Podcasts about euroopale

Esmaspäeval jahvatasid kohtuveskid erilise hooga ning otsuseid said tunda Vaher ja Heldna, Kracht ja Teder ning Kert Kingo. aga kohtukullilt sai rappida ka Marine Le Pen Prantsusmaal. Hindame ka Isamaa võimaliku keelatud annetuse uurimise mõju ning loeme üle reegleid rikkuvad elektrimopeedid. Loomulikult tunnetame Trumpi tollide mõju Euroopale, maailmale ja Ühendriikidele endale. Saadet veavad Taavi Linnamäe, Liisa Past ja Tõnis Leht.

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all vene kirjaniku Viktor Jerofejevi raamat "Suur Gopnik". Vene rahvas ei ole kunagi euroopalikku koolitust läbinud, isegi türklased ja iraanlased on Jerofejevi arvates Euroopale lähedasemad, märgib Tiido.

Igapühapäevases poliitilises jutusaates "Räägime asjast" räägivad ajast ikka ühed ja ainsad Mart ja Martin Helme, kes arutlevad Ameerika Ühendriikide presidendivalimiste teemal, mis toob kaasa pöördelised sündmused.EKRE esimees Martin Helme räägib lähemalt Ameerika-visiidil nähtust ja kuuldust ning vahendab meeleolusid Washingtonist.Tehakse kokkvõte Trumpi esimestest päevadest presidendina, mil Trump on juba langetatud jõulisi ja sisutihedaid otsuseid, millel on väga suur kaal. Analüüsitakse ka, milline on nende otsuste ja üldse Trumpi ametiaja mõju Eestile ja Euroopale.Saate lõpuosas võetakse telefoni teel ühendust EKRE Tartu linna ringkonna juhi Merike Lumiga, kes tutvustab juba nädala pärast - 2. veebruaril - toimuvat Tartu rahu aastapäevale pühendatud EKRE korraldatavat tõrvikurongkäiku.Eesti otsekohesemaid ja teravamaid poliitilisi vestlussaateid “Räägime asjast” on TRE Raadios ja Ring FM-is eetris pühapäeval kell 11 – 12 ja kordus samal õhtul kell 21 – 22. Samuti saab saadet kuulata Uute Uudiste portaalis ja taskuhäälingu-keskkondades (Spotify, Apple podcasts, Mixcloud).

Eesti aja järgi homme vannutatakse teiseks ametiajaks ametisse USA president Donald Trump. Samal ajal ollakse Euroopas ootusärevad, mida maailma suurjõu president täpsemalt kavatseb ette võtta ning millised mõjud saavad sellel olema Euroopale. Räägime sellest ja mitmel muul teemal Euroopa Parlamendi saadiku ja endise peaministri Jüri Ratasega. Saatejuht on Tarvo Madsen.

Raadiosaates „Räägime asjast“ esimese teemana võetaks otseloomulikult ette Ameerika Ühendriikide presidendi valimised. Mart ja Martin Helme analüüsivad, mida toovad tulemused kaasa nii Eestile kui Euroopale. Teise teemana tehakse ülevaade Eesti meedia valelikkusest ja nädala teises pooles EKRE-le korraldatud vaenulikust infooperatsioonist. Saate lõpetab valimisõigust piirav põhiseaduse muutmise algatus. Saatejuhid selgitavad, miks sotside plaan teeb olukorra palju halvemaks ning missugune on EKRE eesmärk.

Maailmas on ärevad ajad, sest käimas on mitu sõda ning viimasel ajal on aina suurem oht ka suurenevaks konfliktiks Lähis-Idas. Samuti valmistavad Euroopale muret Ungari ja veel mõni riik, kes ujuvad üldisele voolule vastu. Postimehe otsestuudios on Euroopa Parlamendi saadik Urmas Paet. Saatejuht on Tarvo Madsen.

Mida me ootame jalgpalliaastalt 2024? Toome lauda ühe soovi Eesti ja ühe Euroopa jalgpalli tarbeks. Täpsemalt: kodune jalgpall vajaks juhtrolli pädevat väliseksperti, näiteks ametinimetusega koondiste tehniline direktor, ja Vana Maailm just sellist suvist EM-finaalturniiri, mis aitaks taastada usu rahu- ja rõõmsameelse maailma toimimisse. Panustamisrubriigis on luubi all paf.ee koefitsiendid. Vutikohtu saatejuhid on Ott Järvela (Soccernet.ee) ja Andres Vaher (Õhtuleht).

Kuna laupäeval toimub Euroopa rohelise pealinna pidulik avatseremoonia, vaatame "Ilmaparandaja" saates eeloleva aasta programmile ja eesmärkidele otsa ja stuudios on sel korral Euroopa rohelise pealinna juhataja Krista Kampus. Saatejuht on Rein Pärn.

Kuulet uuesta visuunista joka meinaa tehhä suomen Lapin elinkeinoelämästä/näringslivistä eessäkävijän koko Euroopale miljöö-muutoksessa. Luulaja Hokkin miesten-laaki alkaa heän jahtia SM-kultaa kohti ja pelaja Juhani Tyrväinen oon kyllä innokas päästä käynthiin. Kohtaama kans painijan Tomas Johanssonin joka oon kuukauen prufili Meänraatiossa ja kuulet mitä hään hunteeraa pitkästä kariääristä jossa hänen suuriin vastustaja oli lekentaarinen Alexander Karelin.

Mõne aja eest istusid Keiu ja Martin sommeljeede pimedegustatsioonil ning püüdsid aru saada, millisest toorainest on valmistatud nende ees olevas pokaalis loksuv kodumaine vein. Ja loomulikult, et kes seda peent ja maitsekat jooki võiks valmistada? “Viinamarjast,” tegi meeskond Vala välja! ülienesekindla pakkumise. Vale! Õige vastus oli kasemahl ja veinitootjaks Ulge Talu. Loomulikult teevad sellised avastused joogisaate tegijad uudishimulikuks ja seetõttu kutsusime talu veinimeistri Jorma Küti üsna kiirelt endale ka külla. Selgus, et kasest võetav mahl pole kaugeltki ainus veider tooraine, millest Ulges veini valmistatakse. Külla tuli Jorma otse Jõgevamaalt ja mõistagi koos juba meie seas kuulsaks saanud veinidega. Ulge talu peremees ja Jorma isa Aivar ostis 2010. aastal oma esimese veinikääritamisnõu ja hakkas kodus veinitegemisega tasapisi katsetama. Põhjuse selliseks avantüüriks pakkus talu põhitegevus, milleks on marjade-puuviljade kasvatamine. Kuigi Ulge talu kohta on andmeid juba aastast 1805, siis veinivalmistamine on vaid viimaste aastate rõõm. Ulge veinide valikus on kasemahlast vahuveini kõrval pakkumisel veel rabarberi mullivein ja ebaküdoonia vahuvein. Lisaks on pandud pudelisse äärmiselt omanäoline kõrvitsavein ja pigem klassikalisemate kombinatsioonide hulka kuuluv maasikas-aroonia punavein. Muide, Ulge ei pea oma veine mingisuguseks ainult eestlastele mõeldud rõõmuks, vastupidi, nende pilk on pööratud juba Lääne-Euroopale. Mitte ainult sõnades, vaid läbirääkimised käivad juba mitme sealse restoraniga, et erilised veinid joogikaarti saada. Tulevikuplaanidest ja sellest, kuidas Jorma kaasa haaratud veinid tegelikult mekivad juba saates. Saadet juhtisid Keiu Virro, Martin Hanson ja Liisa Tagel. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka Facebookis ja Instagramis.

Vaba Sõna stuudios räägivad Ukraina sõjast Riigikogu väliskomisjoni liige Ruuben Kaalep ja saatejuht Anti Poolamets. "Ukraina rahvusluse tõusulaine on tugev ning isamaa-armastus annab ukrainlastele võimsa kaitsetahte," tõdevad nad. Kaalep ja Poolamets osutavad, et Euroopa sõltuvus Venemaa naftast ja gaasist on andnud aastaid Putini sõjamasinale hoogu ja enesekindlust. "Euroopa riikidel ei enam võimalik silmakirjaliku energiapoliitikaga jätkata ning eriti kehtib see Saksamaa kohta, kus on Angela Merkeli võimuoleku ajal blokeeritud kõik alternatiivid vene gaasile. Eesti peab ka omalt poolt tegema kõik vajalikud investeeringud, et asendada vene gaasi tarbimine teiste energiaallikatega. Veeldatud maagaasi terminali ehitamisest Soome kasuks loobumine  Taavi Rõivase valitsuse ajal maksab meile täna valusalt kätte. Energiapoliitika muutmine on tõeline test, kas suudetakse väärtuspõhist poliitikat ellu viia, või tegutsetakse raha-ei-haise-põhimõttel edasi."

Täna saates: - Ukrainas toimuva mõju Euroopale ja Eestile, - Tartu ülikooli keeld Vene tudengitele, - kütuse hinnad üle kahe euro, - enneolematu hulk pagulasi Eestis, - Isamaa väljavisatud.

Putini režiim on alustanud rünnakut demokraatliku maailma vastu. Venemaa jõhkra Ukraina-vastase agressiooni mõjusid Eestile, Euroopale ja maailmale analüüsivad Kaspar Oja, Külli Taro ja Tõnis Leht.

Eesti välisluure looja ja kauaaegne diplomaat Ants Frosch analüüsib poliitilist kriisi, mis on kujunenud Ukraina – Venemaa piiril Donbassis ja Valgevene-Poola piiril ning seda millist mõju võivad sündmused avaldada Euroopale, sealhulgas Eestile.

Kriis pole veel läbi. Seni on see toonud Euroopale keerulisima aja pärast II maailmasõda, palju kriitikat ja rahulolematust. Ühiskonnad on suletud, majanduslangus seninägematu. Aga on ka edulugusid, meditsiinitöötajad on teinud vapustavat tööd. Samuti õpetajad. IT-sektor on pakkunud välja kiireid lahendusi elu ümberkorraldamiseks. Rahvusvahelises koostöös tehti vaktsiini väljatöötamise kiiruse maailmarekord. Taas on saanud Euroopas selgeks, et üheskoos leitakse paremad lahendused kui igaüks ainult enda eest välja olles. Kriisid on selleks, et neist õppida. Arutame selle üle, milliseid muutusi Euroopa vajab. Eestlased leiavad, et tervishoid on olulisim teema nii Euroopas kui ka Eestis. Kas see on valdkond, kus sooviksime Euroopast rohkem tuge? Mida tuleb teha kriisist väljumiseks nii, et Euroopa oleks tulevikus konkurentsivõimelisem, suudaks ohjata kliimamuutusi ja käia kaasas digitaalse arenguga? Arutelujuht: Johannes Tralla (ERR) Osalejad: Kersti Kaljulaid (EV president), Triin Hertman (Grünfin asutaja), Henrik Hololei (Euroopa Komisjoni Liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor), Maarja Kruusmaa (TalTechi teadusprorektor), Sten Tamkivi (ettevõtja ja investor). Arutelu korraldaja: Euroopa Komisjoni esindus Eestis

Afganistanis toimuv toob enesega kardetavasti kaasa humanitaarse kriisi ning rändesurve ka Euroopale. Mis on Euroopa Parlamendi võimalused ja roll kriisi ennetamisel ja ohjamisel?

Postimehe otsesaates olid Euroopa Parlamendi liikmed Urmas Paet (Reformierakond) ja Riho Terras (Isamaa). Teemaks Afganistani riigipööre ja sellest tulenevalt võimalik rändesurve Euroopale. Saatejuht on Toomas Kask.

Kui palju me sööme kala ning kuidas Euroopale järele jõuda? Mida tahavad 11 riigi põllumehed ja teadlased teha elurikkuse suurendamiseks? Kellel ning milleks on mõtet taotleda taluarhitektuuri toetust? Kuidas saada tänavuse aasta toidupiirkonna tiitel ja milline võiks olla vastlapäeva puder? Küsib Madis Ligi.

Kui palju me sööme kala ning kuidas Euroopale järele jõuda? Mida tahavad 11 riigi põllumehed ja teadlased teha elurikkuse suurendamiseks? Kellel ning milleks on mõtet taotleda taluarhitektuuri toetust? Kuidas saada tänavuse aasta toidupiirkonna tiitel ja milline võiks olla vastlapäeva puder? Küsib Madis Ligi.

Kui palju me sööme kala ning kuidas Euroopale järele jõuda? Mida tahavad 11 riigi põllumehed ja teadlased teha elurikkuse suurendamiseks? Kellel ning milleks on mõtet taotleda taluarhitektuuri toetust? Kuidas saada tänavuse aasta toidupiirkonna tiitel ja milline võiks olla vastlapäeva puder? Küsib Madis Ligi.

Tänase saate külaline Mario Matvei armastab reisida kämperis – väiksemas kaubikus, kuhu on ta voodi sisse ehitanud. See on magamiseks sobiv, kuid suuremaid mugavusi (näiteks tualett ja pesemisvõimalus) ei ole. Mario leiab, et asju koguda võib küll tahta, kuid tegelikult neid vaja ei ole. Niisiis armastab tema minimalistlikku elustiili – näiteks sõidab vahepeal kodu juurest metsa jõe äärde ning veedab öö seal. Mario kiidab sellise elustiili ühe plussina spontaansust, aga ka odavust. Nimelt saab ta ööbida imeliste vaadetega kohtades, kuid ei maksa selle eest sentigi. Muide, Mario on kämperiga isegi ööbinud Tallinna ja Helsingi kesklinnas. Kui siiani on jäänud Mario kämperiga pigem Baltikumi piiresse (ja põgusalt kiiganud Poolat), siis tulevikuunistused on suured – ta tahaks niiviisi Euroopale tiiru peale teha!

Kui vaadata, millist laastamistööd teeb koroonaviirus läänemaailmas, võib vaid eeldada, millist määratut kahju põhjustab epideemia meie külje all, väga-väga palju vaesemas Aafrikas. Mandril, kus peale kaupade tuleb Euroopale ka üks suurimaid migratsioonisurveid. See kõik on tõsi, kuid... Mondo Ida-Aafrika spetsialist Siisi Saetalu räägib Krister Parisele, et tegelikult on just Aafrikal laialdaselt kogemusi epideemiatega, mis Euroopal puuduvad. Aafrika riigid lõid uksed kinni juba esimeste ohumärkide peale. Ning näiteks ugandalased on jahmunud, nähes, kuidas Euroopas inimesed kasvõi kaitsemaskide pärast võitlevad. Kuulake põnevat ülevaadet, mis meeleoludega Sahara-alune Aafrika pandeemiat vastu võtab. Ja olge valmis meeldivateks üllatusteks.

Enelin Paas on full-stack turundaja. Viimase viie aasta jooksul on ta külastanud rohkem kui 40. erinevat riiki, pakkudes samal ajal ettevõtetele B2B ja B2C turundus- ja müügiteenuseid. Tema kliendid paiknevad lisaks Euroopale maailma eri otstes nagu näiteks Wall Street ja Sydney. Intervjuu on salvestatud Tartus Startup Day-l 2020. 

Enelin Paas on full-stack turundaja. Viimase viie aasta jooksul on ta külastanud rohkem kui 40. erinevat riiki, pakkudes samal ajal ettevõtetele B2B ja B2C turundus- ja müügiteenuseid. Tema kliendid paiknevad lisaks Euroopale maailma eri otstes nagu näiteks Wall Street ja Sydney. Intervjuu on salvestatud Tartus Startup Day-l 2020.

.06.2018 Varbusel arutlesid Igor Gräzin, Indrek Tarand, Ivari Padar, Urmas Paet, Martin Mölder Õhus on tunda muutusi. Majanduskriis ja põgenikekriis on jätnud Euroopale oma jälje: Ühendkuningriigid on väljas; probleeme valmistavad Kreeka, Itaalia, Ungari, Poola ja mõned teised riigid. Kas Euroopa Liit on koost lagunemas või on tegemist normaalse poliitikaga? Kus me võiks seda rada pidi edasi minnes 10 aasta pärast olla?

Brexit oli šokk nii Suurbritanniale kui ülejäänud Euroopale. Mida Brexiti järgne nädala kaasa tõi ja millised võiksid olla edasised arengud selle üle arutlevad Nädala Tegija saates Klen Jäärats, Maris Lauri ja Urmas Paet. Saatejuht on Ulla Länts. (Ulla Länts.)

Tänane Poliitikaguru saade keskendub Brexitile! Millised on pollide seisud? Kes toetavad lahkumist ja kes jäämist? Mis on argumendid poolt ja vastu? Mida Brexit tähendaks Euroopale ja Eestile? Kuidas Brexit üldse toimuks? Lisame näpuotsaga ka Eesti teemasid. Stuudios Poliitika.guru toimetajad Tõnis Leht, Keit Kasemets ja Andreas Kaju.

Peterburi linn Soome lahe idasopis on üle 300 aasta vana. Üle 300 aasta on Peterburi meelitanud eestlasi tööle ja õppima. Peterburi rolli Eesti rahvusliku kultuuri arengule ja omariiklusele on raske üle hinnata. Esimeses saates eestlastest Peterburis räägib Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Raimo Pullat Peterburi mõjust Euroopale ja Eestile.

Peterburi linn Soome lahe idasopis on üle 300 aasta vana. Üle 300 aasta on Peterburi meelitanud eestlasi tööle ja õppima. Peterburi rolli Eesti rahvusliku kultuuri arengule ja omariiklusele on raske üle hinnata. Esimeses saates eestlastest Peterburis räägib Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Raimo Pullat Peterburi mõjust Euroopale ja Eestile.

Lähme koos kuulajatega Marimaale meie sugulaste – maride juurde. Marid on ärksad ja temperamentsed soomeugrilased kelle rohelise mõtteviisi ja respekti looduse vastu võib eeskujuks tuua kogu Euroopale. Saates teeme juttu nii loodusrituaalidest, järve põhja vajunud küladest kui ka puhastavast allikaveest. (Kadri Valner.)