POPULARITY
Seekord tuleb juttu Nikita Hruštšovi visiidist Egiptusesse 1964. aastal, kus NSV Liidu liider kohtus Egiptuse presidendi Gamal Abdel Nasseri ja teiste kõrgemate ametnikega.
Seekord tuleb juttu Nikita Hruštšovi visiidist Egiptusesse 1964. aastal, kus NSV Liidu liider kohtus Egiptuse presidendi Gamal Abdel Nasseri ja teiste kõrgemate ametnikega.
Egiptuse president Gamal Abdel Nasser külastas esmakordselt NSV Liitu pärast Suessi kriisi, mil NSV Liit oli avaldanud toetust Egiptusele võõrvägede agressiooni vastu.
Egiptuse president Gamal Abdel Nasser külastas esmakordselt NSV Liitu pärast Suessi kriisi, mil NSV Liit oli avaldanud toetust Egiptusele võõrvägede agressiooni vastu.
Sel korral on tähelepanu all 1967. aasta 5. juunil alanud Iisraeli ja selle naaberriikide Egiptuse, Jordaania, Süüria ja Iraagi vahel alanud niinimetatud kuuepäevane sõda.
Sel korral on tähelepanu all 1967. aasta 5. juunil alanud Iisraeli ja selle naaberriikide Egiptuse, Jordaania, Süüria ja Iraagi vahel alanud niinimetatud kuuepäevane sõda.
Ehedakõlaline Egiptuse kooslus Mazaher esitab Ahmed El Maghreby seadeid traditsioonilisest muusikast.
Fotograaf ja füüsik Jaak Kikas osales esimest korda Tähenduse teejuhtide 92. vestlusringis "Otsatu potentsiaal". Tol korral oli jutukaaslaseks Mihkel Kunnus ning me rääkisime ketserlikust kvantfüüsikust David Bohmist. Pärast seda on Jaak käinud veel kolmes saates: 97. "Terviku tagasitulek" (vestluspartner: Peeter Laurits; teema: välja mõiste füüsikas ja bioloogias), 105. "Reaalsuse tagune reaalsus" (Tanel Tammet; analoog- ja digitaal(tehnoloogia)), 109. "Meie põhiülesanne" (Tanel Tammet; holism ja reduktsionism). Viimasest vestlusest lõikasin ma Tähenduse teejuhtide paremate palade pleilisti klipi "Albert Einstein: ""Karamazovid" annavad mulle rohkem kui ükskõik milline teadlane."" Ma soovisin Jaaguga uuesti juttu ajada ja palusin tal endal valida nii teema kui vestluskaaslase. Jaak pakkus jutuaineks välja surma ja fotograafia ning kutsus stuudiosse Karl Käsnapuu, kes osales Kristjan Pordiga 101. saates "Surma kemiseerimine ja mehhaniseerimine". 27. mail Tartus salvestatud vestluses tulid jutuks surmalähedased kogemused, Egiptuse surnuteraamat, elektriga elustamine, vene mafioosode hauakivid, tšehhi fotograaf Josef Sudek ja mitmed päevakohased teemad. Head uudistamist! H.
Fotograaf ja füüsik Jaak Kikas osales esimest korda Tähenduse teejuhtide 92. vestlusringis "Otsatu potentsiaal" [1]. Tol korral oli jutukaaslaseks Mihkel Kunnus ning me rääkisime ketserlikust kvantfüüsikust David Bohmist [2]. Pärast seda on Jaak käinud veel kolmes saates: 97. "Terviku tagasitulek" [3] (vestluspartner: Peeter Laurits; teema: välja mõiste füüsikas ja bioloogias), 105. "Reaalsuse tagune reaalsus" [4] (Tanel Tammet; analoog- ja digitaal(tehnoloogia)), 109. "Meie põhiülesanne" [5] (Tanel Tammet; holism ja reduktsionism). Viimasest vestlusest lõikasin ma Tähenduse teejuhtide paremate palade pleilisti [6] klipi "Albert Einstein: ""Karamazovid" annavad mulle rohkem kui ükskõik milline teadlane."" [7].Ma soovisin Jaaguga uuesti juttu ajada ja palusin tal endal valida nii teema kui vestluskaaslase. Jaak pakkus jutuaineks välja surma ja fotograafia ning kutsus stuudiosse Karl Käsnapuu, kes osales Kristjan Pordiga 101. saates "Surma kemiseerimine ja mehhaniseerimine" [8].27. mail Tartus salvestatud vestluses tulid jutuks surmalähedased kogemused, Egiptuse surnuteraamat, elektriga elustamine, vene mafioosode hauakivid, tšehhi fotograaf Josef Sudek ja mitmed päevakohased teemad.Head uudistamist!H.—————————————[1] https://youtu.be/j3fKviVYpYE?t=1[2] https://youtu.be/6mnxU6294Q4?t=1[3] https://youtu.be/7QHd1QRGPBQ?t=1[4] https://youtu.be/erIYZAORkhs?t=1[5] https://youtu.be/_YS9-mfcn1c?t=1[6] https://www.youtube.com/playlist?list...[7] https://youtu.be/UgKwYu3btFk?t=1[8] https://youtu.be/9PID2xL8WDs?t=11 See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.
„Sel hetkel, kui ta hakkas mu käes raha küsima, tundus asi natuke kahtlane. Enne oli ta ju ikkagi väitnud, et mina olen tema kuninganna ja nii ta mind ka kohtleb,“ meenutab kogemusnõustaja Vivika Vool tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht oma seiklust Egiptuses, kui kaotas südame tumedasilmsele hurmavale lõunamaa mehele. Vivika pole sugugi ainus naine, kes Egiptuses reisides on kuumaverelise lõunamaalase lummusesse langenud. Küll on aga ta üks väheseid, kes on otsustanud oma loost avalikult rääkida ja pani selle kirja raamatuks. „Ma armusin Alfonsosse“ on teos, aitas Vivikal endal toimunut analüüsida ja sellest lahti lasta. Kuid samamoodi võib olla see ka teos, mis tulevasi reisiselle vigu tegemast hoiab. Vivika tunnistab, et ta ei kahetse takkajärgi sekunditki juhtunut. „Ma ju õnneks suurt kahju ei kannatanud ning sain vägeva kogemuse. Kahetseda tuleb tegemata jäänud asju, mitte tehtuid,“ peab ta endaga juhtunut õpetlikuks ja väärtuslikuks kogemuseks. Ta soovitab elus kõik teele juhtuvad võimalused põhjalikult läbi kaaluda, ning siis tegutseda südame juhatusel mõistusega kooskõlas. Mis täpselt Vivikaga juhtus, mida teevad Egiptuse mehed, et naiste tähelepanu võita, kas reisiseiklusest võib välja kasvada ka püsisuhe ning millised võiksid olla selliste seikade õppetunnid, kuula lähemalt podcastist Mõttekoht. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.
Telefoniekraanil surfamine on kõigil selge, aga malekorras kudumine ei taha käsitöötunnis õnnestuda, on Tiina Meeri viimaste aastate tähelepanek. Tema käsitööraamatute ja telesaadete järgi on omal ajal pool Eestit kuduma õppinud.
Egiptuse sopran Fatma Said võlub kuulajaid ja kriitikuid erakordselt puhta ja loomuliku häälega. Lauljanna debüütalbumi pealkiri "El Nour" tähendab araabia keeles valgust. Plaat ise heidab valgust araabia, prantsuse ja hispaania kultuuride ühisosale.
Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.
Lissi Kubrest (18) sai märtsis seitsmes WTA edetabelikohaga Eesti naistennisist. Sharm el Sheikhis viis turniiri järjest mänginud Audentese spordikooli abiturient ootab kannatamatult kooli lõppu, et siis kõik panused ühele kaardile panna: keskenduda ainult tennisele ning vaadata, kui kaugele tiivad kannavad. Pärnust pärit Märt Kivirähu õpilane rääkis "Matšpallile" oma tennisistiks sirgumise loo, vaatas tagasi Egiptuse turniiridele ning analüüsis oma tugevusi ja nõrkusi, rääkides ka sellest, mis ta juba pikalt enda selja taga sosistatud juttude kohta ühe teatud mänguelemendi teemal välja on tahtnud prahvatada.
Laupäevases saates Publikumärk tuleb juttu etenduskunstide lühivormide festivalist Made in Estonia Maraton, suvisest Eesti ETNO laagrist, "Egiptuse hiilguse" virtuaaltuurist KUMUs, rahvusvahelisest teatrialasest HOPE-veebikonverentsist ning Kulno Malva kolmandast sooloalbumist "Akordionimeditatsioonid". Saatejuht on Liis Seljamaa.
Laupäevases saates Publikumärk tuleb juttu etenduskunstide lühivormide festivalist Made in Estonia Maraton, suvisest Eesti ETNO laagrist, “Egiptuse hiilguse” virtuaaltuurist KUMUs, rahvusvahelisest teatrialasest HOPE-veebikonverentsist ning Kulno Malva kolmandast sooloalbumist “Akordionimeditatsioonid”. Saatejuht on Liis Seljamaa.
Milline eesti kunstntike looming lisas sära Egiptuse hiilguse näitusele KUMUs. Heidame pilgu Torinosse ja Kairosse ning säravatele naistele, kes avavad tuleviku muutusteks maailma. Saatejuht Thea Karin.
Milline eesti kunstntike looming lisas sära Egiptuse hiilguse näitusele KUMUs. Heidame pilgu Torinosse ja Kairosse ning säravatele naistele, kes avavad tuleviku muutusteks maailma. Saatejuht Thea Karin.
Saate teema on Egiptuse ajalugu alates II maailmasõjast kuni tänaseni. Loo keskmes on viis Egiptuse Araabia Vabariigi presidenti, kellest igaühe elusaatus kulgeb justnagu ameerika mägedel: kiire õhkutõus, tõusud ja mõõnad ning viimaks järsk pidurdus ja lõpp.
Saate teema on Egiptuse ajalugu alates II maailmasõjast kuni tänaseni. Loo keskmes on viis Egiptuse Araabia Vabariigi presidenti, kellest igaühe elusaatus kulgeb justnagu ameerika mägedel: kiire õhkutõus, tõusud ja mõõnad ning viimaks järsk pidurdus ja lõpp.
Delfi eriolukorra „Erisaate“ stuudios on välisminister Urmas Reinsalu, kes eestlaste kojusaamise tagamisest, Poola ja Egiptuse akuutsetest operatsioonidest ja diplomaatilistest pingutustest sõlmede lahendamiseks. Aga ka valitsuse viimastes aruteludest. Saatejuht on Raimo Poom.
Räägitakse Egiptuse reisist ja sugulus sidemetest
Tänase saate külaline Sandra Peets on elanud koos oma egiptlasest abikaasaga mõnda aega Egiptuses ning andis hiljuti välja raamatu "Minu Egiptus". Saates räägime põhjalikult naise rollist Egiptuse ühiskonnas. Kui üldiselt taunitakse püramiidide maal seda, et naised käivad üksi tänavatel, siis kodus liigutavad õrnema soo esindajad üsna edukalt malenuppe. Sandra tunnistab, et ka tema jaoks muutus ühel hetkel ahistavaks, kui rahvas sosistas ja vaatas tema jalutuskäikude peale kõõrdi. Muide, sosistajad olid peamiselt teised naised. Abielu on Egiptuses aga pragmaatiline otsus ning selleks peab mehel olema palju raha. Sandra on kristlane ja tema mees moslem. Niisiis selgitab Sandra, kas ja milliseid kompromisse peavad tegema kristlane ja moslem, kui nad ostustavad oma elu koos elada.
Karl, Ardo ja Sander proovivad rääkida reisidest aga teemad kipuvad minema rohkem Poola rekkajuhtide salajase porgandimöllu, hüljeste haletsemise ja vana Egiptuse õlle peale.
Tänase saate külaline on kirjastaja ja raamatu "Unistuste kataloog" autor Inga Raitar, kes on käinud 12 korda Egiptuses. Kuigi Inga ei käi ainult puhkamas, vaid pigem Egiptust avastamas, oskab ta turistidele imehästi nõu anda. Millist kuurorti valida ja mis on igaühe eelised? Kuidas on praegu lood Egiptuse turvalisusega? Kuidas turul kaubeldes parimat hinda saada? Mil moel on koketeerivad vene naised rikkunud ära egiptuse mehed? Mis võib juhtuda, kui naised käivad ringi lahtiste juustega? Inga korraldab kõik oma reisid ise, kuid Egiptus on tema sõnul üks vähestest riikidest, kuhu tasub minna paketireisiga. Niimoodi lihtsalt säästab närve, leiab ta.
Kamille Saabre isa on egiptlane, ema aga eestlanna. Kuigi ema kasvatas tütart üksi, on tal isaga alati soojad suhted olnud. Isa uues peres Egiptuses on naine alati oodatud külaline. Kamille arvab, et emalt on ta pärinud loomingulisuse ja positiivsuse, isalt aga kartmatuse. Nii teab ta, et elus tuleb võimalikult palju ära proovida ja mängima peab suurte panustega. Lisaks kodu ja pere eest hoolitsemisele jõuab Kamille palju maalida ja on täna kahtlemata hinnatud kunstnik. Juttu ajas Haldi Normet- Saarna. Kuulake 29. aprillil kell 17.05.
Kamille Saabre isa on egiptlane, ema aga eestlanna. Kuigi ema kasvatas tütart üksi, on tal isaga alati soojad suhted olnud. Isa uues peres Egiptuses on naine alati oodatud külaline. Kamille arvab, et emalt on ta pärinud loomingulisuse ja positiivsuse, isalt aga kartmatuse. Nii teab ta, et elus tuleb võimalikult palju ära proovida ja mängima peab suurte panustega. Lisaks kodu ja pere eest hoolitsemisele jõuab Kamille palju maalida ja on täna kahtlemata hinnatud kunstnik. Juttu ajas Haldi Normet- Saarna. Kuulake 29. aprillil kell 17.05.
Avastame Egiptust väljaspool Sharm el Sheiki ja Hurghadat ning koos egiptoloog Sergei Stadnkovi silmade kaudu vaatama Rahvusraamatukogus näitust, kus on eksponeeritud üle kahekümne olulisema ja visuaalselt pilkupüüdvama leiu, sealhulgas Tutanhamoni kuldne surimask, millest on saanud Egiptuse tuntuim sümbol. (Thea Karin.)
"Jakubijani maja" on kahtlemata viimaste aastakümnete kõige enam tõlgitud ja kõige populaarsem Egiptuse romaan. Tegemist on värvika, südamliku ja põneva teosega, mis põimib ühte väga erinevate inimeste elud – kõik nad elavad kunagises uhkes hoones Kairo kesklinnas. Kasutades eri ühiskonnakihtidest pärit tegelasi, käsitleb Al-Aswani Egiptuse ühiskonna vastuolulisi teemasid. Nende hulka kuulub näiteks korruptsioon, gei-teema, naiste olukord Egiptuses ja palju muud. (Alaa al-Aswani. JAKUBIJANI MAJA. Loeb Andres Liivak.)