Podcasts about kaitseliidu

Tartu uue arengukava tutvustamine, näidisvarjumiskoht ja Päästeameti, Kaitseliidu ning linnavalitsuse koostöö ja Tartu tantsupidu. Saate paneb kokku Madis Ligi.

Kaitseliidu naisorganisatsioon Naiskodukaitse pakub liikmetele väga mitmekülgseid võimalusi panustada riigikaitsesse või laiemalt ühiskonna turvalisemaks muutmisesse.

Aasta viimasel reedel ja aasta viimases saates "Kahe vahel" võõrustame tänavusel aastal oma tegevväelase vägevale karjäärile joone alla tõmmanud Kaitseliidu endise juhi, kindralmajor Riho Ühtegiga. Tema enam kui 30-aastane karjäär, nähtud ja osaletud konflitid, Eesti kaitseväe ülesehitamine ja Kaitseliidu ümberkorraldamine tulevad jutuks saates, kus küsijateks Ainar Ruussaar ja Timo Tarve.

Alates tänasest vahetub Eesti ühes suurimas organisatsioonis Kaitseliidus juht. Ametisse asub kindralmajor Ilmar Tamm, kes on Kuku ”Kahe vahel” stuudiokülaline, kõnelemaks nii endast ja oma karjäärist kui plaanidest Kaitseliidu ülemana. Loomulikult kõneleme saates ka julgeolekuolukorrast, laiapindsest riigikaitsest, maakaitsest ja muust asjasse puutuvast. Saatejuhid on Madis Kimmel ja Timo Tarve.

Tänases saates on meil külas Ukraina sõjameedik, kes oli sügaval Mariupoli lahinguväljal. Täpsemalt pidi ta läbi elama Azovstali piiramise. Nüüd on ta tulnud meile oma kogemusi ja läbielatut jagama. Tegemist on erakordselt tugeva närvisüsteemiga mehega. Lisaks on meiega täna ka Kaitseliidu tõlk, kes aitab meil paremini üksteisest aru saada ning on abiks subtiitrite koostamisega.

Vestlussaates "Vaba sõna" räägib saatejuht Anti Poolamets paljude missioonikogemustega endise reservkolonelleitnandi ning EKRE Saaremaa ringkonna esimehe Kristjan Mooraga Kaitseliidu arendamisest, olukorrast Ukrainas ja Moldovas, samuti Iisraelis toimuvast. Konservatiivide poliitiline vestlussaade “Vaba sõna” on eetris Virumaa TRE raadios igal kolmapäeval kell 19 sagedusel 97,0 MHz. Samuti nüüd ka laupäeviti kell 12. Saade on järelekuulatav ka aadressil https://viru.treraadio.ee/

Värskes Sõdurilehe podcasti episoodis räägime äsja lõppenud üle-eestilisest õppusest Ussisõnad. Tegemist oli kaitseväe ja Kaitseliidu tänavu sügisel korraldatud õppekogunemisega, kuhu kutsuti pea 10 000 maakaitse struktuuri arvatud reservväelast. Parema ülevaate õppusest annab meile Kaitseliidu ülem kindralmajor Riho Ühtegi, kellega tegime episoodis juttu.

Arutelus osalejad: Riho Ühtegi (Kaitseliidu ülem), Keith Tarakanov (Pataljoniveebel, Kaitsevägi), Airi Tooming (Naiskodukaitse esinaine), Anu Rannaveski (Kaitseressursside Ameti peadirektor), Ilmar Raag (ettevõtja). Arutelujuht: Meelis Oidsalu - julgeolekuekspert Arutelu korraldaja: Kaitseressursside Amet Ukrainlased on näidanud südikust oma riigi kaitsmisel, tõestades, et riigikaitse algab inimeste kaitsetahtest. Milline on aga meie inimeste valmisolek sõjaliseks riigikaitseks? Paneeldiskussioonis võetakse luubi alla eestlaste kaitsetahe ja reservsüsteemi toimimine. Samuti arutletakse võimaluste üle, kuidas iga üks saab anda oma panuse Eesti riigi kaitseks.

Tänased konfliktid on osa suurematest põhimõttelisematest muutustest sõjapidamises 21. sajandil. Sõja ja kaitsetööstuse arenemisest tehnoloogiaajastul räägivad Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi ja Tehnopol Startup Inkubaatori juht Kadri Tammai. Saadet juhib Peeter Raudsik.

Digitund lahkab eelmisel nädalal avalikkuse ette toodud turvaintsidente ja arutleb selle üle kuidas oma digielu turvalisust tõsta. Vaatame üle Apple uued tooted ja tehnilised lahendused. Külas on Digitunnil Kaitseliidu Küberrkaitseüksuse pealik Andres Hairk, kellega räägime Kaitseliidu tegevusest meie digielu kaitsel ja sellest kuidas igaüks saab sellesse panustada. Stuudios on Andrus Raudsalu, Indrek Vaheoja ja Mait Tafenau.

Kaitseliidu juhi Riho Ühtegi otsesaade võttis ootamatu pöörde, kui jutuks tuli tema minemata jätmine president Kersti Kaljuaia roosiaia vastuvõtule 2020. aasta augustis. Seni on arvatud, et Ühtegit ärritas roosas kleidis Mikk Pärnits. Tuli aga välja, et Ühtegil jäi roosiaeda minemata hoopis Sveta Grigorjeva pärast.

Venemaa kavatsusi Ukrainas me ei tea. Küll võimaldab USA käitumine tal märksa kergemini anda raketilööke ka temaga otseses konfliktis mitteolevate naabrite vastu. Kaks aastat tagasi, 3. jaanuar 2020. Bagdadi lennuväljale saabub kõrge külaline, Iraani eriüksuste juht Qasem Soleimani. Järgmisel hetkel on tema ja veel üheksa inimest surnud. Saksamaalt välja lennanud Ühendriikide droon hävitas ta raketilöögiga nii põhjalikult, et surnukeha suudeti esialgu tuvastada vaid sõrmuse järgi. Riigiteadlane Viljar Veebel tuli äsja koos kahe kolleegiga välja teadusliku uurimusega, mis on oma hinnangus hävitav: „Rahvusvaheline õigus lubab tegelikult ennetavat lööki, kui on olemas kõigile arusaadav oht,“ kirjeldab ta. „Probleem on aga selles, et keegi peale ameeriklaste sellest ohust aru ei saanud.“ Aga nüüd on tekkinud pretsedent, mida võiks südametunnistuse piinadeta kopeerida ka Venemaa. Veebel toob ühe mõttemängu: „Kui me võtame Eestis kaitseliidu, siis see on ju Venemaa jaoks halvas nimekirjas. Ning eriti Kaitseliidu ülem Riho Ühtegi, kes on lubanud Tallinnasse jõudnud Vene sõdurid ära tappa,“ kirjeldab ta. „Ja kui nüüd Ühtegi peaks minema kohtuma oma Riiga Läti kolleegiga, võiks see tunduda Venemaale üsna sarnane, et ebameeldiv inimene õhku lasta.“ Saates kuulemegi Mille poolest erines Soleimani hukkamine näiteks Osama bin Laden tapmisest või miks mitte Venemaa poolt toime pandud salamõrvadest? Milliseid õppetunde saab siit Venemaa veel võtta? Venemaa armastab öelda, et on rahvusvahelise õiguse pooldaja. Kuivõrd ongi kirjutatud ja kirjutamata reeglid Moskvale olulised? Lääneriikide Soleimani tapmisele polnud ühtne. Kuidas pidanuks Eesti enda huve silmas pidades reageerima. Räägime ka Kuidas Venemaaga Ukrainas ratsionaalselt pingeid maha võtta, kui nuga juba kõril on? Kas Eesti huvides võiks tegelikult olla kokkulepe vähendada siin NATO üksusi – kui Venemaa teeks enda poolt siin piirkonnas sama?

Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi olukorrast Afganistanis

30 aastat tagasi tähistasid kaitseliitlased Eesti iseseisvuse taastamist jalutuskäiguga Tallinna raadiomaja juurest Vabaduse väljakule. Seda sündmust on nimetatud ka esimeseks paraadiks pärast taasiseseisvumist. Homme õhtul kell 8 on Kaitseliidul plaanis jalutuskäiku korrata. Osalema oodatakse ka kõiki, kes soovivad avaldada austust 30 aastat tagasi Eesti iseseisvust kaitsma tulnud vabatahtlikele. Vallo Kelmsaar vestles Kaitseliidu ülema Riho Ühtegiga.

Veel mõne aasta eest oli Raivo E. Tamm ülekaaluline härra, kes poleks eluski osanud unistada Hawaii Ironmani triatloni läbimisest. Nüüd on ta aga ametlikult täielik raudmees. „Tugitoolis sportlane“ kutsus multitalendi külla ja püüdis selgust saada imelise metamorfoosi tagamaadest. Kes teeb, see jõuab! Kui Raivo midagi pähe võtab, siis ikka hingega. Suurepärase ja väga mitmekülgse näitlejakarjääri kõrvalt on ta olnud aktiivne Kaitseliidu liige, austatud autoajakrijanik, Riigikogu liige ja palju muudki. Kuid nüüd on Raivo ka triatleet. Sel nädalal 55aastaseks saanud Raivot saadab juba aastaid Gunnar Aarma mõte sellest, et inimene on kõikvõimas. Nüüd on ta need sõnad enda jaoks täielikult ära tõestanud. Muuhulgas otsitakse saates spordi ja lavakunsti ühisosa, kus abiks on Voldemar Panso õpetussõnad. Hüva kuulamist!

Kaitseliidu taasasutaja ja endine ülem Kalle Eller (79) meenutab vabatahtliku kaitseorganisatsiooni esimesi päevi ning räägib, mida arvab Eesti praegustest sõjaväejuhtidest ning kui erinevad on Eesti ja Soome poliitikute suhtumine riigikaitseteemadesse.https://uueduudised.ee/https://facebook.com/uueduudised

Kolonel Manivald Kasepõld (fotol): "Ühel pool olid Harju maleva mehed, teisel pool olid Nõukogude lennuväe ohvitserid Haapsalust, mõlemal poolel olid tulirelvad." Kuidas olukord Ellamaal 1992. a lahenes, räägib saates kolonel Kasepõld, kes 1991. aasta augustis korraldas Kaitseliidu ülemana ka raadiomaja ja Toompea kaitset.

Kolonel Manivald Kasepõld (fotol): "Ühel pool olid Harju maleva mehed, teisel pool olid Nõukogude lennuväe ohvitserid Haapsalust, mõlemal poolel olid tulirelvad." Kuidas olukord Ellamaal 1992. a lahenes, räägib saates kolonel Kasepõld, kes 1991. aasta augustis korraldas Kaitseliidu ülemana ka raadiomaja ja Toompea kaitset.

Kolonel Riho Ühtegi (fotol): "Esimene õppus "Piir 90" oli märgilise tähtsusega." Kolonel Ühtegi räägib Kaitseliidu 100. aastapäevale pühendatud saates Kaitseliidu taasasutamisest 1990. aastal.

Kolonel Riho Ühtegi (fotol): "Esimene õppus "Piir 90" oli märgilise tähtsusega." Kolonel Ühtegi räägib Kaitseliidu 100. aastapäevale pühendatud saates Kaitseliidu taasasutamisest 1990. aastal.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on armastatud filmitegija, Tartu Ülikooli vabade kunstide professor, Kaitseliidu malevkonna pealik ja endine ETV juht Ilmar Raag. Ilmar ilmselt pikemat tutvustust ei vajagi. Mul oli temaga tõeliselt äge vestlus, kus muuhulgas rääkisime tema juhiks kujunemise teest, juhi rollist ja meeskonna loomisest, valikute langetamisest ja otsustamisest jt teemadest. “Ma arvan, et erinevates tegevusvaldkondades pannakse juhtidele ka sutsu erinevaid nõudmisi. Asi, mida ma selgelt näen loomingulistes organisatsioonides, samuti ka vabatahtlikes organisatsioonides, on talentide leidmine. Juhina saad sa aru, et suurim vara, mis organisatsioonil on, on inimesed, kes mingil moel säravad. Ja nende leidmine ning hoidmine on peaaegu, et kõige tähtsam asi. Seda kuni selleni välja, kus näiteks telekanalid, teatrid ja teised taolist tüüpi organisatsioonid on väga selgelt mõistnud, et kui sul ei ole neid staare, siis sul ei ole mitte midagi. Olemasolevate staaride hoidmise kõrval pead sa kogu aeg vaatama ka, kus see uus staar sünnib – kes on kusagil tõusmas või keda peab natuke järele aitama. Sellest lähtuvalt näiteks Hollywoodi süsteemis, kus pigem ei võeta inimesi täiskoormusega tööle, otsitakse eelkõige neid inimesi, kellel on suur sotsiaalne võrgustik ja kes oskavad oma võrgustikku vastavalt ka ära kasutada. Ja need on siis need, keda nad nö varana võtavad endale sisse.” – Ilmar Raag Kuulake kindlasti ...

Võidupüha paraade korraldav Kaitseliit tähistab sel aastal 100. sünnipäeva. Sel puhul jutustab Naiskodukaitse Toompea jaoskonna esimees, ajaloolane Merike Jürjo Kaitseliidu sünnist ja Kaitseliidu rollist Eesti elus kahe suure sõja vahelisel ajal. Fotol on Kaitseliidu orkester Keila lähedal Kumnas Lutheri mälestusamba juures. (EFA)

Võidupüha paraade korraldav Kaitseliit tähistab sel aastal 100. sünnipäeva. Sel puhul jutustab Naiskodukaitse Toompea jaoskonna esimees, ajaloolane Merike Jürjo Kaitseliidu sünnist ja Kaitseliidu rollist Eesti elus kahe suure sõja vahelisel ajal. Fotol on Kaitseliidu orkester Keila lähedal Kumnas Lutheri mälestusamba juures. (EFA)

Keegi ei saa võtta inimeselt õigust oma isamaad kaitsta, ütleb Kaitseliidu ülem kindralmajor Meelis Kiili, rääkides, kui erinev emotsionaalne laeng on õigusel ja kohustusel isamaad kaitsta.Läbi Balti pataljoni, Balti kaitsekolledži, läbi mitme rahvusvahelise sõjakooli ja missiooni, läbi kaitseatašee ja kaitsekolledži ülema ameti Kaitseliidu juhiks on vorminud Meelis Kiili isiksuse ja põhimõtted, millest kuulete "Kajaloodis" laupäeval kell 12.05. Küsib Kaja Kärner.

Keegi ei saa võtta inimeselt õigust oma isamaad kaitsta, ütleb Kaitseliidu ülem kindralmajor Meelis Kiili, rääkides, kui erinev emotsionaalne laeng on õigusel ja kohustusel isamaad kaitsta.Läbi Balti pataljoni, Balti kaitsekolledži, läbi mitme rahvusvahelise sõjakooli ja missiooni, läbi kaitseatašee ja kaitsekolledži ülema ameti Kaitseliidu juhiks on vorminud Meelis Kiili isiksuse ja põhimõtted, millest kuulete "Kajaloodis" laupäeval kell 12.05. Küsib Kaja Kärner.

Tartu kalmistud, arutelu Koidula ja Jannseni kujude üle, Kaitseliidu laskepäev ning Rotary andekate noorte fond. (Madis Ligi)

„Maal elamine on midagi sellist, mis on muutunud vajaduseks või paratamatuseks, millest ei raatsi loobuda. Siin saad ennast maha laadida; tunda, et oled päris elu keskel, see annab teistmoodi ajataju ja elutunnetuse.“Hingehoidja, keskkonnakaitsja, vallavolikogu esimees, Kaitseliidu reservohvitser, Jüri kihelkonnakiriku vaimulik ja viie lapse isa, Harjumaa sädeinimeseks 2012 valitud Tanel Ots peab talu ja ehitab oma kätega perele juba järgmist elamist.Saatejuht on Kaja Kärner. Kuula 26. märtsil kell 12.05.

„Maal elamine on midagi sellist, mis on muutunud vajaduseks või paratamatuseks, millest ei raatsi loobuda. Siin saad ennast maha laadida; tunda, et oled päris elu keskel, see annab teistmoodi ajataju ja elutunnetuse.“Hingehoidja, keskkonnakaitsja, vallavolikogu esimees, Kaitseliidu reservohvitser, Jüri kihelkonnakiriku vaimulik ja viie lapse isa, Harjumaa sädeinimeseks 2012 valitud Tanel Ots peab talu ja ehitab oma kätega perele juba järgmist elamist.Saatejuht on Kaja Kärner. Kuula 26. märtsil kell 12.05.