POPULARITY
Hei hopsti! Siin on episood mida tükk aega tagasi lubasin. Räägin täpsemalt kuidas oli Iraagis käia ja seal sõjaväebaasis esineda. Ühtlasi igasugu muidu jutte.
Kuigi naiste õigustest räägitakse aina rohkem, polnud 2024. aasta üleilmsed arengud selles vallas sugugi nii eesrindlikud. Näiteks toob Equal Measures 2030 välja, et 2019-2022 tegid ligi 40% riikidest soolises võrdõiguslikkuses taandarengu või stagneerusid selles vallas. Ka möödunud aasta jooksul toimus mitmeid poliitilisi arenguid naiste õiguste vallas. Naistepäevale pühendatud saates tuleb juttu naiste õiguste arengutest kodus ja võõrsil, muuhulgas vaadeldakse sellealast olukorda Iraagis, Afganistanis ning USAs. Samuti tuleb juttu naistevastaste narratiivide mõjust USA ja Venemaa poliitilisel areenil. Saates arutlevad Patricia ja Annabel, saatejuht on Aet. Episoodi lõikas kokku Annmari.Head kuulamist!
Selle aasta viimane Sõdurilehe podcast jõuab kuulajateni Iraagist. Jätkuvalt eelmisele Sõdurilehe podcasti episoodile, oleme külas Põhja-Iraagis, Arbilis USA juhitaval välisoperatsioonil Inherent Resolve teenival Eesti kontingendil. Selles episoodis uurime kuidas on kaitseväelaste osalemine sellel operatsioonil kasulik Eesti julgeolekule. Kuidas sujub koostöö liitlastega ning missuguseid kogemusi on võimalik välisoperatasioonil omandada? Head kuulamist ja ilusat vana-aasta lõppu!
Tänane Sõdurilehe podcast on eriline, sest see jõuab kuulajateni Iraagist. Sõdurilehe podcast läks jõuludeks külla Põhja-Iraaki, Erbili välisoperatsioonil teenivale Eesti kontingendile. Uurime kuidas elu siin kaitseväelastel välja näeb. Selles podcasti episoodis saad teada missugune on Iraagi Kurdistan ja kus asub Erbil? Milliseid väljakutseid seab sealne ilmastik ja maastik? Kuidas on korraldatud Eesti sõdurite eluolu? Head kuulamist ning rahulikku jõuluaega!
Fookuses on aastaid sõja küüsis vaevelnud Iraak, kus tärkamas uus poliitiline opositsioon. Sektidel ja etnilistel erinevustel põhinev riigikorraldus on muutumas. Lisaks heidetakse pilk Kremli ideoloogia peamistele sammastele. Saadet juhib Peeter Raudsik.
Eri riigid, isegi Eesti, soovitavad oma kodanikel Ukrainast lahkuda. Kui peaks puhkema tõesti sõda, on soovitus igati mõistlik. Kas aga tasub Ameerika luuret usaldada? EPL välistoimetuse reporter Mari-Liis Truusööt on käinud viimastel nädalatel mitmetel ametlikel ja mitteametlikel briifingutel ning kirjeldas üht sealset kohtumist: „Üks diplomaat ütles mulle väga ilusasti, et mis oleks alternatiiv? Muidugi on küsitavusi, kui mõelda ajaloo, Iraagi peale. Aga kas siis usume seda, mis tuleb Kremlist?“ Eks lähipäevad võivad tuua sündmuste arengus selgust. RusDelfi korrespondent Roman Starapopov, kes äsja sealseid kaevikuid külastas, ütleb aga, et sõduritele teeb muret hoopis muu. Kõigepealt see, et nad on sunnitud täitma Minski kokkuleppeid ja ei tohi põhimõtteliselt vastaspoolelt tulevale tulele vastata. Ja siis ebakindlus tagala suhtes: „Nad pole üldse rahul president Volodõmõr Zelenskõiga. Kuulsin seda palju ning valjult. Nad lausa ropendavad. Aga muidu nad ootavad. Kui Putin midagi otsustab ja tuleb sõda, siis tuleb.“ Mida aga arvata antud juhul Euroopa heidutusest? Kui saata Ukrainasse Javeline, kas see tähendab veidi ka küünilist arvestust, et üks ukrainlaste poolt puruks lastud Vene tank on üks vähem meie vastu? „See on minu isiklik seisukoht küll,“ sõnab välistoimetuse juhataja Kaarel Kressa. Tema sõnul annab võiks anda aga ukrainlastele kindlustunnet, et erinevalt 2014. aastast suhtlevad lääneriigid nii nendega kui omavahel märksa ühtsemalt. Saates arutame veel: Miks meid hirmutab sõda Ukrainas? Kas selle pärast, et ta on meile piisavalt lähedal (sest suuri sõdu kaugemal nagu Iraagis pole me ju väga peljanud)? Mida teeb selline pingeseisund isegi ilma sõja puhkemiseta Ukraina majandusega? (Vihjeks – Euroopa abi on köömes sealt põgenenud kapitali kõrval). Kui ühtne on üldse Eesti avalikkus? Ennekõike pidades silmas venekeelset elanikkonda… Kuulake Krister Parise „Erisaadet“ siit!
Täna olen hubasesse Workland kontorisse külla kutsunud naise, keda on ajakirjanduses nimetatud kartmatuks naiseks. Ei ole ta kartnud rindekorrespondendina Iraagis töötamist ega ka Vladimir Putinit. Tõenäoliselt kohtud temaga pea igal õhtul kell 21.00 ETV vahendusel, sest see kartmatu naine on "Aktuaalse Kaamera" ankur Astrid Kannel. Tänases saates: Kuidas kujunes Astridist just selline julge naine nagu ta täna on? Kuidas toime tulla olukorras ja riigis, kus sa sõnagi keelt ei oska? Miks on nii oluline julgeda olla mina ise? Piilume AK kaadrite taha Lisaks kuula Astridi soovitusi kuidas ennast kaamera ees enesekindlamalt tunda ja saa teada kas väike konjak närvide rahustamiseks on see müüt või tõde? Huvitavat kuulamist! Minu teenuste ja koolitustega saad tutvuda:www.kerdu.eu
Tänase saate külaline Reena Siimer abiellus iraaklasega ning kolis mõneks ajaks Iraaki Kurdistani piirkonda elama. Kuigi meedias kujutatakse Iraaki tõeliselt ohtliku kohana, siis Reena igapäevases elus ohtu ei tajunud. Samas on lood, mida ta saates vestab, mõnevõrra mõtlema panevad… näiteks räägib Reena, et tema kodulinnas plahvatasid vaid mõned (!) pommid ning enne asutuste territooriumile minekut vaadati alati autode alumine osa peegliga üle, et seal poleks lõhkekeha. Kui uurida, kuidas sealmail valgesse naisterahvasse suhtuti, vastab Reena esimesena, et pilte taheti teha. Üldiselt probleeme polnud, kuid loomulikult tuli kanda sündsamaid rõivaid kui Eestis. Saatekülaline muigab, et kui ta pani rätiku pähe (milleks ta kohustatud tegelikult polnud), muutusid turul hinnad alati odavamaks. Iraagis on nii, et koduseinte vahel on võim naise käes – seega ei saa kuidagi öelda, et naised on islami usus väga alla surutud. Kui õrnema soo esindajad soovivad, võivad nad ka tööl käia. Saates on veel juttu sellest, kuidas täiskasvanud mehed kardavad kassipoegi, ramadaanist, inimeste külalislahkusest ja palju muud. Vestlust juhib Liina Metsküla.
Rahvusringhäälingu Moskva korrespondent Anton Aleksejev naasis otse Mordorist. Vähe välisajakirjanikke pääseb praegu Aljaksandr Lukašenka kuningriiki. Kui sa pole just Iraagist. Aleksejevi kirjeldusel on Valgevene pealinn praegu otsekui üks konserv. Raske isegi ette kujutada, et aasta tagasi oli tänavad täitunud sadade tuhandete inimeste ja nende vastu kogu oma arsenali kasutavate OMON-i võitlejatega. Küll aga jäid tema hiljutisest reportaažist „Aktuaalsele kaamerale“ silma üksnes araabia keelt rääkivad inimesed, kes kõnelesid oma tagakiusamisest Iraagis. Umbes samasuguseid inimesi on jõudnud hiljuti tuhandete kaupa ka Valgevene piiridele oma läänenaabritega. Läbiränne Valgevenest algas pärast seda, kui Euroopa Liit kehtestas Ryanairi lennuki kaaperdamise ja seal viibinud ajakirjaniku Raman Prataševitši vahistamise eest Minskile sanktsioonid. „See on natuke imelik turism. Tuled ja hotellist väljas ei käi,“ kirjeldas Aleksejev oma kokkupuuteid. „Hotell Planeta näiteks, kus me koos kunagi olime, on selliseid „turiste“ täis. Neid on tõesti Minskis palju.“ Aleksejev kirjeldas, et tema nägi, kuidas „turiste“ koordineeris araabia päritolu koordinaator, kes erinevalt oma klientidest rääkis paljusid võõrkeeli. Üldse on tal mulje, et Valgevene võimud mitte niivõrd ei organiseeri põgenike tulekut Euroopasse, kui on avanud selleks kanali, kus omakorda tegutsevad juba professionaalsed inimsmugeldajad. „Smugeldajad ei ole Valgevene võimuorganid, tšinovnikud. Nad on samad araablased, see on tõesti rahvusvaheline maffia,“ kirjeldas ta. „Nad tulevad, ostavad lennujaamas viisa. Ametlik hind on tuhat dollarit, mille sees on hotell, ööbimine hotellis ja Valgevene viisa. Kui on hotellis broneering, saab viisa lennujaamast.“ Saates veel Millised atmosfääris elavad praegu need, kes Lukašenka vastu sõna võtsid? Miks kirjutavad opositsionäärid armuandmispalveid ja kas see ka aitab? Mis sõnumi saatis välja ühisõppus Venemaaga Zapad 2021? Kui palju on Venemaa õppinud duumavalimiste näitel Valgevenelt valimistulemuste manipuleerimisel? Kuula Krister Parise „erisaadet“ Anton Aleksejeviga siit!
Hübriidsõda. Inimesed kui relv. Illegaalsed immigrandid. Okastraat. Lugedes kirjeldusi Valgevene piiril kujunenud pagulaskriisist kipub inimlik pool kergelt ununema. Mitu tuhat neist jõudis Leetu. Küllap Valgevene võimude teadliku tegevuse tulemusena. Sajad on aga Valgevene piiridel naabermaadega lõksu surutud. Ei pääse edasi, ega ka tagasi, sest Valgevene ei luba. Kui mitu ööd oleksite teie praeguste ilmadega valmis veetma telgis kõige elementaarsemategi vahenditeta? Kuid talv läheneb. Eesti pagulasabi juhatuse liige Anu Viltrop märgib, et riigid rikuvad sel kombel mitmeid ise endale võetud kohustusi. Näiteks on põgenike taoline tagasitõrjumine täiesti lubamatu. Pealegi näitab statistika, et meil peaks olema kohustus ligi pooltele neile asüüli anda. Seda enam, et nende seas on ka Lukašenka režiimi eest põgenevaid Valgevene kodanikke. „Leedus on üle 2800 inimese Iraagis. Kui vaadata näiteks 2020. aasta andmeid, siis üle 40% iraaklastest, kes Euroopas varjupaigataotluse esitasid, selle kaitse ka said,“ toob ta näitena. „Piirilaagrites ootab oma saatust ka üle 80 afgaani ja pole väga vaielda, et Afganistan on koht, kuhu oleks praegu väga turvaline minna.“ Lisaks said mullu kaitse üle 80% Euroopasse jõudnud süürlastest. Saates veel Mis pani suurt hulka eestlasi piirile jäänud põgenikke abistama? Mida ütleb rahvusvaheline õigus näiteks Leedu katsete kohta asüüliprotsessi lühendada ja põgenikke kiirkorras tagasi saata? Kui palju inimlikkust on üldse jäänud debatti rände üle? Kuula Krister Parise „Erisaadet“ Anu Viltropiga siit!
Pärast Valgevene piraatlusakti Ryanairi lennuki kallal juhtis Venemaa välisministeerium tähelepanu, et väga sarnasel kombel püüdsid lääneriigid saada enda kätte vilepuhuja Edward Snowdenit. Venelased polnud ainukesed, kes tõstatasid küsimuse lääne topeltstandarditest. Riigikogu väliskomisjoni liige Oudekki Loone tõstis esile, et Snowdeni kinninabimiseks veensid Ameerika Ühendriigid Prantsusmaad, Hispaaniat, Portugali ning Itaaliat sulgema oma õhuruumi Boliivia presidendi Evo Moralese lennukile, mis oli startinud Venemaalt. Viini maanduma sunnitud lennuk otsiti läbi (Snowdenit pardal polnud). „See oli riigipea lend, mis on eriti kõrge diplomaatilise puutumatusega,“ rõhutas Loone. „Kui Snowden oleks kinni võetud, oleks ta viidud Ühendriikidesse, kus temaga kes teab mis juhtunuks. Guantanamot me kõik teame.“ „Erisaates“ Krister Parisega meenutas Loone veel mitmeid juhtumeid, kus lennutransporti on poliitilistel põhjustel takistatud – ehk jutt „pretsedenditust“ käitumisest Valgevene poolt on selgelt üle pingutatud. Kas on aga sellele vaatamata õigustatud ning piisavad praegused Euroopa Liidu sanktsioonid Valgevene vastu? Kas nad suudavad tuua kaasa muutusi? „Kas see oli hea relv ristisõdijatele?“ küsis Loone vastu. „Mis puutub režiimimuutust või valitsuse muutust Valgevenes, siis see on valgevenelaste enda asi. Kui me väljastpoolt seda teeme, siis see on okupatsioon.“ Loone oli kriitiline ka Valgevene lendude piiramise suunal: „Me just nägime, kuidas üks lennuk tiirutas ning tal ei õnnestunud Hispaaniasse minna. Selle tulemus on, et Euroopa ja Valgevene inimesed suhtlevad vähem. See on signaal valgevenelastele, et „me ei taha teiega rääkida, rääkige venelastega““. Lähemalt kuulete saates, kus veel: Kui kaitstud on üldse inimesed võõral territooriumil? Praegu teame ennekõike Vene operatsioone, olgu Skripalid või inimröövid Ukrainast või tšetšeeni likvideerimine Berliinis jne. Aga teisalt tuleb kohe meelde ka Öcalani nabimine Keenias või Eichmanni röövimine Argentinas. Aga miks mitte ka bin Ladeni tapmine Pakistanis või Soleimani tapmine Iraagis. Miks laseme oma valitsustel nõnda karistamatult toimida? Või meid näiteks sõtta valetada nagu Iraagis? Kui me räägime väärtuspõhisest poliitikast, siis klassikaline dilemma, et kas tohime ohverdada majandushuve väärtuste nimel - on see üldse õige küsimus? Kuula „Erisaadet“ pikemalt siit!
Aastaid Iraagis töötanud julgeolekuekspert ja kaitseliitlaste koolitaja Andrei Ambros räägib olukorrast Lähis-Idas.https://uueduudised.eehttps://www.facebook.com/uueduudised
Tänase saate külaline Paul Post käis hiljuti Iraagis (täpsemalt Kurdistanis - piirkonnas, mis on end iseseisvaks kuulutanud) ning külastas ka erinevaid põgenikelaagreid. Kuna meediast võib pidevalt lugeda selle kohta, et Iraagis toimub terrorirünnakuid, on kindlasti üks põletavamaid küsimusi, kui ohtlik seal ikkagi on. Paul, kes muide viibis ühest ISISe linnast mõnekümne kilomeetri kaugusel, vastab sellele üsna põhjalikult. Samuti jutustab ta, mis ehmatas teda Iraagis kõige rohkem, mida tähendab kaotatud generatsioon, miks on mäed kohalike ainukesed sõbrad, kui jube on elu põgenikelaagris ja palju muud.
Teemad tänases Poliitikaguru saates: Presidendi ametihüvede üle käivast. 2 nädalat on USA presidendivalimisteni. Süürias ja Iraagis on ISISe vastane strateegia vilja kandmas, aga rahu on kaugemal, kui kunagi varem. Vaatame tagasisidet eelmise nädala Rail Balticu teemadele.
Külas on Türgis elav eestlanna Hille Hanso, kes Eesti sõltumatu abiorganisatsiooni Mondo vaatlejana on käinud põgenikelaagris mitte ainult Türgis, vaid ka Jordaanias ja Iraagis. Tema tähelepanekuid humanitaar- ja arenguabiorganisatsioonide tegevusest täiendab teine saatekülaline dr. Raido Paasma, kes arstina katastroofipiirkondades on teinud koostööd rahvusvaheliselt tunnustatud heategevusliku abiorganisatsiooniga Piirideta arstid. Kahe eestlase vahetuid kogemusi kuulete 6. jaanuaril kell 14.05, kordusena kell 19.05. Saatejuht on Kaja Kärner.
Külas on Türgis elav eestlanna Hille Hanso, kes Eesti sõltumatu abiorganisatsiooni Mondo vaatlejana on käinud põgenikelaagris mitte ainult Türgis, vaid ka Jordaanias ja Iraagis. Tema tähelepanekuid humanitaar- ja arenguabiorganisatsioonide tegevusest täiendab teine saatekülaline dr. Raido Paasma, kes arstina katastroofipiirkondades on teinud koostööd rahvusvaheliselt tunnustatud heategevusliku abiorganisatsiooniga Piirideta arstid. Kahe eestlase vahetuid kogemusi kuulete 6. jaanuaril kell 14.05, kordusena kell 19.05. Saatejuht on Kaja Kärner.
Priit Kongo räägib, kuidas Eesti firma aitab Lähis-Idas ellu viia tiigrihüpet. Uurime tarkvara lahendusi pakkuva firma juhi käest, kuidas on läinud kohtute infosüsteemi rakendamine Iraagis ning miks on tarkvara firma jaoks Lähis-Ida artaktiivne koostööpartner.Kuula 31. juulil kell 10.05. Saatejuht on Ave Häkli.
Ajaleht Äripäev avaldas hiljuti artikli, mis rääkis enesetappudest Afganistanis ja Iraagis käinud Eesti sõdurite hulgas. Pressiklubi arutleb selle üle, kui ohtlik on sõjaveterane varitsev posttraumaatiline stressihäire. Stuudios on Äripäeva ajakirjanik Katariina Krjutškova, eruohvitser ja kirjanik Leo Kunnas ning kaitseministeeriumi ametnik Andres Siplane. (Andrus Karnau.)