Podcasts about peipsi

Tema initsiatiivil kanti Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse rääbise soolamine, margile jõudis Rannapungerja tuletorn ning Alutaguse 14 bussipeatust on kaunistatud Ida-Virumaa kooli õpilaste joonistusvõistluse võidutöödega, mis kujutavad Peipsi muinasaega.

Rannapungerja külas Pärnaõue talus on avatud tema näitus "Rannapungerja paigavaimu vettpidavad allikad", mis annab tunnistust Peipsiveere mitme tuhande aastasest asustusest.

FK354! Jaapani traagilised armastuslood Peipsi järve ääres. Just see ootab ees kõiki neid, kes lähevad kinno vaatama Marko Raadi uut filmi “Biwa järve 8 nägu”. Meil on külas selle filmi peaosatäitja Elina Masing, kes meenutab, kuidas suvine Peipsi filmitegijaid kohtles. Uudistes räägime Timur Bekmambetovi uuest trillerist, Jonah Hilli uuest mustast komöödiast ja James Gunn'i Supermanist. Kinno saabuvad “Biwa järve 8 nägu”, “Eelmisel suvel”, “Nähtamatu sõber” ja “Bernadette”. Saatejuhid Lauri Kaare ja Kristjan Gold.

FK354! Jaapani traagilised armastuslood Peipsi järve ääres. Just see ootab ees kõiki neid, kes lähevad kinno vaatama Marko Raadi uut filmi “Biwa järve 8 nägu”. Meil on külas selle filmi peaosatäitja Elina Masing, kes meenutab, kuidas suvine Peipsi filmitegijaid kohtles. Nudimata versiooni kuulajatele on meil maisupalaks intervjuu “Savusanna sõsarate” produtsendi Marianne Ostratiga, kes meenutab pöörast sõitu Oscari-rallil. Uudistes räägime Timur Bekmambetovi uuest trillerist, Jonah Hilli uuest mustast komöödiast ja James Gunn'i Supermanist. Kinno saabuvad “Biwa järve 8 nägu”, “Eelmisel suvel”, “Nähtamatu sõber” ja “Bernadette”. Sisukord: 03:44 Intervjuu: Marianne Ostrat 1:03:34 Kirjad 1:17:07 Edetabel 1:23:56 Uudised 1:34:39 Intervjuu: Elina Masing 2:05:18 Biwa järve 8 nägu (Eesti) 2:08:36 Eelmisel suvel (Prantsusmaa) 2:11:24 Nähtamatu sõber 2:14:40 Bernadette (Prantsusmaa) 2:21:36 Telekava

Aasia lõuna-merede saarte tõmme, Jaapani suurima Biwa järve ja meie Peipsi harmooniad. Rootsi teadlaste avastus, mis muudab ehk palju Alzheimeri ravis. Eesti mees Lõuna Aafrika ajaloo esireas. Maailma haardega "Neeme Raud. Siin". Laupäeval 10-12ni.

Jukuraadio 443. köögilaud sõidab rongiga. Ja mitte tavalise rongiga, vaid kitsarööpmelise rongiga, mille ette käib auruvedur. Uurime, kuidas kitsarööpmeline raudtee Eestisse ehitati ning vaatame, kui palju vastab tõele ütelung “Seal kus lõpeb mõistus, algab raudtee”. Kitsarööpmeline oli võrreldes “suure” raudteega rohkem nagu klubi: sõitis aeglaselt ja väikestesse metsatagustesse kohtadesse. Rong on käinud Paidesse, Virtsu ja isegi Peipsi äärde Mustveesse. Rongis kuulis nii mõndagi uudist, mis ilmapeal toimunud oli. Oli palju ka igasugu turujutte, aga eks käinud needki asja juurde. Kuna reisijate maksevõimekus oli erinev, siis jaotati sõidumugavused erinevatesse klassidesse, Eestis kasutati II ja III klassi vaguneid. Kitsarööpmeline raudtee töötas Eestis kuni 1975. aastani. Ka vedurijuhid olid raudteel kirevad tegelased. Kaks Lavassaare raudteemuuseumi taastajat – Mehis Helme ja Andrus Roosma meenutavad ülimalt naljakaid seiku, mis neil aegadel ette tulid. Näiteks vedurijuhist, kes kaotas aknasst välja kõõludes suitsupitsi, mida kogu rongitäis reisijaid kraavist otsis, või siis ka juhtum, mil peatati rong kinni ja mindi raudteeäärsesse pulma külaliseks.

Eestil on oma suure idanaabriga 336 kilomeetrit ühist piiri, millest 200 km on veepiir, Narva jõgi ja Peipsi järv.

Mis räägiti selgemaks kalandusfoorumil, kuidas on tänavu kasvanud sibulad ja küüslaugud ning millist tarkust teadlased kasvatajatele esitluspäeval jagasid? Mis vald ehitas 200 kohalise lasteaia, mida ja millal pakub Peipsi toidu tänav ning mida näitas 20. külateatrite festival? Küsib Madis Ligi.

Mis räägiti selgemaks kalandusfoorumil, kuidas on tänavu kasvanud sibulad ja küüslaugud ning millist tarkust teadlased kasvatajatele esitluspäeval jagasid? Mis vald ehitas 200 kohalise lasteaia, mida ja millal pakub Peipsi toidu tänav ning mida näitas 20. külateatrite festival? Küsib Madis Ligi.

Mis räägiti selgemaks kalandusfoorumil, kuidas on tänavu kasvanud sibulad ja küüslaugud ning millist tarkust teadlased kasvatajatele esitluspäeval jagasid? Mis vald ehitas 200 kohalise lasteaia, mida ja millal pakub Peipsi toidu tänav ning mida näitas 20. külateatrite festival? Küsib Madis Ligi.

Rally Estonia laupäeva lõunapausil käis "Kuuenda käigu" podcastis saatejuhtidel Gunnar Lehestel ja Roland Poomill külas Rainer Aus, kellega meenutasime veel eilset Ott Tänaku katkestamist ning vaatasime tagasi tänahommikustele katsetele Peipsiääres, Mustveel, Raanitsas ja Vastsemõisas. Lisaks kuuleb saates ka Ott Tänaku värsket intervjuud ning muljeid Mustvee katse vaatemängulisest Põrgupõhja vaatamisalast, kus fännid vestlesid reporter Laura Kalamiga ralli kõrval ka Kalevipoja eepose teemadel. "Kuues käik" ootab kuulajate küsimusi aadressil kuueskaik@delfi.ee.

Rallipodcast "Kuues käik" läks järjekordselt otse-eetrisse kell 7.40, et teha enne pikimat võistluspäeva kiire vahekokkuvõte hetkeseisust ning vaadata ette tänastele katsetele. Kokku läbitakse laupäeval üheksa kiiruskatsega 132,18 kilomeetrit. Täiesti uute katsetena on Rally Estonial kavas Peipsiääre ja Mustvee katsed, millest teisel näeb raja ääres ka kuuemeetrist Kalevipoega ning mille äärde jääb vaatemänguline Põrgupõhja pealtvaatamisala. Päeva esimene kiiruskatse stardib kell 8.06. Otse-eetrisse läheb "Kuues käik" ka päevase hoolduspausi ajal ning rallipäeva lõpus.

Viimati 2013. aastal toimunud Sõduripäevadel selgitatakse terve Eesti peale välja parim jagu ajateenijaid. Tulge kaasa Remniku puhkekeskusesse Peipsi põhjakaldal ning tutvuge tublimate, tragimate ning nupukamate sõduritega.

Stuudios Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Marica Lillemets. Keskpäevatunni teemad täna, 19. septembril: ajakirjandus arutab järgmise aasta oktoobris toimuva rahvahääletuse üle, mis puudutab mehe ja naise abielu. Miks ometi praegu? Mis on selle kaugem tagamaa? Kaitsekulude üle vaieldakse kõvasti. Kas jätta eelarvet vähendades protsent samaks või vähendada seda reaalselt? Selles on küsimus! Martin Helme soovitab uusi oste kaitsejõududele, kaitseministeerium aga punnib vastu. Riiklik alkoholimüügi keeld algab 25. septembril. Taas suur arutelu, justkui oleks alkoholi müümine öösel mingi universaalne inimõigus. Muudatus on väga kiire, aga mitte nii kiire kui maskide kandmise kohustus hooldekodudes. Riigikogu avaistung kestis minuti. Midagi pole arutada? Õiguskantsler noomis Peipsiääre valda, et nad kohustasid inimesi kandma maske ja järgima 2+2 reeglit. Pärnu linnavolinik Heldur Laurson tõusis kõneaineks, kui ta kritiseeris moodsa kunsti klassikuid Mondriani, Mark Rothot jt, tõustes lausa NLKP Keskomitee peasekretäri Nikita Hrustsovi tasemele, kes samamoodi sõimas 1960-aastatel Moskvas moodsaid kunstnikke.

Stuudios Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Marica Lillemets. Keskpäevatunni teemad täna, 19. septembril: ajakirjandus arutab järgmise aasta oktoobris toimuva rahvahääletuse üle, mis puudutab mehe ja naise abielu. Miks ometi praegu? Mis on selle kaugem tagamaa? Kaitsekulude üle vaieldakse kõvasti. Kas jätta eelarvet vähendades protsent samaks või vähendada seda reaalselt? Selles on küsimus! Martin Helme soovitab uusi oste kaitsejõududele, kaitseministeerium aga punnib vastu. Riiklik alkoholimüügi keeld algab 25. septembril. Taas suur arutelu, justkui oleks alkoholi müümine öösel mingi universaalne inimõigus. Muudatus on väga kiire, aga mitte nii kiire kui maskide kandmise kohustus hooldekodudes. Riigikogu avaistung kestis minuti. Midagi pole arutada? Õiguskantsler noomis Peipsiääre valda, et nad kohustasid inimesi kandma maske ja järgima 2+2 reeglit. Pärnu linnavolinik Heldur Laurson tõusis kõneaineks, kui ta kritiseeris moodsa kunsti klassikuid Mondriani, Mark Rothot jt, tõustes lausa NLKP Keskomitee peasekretäri Nikita Hrustsovi tasemele, kes samamoodi sõimas 1960-aastatel Moskvas moodsaid kunstnikke.

Ajakirjast Eesti Loodus saab lugeda loodushoiumõtte arengust ja Eesti rollist maailma looduskaitses; Eesti liikide punasest nimestikust; pärandniitudest kui elurikkuse tulipunktidest; Peipsi järvest; lendorava arvukusest ning paljust muustki. Ajakirja tutvustab Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Ajakirjast Eesti Loodus saab lugeda loodushoiumõtte arengust ja Eesti rollist maailma looduskaitses; Eesti liikide punasest nimestikust; pärandniitudest kui elurikkuse tulipunktidest; Peipsi järvest; lendorava arvukusest ning paljust muustki. Ajakirja tutvustab Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Kui kiiresti täituvad tänavu viljasalved ja mida näitab võrdlus varasemaga? Mida kujutab endast Peipsi toidu tänav ning milline on järveäärne turism? Kuidas saab vaadata Toila-Oru lossi ja pargi minevikku ning mida pakuvad maaelumuuseumid muuseumiööl? Küsib Madis Ligi.

Kui kiiresti täituvad tänavu viljasalved ja mida näitab võrdlus varasemaga? Mida kujutab endast Peipsi toidu tänav ning milline on järveäärne turism? Kuidas saab vaadata Toila-Oru lossi ja pargi minevikku ning mida pakuvad maaelumuuseumid muuseumiööl? Küsib Madis Ligi.

Kui kiiresti täituvad tänavu viljasalved ja mida näitab võrdlus varasemaga? Mida kujutab endast Peipsi toidu tänav ning milline on järveäärne turism? Kuidas saab vaadata Toila-Oru lossi ja pargi minevikku ning mida pakuvad maaelumuuseumid muuseumiööl? Küsib Madis Ligi.

Selles osas tulevad Max ja Mart võidukalt tagasi ühe odava mikri ette, et rääkida kuidas teha filmi koroonaviiruse ajal, kuidas kasvatada maasikaid ja arbuuse ning mis toimub Emajärves ja Peipsi jões.

Milline on meie põllumajanduse, kalanduse ja maaelu ettevaade aastani 2030, mille üle arutati konverentsil, kuhu on kümne aastaga jõudnud Sibulatee ning mis seisab Peipsi äärsete inimeste plaanides, kes ja kuidas joodab juuri ning miks ja kui sageli süüa jogurtit?

Hooaja viimane saade tuleb Sibulateest ja kuidas edeneb turism Peipsi ääres,kus on üks piirkond,kaks rahvust ja kolm kultuuri. Jutuks tulevad rõõmud ning osasaamised nii kaldal kui järvel,nii soojal kui külmal ajal. Selgitusi jagavad Sibulatee eestvedaja Liis Lainemäe,Varnjas oleva Mesi Tare perenaine Herling Jürimäe ja Kallaste kala- ja sibulalaada peakorraldaja Jekaterin Tõlnikova.

Hooaja viimane saade tuleb Sibulateest ja kuidas edeneb turism Peipsi ääres,kus on üks piirkond,kaks rahvust ja kolm kultuuri. Jutuks tulevad rõõmud ning osasaamised nii kaldal kui järvel,nii soojal kui külmal ajal. Selgitusi jagavad Sibulatee eestvedaja Liis Lainemäe,Varnjas oleva Mesi Tare perenaine Herling Jürimäe ja Kallaste kala- ja sibulalaada peakorraldaja Jekaterin Tõlnikova.

Kuidas on läinud vastuvõtt ametikoolidesse,mis erialad paeluvad ja milliste vastu on huvi loodetust väiksem,kuidas on kasvanud sibul,mida,kus ning kuidas pakutakse sel nädalavahetusel vabariigi pikimal, Peipsi toidu tänaval?

Millal alustada võimlemisega ja mida see annab, kuidas on Jüri Gümnaasiumis käima läinud Liikuma kutsuva kooli programm, milles on jääpurjetamise võlu, milles võeti mõõtu Peipsi talimängudel ja millal on Sakala tee matk?

Kes ja kuidas tahab riigile juubeli puhul kinkida 100 tonni mulda,mis seisab viie liidu avalikus kirjas toidutööstustele ning vabariigi võimudele,kuidas läks meie künnimeestel Euroopa meistrivõistlustel,mida näitas Peipsi järvefestival ja millal on Saarte Avatud Aiad?

Kaksteist aastat tagasi kaob Šotimaalt Eestisse puhkama tulnud John Baden ja mõne aja pärast leitakse Peipsi kaldalt tema surnukeha. Ja nüüd ilmub Tartus politseisse mees, kes väidab, et temagi on John Baden. Peagi käivitab iseäralik juhtum mõrvade sarja ja kahestuma kipuvad ka mitu teist looga seotud inimest. Raamatu autor Douglas Lindsay on elanud mitu aastat Eestis ja väidab, et tunneb puudust Kadrioru pargist ja selle sõnakehvadest külastajatest. Loeb Rando Tammik.

Kuidas läheb Läänemerel, kuidas elab Peipsi? Kas püsib elurikkus, kas taastub puhtus?Läänemere olukorda arutame saates Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi mereökoloogi Riina Klaisiga, Peipsi järve seisundit Eesti Maaülikooli Võrtsjärve limnoloogiakeskuse järvebotaaniku Helle Mäemetsaga. Saatejuht on Priit Ennet. Kuulake 11. veebruaril kell 17.05.

Kuidas läheb Läänemerel, kuidas elab Peipsi? Kas püsib elurikkus, kas taastub puhtus?Läänemere olukorda arutame saates Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi mereökoloogi Riina Klaisiga, Peipsi järve seisundit Eesti Maaülikooli Võrtsjärve limnoloogiakeskuse järvebotaaniku Helle Mäemetsaga. Saatejuht on Priit Ennet. Kuulake 11. veebruaril kell 17.05.

Peipsi läänerannikul kõneldud idamurdes öeldakse niimoodi õela, kurja või tigeda kohta.Eit oli õrjetus tujus. Maja poolt kostis koerte õrjetut haukumist. *.. paar-kolm õrjetut äikeseööd tegid lõpu suve malbele ühtlasele soojusele. A. Maripuu.

Peipsi läänerannikul kõneldud idamurdes öeldakse niimoodi õela, kurja või tigeda kohta.Eit oli õrjetus tujus. Maja poolt kostis koerte õrjetut haukumist. *.. paar-kolm õrjetut äikeseööd tegid lõpu suve malbele ühtlasele soojusele. A. Maripuu.

Millised on esimesed viljasaagid ja mis on Rannu Seemnes andnud loodetust palju enam, kus ning kuidas käivad katsed tärklisekilega, mida kasvatab Rukkirüütel peale leivavilja, kuidas on tänavu kasvanud Peipsi sibul ja kurk ning kuidas nad kaubaks lähevad ja mis jäi kõlama külade parlamendis?

Kuidas Lindi küla rahvas lapsed laulupeole aitas, kui kaua kestab vastuvõtt maaülikooli, mis valiti Peipsi toidusuveniiriks,milline on tänavune maasikasaak ja mida pidada silmas suvetoitude puhul?

Kuidas Lindi küla rahvas lapsed laulupeole aitas, kui kaua kestab vastuvõtt maaülikooli, mis valiti Peipsi toidusuveniiriks,milline on tänavune maasikasaak ja mida pidada silmas suvetoitude puhul?

Kuidas Lindi küla rahvas lapsed laulupeole aitas, kui kaua kestab vastuvõtt maaülikooli, mis valiti Peipsi toidusuveniiriks,milline on tänavune maasikasaak ja mida pidada silmas suvetoitude puhul?

Kuidas elab Lõuna-Eesti taluturg, kui paljudele on piim päeva pärl, miks tähistame esimest korda rahvusvahelist juustupäeva, millal selgub Peipsi toidusuveniir ning kui sageli süüa linnuliha?

Mida tahab vabariigi juubeliks taastada Anija vald, milline on Eesti toidupiirkonna rändkahvli üle andnud Hiiumaa kogemus, mis on traditsiooniline Peipsi toit ning kuidas Peipsimaa kavatseb oma maitseid rohkem tutvustada ja mida ütleb teadlaste tarkus mee ja suhkru kohta? (Madis Ligi.)

Pavla Repkina - vene rahvusest vanausuline on sündinud Peipsi ääres Sipelga külas. Sinna kanti kolisid tema kauged esivanemad elama juba 17.sajandil. Nõnda pagesid nad tagakiusamise eest, mis tabas neid keeldumise tõttu Vene Õigeusu Kiriku reformidest. Pavla meenutab oma helget lapsepõlve ja toredaid külainimesi, kes kõik olid vanausulised. Üheskoos tähistati kõikvõimalikke pühi ja viidi läbi meeleolukaid rituaale. Täna on naine pensionär, elab Tallinnas ja tema õlul on Vanausuliste Kogudusega seotud tegemised. Rõõmsameelse Pavla Repkinaga ajas juttu Haldi Normet-Saarna.

Pavla Repkina - vene rahvusest vanausuline on sündinud Peipsi ääres Sipelga külas. Sinna kanti kolisid tema kauged esivanemad elama juba 17.sajandil. Nõnda pagesid nad tagakiusamise eest, mis tabas neid keeldumise tõttu Vene Õigeusu Kiriku reformidest. Pavla meenutab oma helget lapsepõlve ja toredaid külainimesi, kes kõik olid vanausulised. Üheskoos tähistati kõikvõimalikke pühi ja viidi läbi meeleolukaid rituaale. Täna on naine pensionär, elab Tallinnas ja tema õlul on Vanausuliste Kogudusega seotud tegemised. Rõõmsameelse Pavla Repkinaga ajas juttu Haldi Normet-Saarna.

Kirjanik ja ajakirjanik Urmas Vadi saadab igal nädalal varjuna üht inimest tema tööpäeval. Käib temaga kaasas, mikrofon käes, salvestab vestlusi, mõtteid, helisid ja proovib ka ise abiks olla, aga ka mõista, mida see inimene teeb ja miks ta seda teeb.Esimesena saatis Urmas Vadi töövarjuna Raul Oreškinit, kes peab suviti koos oma abikaasa ja kaas-galerist Kaili Kasega (pildil) Peipsi ääres Varnja külas galeriid Voronja."Töövari" on eetris alates 11. septembrist pühapäeviti kell 10.10. Foto autor on Ruudu Sandra.

Kirjanik ja ajakirjanik Urmas Vadi saadab igal nädalal varjuna üht inimest tema tööpäeval. Käib temaga kaasas, mikrofon käes, salvestab vestlusi, mõtteid, helisid ja proovib ka ise abiks olla, aga ka mõista, mida see inimene teeb ja miks ta seda teeb.Esimesena saatis Urmas Vadi töövarjuna Raul Oreškinit, kes peab suviti koos oma abikaasa ja kaas-galerist Kaili Kasega (pildil) Peipsi ääres Varnja külas galeriid Voronja."Töövari" on eetris alates 11. septembrist pühapäeviti kell 10.10. Foto autor on Ruudu Sandra.

Mis rajatakse riigi juubeliks Tamsalu valda, mida ja keda toob uus aasta Setomaale, kuidas on olukord Peipsi taga ning rubla kukkumine mõjutanud meie puhkekodusid, sanatooriume ja teenusepakkujaid, miks peaksime sööma kõrvitsat ning tema seemneid. (Madis Ligi.)

Septembrikuuga algas ka Keskkonnasõbraliku liikumise kuu, mis kutsub inimesi liikuma võimalikult palju jalgsi, et seeläbi säästa keskkonda ja hoida oma tervist. Ilmaparandaja saates on sel puhul külas Keskkonnasõbraliku liikumise kuu projektijuht Kerda Kaur. Samuti uurime, miks peatati Peipsi järvel mutniku- ja mõrrapüük. (Rein Pärn.)

Mis iseloomustab Lõuna-Eesti turismiaastat ning millised on sihid, kuidas läks tänavu Peipsi sibulakasvatajatel ja kuhu nad tahavad oma kaubaga minna, kui tihti töötab Hellenurme vesiveski ning kuhu ta tegi leivakoja, mida teeb Uhti sepp ja keda koolitab ning kuidas läheb kaubaks meie mesi. (Madis Ligi.)

Kuidas riik toetab Peipsi sibula kasvatust ja mida arvavad olukorrast ning tulevikust sibulakasvatajad ise, milline lihatööstus hakkab ennast kõvasti laiendama, kuidas läks vabariiklik mahekonkurss, kus ja kuidas tegutseb talutoiduklubi ning mitu õuna päevas tasub põske pista. (Madis Ligi.)

Mida viivad meie põllumehed ja toidutöösturid Venemaale, mis teeb rõõmu ja mis muret Peipsi-äärsetele Leader-gruppidele, mida näitas vabariiklik mahekonkurss, mida õpetab Väike-Maarja seltsitegevuse aastasada ja miks tasub põske pista jõhvikaid. (Madis Ligi.)

Teavet ja nõu jagavad Ülenurme kartulitalunik, Helme küüslaugukasvataja, Järvselja marja- ning seenekorjaja, Peipsi-äärne sibulakasvataja, Põlvamaa talupagarid ja ubade kohta Tartu Ülikooli professor. (Madis Ligi.)

Miks ja kus hakkavad Balti põllumehed allkirju koguma, kes avas täisautomaatse söödatehase ning kui palju tootmine kasvab, mida toob Peipsi äärde Sibulatee uus hooaeg, kes ja kuidas reklaamib ennast Lätis ning kui palju rahvast toob kokku Euroopa suurim meestelaulupäev ja kuidas kõlab meie maakooride laul ning keda oodatakse Põltsamaale. (Madis Ligi.)

Peipsi plankton. Ämblikuniit. Kunstikeemia

Peipsi plankton. Ämblikuniit. Kunstikeemia

Kuressaares toimus väikelaevade disaini seminar, kus osalesid Rootsi ja meie laevaehituse disainerid. Kõneleme Peipsi äärse kalapüügi strateegiast. Räägime Kärdla sadama ehitamisest, mis käib juba pikemat aega. Saaremaal Ariste lahel, Abruka all ja Roomassaare lähistel krooniti jääpurjetamise Eesti meistrid. Saatejuht Hubert Veldermann. (Hubert Veldermann.)

Reisilaeval Victoria toimus Riigikogu majanduskomisjoni väljasõiduistung, kus arutati ka merenduse ja merehariduse hetkeseisu. Veeteede Amet sõlmis lepingu lisajäämurdja rentimiseks Soome lahele ja avas Hundipea sadamas restaureeritud kai. Hüdroloogia eriala üliõpilased lõpetavad tänavu Eesti Mereakadeemias 2 kursust korraga ja saavad lõpudiplomid. Haapsalus toimus Eesti-Vene valitsustevahelise kalapüügikomisjoni istung, kus määrati püügimahud ja püügikvoodid Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel järgmiseks aastaks. Saatejuht Hubert Veldermann. (Hubert Veldermann)

Kui suureks on kasvanud Eestimaa suvemängud ja kes olid edukaimad, millised on traditsioonilised suvejoogid ning kui populaarsed on nad praegu, kui hästi kasvab tänavu Peipsi sibul ja mida kujutab endast Sibulatee Kogukonnaköök, millest teeb õlut Seto Kuningriigi kolmekordne õllemeister, kuidas saavad uue elu saja aastased traktorid ning kus neid näha saab, kes ning millal kutsub suitsusauna, millal seda kütma hakatakse ja palju saunamõnu maksab. (Madis Ligi)

Esimest korda tähistatakse Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) soovitusel Euroopa meremehe päeva. Eesti-Vene valitsustevaheline komisjon pidas istungit Peipsi kalavarude teemal. Jaanipäevaaegne laevasõit enne suurt sõda. (Hubert Veldermann)

Eesti Mereakadeemia ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused sõlmisid koostööleppe. Arhtektuuri Muuseumis toimus tuletornide konverents - Tuletornidele tulevikku otsimas. Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu üldkoosoleku peateema oli Peipsi äärsete sadamate areng. Laupäeval toimub XII avamerejahtide purjeregatt Eesti Mereakadeemia rändkarikale. Tallinna Sadam muutis oma reklaamlauset ja on nüüd - Heade sõnumite sadam. (Hubert Veldermann)

Reisilaeval Baltic Queen toimus Eesti Mereakadeemia 220. esmakursuslase immatrikuleerimine. Peipsi äärsete sadamate areng käib Euroopa Liidu toetusfondide toel. Kalurite Liidu ühine mure on järgmise aasta püügikvootide jagunemine ja kalanduse areng nii traal- kui lähipüügil. (Hubert Veldermann)

Kui suur oli konkurss Maaülikooli, kuidas algas uus õppeaasta ja kuhu saab veel avaldusi esitada, keda kasvatab Eesti esimene rukkikuningas Lääne-Viru kalakasvatustes, kui palju meie inimesed kala söövad ning kui äge on konkurents Norrast toodava kalaga, milline on Vooremaa õunasaak ja ubinate hind, kuidas kasvas kuumal suvel Peipsi sibul ja kus käib kauba müük, mida kandsid ning keetsid sügisnäituse jaoks kokku Vara Maanaiste Seltsi liikmed. (Madis Ligi)

Milline on tänavune meesaak,millal muretseda talvevaru ja millised on hinnad,kes on Peipsiäärse Sibulatee võrgustikus,kuidas neil läheb ning kuhu ja millal kerkib Roomaa,mida pakuvad Võrumaa käsitöömeistrid laatadel ning mida rahvas ostab,kust saada suurt piknikulauda ja viikinglaeva meenutavat võrkkiige hoidjat,millal meistrid leitsakuga töötavad ning mida ringi sõites tähele panevad ja kuidas läks meie mustal leival ning leivakõrvasel Euroopa toidukultuuride festivalil? Saatejuht on Madis Ligi.Maatund valmib koostöös põllumajandusministeeriumiga. (Madis Ligi)

Milline on olukord lihaturul, kas rahvas ostab enam värsket liha või odavaid vorste, kuidas mõjuvad Atria läbimüügile tarbijamängud, milles leppisid kokku kaks ministrit ja kaks Peipsi kalurite juhti, kuidas kala tuleb ning kuhu ta läheb, milles võrdlesid võimeid noortalunikud ja kes lõikas loorbereid, mida ning kaua pakuvad Anija mõisakultuuri päevad. (Madis Ligi)

Merenduspoliitika koostamisel selgusid lähemad ülesanded merenduse vallas mida tuleks kohe lahendada. Tallinna Sadama infopäeval tõdeti, et Muuga Sadama konteinerterminali ja Paldiski Sadama uute kaide ehitused on täies hoos. Peipsi uus reisipraam Koidula pääses vette ja ootab Tartu sadamas Peipsi jääminekut. Ilmus järjekordne ajakiri “Meremees.” (Hubert Veldermann)

Piirivalve võttis Nasva sadamas pidulikult vastu uue piirivalvelaeva Valve. Tartumaa Omavalitsuste Liidu Sihtasutus Emajõe Jõeriik kavandab Emajõe, Peipsi ja Velikaja veeteele ehitada paadisildu ning väikesadamaid. Eesti Kaptenite Klubi arutas Eesti merenduspoliitika tulevikuplaane. Salme muinaslaeva seminaril jõuti kokkuleppele, et alusest tehakse joonised ja arvutiga ruumiline mudel. (Hubert Veldermann)

Eesti Merevägi tähistab 90. aastapäeva. Pikimalt teenistuselt Vahemeres NATO mereväe kiirreageerimise jõudude koosseisus jõudis koju miinijahtija Admiral Cowan. Merepiraatluse ohjeldamiseks teeb Euroopa Julgeoleku- ja Kaitseassamblee ettekande Euroopa riikidele. Eesti ja Venemaa kalapüügikomisjoni istungil kinnitati Peipsi-, Lämmi- ja Pihkva järve kalapüügikvoodid järgmise aasta esimeseks pooleks. (Hubert Veldermann)

Tallinki reisilaeval Romantika toimus Eesti Mereakadeemia kadettide, üliõpilaste ja Merekooli õpilaste immatrikuleerimine. Matrikli või õpiraamatu sai 273 esmakursuslast. Veeteede Amet tähistab varsti 90. sünnipäeva. Ameti vanim osakond on navigatsiooni teenistus. Peipsi väikesadamate areng on nüüdsest riigi hoole all. Mustvee sadam annab juba keskmise sadama mõõtmed välja. (Hubert Veldermann)

Uurime, mida näitab marja- ja puuviljakultuuride katsejaama viiekümne aasta kogemus, tänavune saak ja toob tulevik, kuidas kasvas ning müüb Peipsi sibul, milliseid teravaid maitseelamusi meie inimesed eelistavad ja mida soovitab leiva peale panna kulturist ning kuidas valmisid küüslaugufestivali kübarakonkursi võidutööd. (Madis Ligi)

Uued suunad tsunaamide teoorias. Eestis kaitsti merendusalane doktoritöö, millel on märgiline tähendus Eesti mereteaduses. Peipsi lodjaehitajad on oma rändava lodjaehituskojaga Hiiumaal õpetamas Peipsi lodjaehitust. Polaarklubi asutaja, polaaralade uurija, 4 talvitust Antarktika mandril teinud Vello Park saab 7o-ne aastaseks. (Hubert Veldermann)

Saaremaal on tööle võetud kaks saarevahti ­ Vilsandi saarevaht ja Abruka saarevaht. Orissaare vald kavatseb Maasilinna laevavrakile Illiku laiul ehitada ümber hoone, mis jääks ka muuseumiks. Keskkonnainspektsioon puhastab Peipsi järve vanadest võrkudest. Möödub 60 aastat Kalevi Jahtklubi asutamisest. Piduliku lipuheiskamisega klubi lipuväljakul juhatati sisse tänavune purjespordihooaeg. Saatejuht on Hubert Veldermann (Hubert Veldermann)

Maatunnis uurime mida arvavad presidendi aastapäevakõnest Aasta Põllumehed, Aasta Külavanem ja Aasta Õpetaja ning need, kelle jaoks riiki jääb järjest vähemaks, miks käisid ministrid Peipsi ääres, mida sinna tahetakse teha ja mida sel nädalal tehti. Saatejuht on Madis Ligi. (Madis Ligi)

Mida õpetatkse Eesti Mereakadeemia Merekoolis. Kas meremehe keskastme laevajuhi ja mehaaniku ametid pole enam ihaldusväärsed? Peipsi ja Lämmijärve ühenduskohta, Uhtinina ja Piirisaare vahele süvendatakse laevadele kanal, mis kannab Eesti värava nimetust. Hiiumaa üheksast tuletornist on kolm tuletorni ­ Kõpu, Ristna ja Tahkuna Eestis ainukesena avatud kõikidele külastajatele. Saatejuht on Hubert Veldermann. (Hubert Veldermann)

Mereteadlastel on nüüdsest oma uurimislaev ³Salme.² Nasva paadimeistrid ehitasid ja andsid Muuga sadamale üle moodsa, raudkerega ja hea manööverdusvõimega haalpaadi ³Viiger.² Veeteede Amet sai Soomes ehitatud alumiiniumkerega, poolemeetrise süvisega Peipsi, Emajõe ja Võrtsjärve jaoks mõeldud poilaeva EVA-302. Kapten Elmar Anniko saab 101-aastaseks. Saatejuht on Hubert Veldermann. (Hubert Veldermann)