Podcasts about berliinis

Laupäevahommk Berliinis, mis juba aastakümneid tõmbab maailma, ka Eesti kunstnikke. Koduks peab Berliini ka dirigent Mihhail Gerts. Baltisakslased mõtlevad, mida oma pärandiga teha.

Uus poliitikahooaeg Euroopas. Sügishooaja algus Berliinis. Neeme Raud. Siin on kohal. Laupäeval kella 10-12ni.

Tänases saates heidame pilgu peagi Berliinis algaval IFA tehnikamessil näidatavatele uutele nutikatele kodumasinatele. Räägime sellest, millises seisus on mobiiliga e-hääletamine ning jagame muljeid Samsungi suure volditava telefoni ning ratastel nutiseadme ehk Hyundai uusima elektriauto kohta.   Saate teemad: • 06:09 Peatselt algaval IFA-l näeme uusi nutikodu seadmeid  • 00:51 Kas järgmistel valimistel saame hääletada telefoniga? • 18:09 Samsungi Galaxy Fold 5 on eelmisest parem volditav telefon, aga kellele? • 33:10 Hyundai Ionic 6 on üllatusi täis elektriauto Saadet juhivad Hans Lõugas, Glen Pilvre ja Meelis Väljamäe.

Laupäevahommik Berliinis, kus viimane kodu oli Rudolf Tobiasel, kelle 150. sünniaastapäeva tähistamiseks algavad sel nädalavahetusel Hiiumaaal Eesti Muusika Pidupäevad. Neeme Raud. Siin. Laupäeval 10-12ni.

Stuudios on külas Eleporti tegevjuht Raul Potisepp ja Eleporti tehnoloogiajuht Rain Neemlaid. Raul käis Berliinis uut Volkswageni ID.7 sedaani oma silmaga vaatamas ja jagab esmamuljeid, aga kui laadimisteenuste pakkuja on stuudios, siis tuleb seda ära kasutada! Miks laadimine tõrkuda võib? Mis värk on kaardimaksetega? Kuidas sellises äris üldse ellu jääda? Aga räägime ka Rauli ja Raini isiklikest kogemustest ning nende lemmik-elektriautodest. Saatejuht on Tarmo Tähepõld Geeniuse uudisteportaalist.

Üle kahe aasta toimub jälle Berliinis suur kodutehnikamess IFA ning me räägime täna pikemalt sellest, mis tunduvad olevat selle valdkonna kõige olulisemad teemad ja uuendused, mida messil välja on pandud. Saate teemad: IFA 2022 muljed: päikesepaneelid ja tuulegeneraatorid, tark kodu, nutiseadmed, ekraanid ja palju muud Glen teeb kokkuvõtte rattakompuutrite seisust ja otsime vastust küsimusele, kes ja miks peaks endale sellise seadme ostma Saates Hans Lõugas, Henrik Roonemaa, Glen Pilvre, Meelis Väljamäe. Tunnusmuusika Paul Oja. Digisaate, tulevikulahendused ja 5G toob sinuni Telia.

Tänase saate külaline Peeter Kormašov räägib oma elust ja tegemistest Berliinis. Peetri elu Berliinis oli kõike muud kui glamuurne – sellesse perioodi mahtus rohkelt sekeldusi! Näiteks jutustab saatekülaline omapärasest põhjusest, mis ta Berliini meelitas; oma sinisilmsusest; meeletutest kodustest pidudest; bordelli tööpakkumisest; kohtu ette sattumisest; kokana töötamisest ja paljust muust. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Teismelise armastus või pedofiilia? Uus prantsuse menuromaan lahkab. Kas eestlanegi peab tulevikus loobuma oma pühast autost? Tänavakunsti Mekas, Berliinis anti Euroopa avalöök ka tänavakunsti esitlevatele Tartu 2024 Kultuuripealinna üritustele. Ja kuidas siis mõjus John Malkovich Riia laval? Neeme Raud. Siin. Laupäeval 10-12ni.

Kevade glamuurseim üritus maailmas - Cannes'i filmifestival. Eesti filmi "Tulilind" suurejooneline esilinastus Berliinis. Tõnu Kõrvitsa muusika saab tiivad. Lauluväljak - eestlaste unikaalne panus maailma arhitektuuri. Venemaa esimene ulmekirjanik suri vaevatuna Tallinnas. Neeme Raud. Siin. Laupäeval 10-12ni.

Jaan Aru on neuroteadlane, kes on täna Tartu ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonnas arvutiteaduste instituudis arvutusliku neuroteaduse ja tehisintellekti kaasprofessor. Ta on pälvinud Eesti Noore teadlase preemia, samuti tunnustatud Eesti teaduse populariseerimise auhindadega ning saanud mitmeid teisi teaduspreemiaid ja tunnustusi. Ta on avaldanud kümneid teadusartikleid, juhendanud kümmekond doktori- ja magistritööd ning avaldanud kolm raamatut, muu hulgas näiteks raamatud “Ajust ja arust” ning “Loovusest ja logelemisest”. Jaan on õppinud ajuteadust Humboldti Ülikoolis Berliinis ning omandanud doktorikraadi Max Plancki Aju-uuringute Instituudis Frankfurdis. Saates räägime: Suurtest küsimustest maailma kohta, mis viisid Jaani neuroteadusteni. Mitmetest kannapööretest oma uurimisvaldkondades. Kuidas loovus ei ole anne, vaid kõik võivad olla loovad. Kuidas meie ürgsed ajud ei ühildu tänapäevaste nutiseadmetega ja me kaotame osa oma potentsiaalist. Kuidas tänapäeval peaks õppima, et sellest oleks pikemalt kasu ja faktide õppimisest. Teadvusest erinevate nurkade all. Jaani enda igapäevastest praktikatest hea ajutoonuse ja vaimse tervise hoidmiseks. Kuidas tasakaalustada uudistest välja lülitamist ja teadlikkust, abistamist. Psühhedeelikumide kasutamise olevikust ja tulevikust. Neuroteaduste tulevikust. Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Bipolaarne meeskond käis Berliinis ning algas sõda. Sel korral on Saksamaa aga liitlaste poolel.

Eesti diplomaatia raskekahurvägi - suursaadikud Washingtonis, Londonis, Pariisis ja Berliinis hetkeolukorrast ning Eesti huvide kaitsmisest võtmeliitlaste juures. Välismääraja pühapäeval kell 11. Saate paneb kokku Neeme Raud.

Harri Tiido on tagasi KUKUs - koos abikasa Annaga rääkimas Poolast, mis praegu löögi all. Ilmar Taska kõneleb avataridest, ajal, mil ABBA uut virtuaalset tulekut oodatakse. Lisaks: ootamatust kunstielamus Berliinis, kuidas Brechti Brechtist välja võtta ja kunstnik Urmo Rausi Õhtumaa rännakud. Neeme Raud. Siin. Laupäeval 10-12ni.

Harri Tiido on tagasi KUKUs - koos abikasa Annaga rääkimas Poolast, mis praegu löögi all. Ilmar Taska kõneleb avataridest, ajal, mil ABBA uut virtuaalset tulekut oodatakse. Lisaks: ootamatust kunstielamus Berliinis, kuidas Brechti Brechtist välja võtta ja kunstnik Urmo Rausi Õhtumaa rännakud. Neeme Raud. Siin. Laupäeval 10-12ni.

Kell 8.15 vaatame üle alanud nädala tähtsamad sündmused uudismeedias koos ERR-i uudistetoimetuse juhi Anvar Samostiga.

Pärast Valgevene piraatlusakti Ryanairi lennuki kallal juhtis Venemaa välisministeerium tähelepanu, et väga sarnasel kombel püüdsid lääneriigid saada enda kätte vilepuhuja Edward Snowdenit. Venelased polnud ainukesed, kes tõstatasid küsimuse lääne topeltstandarditest. Riigikogu väliskomisjoni liige Oudekki Loone tõstis esile, et Snowdeni kinninabimiseks veensid Ameerika Ühendriigid Prantsusmaad, Hispaaniat, Portugali ning Itaaliat sulgema oma õhuruumi Boliivia presidendi Evo Moralese lennukile, mis oli startinud Venemaalt. Viini maanduma sunnitud lennuk otsiti läbi (Snowdenit pardal polnud). „See oli riigipea lend, mis on eriti kõrge diplomaatilise puutumatusega,“ rõhutas Loone. „Kui Snowden oleks kinni võetud, oleks ta viidud Ühendriikidesse, kus temaga kes teab mis juhtunuks. Guantanamot me kõik teame.“ „Erisaates“ Krister Parisega meenutas Loone veel mitmeid juhtumeid, kus lennutransporti on poliitilistel põhjustel takistatud – ehk jutt „pretsedenditust“ käitumisest Valgevene poolt on selgelt üle pingutatud. Kas on aga sellele vaatamata õigustatud ning piisavad praegused Euroopa Liidu sanktsioonid Valgevene vastu? Kas nad suudavad tuua kaasa muutusi? „Kas see oli hea relv ristisõdijatele?“ küsis Loone vastu. „Mis puutub režiimimuutust või valitsuse muutust Valgevenes, siis see on valgevenelaste enda asi. Kui me väljastpoolt seda teeme, siis see on okupatsioon.“ Loone oli kriitiline ka Valgevene lendude piiramise suunal: „Me just nägime, kuidas üks lennuk tiirutas ning tal ei õnnestunud Hispaaniasse minna. Selle tulemus on, et Euroopa ja Valgevene inimesed suhtlevad vähem. See on signaal valgevenelastele, et „me ei taha teiega rääkida, rääkige venelastega““. Lähemalt kuulete saates, kus veel: Kui kaitstud on üldse inimesed võõral territooriumil? Praegu teame ennekõike Vene operatsioone, olgu Skripalid või inimröövid Ukrainast või tšetšeeni likvideerimine Berliinis jne. Aga teisalt tuleb kohe meelde ka Öcalani nabimine Keenias või Eichmanni röövimine Argentinas. Aga miks mitte ka bin Ladeni tapmine Pakistanis või Soleimani tapmine Iraagis. Miks laseme oma valitsustel nõnda karistamatult toimida? Või meid näiteks sõtta valetada nagu Iraagis? Kui me räägime väärtuspõhisest poliitikast, siis klassikaline dilemma, et kas tohime ohverdada majandushuve väärtuste nimel - on see üldse õige küsimus? Kuula „Erisaadet“ pikemalt siit!

Stuudios on muusikateadlane Tiia Järg.

Tänases saates ajame juttu näitlejaga, kes juba aastaid elab ja töötab Berliinis - see on tsirkuseperekonnast pärit Linda Vaher.

Võrkpalliteemaline taskuhäälingusaade "Kuldne geim" 98. osas arutatatakse Eesti meistrivõistluste medalimängude üle, vastatakse kuulajate küsimustele ja vaadatakse, mis mujal maailmas viimase nädala jooksul on toimunud. Manta Majas on seekord salvestuse ajaks koha sisse võtnud Renee Teppan, Andres Toobal ja Karl Rinaldo, telefoni teel võetakse liinile ka Rivo Vesik. Saates tuleb muuhulgas jutuks: *Saarlaste muinasjutuline tagasitulek Tallinna Selveri vastu saigi tõeks. *Mis seeria viimastes mängudes otsustavaks sai? *Kes on saarlaste sümpaatsete esituste taga? *Finaalseeria avamäng Tartu Bigbanki ja Saaremaa vahel ei möödunud samuti draamata. *Kas hüppeliigest vigastanud saarlaste liider Hindrek Pulk võiks täna toimuvaks teiseks finaalmänguks platsile naasta? *Kas Selveri mehed leidsid motivatsiooni proksimänguks? *4Sport esitleb: kuulajate küsimused löövad pahviks ka kõige terasemad saate tegijad. *Miks peavad rannavõrkpalli MK-sarjas osalema paarid, mis koosnevad sama riigi esindajatest? *Kuidas tuleks üles ehitada võistkond, kui algrivistusse peaks kuuluma kolm mees- ja kolm naismängijat. *Mis juhtuks siis, kui vastasvõistkond mängiks n-ö peegelpildis? *Ka naiste meistriliigas ei pääseta poolfinaalis üllatusteta. *Meistrite liigas nähti liiga ajaloo üht põnevamat seeriat, mis päädis saate tegijate lemmikklubi finaali jõudmisega. *Saksamaa liiga finaalis lähevad vastamisi kaks Eesti koondislast. Ka publik lasti Berliinis poolfinaalis juba saali. *Prantsusmaal on kerkinud edukaimaks eestlaseks tänavu turniiritabeli põhjal Polina Bratuhhina-Pitou. Podcasti taustamuusika: Transistor.fm.

Saade küsib, kuidas läheb praegu eesti kultuuril teistes riikides? Kultuurikoostööst uutes oludes räägivad Eesti kultuuriesindajad Helsingis, Berliinis, Brüsselis, Moskvas, Pariisis, Londonis ja New Yorgis. Saade on eetris laupäeval 13. märtsil kell 9 ja pühapäeval 14. märtsil kell 12. Toimetaja on Johanna Mängel.

Ajame juttu noore ja andeka muusiku Marie Vaiglaga, kes asub ise hetkel Berliinis.

917. saates tuleb juttu sündmusest, mis leidis aset Saksa Demokraatlikus Vabariigis 1953. aastal 17. juunil, kui toimus üldrahvalik ülestõus. Räägime selle episoodi tagamaadest, maha surumisest nõukogude tankide abil ja selle tagajärgedest.

917. saates tuleb juttu sündmusest, mis leidis aset Saksa Demokraatlikus Vabariigis 1953. aastal 17. juunil, kui toimus üldrahvalik ülestõus. Räägime selle episoodi tagamaadest, maha surumisest nõukogude tankide abil ja selle tagajärgedest.

Piret Karro, kes on olnud kodus (ja kodutu) nii Budapestis kui Berliinis, loeb madjarite pealinnas sündinud tekste.

30 aastat Saksamaa taasühinemisest! Eesti uue iseseisvusaja esimene suursaadik Saksamaal Tiit Matsulevits, Saksamaal sõjalist haridust saanud endine kaitseväe juht, Euroopa Parlamendi saadik Riho Terras, Berliinis elav ooperilaulja Lauri Vasar, Eesti kultuuriesindaja Saksamaal Merit Kopli. Neeme Raud. Siin.

30 aastat Saksamaa taasühinemisest! Eesti uue iseseisvusaja esimene suursaadik Saksamaal Tiit Matsulevits, Saksamaal sõjalist haridust saanud endine kaitseväe juht, Euroopa Parlamendi saadik Riho Terras, Berliinis elav ooperilaulja Lauri Vasar, Eesti kultuuriesindaja Saksamaal Merit Kopli. Neeme Raud. Siin.

Saate esimese osa fookus on Saksamaal, kus Berliinis kehtestatakse täna korteriüürile ülempiir; üleriigiliselt on aga teravam teema hundid, kelle arvukuse kasv on seal algatanud Eestis tuttava laiema avaliku arutelu sellest, kuhu peaks langema piir looduse ja inimese vahel.

Saate esimese osa fookus on Saksamaal, kus Berliinis kehtestatakse täna korteriüürile ülempiir; üleriigiliselt on aga teravam teema hundid, kelle arvukuse kasv on seal algatanud Eestis tuttava laiema avaliku arutelu sellest, kuhu peaks langema piir looduse ja inimese vahel.

Kelle raha ja tööjõuga arendada põllumajandust? Kuidas läheb meie omadel maailma suurimal põllumajandus- ning toidumessil Berliinis? Mida tahavad koos teha Lõuna-Eesti omavalitsused? Mis iseloomustas vabariigi harrastusteatrite festivali ja kuidas panna kokku nädalamenüüd? Küsib Madis Ligi.

Kuulame klaverikunstniku ja helilooja Clara Schumanni teoseid, Bambergi Sümfooniaorkestriga koos musitseerib Berliinis sündinud mainekas pianist Veronika Jochum, dirigent on Joseph Silverstein.

Kuulame klaverikunstniku ja helilooja Clara Schumanni teoseid, Bambergi Sümfooniaorkestriga koos musitseerib Berliinis sündinud mainekas pianist Veronika Jochum, dirigent on Joseph Silverstein.

Ülemerejutud Saaremaalt. Tallinna avab maailmale Tallinna sadam. Kõrvaring - mis see on? Eesti filmivestival Berliinis.

Elekter, raamatutrükk, telefon, arvuti, penitsilliin - inimkonna saavutused. Aga mitte ükski leiutis ei ole päästnud nii palju inimelusid kui “toilette”. REISIRADA seiklemas enne maailmatualetipäeva Ida-ja Lääne-Berliinis ajalooliste ja moodsate WC majakeste vahel pilguga Indiasse. Reisirada pühapäeval kell 4. Saatejuht Thea Karin

Tähistamaks Berliini müüri langemise aastapäeva on saatejuht Sander Varusk võtnud ette 80ndate muusikaelu tormises ja põnevas Lääne-Berliinis. Muusika, kunst ja mässumeelsus vallandusid noorte berliinlaste seas ning nimekad välisartistid kasutasid inspireerivat õhkkonda oma plaatide salvestamiseks.

Tähistamaks Berliini müüri langemise aastapäeva on saatejuht Sander Varusk võtnud ette 80ndate muusikaelu tormises ja põnevas Lääne-Berliinis. Muusika, kunst ja mässumeelsus vallandusid noorte berliinlaste seas ning nimekad välisartistid kasutasid inspireerivat õhkkonda oma plaatide salvestamiseks.

Seekord räägime Stalini juhistest Molotovile läbirääkimisteks Berliinis ja veel sellestki, kuidas Moskva vaatest lähtuvalt tuli maailma jagada.

Seekord räägime Stalini juhistest Molotovile läbirääkimisteks Berliinis ja veel sellestki, kuidas Moskva vaatest lähtuvalt tuli maailma jagada.

Seekord räägime Stalini juhistest Molotovile läbirääkimisteks Berliinis ja veel sellestki, kuidas Moskva vaatest lähtuvalt tuli maailma jagada.

Seekord räägime Stalini juhistest Molotovile läbirääkimisteks Berliinis ja veel sellestki, kuidas Moskva vaatest lähtuvalt tuli maailma jagada.

Kõneleme Molotovi ja Ribbentropi kohtumisest 1940. aasta novembris Berliinis. Kuuleme, millest kohtumisel räägiti, milliseid ettepanekuid Ribbentrop ja Hitler Molotovile tegid ning kuidas viimane neile vastas.

Kõneleme Molotovi ja Ribbentropi kohtumisest 1940. aasta novembris Berliinis. Kuuleme, millest kohtumisel räägiti, milliseid ettepanekuid Ribbentrop ja Hitler Molotovile tegid ning kuidas viimane neile vastas.

Kõneleme Molotovi ja Ribbentropi kohtumisest 1940. aasta novembris Berliinis. Kuuleme, millest kohtumisel räägiti, milliseid ettepanekuid Ribbentrop ja Hitler Molotovile tegid ning kuidas viimane neile vastas.

Kõneleme Molotovi ja Ribbentropi kohtumisest 1940. aasta novembris Berliinis. Kuuleme, millest kohtumisel räägiti, milliseid ettepanekuid Ribbentrop ja Hitler Molotovile tegid ning kuidas viimane neile vastas.

Räägime Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimisest ja pingest, mis valitses Berliinis enne seda kui Stalinilt saabus jaatav vastus ning sellest kui ruttu mõlemad pooled kokkuleppeni jõudsid.

Räägime Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimisest ja pingest, mis valitses Berliinis enne seda kui Stalinilt saabus jaatav vastus ning sellest kui ruttu mõlemad pooled kokkuleppeni jõudsid.

Räägime Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimisest ja pingest, mis valitses Berliinis enne seda kui Stalinilt saabus jaatav vastus ning sellest kui ruttu mõlemad pooled kokkuleppeni jõudsid.

Räägime Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimisest ja pingest, mis valitses Berliinis enne seda kui Stalinilt saabus jaatav vastus ning sellest kui ruttu mõlemad pooled kokkuleppeni jõudsid.

Saate keskmes on Berliinis resideeruv helilooja Johannes Kreidler, kelle looming hõljub kaasaegse nüüdismuusika, ühiskonnakriitilise etenduskunsti ja provokatsiooni piirimail.

Saate keskmes on Berliinis resideeruv helilooja Johannes Kreidler, kelle looming hõljub kaasaegse nüüdismuusika, ühiskonnakriitilise etenduskunsti ja provokatsiooni piirimail.

Peeter Kormašov on koma teist elus kogenud. Ta on elanud Berliinis, teinud põrguvahetusi Šveitsi ja Austraalia köökides, sõudnud mööda Norra mägijärve värske kalmaari järele, hinganud sisse California kuumust ja ometi on tema südamesadam meie väike Eestimaa, kus ta Võrumaa metsade vahel ennast laeb. Peeter kirjutas oma seiklustest ja mõtetest ka ahjusooja raamatu, mille pealkiri on praegu veel lahtine. Räägime sellest, mis on Berliini x-faktor, miks kokatöö pole kõigile, kuidas elu ulatab sulle käe, kui sa riskid, ja miks on nii tähtis see, et kusagil oleks su kodusadam. Peetri sulest ilmunud raamat „Ilma vaseliinita ehk 11 kuud seiklust“ on saadaval kõigis suuremates raamatupoodides. Ja Peeter on kindlasti üks mu lemmikkülalisi. Head kuulamist!  

Millest kõigest saab rääkida Berliinis? Eestist, merest, surnuaedadest, juurtest, kultuurist, Excelist, tolerantsist ja ikkagi armastamisest. Elinaga jalutab ja vestleb Eesti kultuuriatašee Merit Kopli. Toeta meie podcasti valmimist ja saa ligipääs erisaadetele ning blogile: patreon.com/armastusest Jälgi meid: Instagram: instagram.com/podcastarmastusestFacebook: facebook.com/podcastarmastusestTwitter: twitter.com/armastusest Kuula meie Spotify muusikanimekirja.

Õhtulehe korvpallisaate "Viies veerandaeg" tänane külaline Riho Soonik meenutas 25 aastat tagasi EM-finaalturniiril Berliinis saadud suurt võitu Saksamaa üle, võistluse eel ja ajal toimunut ning vaagis ka koondise praegust seisu. Tollal koondise abitreenerina töötanud Soonik rääkis Õhtulehe ajakirjanikele Ville Arikesele ja Ats Kuldkepile, kui raske või kerge oli toona koondist kokku saada, mis olid edu alused ja milline kogu Euroopat arvestav taustsüsteem. Homse Eesti ja Saksamaa mängu eelõhtul toonitas saatekülaline, et tendents koondist mitte esindama tulla on süvenev, see teeb kurvaks ja on häbiväärne. Näiteks vastased Saksamaa ja Serbia on suutnud tiimi saada ka NBA staarid. Saate lõpetab Coolbeti panustamisrubriik - ikka MM-sarja teemal. Head kuulamist!

"Spordipühapäev" on pärast suvist paus taas Vikerraadio eetris. Sel nädalal võtame mõistagi luubi alla Berliinis lõpule jõudvad Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus.

"Spordipühapäev" on pärast suvist paus taas Vikerraadio eetris. Sel nädalal võtame mõistagi luubi alla Berliinis lõpule jõudvad Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus.

Nädala Tegijas räägime kergejõustikust. Juba kümne päeva pärast algavad Berliinis Euroopa meistrivõistlused. Sel nädalavahetusel Kadrioru staadionil toimuvatel Eesti meistrivõistlustel on kõik meie parimad kohal oma vormi näitamas ning see on ka viimane võimalus tiitlivõistluse normi täita. Saates külas alaliidu juht Erich Teigamägi ning üks meie medalisoosikuid Berliinis, kümnevõistluse Euroopa selle suve edetabelijuht Maicel Uibo.

Pianist Kärt Ruubel tutvustab debüütplaati Albumi saates tutvustab oma debüütplaati Berliinis elav ja tegutsev noor pianist Kärt Ruubel.

Pianist Kärt Ruubel tutvustab debüütplaati Albumi saates tutvustab oma debüütplaati Berliinis elav ja tegutsev noor pianist Kärt Ruubel.

Notar Priidu Pärna räägib seadusjärgsest pärimisest. Kas sündimata laps on oma isa pärija? Kas on võimalik pärandada veel sündimata lapsele? Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi juhataja Iris Pettai tutvustab vanuseteemalist uuringut. Miks peavad vanemaealised inimesed leppima lihtsama töö ja väiksema palgaga? Missugused on eelarvamused vanemaealiste töötajate suhtes? Meil on külas 80-aastane veel aktiivselt tegutsev mälumängur Peeter Erik Kubo. Tänases saates räägib ta oma värvikast lapsepõlvest ja kooliajast, elust Viljandis ja Berliinis. Arhiivilõigus meenutame Sulev Nõmmiku Kärna Ärnit. Saatejuht on Ülle Karu. Kuulake 21. aprillil kell 16.05.

Notar Priidu Pärna räägib seadusjärgsest pärimisest. Kas sündimata laps on oma isa pärija? Kas on võimalik pärandada veel sündimata lapsele? Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi juhataja Iris Pettai tutvustab vanuseteemalist uuringut. Miks peavad vanemaealised inimesed leppima lihtsama töö ja väiksema palgaga? Missugused on eelarvamused vanemaealiste töötajate suhtes? Meil on külas 80-aastane veel aktiivselt tegutsev mälumängur Peeter Erik Kubo. Tänases saates räägib ta oma värvikast lapsepõlvest ja kooliajast, elust Viljandis ja Berliinis. Arhiivilõigus meenutame Sulev Nõmmiku Kärna Ärnit. Saatejuht on Ülle Karu. Kuulake 21. aprillil kell 16.05.

Millega meie tootjad meelitavad külalisi maailma suurimal põllumajandus- ja toidumessil Berliinis, kuidas tähistas Anija vald oma 25. sünnipäeva, kuidas valmis Alu hariduskeskus Raplamaal, milliseid marju ja vilju sügavkülmutada ning kuidas ja kaua neid kasutada. (Madis Ligi.)

Teie ees on kümnes episood saatest “Globaalsed eestlased”, kus meie eesmärk on luua mälupilt silmapaistvatest Eesti inimestest üle maailma, üksteiselt õppida ning tuua end teineteisele lähemale. Iga ümmarguse järjekorranumbriga saates saab meie podcasti külaliseks olema mõni väga eriline inimene, kes pakub Eesti jaoks teistsugust perspektiivi kui emakeelt kõnelevad globaalsed eestlased. Nendeks võivad olla märkimisväärsed Eesti juurtega inimesed, kes lihtsalt ei räägi eesti keelt, või mistahes rahvusest inimesed kes on Eesti lähedased sõbrad ning kes on Eesti arengule suurel määral kaasa aidanud. Meie esimese kümnendiku erisaate külaliseks on Berliinis sündinud Jenik Radon, kes pühendas oma karjääri uute ning arenevate riikide abistamisele, ning Eesti on tema elutöö seas erilisel kohal. Täna New Yorgis Columbia ülikooli avalike ja rahvusvaheliste suhete dotsendina töötav Jenik on pidanud loenguid rohkem kui 60 riigis, ning selles podcastis räägib ta sügavuti oma tööst Eestiga kiiresti muutuvate 80ndate lõpus ning 90ndate alguses. Selles podcastis on Eesti jaoks mitmeid häid mõtteterasid ning soovitusi. Arvestades, et need tulevad erapooletult kõrvaltvaatajalt, kes on näinud väga paljude riikide ülesehitust, tasub nende soovituste üle mõelda. Selles episoodis räägime Miks jätsid eestlased talle esimesest kohtumisest alates sügava mulje? Kuidas ta aitas Eestil luua erastamisseadust? Kuidas aitas ta Eesti toonastel juhtidel Ameerika Ühendriikide ja Valge Majaga head suhted sõlmida? Miks on Eesti tema arvates muutunud avatud mõtlejast liigselt Euroopa keskseks? Saate teine pool on põnev analüüs Euroopa arenguprobleemisest, Eesti peidetud potensiaalist, ja kuidas teha Eesti suuremaks. Ning saate lõpetuseks annab Jenik inspireeriva ning suure idee kuidas Eesti peaks oma sajandat sünnipäeva tähistama. Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Meie esimese kümnendiku erisaate külaliseks on Berliinis sündinud Jenik Radon, kes pühendas oma karjääri uute ning arenevate riikide abistamisele, ning Eesti on tema elutöö seas erilisel kohal. Täna New Yorgis Columbia ülikooli avalike ja rahvusvaheliste suhete dotsendina töötav Jenik on pidanud loenguid rohkem kui 60 riigis, ning selles podcastis räägib ta sügavuti oma tööst Eestiga kiiresti muutuvate 80ndate lõpus ning 90ndate alguses. Selles podcastis on Eesti jaoks mitmeid häid mõtteterasid ning soovitusi. Arvestades, et need tulevad erapooletult kõrvaltvaatajalt, kes on näinud väga paljude riikide ülesehitust, tasub nende soovituste üle mõelda. Meie vestlus keskendub peamiselt Jeniku tööle Eesti abistamisel, näiteks: miks jätsid eestlased talle esimesest kohtumisest alates sügava mulje; kuidas aitas ta Eestil luua erastamisseadust; kuidas aitas ta Eesti toonastel juhtidel Ameerika Ühendriikide ja Valge Majaga sõlmida head suhted; miks on Eesti tema arvates muutunud avatud mõtlejast liigselt Euroopa keskseks; saate teine pool on põnev analüüs Euroopa arenguprobleemisest, Eesti peidetud potensiaalist, ja kuidas teha Eesti suuremaks; ning saate lõpetuseks annab Jenik inspireeriva ning suure idee kuidas Eesti peaks oma sajandat sünnipäeva tähistama. Siin on minu vestlus Eestis vähetuntud, kuid tõelise Eesti sõbra, Jenik Radoniga. Head kuulamist!

Urmas Vadi: "Uus kümnend hakkab kohe raginaga pihta. Jaanuaris ründavad Berliinis tuhanded inimesed Stasi peakorterit, et kätte saada oma toimik. Samal kuul hakatakse lammutama Berliini müüri. Moskvas avatakse Nõukogude liidu esimene McDonalds. Ilmselt on see üks verstapost, mis tähistab NSV liidu lagunemist. Juba seitsmendal veebruaril nõustub NLKP Keskkomitee loobuma oma võimumonopolist. Oktoobris saavad La Manche'i tunneli ehitajad merepõhja all kokku, luues sellega esimese kuiva ühenduse Suurbritannia ja Mandri-Euroopa vahel.

Urmas Vadi: "Uus kümnend hakkab kohe raginaga pihta. Jaanuaris ründavad Berliinis tuhanded inimesed Stasi peakorterit, et kätte saada oma toimik. Samal kuul hakatakse lammutama Berliini müüri. Moskvas avatakse Nõukogude liidu esimene McDonalds. Ilmselt on see üks verstapost, mis tähistab NSV liidu lagunemist. Juba seitsmendal veebruaril nõustub NLKP Keskkomitee loobuma oma võimumonopolist. Oktoobris saavad La Manche'i tunneli ehitajad merepõhja all kokku, luues sellega esimese kuiva ühenduse Suurbritannia ja Mandri-Euroopa vahel.

Septembri alguses toimus Berliinis suurejooneline kodutehnikamess IFA 2016. Mõni nädal hiljem pole hilja uurida, millega tehnikatootjad sel korral üllatasid. Nii positiivses kui ka negatiivses mõttes. Stuudiosse tuleb tehnoloogiaekspert Meelis Väljamäe.Tehnoloogiaajakirjanik Hans Lõugasega räägime sellest, millise mulje jätsid talle Eesti Rahva Muuseumis külastajaid rõõmustama hakkavad tehnoloogilised lahendused.Saatejuht on Juhan Kilumets. Kuula 30. septembril kell 10.05.

Septembri alguses toimus Berliinis suurejooneline kodutehnikamess IFA 2016. Mõni nädal hiljem pole hilja uurida, millega tehnikatootjad sel korral üllatasid. Nii positiivses kui ka negatiivses mõttes. Stuudiosse tuleb tehnoloogiaekspert Meelis Väljamäe.Tehnoloogiaajakirjanik Hans Lõugasega räägime sellest, millise mulje jätsid talle Eesti Rahva Muuseumis külastajaid rõõmustama hakkavad tehnoloogilised lahendused.Saatejuht on Juhan Kilumets. Kuula 30. septembril kell 10.05.

Vikerraadios käib Saksa nädal!Krista Taim vestleb Berliinis elavate eestlastega. Elust Berliinis ja eestlaste ettevõtmistest seal räägivad Carmen Pajuste, kes töötab Bundestagis poliitilise nõustajana, ja Ivo Viira, kes töötab ettevõttes HERE. Kuulake 6. aprillil kell 10.05.

Vikerraadios käib Saksa nädal!Krista Taim vestleb Berliinis elavate eestlastega. Elust Berliinis ja eestlaste ettevõtmistest seal räägivad Carmen Pajuste, kes töötab Bundestagis poliitilise nõustajana, ja Ivo Viira, kes töötab ettevõttes HERE. Kuulake 6. aprillil kell 10.05.

Kelle kujunemisloos oli tähtis roll Helju Taugil ja Arvo Pärdil, Käbi Lareteil ja Ingmar Bergmanil, Lagle Parekil ja Irina Ratušinskajal? Kes leidis end elamas ja õppimas Soomes, kui oli ometi tahtnud minna Islandile?See on Berliinis elav helilooja, libretist ja luuletaja Jüri Reinvere (foto: Harri Rospu). Ta peatub saates mõnel huvitaval seigal ja inimesel oma elus ning Saksa ja Soome suurte lehtede kolumnistina hüüatab: kui pime Euroopa oma tuleviku suhtes on!Saatejuht on Kaja Kärner.

Kelle kujunemisloos oli tähtis roll Helju Taugil ja Arvo Pärdil, Käbi Lareteil ja Ingmar Bergmanil, Lagle Parekil ja Irina Ratušinskajal? Kes leidis end elamas ja õppimas Soomes, kui oli ometi tahtnud minna Islandile?See on Berliinis elav helilooja, libretist ja luuletaja Jüri Reinvere (foto: Harri Rospu). Ta peatub saates mõnel huvitaval seigal ja inimesel oma elus ning Saksa ja Soome suurte lehtede kolumnistina hüüatab: kui pime Euroopa oma tuleviku suhtes on!Saatejuht on Kaja Kärner.

Mida arvavad meie inimesed põllumajanduse toetamisest ja mida näitab võrdlus teiste riikidega, millega on Eesti esindatud maailma suurimal toidumessil Berliinis, kuidas on arenenud kohalik kaubavahetus OTT ehk otse tootjalt tarbijale, kes ehitas paekivi eest saadud rahaga spordikeskuse ja kuidas kasutada köögis rasvasid ning õlisid. (Madis Ligi.)

Reisirada heidab pilgu kõige tähtsamale sündmusele Saksamaa uuemas ajaloos, mille 25 aastat juubelit sellel nädalalõpul tähistatakse. Läheme linna, mis kunagi kandis nime Karl-Marx-Stadt, uurime seal tükikest müüri ja fotosid päevast, mil müür langes. Kuulame muusikat, mis kõlab sel nädalalõpul lavadelt Frankfurdis Maini ääres ja Berliinis ning millised slaidid on nähtaval Vabaduse väljakul. (Thea Karin.)

Eesti põllumehed ja toidutööstus on viimaste aastate sügavamas kriisis, sest ühte on langenud kaubanduspiirangud Venemaaga, maailmaturu hinnalangus ja uus põllumajanduspoliitika. Millised on olukorra lahendused, sellest räägitakse järgmisel kümnel päeval Berliinis maailma suurimal põllumajandus- ja toidunäitusel. Nädala Tegijas on neist teemadest rääkimas Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus ja põllumajanudsminister Ivari Padar. (Hindrek Riikoja.)

Charlottenburgi loss Berliinis. Helgi Erilaid

Charlottenburgi loss Berliinis. Helgi Erilaid

Millega ja kuidas on Eesti esindatud maailma suurimal toidumessil Berliinis, kuidas meil Grüne Wochel läheb ja kuidas sealsed eestlased Eesti tutvustamisele kaasa aitavad, milliseid katseid tehakse Maaülikooli mikromeiereis, mille viis Viiratsisse põllumajandusmuuseum ja mida ta loodab koostööst rahvamajadega ning kui palju rasva on kasulik. (Madis Ligi.)

Kas Eesti toidul on lööki ja mida teha, et tal läheks paremini, mida pakuvad kümme Eesti kokka maailma suurimal toidumessil Berliinis, kuidas annavad venelaste jõulud tunda pealinnast kaugemal, kuidas läheb Valio Eestil ning tema juustuekspordil, miks sai Maagist Rannarootsi Lihatööstus ja kui palju tuleb juua vett. (Madis Ligi.)

Tallinna ajalugu on esimene katse võtta ühtede kaante vahel kokku Tallinna pikk ajalugu selle algusest tänapäevani. Raamatu on kirjutanud kaks saksa ajaloolast: Karsten Brüggemann, Eesti ja üldajaloo professor Tallinnas, ja Ralph Tuchtenhagen, Põhja-Euroopa ajaloo ja kultuuri professor Berliinis. Pöörates tähelepanu nii Tallinna ajaloo poliitilistele, sotsiaalsetele, majanduslikele kui ka kultuurilistele tahkudele, esitab raamat tervikliku üldkäsitluse, mis ulatub tulevase hansalinna esiajaloost kuni praeguse Eesti Vabariigi pealinna lähiajalooni. (Karsten Brüggemann, Ralph Tuchtenhagen. Tallinna ajalugu. Toimetab Küllo Arjakas.)

Reisrada vaatab ringi saksa kevades, mis kestab veel 11. maini. Räägime Saksa suursaadikuga Eestis tema ekstsellents härra Schlagaga Eesti saksa suhete tihendamisest, kuulame, kuidas saab muusika kaasa aidata integratsioonile Baieri muusikabändi Unterbiberger Hofmusik esitlusel. Ning vaatame ringi Baierimaa köögis, mida arvab selle kohta Baierimaa esinduse peakokk Berliinis ning mida räägib saksa köögi kohta Tallinna Baierikeldri peakokk Santa Alex, kes peale söögitegemisoskuste on veel täis üllatusi ja suurt loomejõudu. (Thea Karin.)

Sarja viienda raamatu rännud viivad kahte lahutamatute ajaloosidemetega ühendatud riiki – Austriasse ja Saksamaale. Külastame kaunist klassikalist Viini ja Mozarti linna Saltzburgi. Käime ära ka Obersalzbergis, kus kunagi oli killuke seda ajalugu, mille üle sakslased uhked ei ole – Hitleri esindusresidents Berghof. Edasi viib reis Baierimaa pealinna Münchenisse, Kölni ning nukra saatusega Dresdenisse. Reisi lõpetame Berliinis legendaarsel Kurfürstendammil – ühel noist maailmalinnade tänavatest, mis iial ei maga. (Helgi Erilaid. Aja jälg kivis. Austria ja Saksamaa. Toimetab Küllo Arjakas.)

Kuidas läks aktsioon Balti traktor Berliinis ja Brüsselis, millised saagid said salve viljelusvõistlusel osalejad, millal ja kuidas viiakse läbi projekt Maale elama, milline külaselts pani käima kirbuturu ning kuidas kasutada pihlakamarju. Saatejuht on Madis Ligi. (Madis Ligi.)

Kell neli sellel pühapäeval läheb saade Reisirada sinna, kus kohtuvad prominendid poliitikast ja kunstielust, taksojuhid ja ehitajad, leti taga järjekorras seisavad erinevas vanuses ja eri rahvusest fännid. Neid ühendab üks objekt, millele on pühendatud oma laul ja Berliinis ka oma muuseum. Saatejuht Thea Karin kutsub teid kuulama lugu Berliini karrivorstist. (Thea Karin)

Külastame 2011. aasta parima Euroopa lennujaama tiitli saanud aerodroomi Münchenis, mis on seal erilist reisijate jaoks. Berliinis külastame kohti, kus ka keiser jala käib kõlava nimega ekskursioonil Tour de Toilette, mille suurimaks vaatamis-ja kasutamisväärtuseks on jaapani high-tech tehnika. (Thea Karin)