Podcasts about riik

Detta är del 2 i Henriks berättelseserie om staden Neon.Här kommer del 2 av Henriks drömska utforskning av staden Neon, där människor och maskiner smälter samman i ett kaleidoskop av identiteter och minnen. Under stadens yta, i kloakernas labyrintiska system, möter vi de utstötta - de som valt friheten framför det konstgjorda ljuset ovan.När sanningen om Lunda uppdagas förvandlas berättelsen till en meditation över vad som egentligen definierar en själ. Är ett minne mindre äkta för att det är inplanterat? Kan en programmerad känsla vara lika genuin som en organisk? I mötet mellan Riik och Lunda suddas gränserna ut mellan det artificiella och det autentiska, mellan det förflutna vi flyr från och framtiden vi längtar efter.Genom slagsmål i halvmörker, flykt genom övergivna tunnlar och möten med underjordens invånare växer en historia fram om att våga vara sann mot sig själv - även när sanningen visar sig vara en annan än den vi trodde. I slutändan kanske det inte är vårt ursprung som definierar oss, utan de val vi gör och den kärlek vi vågar visa varandra.För mer information om Henrik Ståhl, klicka här: https://linktr.ee/Henrikstahl Bli medlem i Somna med Henrik PLUS här: https://plus.acast.com/s/somna-med-henrik. Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Detta är första delen av två berättelseavsnitt av Somna med Henrik.I detta drömska avsnitt tar Henrik oss med på en neonfärgad resa genom en alternativ version av Stockholm, där han förvandlas till den mystiske främlingen Riik. En regnig kväll förvandlas stadens gator till en neofuturistisk värld fylld av flimrande skyltar, susande hoverbussar och skuggfigurer med dolda avsikter.Vi följer med in på det slitna Hotel Aurora, genom rökiga klubbar och mörka gränder, där vi möter den gåtfulla Lunda - en åldrad kvinna vars visdom döljer outgrundliga hemligheter. När natten förvandlas till ett våldsamt möte med den fruktade Breaker och hans cyberpunkgäng, tvingas Henrik/Riik konfrontera sina egna rädslor i en värld där ingenting är vad det först verkar vara.Med sin karakteristiska blandning av vemod, humor och drömsk fantasi väver Henrik en berättelse som pendlar mellan film noir, cyberpunk och personliga reflektioner om ensamhet, mod och längtan efter tillhörighet i en främmande värld.För mer information om Henrik Ståhl, klicka här: https://linktr.ee/Henrikstahl Bli medlem i Somna med Henrik PLUS här: https://plus.acast.com/s/somna-med-henrik. Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Kevadsemestri hooaja avab Ringjoone tiim Hiina teemalise saatega. Üle mitme semestri räägime nähtusest, mis vaikselt kuskil suurte sõdade varjus on podisenud. Hiina on võib-olla et kõige kuulsam üleilmne soft-power'i ehk pehme jõu kasutaja. Riik investeerib aktiivselt Aafrika riikide infrastruktuuridesse, segab Läänemerel veealuse taristu korrapärast toimimist ning on arendanud välja uue globaase tehisintellektuaalse fenomeni DeepSeek. Mida on Hiina täpsemalt viimasel ajal korda saatnud, arutavad stuudios Helari ja Thomas. Saadet juhib Anna Gerda ja puldi taga tegutseb Heili-Mae.

Igapühapäevases poliitilises vestlussaates "Räägime asjast" räägivad Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juhtpoliitikud Martin ja Mart Helme sellest, kuidas vasakmeedia ja süvariik üritavad meeleheitlikult EKREt tsenseerida.Saate esimeses osas võetakse ühendust ERRi nõukogusse kuuluva Riigikogu EKRE fraktsiooni liikme Varro Vooglaiuga, kellega arutataksegi vasakmeedia vastulööki EKREle seoses ERRile tehtud kriitikaga. Nimelt suleti läinud neljapäeval EKRE meediaportaali Uued Uudised Youtube'i kanal ning Facebook võttis maha juhtunut kajastavad postitused.Teises saatepooles arutatakse EKRE fraktsiooni liikme Rain Epleriga valituse plaani katta suur osa Eestist tuuleparkidega. Riik suunab sellesse plaani kümneid miljardeid ja elekter pole ikka tagatud.Eesti otsekohesemaid ja teravamaid poliitilisi vestlussaateid “Räägime asjast” on TRE Raadios ja Ring FM-is eetris pühapäeval kell 11 – 12 ja kordus samal õhtul kell 21 – 22. Samuti saab saadet kuulata Uute Uudiste portaalis ja taskuhäälingu-keskkondades (Spotify, Apple podcasts, Mixcloud).

Kristlikus konservatiivses saates "Sinu riik tulgu" räägivad Tarmo Hints ja Helle-Moonika Helme Jeruusalemma palvushommikusöögi muljetest Ameerika Ühendriikides, kust Helle-Moonika Helme äsja tuli.

Saates antakse ülevaade Keenia riigist ja eri rahvastest.

Seišelli Vabariik asub Aafrika mandrist ligi 1000 km idapool, keset India ookeani.

Poliitikaguru elab seekord kaasa Eesti riigi ponnistustele panna majandus kasvama ning istutada nutitelefoni riigiäpp. Põhjalikult vaatame otsa ka Venemaa mõjutustegevusele ja sekkumisele Rumeenia valimistesse.Saates löövad kaasa Liisa Past, Taavi Linnamäe ja Tõnis Leht.

Kristlikus konservatiivide vestlussaates "Sinu riik tulgu" kõnelevad Tarmo Hints ja Helle-Moonika Helme maailmaasjadest kristliku vaatenurga alt.Saates puudutakse Ameerika Ühendriikide presidendivalimiste tulemusi ning rõõmustatakse, et Jumala abiga saatis edu Donald Trumpi. "Jumal viis Ameerikas läbi tõelise vabastusteenistuse," ütles Helle-Moonika Helme. Selle kõige taustal arutletakse laiemalt headest ja pahadest.

 Kristlikus saates "Sinu riik tulgu" räägivad Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna liikmed Helle-Moonika Helme ja Tarmo Hints vaatavad elu ja poliitikat kristliku poole pealt nii Eestis kui ka mujal. Esmalt peatutakse Ameerika Ühendriikide presidendivalimistel. 

Sissejuhatavas saates Sudaani kohta arutletakse Sudaani looduse, ajaloo ja rahva üle. Sudaani ajalugu on tugevasti mõjutanud kaks looduslikku tegurit: Sahara kõrb ja Niiluse jõgi.

"Ühiskonda saab kujundada julgete mõtete ja julgete väljaütlemiste, ka vastandumise kaudu, et leida paremaid lahendusi. Jälgimisühiskond võtab selle julguse ära," ütleb vandeadvokaat Carri Ginter, kui räägime inimeste sideandmete kogumisest, säilitamisest ja kasutamisest süüdistuse esitamisel. Aga me ei räägi ainult sellest.

 Poliitikast kristlase pilgu läbi kõnelevas saates "Sinu riik tulgu" vestlevad riigikogu liige Helle-Moonika Helme ja kristlane Tarmo Hints usust ja poliitikast. 

Riik avas täna kõigile Eesti inimestele ja ettevõtetele võimaluse märkida riigi võlakirju. Milliseks kujunesid pakkumise tingimused, kuidas turg võiks need vastu võtta ning kellele võlakirjad sobivad? Mida lugeda välja rahandusministeeriumi värskelt avaldatud majandusprognoosist ning mida prognoositakse samal ajal Saksamaal ja USA-s? Saates arutlevad olulistel teemadel LHV investorkogukonna juht Nelli Janson ja LHV makroanalüütik Triinu Tapver. Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.eeFinantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu finantsteenuste tingimustega aadressil www.lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. Podcastis esitatud seisukohad on informatiivsed ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. AS LHV Pank ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Võimalike kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta. Investeerimisotsuste tegemisel kasuta ametlikku informatsiooni väärtpaberi kohta, tutvudes iseseisvalt riskide ja tingimustega.

Riik avas täna kõigile Eesti inimestele ja ettevõtetele võimaluse märkida riigi võlakirju. Milliseks kujunesid pakkumise tingimused, kuidas turg võiks need vastu võtta ning kellele võlakirjad sobivad? Mida lugeda välja rahandusministeeriumi värskelt avaldatud majandusprognoosist ning mida prognoositakse samal ajal Saksamaal ja USA-s? Saates arutlevad olulistel teemadel LHV investorkogukonna juht Nelli Janson ja LHV makroanalüütik Triinu Tapver.  Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.ee Finantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu finantsteenuste tingimustega aadressil www.lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. Podcastis esitatud seisukohad on informatiivsed ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. AS LHV Pank ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Võimalike kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta. Investeerimisotsuste tegemisel kasuta ametlikku informatsiooni väärtpaberi kohta, tutvudes iseseisvalt riskide ja tingimustega.

"Milleks meile alkoholireklaam?" arutame alkoholipoliitika vastuolusid. Mitmed ministeeriumid tegelevad alkoholi mõjudega: piiravad reklaami, vähendavad tervisekahju, koguvad makse, tegelevad rikkumistega. Kuigi osa eestlasi tarbib üha vähem, püsib tarbimine kõrgena. Riik püüab kahju vähendada, erasektor tulusid suurendada. Arutelul koondame eksperdid, et analüüsida olukorda eri vaatenurkadest. Arutelus osalejad: Karmen Joller (Perearst ja Riigikogu Sotsiaalkomisjoni liige), Urmas Roots (Eesti Väikepruulijate Liidu juhatuse liige), Tanel Kiik (endine tervise- ja tööminister), Maris Jesse (tervishoiu ekspert) Arutelujuht: Indrek Nägelik (MTÜ Juvente liige) Arutelu korraldaja: MTÜ Juvente

Tšiili riigil on kummaline väljavenitatud kuju. Surutuna Andide mäestiku ja Vaikse ookeani vahele, sirutub see pika ja kitsana põhjast lõunasse 4300 km pikkuselt.

Audio salvestus koosolekult

Saates antakse kõigepealt ülevaade Lõuna-Ameerika suurimast riigist Brasiiliast.

Tahaks lennata või tahaks unnata? Eks siis tuleb koos Rein Langi ja Väino Koorbergiga lasta end lennutada Kuku-raadio lainesagedusel: vanamehed viinavabriku kõrvalt võtavad sedapuhku jutuks kodumaise lennunduse ja teised ärid, kus inimesi ja muud kraami suurtel kiirustel ja hulgakaupa liigutatakse. Räägime, kuidas meid üha rohkem sõjaärevuse lainele häälestatakse ning kes ja kuidas meile udu silmade ette ning ärevuse liiva laugudele puistavad. Vaatame, millisest blufist peab kriitiliselt mõtlev kodanik end uudiseid tarbides läbi närima, ning küsime, kas tal jätkub selleks ikka teravaid hambaid ja kainet mõistust. Sekka lisame ka riikliku tähtsusega informatsiooni laskesuusatamise ja „Eesti Laulu“ teemal.

Saate algupoolel antakse ülevaade Boliivia riigist, seejärel tutvustatakse Andides asuvat Torotoro rahvusparki ning kahte sealset looduseimet: Boliiivia tähelepanuväärsemaid koopaid ning paljude ürgsisalike jälgedega kaetud ala.

Seekord vaatame taas otsa tarkusetemplite hädadele. Kui väike kool on liiga väike? Miks on koolivõrgu hoogne korrastamine nii raske ülesanne? Anname ka hindeid automaksu arutelu stardile Riigikogus ja Reformi uuele kommunikatsioonistrateegiale. Hambus on ka personaalse riigi ümber vahutav furoor ning Trump ja Stubb. Saates löövad kaasa Annika Arras, Taavi Linnamäe ja Tõnis Leht.

Neljapäevases "Reporteritunnis" võtame luubi alla poliitilise soovi pakkuda inimestele personaalset riiki. Mis see isiklik riik on ning kas inimesed ja ka ettevõtted seda sellisel kujul üldse vajavad? Millised on meie digitaalse riigi puudused ning mida peaks ja mida võiks parandada?

Audio salvestus koosolekult

“Riigi osakaal majanduses on liiga suur ja ilma riigita on võimalik ka probleeme lahendada,” leiab ettevõtja, Insly asutaja ja Bitcoini entusiast Risto Rossar, kelle kutsusime oma stuudiosse külla jätkuna menukale ettekandele “Raha kui ühiskonna tervise indikaator” Telegrami konverentsil möödunud aasta novembris. Nimelt leidsid konverentsi külastajad, et just Ristot tahaksid nad veel ja veel kuulata.   Kuna konverentsil mainis üle 20 aasta ettevõtjakogemusega Rossar meile, et ühiskond toimiks suures osas ka ilma riigita ja maksude maksmine peaks olema vabatahtlik, siis soovisime nende intrigeerivate mõtete kohta rohkem teada saada. Lisaks rääkisime kullast, Bitcoinist, Covidi ajal toimunud rahatrüki tulemusena saabunud inflatsioonist ja laiemast pildist majanduses.   Täispikk video: https://www.telegram.ee/eesti/telegrami-podcast-87-riik-on-nagu-vahkkasvaja-ja-reeglina-loppeb-see-patsiendi-surmaga-kulas-risto-rossar  

Kliimaministeeriumi merenduse- ja veekeskkonna asekantsler Kaupo Läänerand selgitab, miks kuulutati välja hange uurimaks Eesti võimekust laevade ümberehituskeskusena. Merepõhja sonariuuringutest parvlaeva Estonia vraki ümbruses annab ülevaate ohutusjuurdluse keskuse juhtivekspert Tauri Roosipuu ja Eesti võistkonna kapten Tõnu Tõniste räägib Cran Canarial lõppenud purjetajate superliiga finaalvõistlusest. Saatejuht on Vallo Kelmsaar.

Stuudios Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Kalle Muuli. Õpetajad ähvardavad streigiga, mis küll saab? Riik ei taha maksta seda, mis lubatud ja kohalik koolipidaja ei pruugi tahta kooli pidada. Kuidas siit edasi minna? Kliimaminister leidis lahenduse Auvere õlitehase probleemile - antakse luba ehitada ja kasutada kuni 2035. aastani. Investeeritud on palju, aga kliimanoored panid asja seisma. Tartu-Riia rongiliin on kummaline kavatsus. Kas see on alternatiivne Rail Baltic? Ja kes selle kinni maksab? Isamaa reiting tõuseb nagu rakett. Millal see langema hakkab? Automaks tekitas tüli rahandusministri ja kultuuriministri vahel. Linnahalli lammutamine ja Kõlvarti merevisioon. Ja ikka poole midagi selge! Taiwani välisminister külastab Eestist.

Muusikaettevõtluse arenduskeskuse ja muusikaettevõtete esindusorganisatsiooni Music Estonia eestvedamisel osales WOMEXil umbes 30-liikmeline Eesti delegatsioon, kes sel aastal koos Läti ja Leeduga moodustasid ühise Balti fookuse.

Stuudios Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Kalle Muuli. Õpetajad ähvardavad streigiga, mis küll saab? Riik ei taha maksta seda, mis lubatud ja kohalik koolipidaja ei pruugi tahta kooli pidada. Kuidas siit edasi minna? Kliimaminister leidis lahenduse Auvere õlitehase probleemile - antakse luba ehitada ja kasutada kuni 2035. aastani. Investeeritud on palju, aga kliimanoored panid asja seisma. Tartu-Riia rongiliin on kummaline kavatsus. Kas see on alternatiivne Rail Baltic? Ja kes selle kinni maksab? Isamaa reiting tõuseb nagu rakett. Millal see langema hakkab? Automaks tekitas tüli rahandusministri ja kultuuriministri vahel. Linnahalli lammutamine ja Kõlvarti merevisioon. Ja ikka poole midagi selge! Taiwani välisminister külastab Eestist.

3. oktoobri "Mehed ei nuta" peateemad: - Ott Tänak võidutses Tšiili rallil: ainult hea stardipositsiooni ja õnnestunud rehvivaliku teene või saab siit ka mingit tõsisemat progressi Fordiga välja lugeda? - Hääled Ott Tänaku Hyundaisse siirdumise osas kajavad aina kõvemini: kus suitsu, seal tuld? Näib, et isegi Thierry Neuville igatseb teda taga? - Poliitikud pole medalipidudele oodatud. Riik ei pane uuel aastal EOK ja Team Estoniale pennigi juurde. 2,5 miljonit, mis hasartmängumaksu laekumistest ära võeti, ei kompenseerita, kuigi lubati. Tippspordi matused? - UEFA lubas Venemaa ja Valgevene jalgpalli noortevõistlustele tagasi, sest lapsed pole süüdi, mida vanemad teevad. 12 riigi jalgpallikoondised teatasid, et ei osale kindlasti ühelgi turniiril koos Venemaaga, aga Eestit selles nimekirjas ei olnud. Miks ei paindu Aivar Pohlak hukka mõistma terroririigiga sõbrutsemise poliitikat? - Kes on koduse korvpallihooaja esimese paari nädalaga jätnud ootustest parema, kes kehvema mulje? Kuidas kommenteerib Peep Keila rasket nädalat? - Korvpalli Euroliiga hooaeg algab: kes on soosikud, millised on Žalgirise ja Baskonia võimalused?

Seekordses saates räägime Motorola odavamast volditavast telefonist ja arutame, kas see suudab Samsungile piisavalt konkurentsi pakkuda. Teeme selgeks, miks riik tahab mõnikord meie digiraadiote kanalit vahetada. Meelis proovis Samsungi kauaoodatud 27“ 5k monitori. See toob suure resolutsiooniga profimonitoride turule valikuvabaduse, kuid kuidas see tegelikult töötab? Glen testis suurt hulka keskmise hinnaklassi nutitelefone ja vaidleme, kas peaks ostma uue  soodsama mudeli või hoopis eelistama veidi vanemat tippklassi telefoni. Teemad: 02:10 Kas Motorola Razr 40 suudab pakkuda volditavate telefonide turule soodsat konkurentsi? 14:30 Riik testis DAB+ digiraadio kaudu ohuteavituste edastamist. 20:26 Samsungi ViewFinity S9 5K monitor on Apple Studio Display konkurent, aga kas see on ka piisavalt hea? 30:58 Suur test: millist keskmise hinnaklassi telefoni tasub osta? Saates osalevad Hans Lõugas, Glen Pilvre ja Meelis Väljamäe

Riigisektor on Eestis paljude arendajate jaoks tähtis tellija, kellele arendatakse suuri ja keerukaid projekte. Kuidas aga erasektor ja avalik sektor panna arendusprotsessis ühte jalga astuma? Tänases Algorütmis on sellest rääkimas Eesti riigi CTO Kristo Vaher. Juttu tuleb sellest, milline on arendusprotsess riigi vaatest, mida nad ootavad või ei oota, mida teenusepakkuja peaks sellest teadma ja kas peaks läbi lugema Eesti infoühiskonna strateegia. Algorütmi veavad Priit Liivak Nortalist, Martin Kapp Pipedrive'ist ja Tiit Paananen Veriffist.

Riik ja ettevõtted tunnevad aina suuremat huvi Eesti maapõues paikneva fosforiidi üle. Majandusministeerium plaanib näiteks rahastada uuringuid, et selgitada välja parim võimalik tehnoloogia fosforiidi tööstuslikuks väärindamiseks.

"Digitunnil" on külas mRiigi tootejuht Greta Preast ja MKM-i digiriigi arengu osakonna teenuste valdkonna juht Kaili Tamm, kes tutvustavad plaani tuua vajalikud riigi teenused otse nutitelefoni äppi. Kuula saadet, et teada saada mida on oodata. Samuti selgub teenuse arendajate põnev taust. Üle pika aja räägime sellest, mis toimub Twitteris ja loomulikult jõuavad kuulajani värsked tehisintellekti uudised. Stuudios on Andrus Raudsalu, Indrek Vaheoja ja Mait Tafenau.

Ajaloodoktor Igor Kopõtin: "Riik kehtestas ennast suvelaagrite laiendamise küsimuses palju jõulisemalt kui tänapäeval, tegemist oli 1934. aastast alates siiski autoritaarse riigiga."

Tänase saate külaline Madis Kahro räägib Usbekistani külastamisest 40-kraadises kuumas. Madise hinnangul on Usbekistan seljakotiga reisija jaoks ebamugava kujuga ning erinevate piirkondade külastamine on keeruline. Lisaks on distantsid pikad ja ühistransport sõidab kaua. Kohalikul rongifirmal on küll peen äpp, aga reaalselt sealt piletit osta ei õnnestunudki… Niisiis soovitab Madis osta piletid kohalikus rongijaamas ning olla rongisõitudel paindlik. Rong võib väljuda küll õigel ajal, kuid sihtkohta jõuda plaanitust tunde hiljem. Saates jutustab Madis, mis järjekorras linnu külastada (et mitte kusagil pettuda), kus linnas tekib kergemini idamaade tunne, miks on Taškendi metroojaam ja turud erilised vaatamisväärsused, milline on usbeki kodu, mis põhjusel teeb vene keele oskus suhtluse vabamaks ja palju muud. Vestlust juhib Liina Metsküla.