Podcasts about sellesse

Vanemuises esietendub 13.

Seekord käis stuudios isiksusepsühholoogia professor René Mõttus, kes tegutseb nii Tartu kui ka Edinburghi Ülikoolis. Jututeemaks võeti vaimsete võimete hindamine.

Erki Tammiksaar on kirjutanud raamatu Kiviõli linna 100. sünnipäevaks. Tegelikult on see raamat põlevkvitööstuse ajaloost. Sellesse on seotud vene, saksa ja rootsi insenerid ning näpuotsaga ka eestlasi. Eestlased, tuleb välja, polnud üldse nii innukad tehniliste erialade õppijad. Igatahes kujunes asi välja nii, et põlevkiviõlitööstus müüdi natsi-Saksa mereväele ja kindral Laidoner oli selle nõukogu esimees. Lisaks oli Eestiski omalaadne gulaag: koonduslaagrid, kus töötasid põlevkivikaevurid ja -õlikeetjad. Põlevkivi päästis mõnegi eestlase elu – Paul Kogermani oma näiteks. Neist asjadest ka Erik Tammiksaar saates räägib. Saatejuht Marek Strandberg.

442. Jukuraadio köögilaud rikastas ennast Eestis elava Vene kirjaniku Jelena Skulskajaga. Jelena räägib, mismoodi suhtuvad Putinisse, tänasesse Venemaasse ning Ukraina ründamisse praegused Venemaal elavad kirjanikud, lavastajad ja kultuuriinimesed. Selgub, et enimlevinud sõna selle kõige kohta võiks olla “häbi”. Skulskajaga vaatame, milliseid avaldusi on Putini vastu tehtud, kui suurde ohtu panevad end ametliku poliitika vastased ning uurime, palju on neist inimestest Putini-vastaste meeleolude kasvamise taustal tolku. Osa, muuseas, on kindel, et Putinit ei armasta üldse keegi. Me võime selles õigustatult kahelda, ent ekskursioon Venemaale on silmiavav ikkagi.

Mai keskel avaldas alles alustanud idufirma Praktikal, et on kaasanud investoritelt 700 000 eurot ja hakkab sellega uueks muutma koolides reaal- ja loodusainete õpetamist. Firma asutajad on Füüsikaõppe edendajad Omari Loid ja Kaido Reivelt ning ettevõtjad Eva Pedjak ja Oleg Shvaikovsky. Investorite hulgas on aga näiteks Eesti Energia, ABB, LHV, Metrosert, Nordecon ja Fermi Energia, Heateo Haridusfond kui ka ingelinvestorid nagu Martin Villig ja teised. Mis on Praktikali plaan ja kas see 700 000 on tõesti investeering rahvusvaheliselt kasvavasse idufirmasse kui ärisse või pigem nagu toetus, et lapsed reaalainete vastu rohkem huvi üles näitaksid? Saatejuhid on Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka. Tunnusmuusika Paul Oja. Restarti toetab Katana: tootjate parim abiline.

Rein Lang ja Väino Koorberg lähevad näost roheliseks kui räägitakse rohepöördest. Kas rohepööre on olemas või on selle taga rohelised mehikesed? Või hoopis roheline ajakirjandus. Kui aega jääb, siis räägivad Lang ja Koorberg ka spordist ja ajakirjanduslikust kohtumõistmisest. Ja muidugi tuleb ka saate lõpulaul, mis kedagi kindlasti vihastab.

Funderbeamil on raha kaasamas liikumist soodustav teviserakendus FitSphere. Kulturist ja tänaseks aktiivne investor Ott Kiivikas näeb ettevõttes piisavalt potentsiaali, et on idusse investeerinud viiekohalise summa. Miks, selgitab ta saates. Lisaks talle kutsusime stuudiosse ka ettevõtte asutaja Kristo Sõerdi, et saada ühelt poolt aru, mida rahapaigutajale lubatakse ning teisalt, kuidas potentsiaalne investor peaks ettevõtet hindama.  Räägime sellest, kuidas Sõerd Kiivikase ära veenis ning millised ootused Kiivikas investorina FitSphere'i meeskonnale seadis. Juttu tuleb muuhulgas sellest, millised on FitSphere'i konkurentsieelised teiste terviserakenduste eest ja kuidas toimib nende ärimudel. Investorite rahaga on plaanis laieneda ka Rootsi, Sõerd avab, kuidas riiki on plaanis siseneda ning kuidas see investorite jõukust täpsemalt kasvatab. Muuhulgas tuleb arutame, miks otsustati raha kaasata just Funderbeami platvormilt, mitte Tallinna börsilt. Räägime sellest, kas Funderbeami platvormil on vahepeal midagi muutunud.

Urmas Reinsalu, "Välisminister". Tutvustab Timo Tarve. Ei juhtu just tihti, et poliitikud oma aktiivse tegutsemiskarjääri keskel kirjutavad memuaare. Urmas Reinsalu seda teeb, võttes kokku kaks turbulentset aastat oma tööst välisministrina. Sellesse aega mahtus rohkem sündmusi kui mõne riigi ajalukku. Eesti tegevus ÜRO julgeolukonõukogus, jätkuvad ja lisanduvad pinged maailmas ning meie lähiregioonis, pidevad probleemid eriilmelise valitsuskoalitsiooniga ja mõistagi üleilmne koroonapandeemia.

Urmas Reinsalu, "Välisminister". Tutvustab Timo Tarve. Ei juhtu just tihti, et poliitikud oma aktiivse tegutsemiskarjääri keskel kirjutavad memuaare. Urmas Reinsalu seda teeb, võttes kokku kaks turbulentset aastat oma tööst välisministrina. Sellesse aega mahtus rohkem sündmusi kui mõne riigi ajalukku. Eesti tegevus ÜRO julgeolukonõukogus, jätkuvad ja lisanduvad pinged maailmas ning meie lähiregioonis, pidevad probleemid eriilmelise valitsuskoalitsiooniga ja mõistagi üleilmne koroonapandeemia.

Urmas Reinsalu, “Välisminister”. Tutvustab Timo Tarve. Ei juhtu just tihti, et poliitikud oma aktiivse tegutsemiskarjääri keskel kirjutavad memuaare. Urmas Reinsalu seda teeb, võttes kokku kaks turbulentset aastat oma tööst välisministrina. Sellesse aega mahtus rohkem sündmusi kui mõne riigi ajalukku. Eesti tegevus ÜRO julgeolukonõukogus, jätkuvad ja lisanduvad pinged maailmas ning meie lähiregioonis, pidevad probleemid eriilmelise valitsuskoalitsiooniga […]

Neljakümne kaheksas imeline külaline on Anu-Kadi Soa. "Arvan, et mind on elus üsna paljude asjade juurde viinud uudishimu. Nii jõudsin 13 aasta eest esimest korda ka joogatundi. Tegelesin mõnda aega üsna aktiivselt ashtanga joogaga, lisaks nautisin bodybalance treeninguid, mängisin rahvaliiga tasemel võrkpalli ning laulsin naiskooris. Sellesse perioodi jääb veel ka personalialane töö finantsvaldkonnas. Aktiivne elustiil läks aga ühel hetkel pausile - sain 4 aasta jooksul 3 korda emaks ja mu energia kulus perele. Kui sain taas rohkem tähelepanu iseendale pöörata, avastasin yin jooga. Esialgu oli see harjumatu, aga niisugune rahulik ja lõdvestav praktika oli minu argiste tegemiste juures väga hea tasakaalustav jõud. Järgnes mitu aastat järjepidevat yin joogatamist. Ühel hetkel tekkis huvi kaevuda sügavamale ja otsustasin osaleda yin jooga algajate koolitusel. Minu õpetaja Pille Eikner tegi mulle siis ettepaneku hakata yin jooga tunde juhendama ja kõigest paar päeva pärast kursuse lõpetamist seda esmakordselt tegingi. Sellest saab peagi 2 aastat. Nüüdseks olen läbinud ka yin jooga edasijõudnute koolituse ning stuudios praktikate läbiviimisele on lisandunud online tundide juhendamine. Minu jaoks ei seisne (yin) jooga väljakutse selles, kui "hästi" suudan üht või teist asendit sooritada. Pigem õpetab see mind loobuma vastupanust ning leidma rahulikkus ja tasakaal ka siis, kui tunnen end ebamugavalt. Jooga on minu varjupaik."

Tänase saate külaline Maarja-Liis Loo on rändur, kes armastab maailma avastada üksinda ning võimalikult soodsalt. Ta tunnistab, et Eestimaa loodus on küll imeilus, aga kohati üksluine. Seepärast ongi vaja vahepeal kusagil ära käia. Saate fookuseks on Maarja-Liisi reis Indiasse ja Nepaali, mis oli üks tema põnevamaid rännukogemusi. Eriti huvitav on fakt, et ta oli ligi kaks kuud Indias ning kogueelarveks oli kõigest 500 eurot – mil moel see võimalik oli, Maarja-Liis ka selgitab. Samuti võttis ta Nepaalis ette elumuutva Annapurna matka… milleks polnud ta peaaegu üldse valmistunud! Sellesse matka jäi ka tema elu kõige raskem päev. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Episood 40 toob teie ette kaks lugu. Agnes räägib Ahmadist, kes oli ravitseja. Miks aga noored naised tema raviga rahulei ei jäänud ning miks talle ila meeldis saate juba sellest episoodist ise kuulata. Eliise räägib ülepõneva loo teisikutest. Mitte aga tavalistest teisikutsest ega ta tavalistest inimestest. Sellesse osasse mahtus palju müsteeriat, küsimusi ning huvitavaid vestlusi. 

Sellesse nädalasse jääb üleilmne suitsiidiennetuspäev, mis 2018. aastal kannab juhtmõtet tegutseda üheskoos, et hoida ära enesetappe.

Sellesse nädalasse jääb üleilmne suitsiidiennetuspäev, mis 2018. aastal kannab juhtmõtet tegutseda üheskoos, et hoida ära enesetappe.

Saate külaline on pereterapeut Monika Koppel, kellega räägime kolmnurkadest. Kui paarisuhe läheb pingeliseks, võtab vähemalt üks paarilistest pinge maandamiseks kedagi või midagi endale appi.Kolmas maandab paari pinged. Sellesse kolmnurka võib kaasata keda ja mida iganes. See võib olla laps, ühe partneri vanem, sõber, armuke. Või hoopis töö, hobi, alkohol, koer, trenn või kas või ülemäärane koristamine.

Saate külaline on pereterapeut Monika Koppel, kellega räägime kolmnurkadest. Kui paarisuhe läheb pingeliseks, võtab vähemalt üks paarilistest pinge maandamiseks kedagi või midagi endale appi.Kolmas maandab paari pinged. Sellesse kolmnurka võib kaasata keda ja mida iganes. See võib olla laps, ühe partneri vanem, sõber, armuke. Või hoopis töö, hobi, alkohol, koer, trenn või kas või ülemäärane koristamine.

Selle nädala raamat on Sirje Helme „101 Eesti kunstiteost” kirjastuselt Varrak. Sellesse raamatusse on valitud Eesti kunsti ligi 700-aastasest ajavahemikust. Esimesena tutvustab Sirje Helme 13. sajandist pärit Karja Katariina kiriku raiddekoori, viimasena aga teater NO99 laemaali aastast 2012. Nende vahele jäävad arvukad teosed juhatavad lugeja sujuvalt keskajast tänapäeva. Tutvustab Küllo Arjakas.

Teadus ja innovatsioon võiks olla üheks peamiseks Eesti majanduse arengumootoriks. Nii vähemalt räägitakse ning loodetakse. Sellesse panustab päris palju Euroopa Liit. Aga Eesti riigi teadus- ja arendustegevusele tehtavad kulutused olid 2015. aastal napilt alla 1,5 protsendi SKTst, mis on allpool ELi keskmist.Kus on kitsaskohad, mis takistavad teaduse ja ettevõtluse koostööd ja arengut ning millised võimalused on Eestil järgmise eesistujana Euroopa Liidu teaduskulutusi mõjutada?

Teadus ja innovatsioon võiks olla üheks peamiseks Eesti majanduse arengumootoriks. Nii vähemalt räägitakse ning loodetakse. Sellesse panustab päris palju Euroopa Liit. Aga Eesti riigi teadus- ja arendustegevusele tehtavad kulutused olid 2015. aastal napilt alla 1,5 protsendi SKTst, mis on allpool ELi keskmist.Kus on kitsaskohad, mis takistavad teaduse ja ettevõtluse koostööd ja arengut ning millised võimalused on Eestil järgmise eesistujana Euroopa Liidu teaduskulutusi mõjutada?

Tartu Ülikooli kirjastuse sari „Eesti keele varamu“ on läbi aegade esimene ja suurim monograafiate sari eesti keele kohta. Sellesse kuuluvad ülevaateteosed eesti kirjakeele struktuurist, suulisest eesti keelest, eesti keele ja eesti kirjakeele ajaloost ning eesti murrete grammatikast.Sarja esimene köide, TÜ emeriitdotsendi Reet Kasiku „Sõnamoodustus“, kirjeldab sõnavara struktuuri ja rikastamise võimalusi. Saatejuht on Piret Kriivan. Kuula 10. aprillil kell 15.05.

Tartu Ülikooli kirjastuse sari „Eesti keele varamu“ on läbi aegade esimene ja suurim monograafiate sari eesti keele kohta. Sellesse kuuluvad ülevaateteosed eesti kirjakeele struktuurist, suulisest eesti keelest, eesti keele ja eesti kirjakeele ajaloost ning eesti murrete grammatikast.Sarja esimene köide, TÜ emeriitdotsendi Reet Kasiku „Sõnamoodustus“, kirjeldab sõnavara struktuuri ja rikastamise võimalusi. Saatejuht on Piret Kriivan. Kuula 10. aprillil kell 15.05.