Podcasts about gruusias

Gruusias jätkuvad protestid. Otsereportaazh Ukrainast. Kes oli Donald Trumpi iidol - USA president William McKinley? Välismääraja paneb kokku Neeme Raud.

Kiirpilk Süüria kodusõja lõppfaasile ning intervjuu Eesti suursaadikuga Gruusias. Lisaks põhjalik ülevaade Ukraina ülesehitusest ning Hiina mõjust Tiibetis. Saadet juhib Peeter Raudsik.

Hingedekuu juhatab “Kahe vahel” saates külalisena sisse Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraadist saadik ning kirjanik Sven Mikser. Juttu tuleb eesseisvast demokraatia pidupäevast USA-s ning selja taha jäänud demokraatia pidupäevadest Moldovas ning Gruusias. Uue Euroopa Parlamendi esimeste kuude poliitikatest ning mõistagi Ukraina sõjast ja Eesti poliitikast. Saadet juhivad Ainar Ruussaar ja Timo Tarve.

Stuudios Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Marek Strandberg. Pingeline nädal eelarve teemal - kas pensionide kallale minnakse, kust tuleb raha, mida on puudu üle miljardi? Kas julgeolekumaks tuleb? Järgmine aasta maamaks nagunii? Vene varade külmutamine - Eesti tahab olla vedur. Kuid varasid on siin ainult paarkümmend miöjonit eurot. Rahvastik kasvab sisserände arvelt, sünnid vähenevad, mis saab edasi? Kuidas on eesti keele õpetamine sellega seotud? Uus Tallinna linnavalitsus likvideeris linnameedia osakonna, 40 inimest peavad otsima uue töö. Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise väljatöötamiskavatsus tekitab paksu verd - kas tõesti peab ERRi jaoks eraldama kindla osa SKTst või maksulaekumistest? Välisminister Tsahkna käis Gruusias rokkimas.

Stuudios Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Marek Strandberg. Pingeline nädal eelarve teemal - kas pensionide kallale minnakse, kust tuleb raha, mida on puudu üle miljardi? Kas julgeolekumaks tuleb? Järgmine aasta maamaks nagunii? Vene varade külmutamine - Eesti tahab olla vedur. Kuid varasid on siin ainult paarkümmend miöjonit eurot. Rahvastik kasvab sisserände arvelt, sünnid vähenevad, mis saab edasi? Kuidas on eesti keele õpetamine sellega seotud? Uus Tallinna linnavalitsus likvideeris linnameedia osakonna, 40 inimest peavad otsima uue töö. Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise väljatöötamiskavatsus tekitab paksu verd - kas tõesti peab ERRi jaoks eraldama kindla osa SKTst või maksulaekumistest? Välisminister Tsahkna käis Gruusias rokkimas.

Seekord viskame pilgu dramaatilistele sündmustele Slovakkias ja Gruusias. Eestis otsime eelarvele pääsemist ja külmutame pensione. Katsume tuua järgmised Bolti ja Skeletoni hiigelinvesteeringud Eestisse. Samuti teeme korda kliimaseaduse ja maksame ära roheliste valimiskautsjoni. Saates löövad kaasa Annika Uudelepp, Erik Moora ja Tõnis Leht.

Konservatiivide vestlussaates "Vaba sõna" võtavad Riigikogu liikmed Anti ja Evelin Poolamets ette meie keskharidusega välisministri Margus Tsahkna (Eesti 200), kes on võtnud sotside esimehelt Lauri  Läänemetsalt üle revolutsiooniliste madruste teatepulga, ronides Gruusias valitsusevastasel demonstratsioonil barrikaadidele.Räägitakse ka umbusaldusavaldusest bolti-minister Tiit Riisalole ja eurovalimiste kampaaniast.

Fookuses on Gruusias kestvad protestid nn. välisagentide seaduse vastu ning riigi keerulised välispoliitilised valikud Euroopa ja Venemaa vahel. Lisaks pilguheit Gaza sektori humanitaarolukorrale. Saadet juhib Peeter Raudsik.

Saade algab ja lõpeb kümnevõistluse-lainel, sest esmalt on teemaks Glasgow's lõppenud sise-MM, kus Johannes Erm võitis pronksmedali, ja lõpetuseks arutatakse Erki Noole suurt furoori tekitanud intervjuu üle. Sinna vahele mahuvad Õilme Võro ja Diana Suumanni südikad etteasted MM-il, Kristjan Ilves (ja tema udustatud logod), Tuuli Tomingas, noorte ja juunioride MM Otepääl, võrkpalli Balti liigade lõppvaatus, Denis Grabe MM-pronks, Paul Aroni vahva sõit Bahreinis, igav vormel 1 ja põnev Red Bulli skandaal, rohepöörde võimatus auto-motospordis ja pürotehnika jalgpallimängudel. Saatejuhid Ott Järvela (Soccernet.ee) ja Mart Treial (Õhtuleht), sest Joosep Susi on Gruusias.

Eesti korvpallikoondise vägev võit Leedu üle oli palsam spordinädalale, mille sisse mahtus rohkesti jamasid – Anna Levandi juhtum, Putini spordimängudel osalenud Eesti jäähokiklubide mängijad, Kristjan Ilvese udutatud logod, HC Tallinna käsipallimeeskonna streik, paralümpiamängude rahastamisest keeldumine. Kõik need kaasused leiavad saates lahkamist. Teemadeks veel võrkpalli Balti liiga sõelmängud, korvpalliliidu käitumine Gert Kullamäe kaasuses, Andrejs Rastorgujevs ja doping, Tartu maratoni roll ning ootused enne jalgpalli Premium liiga hooaega. Saatejuhid Ott Järvela (Soccernet.ee) ja Mart Treial (Õhtuleht), sest Joosep Susi on Gruusias.

Tänase saate külaline Indrek Niibo jutustab Gruusias asuvast Tusheti piirkonnast – tema sõnul on see kui muinasjutumaa, mis aga ei sobi igaühele. Ise on ta Tushetit nüüdseks külastanud kaks korda. Ainus tee, mida mööda Tushetisse saab, on avatud ainult neli kuud aastas. Ülejäänud perioodil saab sinna liikuda vaid helikopteriga. Kasutades neid nelja kuud aastas, mil tee on avatud, tasub aga kindlasti palgata kohalik autojuht, sest tee on karm. BBC on nimetanud selle isegi maailma kõige ohtlikumaks sõiduteeks. Aga hooldamata tee pole ainus sealne oht, näiteks hirmutavad võõraid ka lambakarjasid valvavad metsikud koerad. Saates tuleb juttu sellest, mida arvas Eesti kindlustusfirma Tushetisse minekust, miks toit tuleb kaasa tassida, millised on kohalikud inimesed, mil määral on moodsat maailma end seal sisse seadnud ja kui palju on võimalik seal üldse turiste näha. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaliseks on üks tore pere, kes otsustas üheskoos oma pisikese tütrega kolida Gruusiasse ning avada seal külalistemaja. Kertu Vahtra ja Pärt Loskit tunnistavad, et pole kunagi igatsenud klassikalist elu, vaid janunevad seikluste järgi. Seiklusi on neil igal juhul Gruusias ette tulnud, kuid ometi pole nad oma valikuid kahetsenud. Näiteks on saates juttu maja ostmise võludest ja valudest (ning hinnast), kuidas vana omanik võttis lahkudes vannitoapõranda kaasa ja jättis oma koerad aeda, kohtumistest skorpionitega, kuidas eelmine majaomanik pandi nende pärast vangi, miks nad valisid elukohaks just Kutaisi ning palju muud. Loomulikult uurime ka, kuidas Kertu ja Pärdi väike tütar Pärke on Gruusias elamisega kohanenud. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Jukuraadio 413. köögilaud kogunes Tbilisis, Eesti saatkonnas Gruusias. Laudkondlasteks käisid meie suursaadik Riina Kaljurand ja ennast "kliimapagulaseks" nimetav Vahur Lokk, kes elab kuuendat aastat Gruusias. Pole mõtet arvata, et jutt tiirles vaid hinkalide ja šaslõki ümber. Tegelikult vaatasime üle, kuidas Gruusia positsioon Vene-Ukraina sõjasse on kujunenud (valitsus üliettevaatlik, rahvas täiesti ukrainameelne), uurisime üldse Kaukaasia regiooni suhteid Venega. No ja muidugi saab pajatatud Gruusia kireva elu eripäradest. Nii et nalja saab ka. Ja mõnes mõttes on see köögilaua-saade väikeseks liikumisaabitsaks neile, kes tahavad lähiajal Gruusiasse sõita!

Saates käsitletakse kolme Kaukaasia riigi-Armeenia, Gruusia ja Aserbaidžaani suhestumist Vene-Ukraina sõtta. Arutame, millised on olnud nimetatud riikide reaktsioonid ja mis asjaoludel need on kujunenud. Igal regiooni riigil on praeguses olukorras omad hirmud, aga nähakse ka võimalusi nii majanduses kui ka rahvusvahelises poliitikas. Saatekülalised EV suursaadik Gruusias ja Armeenias Riina Kaljurand ning EV esinduse juht Aserbaidžaanis Andrei Valentinov. Saatejuht Hannes Hanso.

Saate põhiteemaks on kasutatud autode turul toimuv möll. Mis on põhjus, kuhu see praeguseks jõudnud on ja kas tarbijal sellest ka midagi õppida on. Saates veel alarmsõidukitele tee andmisest, autodest Gruusias, segadusest Tallinna liikluses ning kassipildiga autodest. Saatejuhid on Martin Mets ja Tarmo Tähepõld Geeniuse uudisteportaalist.

Saate põhiteemaks on kasutatud autode turul toimuv möll. Mis on põhjus, kuhu see praeguseks jõudnud on ja kas tarbijal sellest ka midagi õppida on. Saates veel alarmsõidukitele tee andmisest, autodest Gruusias, segadusest Tallinna liikluses ning kassipildiga autodest. Saatejuhid on Martin Mets ja Tarmo Tähepõld Geeniuse uudisteportaalist.

Saate põhiteemaks on kasutatud autode turul toimuv möll. Mis on põhjus, kuhu see praeguseks jõudnud on ja kas tarbijal sellest ka midagi õppida on. Saates veel alarmsõidukitele tee andmisest, autodest Gruusias, segadusest Tallinna liikluses ning kassipildiga autodest. Saatejuhid on Martin Mets ja Tarmo Tähepõld Geeniuse uudisteportaalist.

940. saates tuleb juttu sündmustest, mis leidsid aset Gruusias pärast Hruštšovi kõnet XX. kongressil.

940. saates tuleb juttu sündmustest, mis leidsid aset Gruusias pärast Hruštšovi kõnet XX. kongressil.

Korvpallisaates „Viies veerandaeg“ käis saatejuhil Andres Sõbral külas Sten Sokk. Sokud on Eesti korvpallis figureerinud juba umbes 70 aastat ning perekonna auhinnakapis särab Steni isa Tiidu olümpiamängude kuldmedal. Sõber uuris tšempioni pojalt, mis mees see isa Tiit siis tegelikult on? „Ta on alati olnud väga keeruline inimene, kellest aru saada ja keda lõpuni läbi lugeda. Mingil hetkel võid temaga juba ühel lainel olla, kuid järgmisel hetkel tuleb välja tema hoopis teine pool. Teda ei saagi kõik lõpuni tundma. Ta hoiab palju asju enda sees, olles selline vaikne ja töökas, rahulik ja eemalehoidev,“ rääkis Sten. Mängujuht püüab oma vanale treenerile selgitada, mille taha on jäänud suurem läbilöök. Ta on leiba teeninud ka Gruusias, Rumeenias, Venemaal ja Kreekas, kuid Sõbra arvates võinuks veelgi kõrgemale ronida. Pikemalt peatutakse koondise teemadel. Mis võinuks paremini minna Riias toimunud EM-finaalturniiril? Kui ebamugav on tõmmata selga koondise särk, kui peatreeneriks on isa?

Tänase saate külaline Miina Saak tüdines kontoritööst Eestis ning hüppas pea ees tundmatusse vette: ta tõmbas jalga kummikud ning hakkas Gruusia teeistanduses farmeriks. Kui esiti võib arvata, et Miina teadis põllutöödest ja tee kasvatamisest kõike, siis tegelikult polnud ta enne isegi kursis, milline teepõõsas välja näeb. Gruusial oli aga käimas projekt, mille käigus anti huvilistele üles töötamiseks teeistandusi. Tema ja grupp eestlasi (ning üks leedukas) otsustasid võimalusest kinni haarata. Miina räägib haaravalt, millised eestlase jaoks ootamatud probleemid tekivad näiteks labidaid ostes, mil moel väljendub kommuunitunne, kuidas keskmine grusiinide perekond teeb aastas tonn veini, et kohalikud joovad lõunapausi ajal alati veini (ja mida nad arvasid, kui eestlased püüdsid tutvustada karsklaslikku tööstiili), mil moel on grusiinid saanud pikalt ilma tööl käimata hakkama ja palju muud. Muide, põllutööga pole siiamaani rikkaks saadud. Miina tunnistab, et nad maksavad ikka veel Gruusias elamise eest peale. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Laupäeval, 23. veebruaril esietendub Vanemuise suures majas "Kaukaasia kriidiring". Saates räägib Vanemuise draamajuht ja lavastaja Tiit Palu näidendi autorist, 20. sajandi mõjukaimast teatriuuendajast Bertolt Brechtist ja oletatavast põhjusest, miks loo tegevus toimub Gruusias. Lisaks maailmakuulsale teatrimehele tuleb juttu ka üle ilma tuntud grusiinist – Gija Kantšelist, kelle loodud muusika väärindab lavastust.

Tänase saate külaliseks on "Minu Gruusia" autor Dagmar Raudam, kes avab meile oskuslikult ja põnevalt grusiinide maailma. Kas grusiinid on alati vuntside ja soniga nagu ette kujutatakse? On 27-aastane naine abiellumisega lootusetult hiljaks jäänud? Kui keeruline on lihtinimesel Gruusias tööd leida? Mida arvab grusiin, kui keegi tellib restoranis hinkaalid hapukoorega? Kuidas suhtub mees, kui tema abikaasa tahab tööle minna? Kas naisel tasub ikka Gruusias haridust omandada? Dagmar vastab nendele ja paljudele teistelegi küsimustele!

Pöördelised sündmused Armeenias tekitavad huvi ka selle vastu, mis toimub teistes Taga-Kaukaasia riikides Gruusias ja Aserbaidžaanis.Ajalugu on näidanud, et need riigid on arenenud täiesti eri suundades ning peale regiooni ei ole neil suurt midagi ühist. Teemat lahkavad Riigikogu väliskomisjoni liige Andres Herkel, ajakirja Sõdur peatoimetaja Heikki Suurkask ja saatejuht Peeter Kaldre.

Pöördelised sündmused Armeenias tekitavad huvi ka selle vastu, mis toimub teistes Taga-Kaukaasia riikides Gruusias ja Aserbaidžaanis.Ajalugu on näidanud, et need riigid on arenenud täiesti eri suundades ning peale regiooni ei ole neil suurt midagi ühist. Teemat lahkavad Riigikogu väliskomisjoni liige Andres Herkel, ajakirja Sõdur peatoimetaja Heikki Suurkask ja saatejuht Peeter Kaldre.

Lia Arand on sündinud Gruusias ja tema isa on grusiinlane. Ema aga eestlanna. Kui 1992.a. algas Gruusia - Abhaasia sõda, põgenes pere Eestisse. Olles enne ka täiesti otseselt sõjaga kokku puutunud - naine mäletab suurepäraselt, kuidas tuli pikali viskuda, keldrisse või isegi bussi alla varjuda. Mälupilt, kuidas ümberringi vihisesid kuulid, ei taha meelest kaduda...Eestis peatuti esialgu tuttavate pool ja tasapisi hakati jalgu alla saama.

Lia Arand on sündinud Gruusias ja tema isa on grusiinlane. Ema aga eestlanna. Kui 1992.a. algas Gruusia - Abhaasia sõda, põgenes pere Eestisse. Olles enne ka täiesti otseselt sõjaga kokku puutunud - naine mäletab suurepäraselt, kuidas tuli pikali viskuda, keldrisse või isegi bussi alla varjuda. Mälupilt, kuidas ümberringi vihisesid kuulid, ei taha meelest kaduda...Eestis peatuti esialgu tuttavate pool ja tasapisi hakati jalgu alla saama.

Minu vestluspartneriks on seekord Aira Tammemäe. Aira on olnud SEB Ühispanga Elukindlustuse juhatuse liige müügi- ja turundusvaldkonnas, enne seda Hansapangas ja Tallinna Pangas. Juba 11 aastat tegtuseb Aira aga koolitajana keskendudes juhtimise ja psühholoogia ristumispunktidele. Tema põnevaimad koolitusprogrammid põhinevad seikluslikul kogemusõppel: Camino de Santiago 200km juhtimuslik jalgsirännak Põhja-Hispaanias ning juhtimisekspeditsioon Gruusias asuva 5047m kõrguse Kazbeki mäe tippu. Siin on suurepärane võimalus saada osa Aira otsekohesusest, eneseteadlikkusest ja siirusest kantud mõtetest-kogemustest juhtimise vallas. “Meil on liiga palju juhte, kes ei peaks kohe kindlasti juhid olema. Ma olen ise mitmeid aastaid juhina töötanud ja sain ühel hetkel hästi selgelt aru, et ma olen kehv juht ja minust ei saa kunagi head juhti, sest inimesed ei ole minu jaoks igapäevaselt niivõrd põnevad. Või ütleme siis nii, et ma ei suuda inimesi vajalikul määral ei motiveerida ega kaasata, ja kui väga aus olla, siis nad ei ole ka minu eluks sellisel moel vajalikud, et kaheksa tundi päevas ja viis päeva nädalas sellega tegeleda. Mina olen pigem üksikhunt ja soleerija ning ei soovi juhile omasel määral toppida oma nina inimkooslustesse. Inimestega koostegemine peab olema juhile aga loomuomane tegevus. Liiga palju näen ma seda, et juhtides on see puudu ja nad ei julge ka otsust teha — öelda selgelt välja, et mulle ei meeldi olla juht. Üks oluline näitaja, mida juhina enda juures jälgida, on kindlasti aga see, et kui palju inimesi sinu juurest lahkub; heade juhtide juurest üldiselt ei taha inimesed ära minna ja kesiste juhtide juurest lähevad tegijad minema jooksuga.” — Aira Tammemäe Kuulake ikka ...

Gruusia saatus on viimasel ajal jäänud Ukraina sündmuste varju. Samal ajal on nende kahe riigi olukorras nii mõndagi sarnast, kas või see, et mõlemad on langenud Venemaa rünnaku ohvriks. Saates lahkavad teemat Eesti Diplomaatide kooli juht Ekke Nõmm, Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi juhataja Harry Lahtein ja saatejuht Peeter Kaldre.Kuula teisipäeval, 9. juunil kell 14.05, kordusena kell 19.05.

Gruusia saatus on viimasel ajal jäänud Ukraina sündmuste varju. Samal ajal on nende kahe riigi olukorras nii mõndagi sarnast, kas või see, et mõlemad on langenud Venemaa rünnaku ohvriks. Saates lahkavad teemat Eesti Diplomaatide kooli juht Ekke Nõmm, Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi juhataja Harry Lahtein ja saatejuht Peeter Kaldre.Kuula teisipäeval, 9. juunil kell 14.05, kordusena kell 19.05.

Gruusia riigis ja sõjaköögis on tegevad ka Eesti “kokad” ja Eesti Ekspress nimetas Erik Krossi üheks "peakokaks." Seega on stuudiosse kutsutud Erik Kross ja Indrek Tarand püüab siis selgust saada, mis toimus ja toimub Gruusias, milline roll on eestlastele ja mida toob tulevik Kaukaasias. (Indrek Tarand)

Möödunud nädala kandvateks sündmusteks on kahtlemata Öölaulupidu, Gerd Kanteri olümpiakuld ja Presidendi kõne. Samas jättis Gruusias toimunu ja toimuv oma jälje presidendi kõnesse öölaulupeol ja nii on tõstatunud ka Venemaa sobivuse küsimus järgmiseks Eurovisiooni korraldaja maaks. (Priit Hõbemägi, Hannes Rumm)

Rahvusvaheliselt otsitakse nii ühelt kui teiselt poolt ikka veel õigeid sõnu, kuidas nimetada Gruusias toimunut, et see kõlaks diplomaatiliselt poliitkorrektselt. Meil aga väike sõnasõda humanitaar-missiooni tekkimise ja saatmise üle Gruusiasse. Kõigele vaatamata on Eesti majandus jahtumises, olümpial läheb meil ootuspäraselt, kuid mitte lootuste järgselt. Samas avati uus biodiislitehas ja patarei vangla ootab ostjat. Saates Priit Hõbemägi, Hannes Astok ja Hannes Rumm. (Priit Hõbemägi, Hannes Astok ja Hannes Rumm)