Podcasts about saaremaale

Täna viib Daki meid 18. sajandi Saaremaale, kus Kaali mõisas tapeti jõhkralt Kaali mõisaproua Gerdrute von Gahlen. Heidiga reisime 1988. aasta Austraaliasse, kus üks mees sai hukka ning juhtum lahendati alles kümneid aastaid hiljem. Kõhedaid lugusid saab ka! Daki räägib mustast mehest, kes ei jäta 14aastast tüdrukut rahule, Heidi aga ühest peeglist välja karanud õudusest. Boonusosas, mida saab kuulata meie Patreonis (patreon.com/kikimoorid), jutustab Daki ühest Eesti mehest, kes oli hädas oma korteris toimetava nähtamatu olendiga. Heidi aga kummitustelefonist. Oma lugu saada kikimoorid@gmail.com

Keskkonnaagentuur on koos Saaremaa vallavalitsusega planeerinud 2023. aasta algusest ilma kohalikku elanikkonda kaasamata ilmaradari rajamist Üru ja Varkja küla vahele. 2023. a detsembris, kui ilmaradari projekt avalikustati, väljendasid enamus Varkja ja Üru külade inimestest selget vastuseisu ilmaradari rajamisele. Ilmaradari rajamisele vastuseisu väljendav allkirjastatud ühispöördumine saadeti Saaremaa vallavalitsusele. See ühispöördumine salastati. Nüüd kogutakse Varkja ilmaradari püstitamise peatamiseks allkirju Rahvaalgatus.ee lehel.  Vestleme ilmaradari teemal rahvaalgatuse koostaja dr Anti Kukkelaga, kes elab plaanitava radari vahetus läheduses ning on kiirguste teemat uurinud aastaid.   Mainitud algatuses on Kukkela välja toonud mitmeid teadusuuringuid, mille kohaselt raadiosageduslikud elektromagnetväljad ei ole ohtlikud mitte ainult inimestele, vaid ka loomadele ja taimedele – kogu elusloodusele. Vaata intervjuud siit: https://www.telegram.ee/eesti/video-dr-anti-kukkela-saaremaale-plaanitavast-ilmaradarist-ja-tervisele-ohtlikust-kiirgusest  

Täna räägime lisaks mitmele-mitmele kummitusloole, mis pealkirja ei mahtunud, Jüri Vlassovist ja tema kummitusest. Kuid alustame hoopis eemalt - mis juhtus tegelikult praeguses Vlassovi majas, mida tänastes ajalehtedes ei kirjutata? Koos Heidiga aga reisime Saaremaale, kus toimus üks eriti isevärki röövimislugu. Ja kummitusi on meil nii metsas kui maal, välismaal ja Eestis ning üks eriti kõhe unenäoreaalsuse lugu ka! Selle originaal on siin: https://www.tiktok.com/@psychicishpodcast/video/7301572711770328322 Saada oma lugu: kikimoorid@gmail.com Meie merch: www.kikimoorid.ee Toeta meid: patreon.com/kikimoorid Youtube.com/@kikimoorid --- Send in a voice message: https://podcasters.spotify.com/pod/show/kikimoorid/message

Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare kolledž toetab Saaremaale omaseid sinimajanduse valdkondi, pakkudes inseneri- ja keskkonnaharidust ning teadus- ja arendusteenuseid. Kolledži tegemistest ja plaanidest räägivad direktor Merit Kindsigo ja Meretehnoloogia kompetentsikeskuse juhataja Villu Vatsfeld. Saatejuht on Vallo Kelmsaar.

Meile tundub, et selles saates on suisa kaks ühendavat teemat. Kas teie arvate ära, mis need on? Jäta siia kommentaar (või mine Spotifysse ja vasta saate küsimusele seal) - mis on sinu meelest nende lugude ühendav joon? Muidugi peale selle, et kõik on omajagu rõvedad. Daki räägib loo Tartu juustuhärrast, kel oli asja mitme naisega, kuid lõppes kõik nagu ikka. Ja Berliinis ja Marseilles's käime ka korra! Heidi viib meid Saaremaale, ja pärast veel boonusosas ühte väga kõhedasse majja, kus... põletatakse mööblit. We are back, väristajad!

Jukuraadio 462. köögilaud kandub nagu loll-ivani iselendav ahi 8. sajandisse, Saaremaale, mürtsti, otse viikingiaega. Köögilauas on end sisse sättinud Priit Lätti Meremuuseumist ning arheoloog Marge Konsa. Toimetame ringi Salme küla viikingite laevamatuste paigas. Reis on verine. Võib arvata, et Salme lahing algas vibuküttide rünnakuga. Noolterahe tabas nii laevu kui mehi ja tõi kaasa esimesed hukkunud. Järgnes verine lähivõitlus, kus mõõkadega torgati ja raiuti. Tekitatud vigastuste, murtud luude, küljest raiutud jäsemete ja lõhestatud koljude järgi otsustades olid ründajad väga jõulised ja mõõgakäsitsemises osavad võitlejad. Kui viikingitele iseloomulikuks sõjaliseks taktikaks oli ootamatu ja kiire rünnak, siis seekord tabati neid endid üllatuslikult. Mõni viikingitest sai mõõgahoope kaitsmata selja tagant, mõnda ründasid korraga mitu vastast. Luustike põhjal tuletatud mõõgavõitluse võimalik käik näitab, et esmalt püüti vastast muuta võitlusvõimetuks teda kätte või õlga lüües. Maha langenud haavatud sõdalane tapeti mõõgalöögiga pähe.

Seekordne haridusvõrgustiku kohvikujutud ilmub sõbrapäeval ning saates kuuled vestlemas: Liina Kersna - Riigikogu kultuurikomisjoni esimees, endine haridusminister, Tartu Ülikooli haridusteaduste doktorant Kati Orav - visuaalne praktik, uurija ja koolitaja Kadri Treial - koolipsühholoog. Psühhobuss tegevjuht Minni Aia-Utsal - Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühenduse juht Jaana Kõvatu - MTÜ Nutivõlur Triinu Grossmann - MTÜ Nutivõlur Marge Tänava - Tartu linnavalitsuse haridusosakonna hariduskorralduse peaspetsialist Sigrid Butlers - MTÜ LÕOKE - Lõimine Õppeaineid Oma Klassiruumis Eesmärgipäraselt Kirilee Grossmann - Rõuge Põhikooli õpilane Annika Kuus - Rõuge Põhikooli direktor Head kuulamist! www.opimekoos.ee Kirjastus Million Mindset kingib saates osalejatele lugemist. Kasutades million.ee veebipoes koodi õpimekoos, saad oma ostust 10% soodsamalt! Gedi Põder kingib samuti ühele osalejale oma raamatu "Õpetaja - otse ja ausalt" Aitäh teile! Mis on haridusvõrgustiku kohvitamine? Haridusvõrgustiku kohvitamine sai alguse pealinnast, haridusmentor Triinu Pääsiku ja Edumus Schooli looja Maria Rahamägi ideest tuua haridusinimesed omavahel kokku, nagu see juhtub konverentside kohvipausidel. Oleme tänulikud, et Facebookis levinud ürituse kutse jõudis ka meieni ning nägime võimalust tuua osalejate mõtted taskuhäälingu kaudu meie kuulajateni. Saime kohtumiselt palju häid emotsioone, võtsime Triinu ja Maria ideest kinni ja tõime haridusvõrgustiku kohvitamise ka Saaremaale. Mis on haridusvõrgustiku kohvikujutud? "Haridusvõrgustiku kohvikujutud" on Õpime koos saatesari, kus võrgustiku kohvitamisele tulnud osalejad tutvustavad end ja enda tegevusvaldkonda ning vastavad loosiga tõmmatud hariduselu küsimustele. Kuula meid: SoundCloud: https://www.soundcloud.com/opimekoos YouTube: https://www.youtube.com/@opimekoos Spotify: https://spoti.fi/3bzOQfO Apple Podcasts: https://apple.co/2lHsXoY Google Podcasts: https://bit.ly/2WJS4ri Jälgi meid: Instagram: https://www.instagram.com/opimekoos Facebook: https://www.facebook.com/opimekoos Toeta meid: https://www.buymeacoffee.com/opimekoos https://www.patreon.com/opimekoos Aitäh Sulle ja kuulmiseni! Saates Õpime koos esitatud seisukohad ei pruugi ühtida Tartu Veeriku Kooli ega Tartu Forseliuse Kooli seisukohtadega.

Tänases haridusvõrgustiku kohvikujuttudes jagavad sinuga oma mõtteid: Viivika Keskküla - Tartu Tamme Kool Irja Toots - Tartu Luterlik Peetri Kool Kaire Kollom-Vahtra - Melliste Algkool-Lasteaed Kersti Kaplinski - Tartu Erakool, SädeTERA, Peedu Kool Marge Tänava - Tartu linnavalitsuse haridusosakond Anu Uusmaa - Tartu Erakool, LõunaTERA Pirgit Palm - Tartu Descartes'i Kool Kadi Toomi - Tartu linnavalitsuse haridusosakond Terje Lelov - Tartu Descartes'i Kool Karin Konksi - SädeTERA Head kuulamist! www.opimekoos.ee Mis on haridusvõrgustiku kohvitamine? Haridusvõrgustiku kohvitamine sai alguse pealinnast, haridusmentor Triinu Pääsiku ja Edumus Schooli looja Maria Rahamägi ideest tuua haridusinimesed omavahel kokku, nagu see juhtub konverentside kohvipausidel. Oleme tänulikud, et Facebookis levinud ürituse kutse jõudis ka meieni ning nägime võimalust tuua osalejate mõtted taskuhäälingu kaudu meie kuulajateni. Saime kohtumiselt palju häid emotsioone, võtsime Triinu ja Maria ideest kinni ja tõime haridusvõrgustiku kohvitamise ka Saaremaale. Mis on haridusvõrgustiku kohvikujutud? "Haridusvõrgustiku kohvikujutud" on Õpime koos saatesari, kus võrgustiku kohvitamisele tulnud osalejad tutvustavad end ja enda tegevusvaldkonda ning vastavad loosiga tõmmatud hariduselu küsimustele. Kuula meid: SoundCloud: https://www.soundcloud.com/opimekoos YouTube: https://www.youtube.com/@opimekoos Spotify: https://spoti.fi/3bzOQfO Apple Podcasts: https://apple.co/2lHsXoY Google Podcasts: https://bit.ly/2WJS4ri Jälgi meid: Instagram: https://www.instagram.com/opimekoos Facebook: https://www.facebook.com/opimekoos Toeta meid: https://www.buymeacoffee.com/opimekoos https://www.patreon.com/opimekoos Aitäh Sulle ja kuulmiseni! Saates Õpime koos esitatud seisukohad ei pruugi ühtida Tartu Veeriku Kooli ega Tartu Forseliuse Kooli seisukohtadega.

2022. aasta viimases "Matšpalli" saates teeme Zoomi-kõne Saaremaale. Oma Nasva kodust, kus elekter juba tagasi, võtab kõne vastu Rauno Gull, kes on treener ja isa ühele Eesti hetke lootustandvamale noortennisistile, 16-aastasele Grete Gullile. Saates kuuleb paljugi Rauno Gulli enda eluloost ja tennisetreeneriks saamisest ja tartlasena Saaremaale kolimisest. Mõistagi vaatame tagasi Grete möödunud hooajale ja uurime, millised on perekond Gulli lähimad tulevikuplaanid. Välja saab öeldud ka eelarve, millega Gullide tennisetandem möödunud hooajal arvestama pidi.

Tänases haridusvõrgustiku kohvikujuttudes jagavad sinuga oma mõtteid: Katrin Hommik - Kuressaare Hariduse Kool Reine Uspenski - Orissaare Gümnaasium Olari Aasa - Orissaare Gümnaasium Kadi Trave - Saaremaa Õnnekool Janne Nurmik - Kuressaare Hariduse Kool Kätlin Hommik - Kuressaare Hariduse Kool Head kuulamist! www.opimekoos.ee Mis on haridusvõrgustiku kohvitamine? Haridusvõrgustiku kohvitamine sai alguse pealinnast, haridusmentor Triinu Pääsiku ja Edumus Schooli looja Maria Rahamägi ideest tuua haridusinimesed omavahel kokku, nagu see juhtub konverentside kohvipausidel. Oleme tänulikud, et Facebookis levinud ürituse kutse jõudis ka meieni ning nägime võimalust tuua osalejate mõtted taskuhäälingu kaudu meie kuulajateni. Saime kohtumiselt palju häid emotsioone, võtsime Triinu ja Maria ideest kinni ja tõime haridusvõrgustiku kohvitamise ka Saaremaale. Mis on haridusvõrgustiku kohvikujutud? "Haridusvõrgustiku kohvikujutud" on Õpime koos saatesari, kus võrgustiku kohvitamisele tulnud osalejad tutvustavad end ja enda tegevusvaldkonda ning vastavad loosiga tõmmatud hariduselu küsimustele. Kuula meid: SoundCloud: https://www.soundcloud.com/opimekoos YouTube: https://www.youtube.com/channel/UC79s56RUnB7xKbkr9bbq0Lg/featured Spotify: https://spoti.fi/3bzOQfO Apple Podcasts: https://apple.co/2lHsXoY Google Podcasts: https://bit.ly/2WJS4ri Jälgi meid: Instagram: https://www.instagram.com/opimekoos Facebook: https://www.facebook.com/opimekoos Toeta meid: https://www.buymeacoffee.com/opimekoos https://www.patreon.com/opimekoos Aitäh Sulle ja kuulmiseni! Saates Õpime koos esitatud seisukohad ei pruugi ühtida Tartu Veeriku Kooli ega Tartu Forseliuse Kooli seisukohtadega.

Selle nädala „Futboliit“ on eetris esmaspäeval, kui uue Premier League'i hooaja alguseni on jäänud veel vaid mõni päev. Loomulikult on see koht, kus uue hooaja eel panna paika ennustused! Seekord panevad saatejuhid paika Premier League'i uue hooaja esikümne järjestuse ning pakuvad sellele lisaks veel mitmeid teisi „eriauhindu“. Saate alguses puudutatakse aga põgusalt ka nädalavahetusel toimunud vooru Premium liigas (0:48) ja FC Flora reisi Saaremaale, kust üle noatera kolme punktiga naasti. Premier League'i ennustatud esikümme (sulgudes ajatempel): 10. Brighton & Hove Albion (10:00) 9. Leicester City (12:50) 8. West Ham United (16:00) 7. Newcastle United (19:25) 6. Manchester United (23:35) 5. Arsenal (32:30) 4. Chelsea (38:45) 3. Tottenham Hotspur (44:55) 2. Liverpool (49:15) 1. Manchester City (57:20) Lisaks tehakse veel mitmeid ennustusi: näiteks prognoositakse kolme liigast välja langevat meeskonda (1:02:50) ning kiirelt vaadatakse üle ka nii meeskondlikud kui individuaalsed „auhinnad“ - parim väravalööja, mängija ja meeskond, kel silma peal hoida, suurim üllataja ja suurim põruja ning halvim suure raha eest tehtud üleminek (1:10:20). Saate lõpp kuulub aga eilsele naiste EMi finaalile, kus Inglismaa Wembley staadionil Saksamaa üle mesimagusa võidu noppis (1:23:00). Saatejuhid on Raul Ojassaar ja Joel Indermitte. Parimad spordiennustuse koefid leiad www.olybet.ee!

Kõnelevad Ohutusjuurdluse keskuse juhataja Rene Arikas, haabjamehed Thomas Frank, Jevgeni Dernovoi ja Aivar Ruukel, Tallinna Sadama turundus- ja kommunikatsioonijuht Sirle Arro ning parapurjetamise projektijuht Külli Haav. Saatejuht on Vallo Kelmsaar.

Võrkpalliteemaline taskuhäälingusaade “Kuldne geim” läheb seekord eetrisse tavapärasest veidi varem ehk juba teisipäeval, sest päevakajalisi teemasid, mille üle aru pidada, on rohkesti ja kolmapäevani oodata lihtsalt ei kannata. Saates löövad sarnaselt eelmisele korrale kaasa Tallinna Selveri liikmed Andres Toobal ja Renee Teppan, Tartu Bigbanki peatreener Alar Rikberg ning saatejuht Karl Rinaldo. Saates tuleb muuhulgas juttu järgnevatel teemadel: *Saadet alustatakse järgneva küsimusega: kuidas Selveri meestele 0:3 kaotus Saaremaale maitses? *Tartu Bigbanki võrkpallimeeskond ja -naiskond jagavad saali ja sponsoreid ning tunnevad üksteise edu üle rõõmu. Aga kas sel hooajal on mõni meeskonna mängija ka naiskonnast kedagi välja kutsunud? *Credit24 Eesti meistrivõistlustel selgusid poolfinalistid. Sellega seoses võetakse ette suur eelvaade juba kolmapäeval ja neljapäeval startivate seeriate osas. *Kes on Saaremaa ja Selveri duellis favoriit ning kus asuvad mõlema meeskonna tugevamad ja nõrgemad kohad? *Kas sel hooajal on paremat mängu näidanud Hindrek Pulk või Renee Teppan? *Kas Pärnul üldse tekib Tartu Bigbanki vastu võimalus? Mehed jäävad selles küsimuses eriarvamusele. *Kus võiksid seekord peituda kogenud Avo Keele võimalused? *Alari hooltelt lipsab läbi lause, kus ta avalikustab ühe suvel koondisse pääseva mängija nime. *Naiste Balti liiga finaalturniiri märksõna on emotsioon. Erilised üksikisikute tasandile taanduvad lood teevad suurfavoriidi TalTech/Tradehouse'i triumfi kauniks. *Tartu Ülikool/Bigbank võitis veidi üllatuslikult pronksi. Kas uus peatreener Hendrik Rikand sobib naiskonnale rohkem kui eelmine juhendaja Kristjan Kais? *Karli Alliku ja Netzhoppersi muinasjutt lõppes Saksamaa karikafinaalis. Head esitused annavad lootust, et Allik võib tänavu koondisse naaseda. *Miks jäi Markkus Keel Prantsusmaa kõrgliigamängus Ardo Kreegi koduklubi vastu varumeestepingile? *Meeste Meistrite liiga veerandfinaalid algasid pauguga. Kas Itaalia klubivõrkpalli valitsejad Perugia ja Lube jäävadki poolfinaalist välja? *Alar räägib loo, kuidas Gheorghe Cretu avastas kuus aastat tagasi Poola esiliigast ühe toore talendi, kellest on tänaseks saanud üks maailma paremaid diagonaalründajaid. *4Sport esitleb: kuulajate küsimused võetakse taas ette. Muuhulgas tuleb sõnadega paika panna, kes võidaks turniiri, kui igas meeskonnas mängiks ainult ühe positsiooni mehed (“nurgaründajad vs. “liberod” jne). *Peetril on mure. Ja sellele murele tuleb leida lahendus. Kvartett annab endast parima, kuigi ka sellest ilmselt ei piisa.

Võrkpalliteemalises taskuhäälingusaates "Kuldne geim" võtab nädala tähtsamad sündmused kokku taas kvartett koosseisus Andres Toobal, Renee Teppan, Rivo Vesik ja Karl Rinaldo. Nagu ikka, on Eesti võrkpallis teemasid oluliselt rohkem kui tunni jooksul rääkida jõuab, seega tuli teha valik, millest rääkida ja millest mitte. Muuhulgas tuleb jutuks: *Isadepäeva eel tutvustab saates osalejaid isa Rivo. *Credit24 Meistriliiga keskses mängus kaotas Tartu Bigbank taas Saaremaale. Mis oli seekord teisiti? *Kas Tartust Kuressaarde sõites bussist otse mängule minnes on üldse võimalik võita Saaremaad? *Kui palju viskavad noormängijad meeskondades nalja? *Pärnu Võrkpalliklubi ja TalTechi iseloomustab sarnane omadus: kui üks põhimängija on puudu, võib laguneda kogu meeskonna mäng. *Kes on olnud Hindrek Pulga kõrval senise hooaja silmapaistvaim ründemängija kogu liigas? *Pärnu saatis pool mullusest meeskonnast kaitseväkke. *Kas TalTech on äsjasest 0:3 kaotusest hoolimata Riiaga sarnasel tasemel meeskond? *Millise vea tegi Tallinna Selver viimases mängus kohe kohtumise alguses? *Mida teeb Selveri meeskond nädalal, kui ühtegi mängu ees ootamas pole? *Kas Reneel on nutitelefon või kasutab ta lauatelefoni? *Tere, Kertu! Kõne Kertu Laagile, kes tegi maailma tippliigas imelise mängu. *Kuidas suhtuda Urmas Tali ja Toivo Aldi vahelisse konflikti? *Millise plakatiga läheksid saali Rivo ja Andres? *Andrus Raadiku näitel servist. Kas palling on kõige lihtsam või raskem element võrkpallis? *Kuidas heal tasemel varumängijad oma rolliga lepivad?

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on hiljuti Eesti parimaks juhiks valitud elektroonikatööstuse Incap Grupi juht Otto Richard Pukk. Minu esmane kokkupuude Ottoga oli ülisõbralik ja soe, temast õhkus sellist ehedat muhedust, mis tegi meie kohtumise õhkkonna väga sümpaatseks. Otto juured ulatuvad sügavale Saaremaale, kuigi mees ise on suure osa oma elust toimetanud Rootsis. Täna elab Otto peamiselt Tallinnas ja juhib kogu rahvusvahelist Incap Gruppi, mille koosseisu kuulub ka Saaremaal asuv tehas. Mulle avaldas muljet Otto juhtimiskäekiri, mille üheks nurgakiviks on põhimõte, et tootmisettevõtte juhtimine ei pea olema traditsiooniliselt hierarhiline ja käsuliinil põhinev. Töötajate liinitööl rakendamise asemel töötajaid kuulatakse ja arendatakse, mikro-manageerimise asemel neid usaldatakse ja antakse piisavalt vabadust ning vastutust teha oma tööd parimal võimalikul moel. See kõik mitte ainult ei tee ettevõtte toimimist kiiremaks ja targemaks, vaid võimaldab omada ka üliõhukest juhtimiskihti, mis vähendab oluliselt kulusid. “Kuidas ehitada jätkusuutlikku ettevõtlust? Meie Incapis oleme valinud selleks hästi detsentraliseeritud juhtimismudeli tee. Otsused äri kohta langetatakse lokaalselt tehastes, väga lähedal probleemidele, mis on üles kerkinud. See tähendab seda, et peamine stakeholder – on see siis klient, tarnija või kes iganes – kohtub teemast kõige paremini informeeritud otsustajaga koha peal, mitte kellegagi, kes on püramiidi tipus, teemast kaugel ning ei oma nii head ülevaadet olukorrast, kui kohapealsed inimesed. See toob kolm kasutegurit lauale. Esiteks, selline juhtimismudel võimaldab kõrgemat kasumlikkust. See ei ole mitte ainult selle tulemus, et me oleme suured ärigeeniused, vaid meil lihtsalt on minimaalsed overhead kulud. Meil on suur osa funktsioone, mida tavapäraselt peamaja kannab, outsource’itud. Meil on endal vaid kaks inimest peamajas. Investorite seisukohalt on see kindlasti hea uudis. Töötajatele aga annab see võimaluse ise otsustada ja vastutada töö tegemise viiside ja tulemuste eest ehk me tõmbame endale ligi väga motiveeritud inimesi. Samuti meeldib see juhtimismudel ka klientidele, kuna neil on võimalus kiirelt ja paindlikult leida oma küsimustele ja probleemidele kohe koha peal otsustajatega lahendused. Need on need kolm selget eelist – nii investorite, töötajate kui ka klientide vaatenurgast –, mida mina tunnetan, et teevad meie tegevuse edukaks. Sellise juhtimismudeli aluseks on arusaamine, et mina juhina ei ole kõiges kõige parem. Meil on tööl hulga eksperte ja spetsialiste, kes on oma valdkonnas oluliselt kompetentsemad kui mina eales saaksin olla. Minu kõige suurem tugevus on ikkagi meeskonna ehitamine ja juhtimine, mitte spetsiifiline kõrgtehnoloogiline ekspertlus. Teine oluline aspekt on see, et vastutust ei ole võimalik teisele inimesele lihtsalt anda, seda saab ikka inimene ise omaalgatuslikult endale võtta. Ja tõeliselt edukad saame olla vaid siis, kui meil on ettevõttes piisavalt inimesi, kes on valmis võtma vastutust tulemuste eest. Siis saan juhina alles tunda, et organisatsioonis on kontroll toimuva üle.” – Otto Pukk Kuulake ikka ...

Ligi kaks kuud tagasi, kui Saaremaal kogus koroonaviirus üha suuremat hoogu - saar oli lukus ja karmimate piiranguteni oli jäänud veel nädal - , valiti saare uuele riigigümnaasiumile selle esimene direktor Ivo Visak. Sel nädalal oli esimene kord, kui ta jõudis uues ametis Saaremaale.

Koroonaviirusest põhjustatud eriolukord on toonud Eestis kaasa segadust mitmel rindel, seda ka puuetega inimeste seas. Räägime probleemidest ning pakutavatest lahendustest Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuhi Anneli Habichtiga. Suundume ka koroonaviiruse puhangu ühte tulipunkti, Saaremaale ning uurime Saaremaa Puuetega Inimeste Koja juhilt, Veronika Allaselt, kuidas elu saarel kulgeb. Saatejuht on Jakob Rosin www.epikoda.ee Montaaž ning intervjuud: Jakob Rosin Muusika: Andre Louis:

Delfi eriolukorra „Erisaates“ on pühapäeval videokõne vahendusel politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektor Elmar Vaher. Ta räägib karantiinis inimeste kontrollist, erioperatsiooni jaoks jõudude paiskamisest Saaremaale, venekeelsete inimeste informeerimisest Narvas, suurest murest lähisuhtevägivalla juhtumite arvu osas, kaitsemaskide ähvardavast puudusest ja vastab küsimusele, kas kellelegi on ka trahve tehtud reeglite rikkumise tõttu.. Samuti saab teada politsei kriisiplaanist – osa politseinikke on täna kodus karantiinis, et tulla vajadusel välja paari nädala pärast, kui teised peaksid haigeks jääma. Saatejuht on Raimo Poom

"Kuldse geimi" kuuendas osas tervitavad saatejuhid Karl Rinaldo ja Uku Rummi stuudios Rakvere Võrkpalliklubi rünnakuliidreid Andris Õunpuud ja Taavi Nõmmistut. Amatöörklubi on suutnud teatavasti pronksiseerias Eesti suurima eelarvega Saaremaale näidata hambaid ning kolme kohtumise järel on seis 1:2. Ent Õunpuu ja Nõmmistuga tuli juttu ka paljust muust. Õunpuu rääkis, millal ja kuidas töö kõrvalt tipptasemel sporti üritatakse teha ning mis on selle rõõmud ja valud. Ühtlasi meenutasime mõlema saatekülalise karjääri tipphetki ehk Õunpuu paari aasta tagust Balti liiga tiitlit Rakverega ja Nõmmistu samasse perioodi jäänud välislepingut Euroopa tippklubi Maaseikiga. Mõistagi arutasime saates ka päevakajalistel teemadel, selgitasime välja nädala tegija ja viisime läbi uue küsimusmängu. Võrkpall24.ee podcast valmis koostöös Credit24, Paf.ee, Sportlandi, Äripäeva ja Delfiga.

Hooaja eelviimases “Tehnikakodanikud” saate avateemadeks on Eesti 2.0 uus suveprogramm, Tallinnas toimuva IT-konverentsi Latitude59 ajal avatav noorteala ning Saaremaale jõudev tüdrukutele suunatud IT-ala tutvustav üritus Digigirls.

Riibuut! Reboot! Restart! Taaskäivitus! Resurrektsioon! Ärkamine! Ülestõus! Kolmas hooaeg! Kutsu seda kuidas tahad, aga meie oleme tagasi! Natukene uute mõtetega, aga mitte päris. Natukene nagu Popkulturistid (tänks intro eest, muide), aga ka mitte päris. Räägime rohkem, äkki isegi natukene vähem tehnoloogiast. Mitte palju, vaid natukene vähem. Ise oleme aga samad. Ronald ja Jakob. Ronaldil lähevad lihtsalt Õ-d ja Ö-d vahepeal sassi, sest ta kolis Saaremaale. Jakob aga elab samas kohas, kus enne. No kuulake ise. 60 episood, Go! Teemad: * Saaremaa. Mis Ronald seal teeb, ja miks ta juba Tallinnasse tulla tahab? * Google iO asjad * Telefonikõnesid tegev assistent, kes Eestis kunagi tööle ei hakka * Uus android, Ronald katsetas ja leidis, et polegi väga uus * Google News venekeeles, aga see eest näitas ta Sputnikut * Mida teha peale kolimist? Ehk uue auto ostmine Ronaldi pilgu läbi * Autodel saab tarkvaraliselt lisasid aktiveerida, mille eest edasimüüja küsib suurt raha, nurgapealne garaaž aga 15 eurot * Vahtralehe jama. Kui vahtraleht on lume all, ei ole teda näha. Aga siis saab veebipolitseinik pahaseks * ERR otsib kolesõna. Eelmised võitjad: validaator, enekas, kootsing * Igor Mang, jah Mang. Me tahame ka Eestit põletavatest teemadest rääkida. * Eesti imeline ajakirjandus * TV3 näitab tasulist HD pilti. Loodame, et reklaamid on ka HD, muidu poleks suurt midagi vaadata Täname ka meie häid patreoni toetajaid Martin, Rasmus, Kristian, Mikk, Reimo, Jim, Gert ja Ivo Toeta sinagi meid: www.patreon.com/vabamikrofon Kuidas saab meid jälgida ja kuulata? Instagram: https://www.instagram.com/vabamikrofon/ Twitter: https://twitter.com/vabamikrofon iTunes: https://itunes.apple.com/ee/podcast/vaba-mikrofon/id1129108976?mt=2 Facebook: https://www.facebook.com/vabamikrofon/ Soundcloud: @vaba-mikrofon RSS: feed:feeds.soundcloud.com/users/soundclo…109/sounds.rss Võta meiega ühendust: vabamikrofon@gmail.com

Eesti raudtee on 150 aastat vana. Aga mis juhtus täpselt 100 aastat tagasi? Kuidas sakslased Saaremaale raudteed ehitasid ja mis sellest pärast sai, räägib Mehis Helme.

Eesti raudtee on 150 aastat vana. Aga mis juhtus täpselt 100 aastat tagasi? Kuidas sakslased Saaremaale raudteed ehitasid ja mis sellest pärast sai, räägib Mehis Helme.

Läheb Indoneesiasse, mis tõi oma tantsud ja söögid juunikuuks Saaremaale. Keset Pärnumaad vaatame väikesesse oaasi, kus on Ljubov Petrova käe all peidus vene kultuuritraditsioonid. (Thea Karin.)

Ajakirja Loodusesõber peatoimetaja Helen Arusoo ja Loodusajakirja sõnumitoimetaja Toomas Jüriado tutvustavad Loodusesõbra mahlakuu numbrit. Nagu kevadnumbris ikka, on peateema roheliste rattaretk. Järjekorras 22. korral võetakse suund Saaremaale ning seetõttu on ühe laagriõhtu ja ka ajakirja kandev teema Saaremaa kurikuulus püsiühendus. Nii ajakirjas kui ka saates on olulisemad teemad veel Vaikse ookeani maavärinarohke “tulering” ning randade tervis. (Toomas Jüriado)