Podcasts about indoneesia

Tänase saate külaline Margus Kalam jutustab erinevatest Aasia festivalidest, kuhu on sattunud. Nii mõnelgi neist on ta olnud ainus välismaalane. Peamiselt on juttu Timori saarel toimuvast Tebe Bei Mau-st ning Sumba saarel aset leidvast Pasolast, aga ka sealsetest matustraditsioonidest (mis annavad lausa festivali mõõdu välja). Mõlemad saared kuuluvad Indoneesia koosseisu. Näiteks on Marguse sõnul sumbalaste jaoks surm kõige tähtsam sündmus ning selleks valmistutakse terve elu. Miks tuli Pasola festivalil „päris sõja” puhkedes joosta nii, et selg on ees ning mis puhul pidi sekkuma märulipolitsei. Et igasuguse hoone (ka kuuri) ehitamiseks on vaja ohverdada koer. Kui palju ja kui hinnalisi saronge on Margusel kodus. Kuidas taheti Margusele kohalik peretütar naiseks anda ja palju muud. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Korvpallipodcasti „Pihtas põhjas“ tegijad kogunesid sel korral Eesti Vabariigi 105. aastapäeva järgselt ja kui tänasel päeval küsida, kas me sellist Eestit tahtsimegi, siis iga korvpallisõber vastab pikemalt mõtlemata „Muidugi!“. Mõistagi saab sellest välja lugeda otsese vihje Eesti – Sloveenia korvpallikoondiste MM-valiksarja kohtumisele, mille meie meeskond lõpusekundite kolmesest võitis 79:78. Kangelaseks tõusis Kristian Kullamäe. Maailma seitsmes korvpalliriik pandi paika, ei ole meie asi, kes Sloveenia eest mängis või ei mänginud. Tulemus maksab ja juubeldused on igati auga välja teenitud. Lahkame saates nii Eesti mängu kui ka teiste alagruppide seise. Muide, enne valikturniiri viimast vooru on teoreetiline edasipääsu võimalus olemas veel Islandil. Meie masti meeskond, mis tähendab, et Eesti peab tulevikus võtma samuti julge sihi maailmameistrivõistlustele pääsuks. Miks mitte!? PAF Eesti-Läti liiga aruteludes võetakse sel korral luubi alla vastasseis Keila KK – Tallinna Kalev/Audentes. Lisaajaga mängus sai magusa võidu Keila 103:100. Kuulame treenerite kommentaare ning vaidleme päris tuliselt, kas noored vääriksid veelgi enam usaldust või kastanid tuuakse tulest puhtalt kogemustega? Ühtlasi selgub, et Pärnu Sadama peatreener Gert Kullamäe ei suuda meestele selgeks teha algtõde – pall tuleb sisse visata. TaltTech/Optibeti juhendaja Alar Varrak valdab seda kunsti perfektselt, ent kes siis ikka söendab kolleegile helistada ja abi paluda. Ise paneb Kullamäe kõik pallid muidugi sisse. NBA mehed võtaks ta vastu teksapükstes ja näitaks, kuidas päriselt kolmeseid kotti pannakse. Oh, jummal... Saate teemaderingi mahtus ka erinevate riikide karikavõistluste kokkuvõte, mille põhjal võiks küsida, kas Euroliiga on ikka kõige kõvem klubisari Euroopas? Räägime korvpalliteemalisest vestlusõhtust Raplas, heade mängijate müümisest Indoneesia liigasse ja ees ootavast Bali turniirist. Podcasti peatoetaja PAF-i auhinna võitis fortuuna tahtel Kert Karbe. Palju õnne! Võtame võitjaga ühendust. Eelmisel korral küsisime: „Mitu punkti viskas LeBron James mängus, millega ta tõusis NBA kõigi aegade edukaimaks punktiviskajaks?“ Õige vastus on 38 punkti. Käesoleva saate PAF-i auhinnamängu küsimus puudutab Eesti koondist: „Kas Eesti meeste korvpallikoondise uueks peatoetajaks sai ennustusportaal PAF?“ Piisab „Ei“ või „Jah“ vastusest. Lööge julgelt kaasa ja pange vastused teele e-maili aadressile: pihtaspohjas@delfi.ee.

"Buumi" tänaseks saatekülaliseks on Eesti Vabariigi suursaadik Singapuris ja Indoneesias Priit Turk. Arutame saadikuga nende, mõneti väga erinevate Kagu-Aasia riikide majandusarengu temaatikat, samuti koostööd Eestiga nii täna kui ka tulevikus. Jutuks tuleb ka saatkonna poolt rajatav Business Hub – Eesti ettevõtete kodu Singapuris. Saate majandusuudiste osas teeme juttu maailma suurriikide vahel kasvavast tehnoloogilisest rivaliteedist – natsionalismist, mille värskeks tunnistuseks on Hiina otsus keelustada olulisemate päikesepaneeli-tehnoloogiate eksport. Ettevõtlusuudistes räägime India suurärimehe ja maailma ühe rikkaima inimese Gautam Adani ja tema konglomeraadi Adani Enterprises kahtlastest tegevustest ning raskustest. Covid ja turbulentsed ajad maailmamajanduses on tõstnud päevakorda vaimse tervise teemad. Seepärast võtame ette juhid ja arutleme, kuidas nemad peaks lähenema oma töötajate vaimse tervise väljakutsetele. Optimistlikumalt poolelt on alanud aasta lootusrikas aeg ettevõtlusega alustamiseks või kõrvaltegevuseks, eriti üksikettevõtjate jaoks. Inspiratsiooniks toome kuulajateni valiku ärisuundasid, millega võiks 2023. aastal algust teha. Saatejuhid on Ott Pärna ja Raivo Vare.

Tänase saate külaline Anne Vetik räägib meile erinevatest Indoneesia saartest. Anne on käinud Indoneesiat avastamas kahel korral ning on sellest riigist täielikus vaimustuses. Saates tuleb juttu näiteks pealinna Jakarta kontrastidest, Komodo draakonitest (keda meelitatakse lihaga turistide ligi, kuid kellega Anne enda sõnul niisama vabas looduses küll kokku sattuda ei tahaks), kuidas inimesed lendavad lennukis üheskoos kanadega, miks soovitatakse õhusõidukis Allahi poole palvetada ja milline oli Bali enne „Söö, palveta, armasta“ põhjustatud võidukäiku. Samuti annab Anne nõu, kuhu minna, kui tahta avastada lihtsamat Indoneesiat. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Terje Toomistu on eesti antropoloog, kes on laiemale avalikkusele tuntud oma dokumentaalfilmide „Põlvkond piiri taga” (2022) ning „Nõukogude hipid” (2017) kaudu. Tal on bakalaureusekraad Tartu Ülikooli majandusteaduskonnast ning magistrikraadid nii etnoloogia kui ka kommunikatsiooniuuringute alal. 2019. aastal kaitses ta Tartu Ülikoolis doktoritöö Indoneesia transsooliste naiste ehk waria'de soolise subjektsuse ja kuuluvuspüüdluste teemal, kus ta keskendub feministliku antropoloogia perspektiivist waria'de kogukonnale, kellest ta juba varem oli teinud dokumentaalfilmi „Wariazone" (2011, koos Kiwa'ga). Ta on elanud ja õppinud Prantsusmaal, Venemaal, Indoneesias, Ameerika Ühendriikides ja Hollandis. 2013/2014. õppeaastal viibis ta Fulbrighti stipendiumiga California Ülikoolis Berkeleys. Ta on Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna teadur ning 2020. aastast Postimehe Fondi Noor-Eesti teadusgrandi "Noored eestlased välismaal” juht. Selles saates räägime Väikelinnas elamisest ja kasvamisest, lapsepõlve mängumaast teatrikeskkonnas. Globaalse maailma avanemisest tänu töösuvele Londonis. Indoneesias elamise ja töötamise kogemusest, mis tõi muu hulgas Eesti akadeemilisse maailma feministliku antropoloogia. Waria'de kogukonnast Indoneesias. Kuidas me ainult võidame sellest, kui kõigil inimestel on võimalus ennast avada ja luua. Nõukogude hipide põlvkonna uurimisest ja filmi tegemisest. Rände olemuse muutusest ja filmi tegemisest Eesti kolmanda migratsioonilaine kohta. Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

"Hääl on kaunis pill ja kitarril on kaunis hääl" - selline on moto duol, mille moodustavad Indoneesia saarte laulutraditsiooni kandev Monica Akihary ning Hollandi jazzkitarrist Niels Brouwer, kes koos musitseerinud alates aastast 1977 ning käinud esinemas ka Jazzkaarel.

Hellou, uus duo saade. Martin on tagasi verivärskete Tai, Bali, Indoneesia kogemustega saates ennast ja enda teekonda viimase 4 kuu vältel jagamas. Chris paneb juurde mõtteid enda teisest hüpnoteraapia kogemusest. Lahatakse erinevaid teemasid ja möllavad ägedad ideed. Saates juttu teraapiatest, enese arengust, kogemustest, sisekosmosest, mõtteviisist, andestamisest, suhetest, reisimisest, nutmisest, emotsioonidest, surmast ja elust ning olust. Kui algust kuulata ei viitsi, siis show algab 14:00 Sa asud kuulama podcasti Ausad Mehed, mille eesmärgiks on motiveerida ja inspireerida kuulajaid olemaks rohkem ausam enda vastu ning võtmaks suuremat vastutust enda isikliku elu ees. Lisaks, kui sa tunned, et saade, mida kuulad pakub sulle väärtust, siis too meieni üks sõber, kes võiks saates oleva informatsiooniga resoneeruda. See aitab meil enda ja külaliste sõnumit edasi viia. Ausad Mehed: www.chriskala.com www.martinpukspuu.ee Facebook: www.facebook.com/podcastausadmehed/ www.facebook.com/chriskkala Instagram: www.instagram.com/chriskkala/ www.instagram.com/martinpukspuu/

Saate teemaks on Indoneesia keeruline ajalugu 20. sajandi teisel poolel. Sel ajajärgul valitsesid maailma suurimat islamiriiki, troopilist saarestikku India ookeanis kaks diktaatorist presidenti: Sukarno (1901-70, fotol) ja Suharto (1921-2008).

Saate teemaks on Indoneesia keeruline ajalugu 20. sajandi teisel poolel. Sel ajajärgul valitsesid maailma suurimat islamiriiki, troopilist saarestikku India ookeanis kaks diktaatorist presidenti: Sukarno (1901-70, fotol) ja Suharto (1921-2008).

Ivo Tšetõrkin ja Berit Renser

Ivo Tšetõrkin ja Berit Renser

Tänase saate külaline on aasta parimaks reisiraamatuks valitud „Minu Indoneesia“ autor Berit Renser, kes räägib põhjalikult ja põnevalt elust Indoneesias. Berit toob omapärase nüansina välja fakti, et pidevalt toimib isemoodi naabrivalve. Üks asi on see, et naabrid jälgivad, et keegi sulle liiga ei teeks, teine aga see, et nad avaldavad võõra inimese elu üle arvamust. Näiteks kui selgus, et ühed välismaalastest naabrid elasid (kõigest) vabaabielus, toodi nende ukse taha surnud rott. Loomulikult on vastassoost sõprade koju kutsumiseks vaja luba küsida külavanemalt. Kuna Indoneesias on märkimisväärne prügiprobleem, võttis Berit ette suure ülesande: korraldada „Teeme ära!“ prügikoristusaktsiooni. Muidugi ei osutunud see teps mitte nii lihtsaks, kui esialgu tundus. Teiseks suureks ettevõtmiseks oli aga kirjutada raamat „Kuidas tunda ära indoneeslast?“. Tänu sellele avanes Beritil võimalus esineda Indoneesia populaarses telesaates 86 miljoni inimese ees. Rääkides indoneesia keeles.

Berit Rensen, "Minu Indoneesia" Kirjastuselt Petrone Print. Berit Renser kolis Indoneesiasse õppima ja sai seal selgeks ka indoneesia keele. Ta korraldas „Teeme ära!“ prügikoristusaktsiooni, tegi metsanomaadidega koos filmi ja kirjutas kohalikest raamatu, millega jõudis teleekraanile, kus vaatas tõtt umbes 86 miljoni indoneeslasega. Berit on öelnud, et oma mitmekesisuses on Indoneesia maailma makett. Loeb Kristi Aule.

Koos botaanik Urmas Laansooga teeme retke Borneo saarele. Indoneesia keeles Kalimantan, malai keeles Borneo saar asub Malai saarestikus ja on suuruselt kolmas saar maailmas. Tuntud ja armastatud just oma liigirikkuse poolest. Liigirikkusest, erilistest taimedest ning oma reisist Borneo saarele räägibki meile Urmas Laansoo.Tunni lõpus kõneleme Eesti parimatest toiduainetest, sel korral pronksmärgi saanud piimatootest Panna Cotta mustsõstramoosiga. Vigala piimatööstuse toodangut tutvustab tegevjuht Kirti Asperk.Saatejuht on Krista Taim. Kuula 3. augustil kell 10.05.

Koos botaanik Urmas Laansooga teeme retke Borneo saarele. Indoneesia keeles Kalimantan, malai keeles Borneo saar asub Malai saarestikus ja on suuruselt kolmas saar maailmas. Tuntud ja armastatud just oma liigirikkuse poolest. Liigirikkusest, erilistest taimedest ning oma reisist Borneo saarele räägibki meile Urmas Laansoo.Tunni lõpus kõneleme Eesti parimatest toiduainetest, sel korral pronksmärgi saanud piimatootest Panna Cotta mustsõstramoosiga. Vigala piimatööstuse toodangut tutvustab tegevjuht Kirti Asperk.Saatejuht on Krista Taim. Kuula 3. augustil kell 10.05.

Maailma üks mõjukamaid sissisõja asjatundjaid David Kilcullen näitab lugejale otse võitlustandril uusaja sõja tõelist palet ning vaatleb nii globaalseid väljakutseid kui ka väikesõdu maailma niivõrd erinevates paikades nagu on seda Afganistan, Iraak, Indoneesia, Tai, Ida-Timor ja Pakistan. Ta selgitab, et tänapäeva konfliktid kujutavad endast vastuoluliste suundumuste keerukat hübriidi, mis hõlmab kohalikke sotsiaalseid võrgustikke ja ülemaailmseid liikumisi, traditsioonilist ja postmodernset kultuuri, aga ka autonoomiat taotlevaid kohalikke mässajaid ehk juhupartisane ja ulatuslikku terrorikampaaniat. (Selle nädala raamat on “Juhupartisanid. Väikesed sõjad keset suurt sõda” kirjastuselt Grenader.)

Mis on tüüpiline maailma suurima saareriigi jaoks, kus elab arvuliselt kõige rohkem moslemeid ja kus asub budismi üks tähtsamatest templikompleksidest Borobudur. Kuidas mõjutavad liiklusummikud Jakartas mobiilside kasutamist. Ja millest räägivad Indoneesia olulisima sultanaadi müürijoonised. (Thea Karin.)

Reisirada viib meid sel korral Eestist kaugele, läheme ekvaatorlie üsna lähedale, selle maakera suurimasse saareriiki. Oma üle 17000 saarega võib seda Indoneesia kohta julgelt väita. Läheme Yogyakartasse, kunagisse pealinna, kus tänaseni elab oma imekaunis palees sultan Hamengkubuwono, tänaseks kümnes. Palee on osaliselt avatud ning seal saab tutvuda Indoneesia kultuuri ja selle sümbolitega, erilist rolli Indoneesia argipäeavas ja pidustustel rolli omavate batika mustritega, sultani pere ajalooga ning lihtsalt nautida seda imekena keskkonda vaikuses suurte puude ja ohtrate orhideedega, mida teatud aegadel katkestab palee muusika. (Thea Karin.)

Reisirada sukeldub seekord sügavmusta ja troopika rohelisse ning vaatab ringi kontrastiderohkel maal Indoneesia saarel Bali. Läheme kaljusaarele keset merd ja kuulame Gamelani ja kecak muusikat, mis saadab kõiki lugusid, mida esitatakse Rama elust nimega Ramayana. (Thea Karin.)

Reisirada läheb kevadel kolme eri paika, vaatama, mis toimub Indoneesia kõige salapärasema saare Sulaweisi džunglis, kus hiigelsilmadega istub puuõõnes tilluke loom. Uurib kuidas kohisevad veed Šveitsi pealinna kraavides ning mis on saanud linna nimekandjatest karudest ning heidab pilgu Saksamaa ainukesse diivani restorani Münchenis. Seal saab sooja ilmaga juba varbad Isari jõe ääres liiva sisse torgata ja valida kummaliste nimedega maitsvaid toite. (Thea Karin.)

Reisirada viib ühele kokku 17 500 Indoneesia saarest. Sulawesi-naeratavate inimeste saarel on säilinud veel tõeliselt arhailist Indoneesiat ja maailma väiksem ahv. Turiste Euroopast satub sinna esmajärjekorras sukelduma, sest veealune mitmekesisus on liigirohkem kui Great Barrier Reef. (Thea Karin.)

Indoneesia pärimuskultuur

Indoneesia pärimuskultuur

Indoneesia linnud ja imetajad

Indoneesia linnud ja imetajad

Indoneesia selgrootud ja roomajad

Indoneesia selgrootud ja roomajad

Indoneesia taimed

Indoneesia taimed

Indoneesia ajalugu

Indoneesia ajalugu

Indoneesia avasaade.

Indoneesia avasaade.