulaarbioloog; Kristjan Port - spordibioloog Korraldaja: Eesti Teadusajakirjanike Selts Arutelu toimus 10. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin

Teadlaste lootus suuremale riiklikule rahastusele on lükatud ebamäärasesse tulevikku. Kas see võib tähendada, et käes on aeg teha valikuid, mida rohkem ja mida vähem teaduses arendada, kuidas rahastamist laiendada ja ikka ja jälle küsimus, kuidas koostöö ettevõtjatega paremaks saada?

Teadlaste lootus suuremale riiklikule rahastusele on lükatud ebamäärasesse tulevikku. Kas see võib tähendada, et käes on aeg teha valikuid, mida rohkem ja mida vähem teaduses arendada, kuidas rahastamist laiendada ja ikka ja jälle küsimus, kuidas koostöö ettevõtjatega paremaks saada?

Teadlased korraldavad kolmapäeval hoiatusstreigi, et saata sõnum valitsusele, kes ei täida teaduse rahastamise lepet.

Teadlased korraldavad kolmapäeval hoiatusstreigi, et saata sõnum valitsusele, kes ei täida teaduse rahastamise lepet.

Riigikogu valimiste eel on 25 organisatsiooni liitunud algatusega "Kust sa tead?", mille eesmärk ja soov on nõuda valimiskampaanias kandidaatidelt hoolikalt kaalutud ja põhjendatud argumente. Kuidas seda teha poliitikutega ja kuidas ka laiemalt juurutada ühiskonnas faktipõhist arutelu?

Riigikogu valimiste eel on 25 organisatsiooni liitunud algatusega "Kust sa tead?", mille eesmärk ja soov on nõuda valimiskampaanias kandidaatidelt hoolikalt kaalutud ja põhjendatud argumente. Kuidas seda teha poliitikutega ja kuidas ka laiemalt juurutada ühiskonnas faktipõhist arutelu?

Euoopa Liidus on alanud arutelud järgmise eelarveperioodi rahajaotuste üle. See puudutab ka teadust. Senise programmi Horisont 2020 raames on Eesti teadus-, arendus- ja innovatsiooniprojektid saanud EL-ist rahastust 100 miljoni euro väärtuses. Kas ja mis järgmisel 7-aastasel perioodil muutub ja millised saavad olema Eesti seisukohad?

Euoopa Liidus on alanud arutelud järgmise eelarveperioodi rahajaotuste üle. See puudutab ka teadust. Senise programmi Horisont 2020 raames on Eesti teadus-, arendus- ja innovatsiooniprojektid saanud EL-ist rahastust 100 miljoni euro väärtuses. Kas ja mis järgmisel 7-aastasel perioodil muutub ja millised saavad olema Eesti seisukohad?

Tallinna Tehnikaülikooli teadlased on leidnud närvirakkudest ja neid ühendavatest sünapsitest mehhanismi, mida mõjutades saaks ravida üht harvaesinevat haigust, Pitt-Hopkinsi sündroomi. Sama mehhanismi tundmine võib aga aidata ka palju levinumaid haigusi ravida. Uuringutest räägib professor Tõnis Timmusk (pildil). 

Tallinna Tehnikaülikooli teadlased on leidnud närvirakkudest ja neid ühendavatest sünapsitest mehhanismi, mida mõjutades saaks ravida üht harvaesinevat haigust, Pitt-Hopkinsi sündroomi. Sama mehhanismi tundmine võib aga aidata ka palju levinumaid haigusi ravida. Uuringutest räägib professor Tõnis Timmusk (pildil). 

Kuuleme huvipakkuvamaid helikilde laupäeval Tallinnas toimunud Teadusmarsilt 2018.Presidendilt noore teadlase preemia saanud Leopold Parts räägib oma uuringutest, mis ühendavad arvutiteaduse ja geneetika. Saatejuht on Priit Ennet.

Kuuleme huvipakkuvamaid helikilde laupäeval Tallinnas toimunud Teadusmarsilt 2018.Presidendilt noore teadlase preemia saanud Leopold Parts räägib oma uuringutest, mis ühendavad arvutiteaduse ja geneetika. Saatejuht on Priit Ennet.

Laupäeval tulevad Tallinnas rahumeelsele marsile Eesti teadlased. Avalikkusele soovitakse saata sõnum, et teadus vajab lisaraha. Kuidas on teaduse kesine rahastamine mõjutanud teadlaste positsiooni ühiskonnas? Kas noored soovivad siduda end teadlaseametiga? Kuidas noorteadlased olematu rahaga suudavad ära elada ja kas asjad hakkavad Eestis muutuma?

Laupäeval tulevad Tallinnas rahumeelsele marsile Eesti teadlased. Avalikkusele soovitakse saata sõnum, et teadus vajab lisaraha. Kuidas on teaduse kesine rahastamine mõjutanud teadlaste positsiooni ühiskonnas? Kas noored soovivad siduda end teadlaseametiga? Kuidas noorteadlased olematu rahaga suudavad ära elada ja kas asjad hakkavad Eestis muutuma?

Paljude inimeste kõhus elutsev helikobakter võib kahjustada peale mao ka maksa. Tallinna Tehnikaülikooli aasta noorteadlane, geenitehnoloogia vanemteadur Pirjo Spuul on uurinud, mida see bakter maksarakkudele täpsemalt teeb.Teaduse tähtsusele ja teadlaste rollile tähelepanu tõmbamiseks tulevad teadusesõbrad Tallinnas teadusmarsile. Mis õigupoolest toimub, ja miks, selgitavad korraldajad Els Heinsalu ja Andi Hektor.

Paljude inimeste kõhus elutsev helikobakter võib kahjustada peale mao ka maksa. Tallinna Tehnikaülikooli aasta noorteadlane, geenitehnoloogia vanemteadur Pirjo Spuul on uurinud, mida see bakter maksarakkudele täpsemalt teeb.Teaduse tähtsusele ja teadlaste rollile tähelepanu tõmbamiseks tulevad teadusesõbrad Tallinnas teadusmarsile. Mis õigupoolest toimub, ja miks, selgitavad korraldajad Els Heinsalu ja Andi Hektor.

Eestis tehtud kilpkonnakujuline robot tuvastas Teravmägede külmades ja tumedates fjordivetes suurt elurikkust. Biorobootik Maarja Kruusmaa meenutab polaartalvist ekspeditsiooni ja tutvustab edasisi plaane.Teaduse tuleviku pärast muretsevad noored teadlased soovivad motiveerida poliitikakujundajaid teadusest rohkem hoolima. Algatust tutvustab Eesti Noorte Teaduste Akadeemia president Els Heinsalu.

Eestis tehtud kilpkonnakujuline robot tuvastas Teravmägede külmades ja tumedates fjordivetes suurt elurikkust. Biorobootik Maarja Kruusmaa meenutab polaartalvist ekspeditsiooni ja tutvustab edasisi plaane.Teaduse tuleviku pärast muretsevad noored teadlased soovivad motiveerida poliitikakujundajaid teadusest rohkem hoolima. Algatust tutvustab Eesti Noorte Teaduste Akadeemia president Els Heinsalu.

"Maailma kolme tuhande kõige mõjukama teadlase hulgast leiame koguni 7 Eesti teadlast, sellega oleme postkommunistlike riikide seas 2. kohal. Lisaks on meil ligikaudu 60 teadlast, kes paigutuvad teadustöödele viitamiste poolest maailma vaieldamatu paremiku hulka. Samas on häbiväärne, et teadus on Eestis jätkuvalt alarahastatud," ütleb akadeemik Jüri Allik.Inimese mälu ja käitumist mõjutavatest teguritest, nn. rahvuslikust iseloomust ja stereotüüpidest räägib TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor, akadeemik Jüri Allik "Kajaloodis" kell 12.05. Kaja Kärner küsitleb.

"Maailma kolme tuhande kõige mõjukama teadlase hulgast leiame koguni 7 Eesti teadlast, sellega oleme postkommunistlike riikide seas 2. kohal. Lisaks on meil ligikaudu 60 teadlast, kes paigutuvad teadustöödele viitamiste poolest maailma vaieldamatu paremiku hulka. Samas on häbiväärne, et teadus on Eestis jätkuvalt alarahastatud," ütleb akadeemik Jüri Allik.Inimese mälu ja käitumist mõjutavatest teguritest, nn. rahvuslikust iseloomust ja stereotüüpidest räägib TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor, akadeemik Jüri Allik "Kajaloodis" kell 12.05. Kaja Kärner küsitleb.

Seekord uudistame, kuidas valmistavad paljud vabatahtlikud ette kodutute ja vähkindlustatute traditsioonilist jõulupuud Oleviste kirikus. Räägime teadlase Heli Lukneriga lastekirjanduse keskuse Aasta Rosinaks valitud raamatust „Teaduse ja tehnika esimene lugemik lapsele ehk Füübits“ ning saate lõpuosas kiirustame lennujaama, et teada saada, kuhu soovivad Eesti inimesed lennata talvepuhkust veetma. Saatejuhid on Krista Taim ja Meelis Süld.

Seekord uudistame, kuidas valmistavad paljud vabatahtlikud ette kodutute ja vähkindlustatute traditsioonilist jõulupuud Oleviste kirikus. Räägime teadlase Heli Lukneriga lastekirjanduse keskuse Aasta Rosinaks valitud raamatust „Teaduse ja tehnika esimene lugemik lapsele ehk Füübits“ ning saate lõpuosas kiirustame lennujaama, et teada saada, kuhu soovivad Eesti inimesed lennata talvepuhkust veetma. Saatejuhid on Krista Taim ja Meelis Süld.

Teadlased arutelvad teaduse mõju ja väärtuse üle 14. detsembril teadusfoorumil TeadusEST 2017. Ajame eeljuttu Siret Rutikuga Eesti Teadusagentuurist.Galaktikaparv A2142, samanimelise superparve kesksne kuju, on taevalaotuses üsna eriline tegelane. Teda on lähemalt uurinud Maret Einasto Tartu Observatooriumist.Saksa loodusteadlane Alexander von Humboldt käis kõige muu hulgas kahel tulemuslikul uurimisreisil Lõuna-Ameerikasse. Neist reisidest on Andrea Wulf kirjutanud raamatu "Looduse leiutamine", mida tutvustab teaduskirjanik Tiit Kändler.

Teadlased arutelvad teaduse mõju ja väärtuse üle 14. detsembril teadusfoorumil TeadusEST 2017. Ajame eeljuttu Siret Rutikuga Eesti Teadusagentuurist.Galaktikaparv A2142, samanimelise superparve kesksne kuju, on taevalaotuses üsna eriline tegelane. Teda on lähemalt uurinud Maret Einasto Tartu Observatooriumist.Saksa loodusteadlane Alexander von Humboldt käis kõige muu hulgas kahel tulemuslikul uurimisreisil Lõuna-Ameerikasse. Neist reisidest on Andrea Wulf kirjutanud raamatu "Looduse leiutamine", mida tutvustab teaduskirjanik Tiit Kändler.

Euroopa Liidu juhtstruktuuri Euroopa Komisjoni üks osa on paljudest instituutidest koosnev Teaduse Ühiskeskus (Joint Research Centre ehk JRC), mis loob teaduslikku alust Euroopa poliitikate kujundamiseks. Millise asutusega täpsemalt tegu, selgitab JRC peadirektori asetäitja Maive Rute. Pildil Maive Rute. Foto: Arno Mikkor. Saatejuh on Priit Ennet.

Euroopa Liidu juhtstruktuuri Euroopa Komisjoni üks osa on paljudest instituutidest koosnev Teaduse Ühiskeskus (Joint Research Centre ehk JRC), mis loob teaduslikku alust Euroopa poliitikate kujundamiseks. Millise asutusega täpsemalt tegu, selgitab JRC peadirektori asetäitja Maive Rute. Pildil Maive Rute. Foto: Arno Mikkor. Saatejuh on Priit Ennet.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Tartu Ülikooli ajuteadlane Jaan Aru. Tema kireks on mõista ajutegevust ning ta otsib vastust küsimustele: missuguste printsiipide abil on võimalik aju tööd kirjeldada ning kuidas võiks see teadmine meile kasulik olla? Ta on õppinud Berliini Humboldti Ülikoolis psühholoogiat ning teinud doktorikraadi Frankfurdis Max Plancki Aju-uuringute Instituudis. Jaan on käesoleval aastal välja andnud populaarteadusliku raamatu “Ajust ja arust. Unest, teadvusest, tehisintellektist ja muust.” 2009. aastal ilmus aga tema sulest Talis Bachmanniga kahasse kirjutatud raamat “Tähelepanu ja teadvus”. Teaduse innuka populariseerimise eest on ta pälvinud ka riikliku tunnustuse. Räägime Jaaniga sellest, et aju pole loodud tänapäeva maailma ja informatsiooni-ajastu töötaja ees seisvate uuendusmeelsust nõudvate ülesannete jaoks. Kuna aga ajutegevust ja -olemust muuta ei saa, siis jagab Jaan meile soovitusi, kuidas tööviiside ja töökeskkonna kujundamise kaudu muuta aju efektiivsemaks töövahendiks tänapäeva töömaailmas. "Nii paradoksaalselt kui see ka ei kõla, siis meie aju ei ole loodud mõtlemiseks, meie aju ei ole loodud uute innovatiivsete lahenduste väljatöötmiseks; meie aju on esmajärjekorras siiski kujunenud selleks, et baasvajadused saaksid rahuldatud ja organism jääks keerulistes tingimustes ellu. See, et mõtlemine on midagi olulist või et töötaja peaks oma ülesandeid loova mõtlemise tingimustes täitma, on meie jaoks tähtsale kohale kerkinud alles viimaste sadade aastate jooksul, ja isegi siis vaid vähesele osale inimkonnast. Kuid vaatama sellele on aju uurimistöö andnud meile mõned nipid, kuidas aju efektiivsemalt tööle panna. Me teame uurimistöödest, et head mõtted ja innovatsioon on soodustatud hoopis siis, kui aju nö puhkab ja on lõõgastunud olekus. Ei ole ilmtingimata nii, et mida pikemad on tööpäevad ja mida suurem on surve tähtaegade näol, seda rohkem suurepäraseid ideid ja lahendusi genereeritakse. Ei, psühholoogiast lähtuvalt võime öelda, et siin peab valitsema õige tasakaal. Minu soovitus on, et nendele töötajatele, kes loovad väärtust mõttetööga, peavad juhid tagama nii selle aja, kus töötajad saavad segamatult teha raginaga mõttetööd, kus nad loevad, süvenevad ja arutlevad teemade üle; kui samamoodi ka aja, kus töötajad saavad puhata ja lõõgastuda. Oluline on mõista, et sel ajal, kui me puhkame, võiks lausa öelda, et kui me molutame, toimub tegelikult ajus teadmiste usin ümberkorraldamine. See on tohutult äge asi, mida me aju kohta oleme õppinud. Ta ei passi niisama passiivselt, vaid kui me oleme oma peas idee idanema pannud, midagi süviti uurinud ja sellest aktiivselt mõelnud, siis sellele järgneval puhkehetkel, kui me molutame, teeb aju tegelikult tööd edasi. Need nn molutamise hetked on loovuse seisukohalt väga väga olulised. Kui me millegi peale fokusseeritult mõtleme ja millessegi süveneme, siis me teadlikult üritame oma ajus mõtteid suunata, me üritame teatud teadmisi konstrueerida, kuid meie teadlik mõtlemine on kahjuks üsna piiratud. Kui me nüüd aga laseme sellel teemal korra nö minna, anname ajule puhkust sellest suurest mõttetööst, siis toimub ajus aktiivne töö edasi ning kuna me enam mõttetööd teadlikult ei kontrolli, saab aju kasutada rohkem ressursse ja seetõttu tulla lahenduste peale, mille peale pelgalt mõeldes või teadlikult oma mõtteid suunates poleks olnud võimalik tulla. Niiet otsene järeldus siit ongi see, et tuleb ühelt poolt soodustada, et inimesed ragistaksid kõvasti aju, kuid samas et neil oleks päeva jooksul võimalus ka pausideks.” - Jaan Aru Kuulake ikka …

Teadus ja innovatsioon võiks olla üheks peamiseks Eesti majanduse arengumootoriks. Nii vähemalt räägitakse ning loodetakse. Sellesse panustab päris palju Euroopa Liit. Aga Eesti riigi teadus- ja arendustegevusele tehtavad kulutused olid 2015. aastal napilt alla 1,5 protsendi SKTst, mis on allpool ELi keskmist.Kus on kitsaskohad, mis takistavad teaduse ja ettevõtluse koostööd ja arengut ning millised võimalused on Eestil järgmise eesistujana Euroopa Liidu teaduskulutusi mõjutada?

Teadus ja innovatsioon võiks olla üheks peamiseks Eesti majanduse arengumootoriks. Nii vähemalt räägitakse ning loodetakse. Sellesse panustab päris palju Euroopa Liit. Aga Eesti riigi teadus- ja arendustegevusele tehtavad kulutused olid 2015. aastal napilt alla 1,5 protsendi SKTst, mis on allpool ELi keskmist.Kus on kitsaskohad, mis takistavad teaduse ja ettevõtluse koostööd ja arengut ning millised võimalused on Eestil järgmise eesistujana Euroopa Liidu teaduskulutusi mõjutada?

Tartu teadlaste Tõnu Esko ja Kaija Põhako-Esko Tammelinna kodus avatud kunstinäitusel eksponeeritud Markus Kasemaa piltide seas on ka joonistus, mis sai avaldatud oktoobris ajakirja Nature selle numbri kaanel, milles Mait Metspalu ja teised Eesti teadlased kirjeldasid mitmes artiklis, kuidas inimkond kaugel ajal üle maailma levis. Labor käis näituse avamisel ja ajas kõigi eelnimetatutega juttu. Pererahvaga kõneleme ka nende teadustööst.Aimeajakiri Horisont on nüüd kõige esimesest aastakäigust alates kõigile digitaalselt kättesaadav. Ajame juttu peatoimetaja Ulvar Käärtiga.

Tartu teadlaste Tõnu Esko ja Kaija Põhako-Esko Tammelinna kodus avatud kunstinäitusel eksponeeritud Markus Kasemaa piltide seas on ka joonistus, mis sai avaldatud oktoobris ajakirja Nature selle numbri kaanel, milles Mait Metspalu ja teised Eesti teadlased kirjeldasid mitmes artiklis, kuidas inimkond kaugel ajal üle maailma levis. Labor käis näituse avamisel ja ajas kõigi eelnimetatutega juttu. Pererahvaga kõneleme ka nende teadustööst.Aimeajakiri Horisont on nüüd kõige esimesest aastakäigust alates kõigile digitaalselt kättesaadav. Ajame juttu peatoimetaja Ulvar Käärtiga.

Novembris valiti Tartu Ülikooli usuteaduskonna uueks juhatajaks Urmas Nõmmik. Tema kui usuteadlase põhiliseks uurimisvaldkonnaks on Vana Testamendi poeesia ja tarkuskirjandus, lisaks on ta tegelenud põhjalikult Uku Masingu pärandiga. Saates tuleb juttu Urmas Nõmmikuga Tartu Ülikooli usuteaduskonnast, selle rollist, aga ka usu ja teaduse seostest.Saatejuht on Meelis Süld. Kuula 11. detsembril kell 19.05.

Novembris valiti Tartu Ülikooli usuteaduskonna uueks juhatajaks Urmas Nõmmik. Tema kui usuteadlase põhiliseks uurimisvaldkonnaks on Vana Testamendi poeesia ja tarkuskirjandus, lisaks on ta tegelenud põhjalikult Uku Masingu pärandiga. Saates tuleb juttu Urmas Nõmmikuga Tartu Ülikooli usuteaduskonnast, selle rollist, aga ka usu ja teaduse seostest.Saatejuht on Meelis Süld. Kuula 11. detsembril kell 19.05.

Mis siis, kui suur osa teadustulemustest ei olegi nii õiged, kui teadlased isegi arvavad? Teadlase kommentaaris arutleb Tallinna Ülikooli spordibioloog Kristjan Port (foto: R2) lähemalt teadustulemuste tõepärasuse hindamiseks laialdaselt kasutatava statistilise p-väärtuse levinud väärtõlgenduste üle.Teaduse edenemisele aitaks kaasa, kui nii teaduse tulemused kui ka andmed, mille pinnalt tulemusi saada, oleksid võimalikult avalikud ja kõigile kättesaadavad. Sellest, kuidas Eestis avatud teaduse poliitikat võiks kujundada, ajame juttu Viktor Muuliga Eesti Teadusagentuurist.

Mis siis, kui suur osa teadustulemustest ei olegi nii õiged, kui teadlased isegi arvavad? Teadlase kommentaaris arutleb Tallinna Ülikooli spordibioloog Kristjan Port (foto: R2) lähemalt teadustulemuste tõepärasuse hindamiseks laialdaselt kasutatava statistilise p-väärtuse levinud väärtõlgenduste üle.Teaduse edenemisele aitaks kaasa, kui nii teaduse tulemused kui ka andmed, mille pinnalt tulemusi saada, oleksid võimalikult avalikud ja kõigile kättesaadavad. Sellest, kuidas Eestis avatud teaduse poliitikat võiks kujundada, ajame juttu Viktor Muuliga Eesti Teadusagentuurist.

Raamatust leiab huvitavaid fakte teadusest ja selle uurimisest. Omandatud teadmisi saab proovile panna viktoriinides ja küsimuste-vastuste varamus. Teadusmaailma tundmaõppimiseks ja selles tegutsemiseks annab raamat ka katsete juhiseid ja praktilisi näpunäiteid. See on tänapäevane, köitev ja hariv kogupereteos, mis pakub teadmisi ja põnevat meelelahutust nii lapsele ja noorele kui ka teadushuvilisele täiskasvanule. (Belinda Gallagher. Teaduse fantastiline maailm. Toimetab Küllo Arjakas.)

Teaduse piirid ja viisid. Veenus üle Päikese

Teaduse piirid ja viisid. Veenus üle Päikese