Podcasts about Eesti Energia

The episode brings two distinct but interconnected perspectives on the green transition: harnessing the immense power of our oceans and transforming established energy giants from within. Get ready for insights into offshore wind development and the complex journey of greening a legacy fossil fuel company. The NatureBacked podcast, direct from the vibrant atmosphere of Impact Day 2024, was hosted by Fiona Alston, who dives deep into the critical shifts shaping our energy landscape. First, Fiona speaks with Charles Ogilvie, Executive Director of Ocean Energy Pathway. Charles sheds light on the burgeoning world of offshore wind energy, explaining why the seas offer superior wind quality allowing for colossal turbines, and how his organization helps governments worldwide build sustainable offshore wind sectors. He addresses the crucial environmental balance, discussing how, counterintuitively, well-managed wind farms can potentially aid marine ecosystem recovery in previously degraded areas, alongside their primary role in climate change mitigation.   Next, the conversation shifts to the intricate challenge of industrial transformation with Kristjan Kuhi, Management Board Member at Eesti Energia. Kristjan candidly discusses the journey of an 85-year-old company, historically reliant on Estonia's oil shale, as it pivots towards renewables like wind and solar, explores grid solutions like batteries and hydrogen, and even seeks circular economy applications for its legacy infrastructure. He highlights the internal and external drivers for this capital-intensive change and the forward-thinking required in R&D. Recorded live (and featuring a brief, real-time electrical hiccup!), this episode offers compelling insights from the front lines of the energy transition. Tune in to explore the vast potential unlocked by tapping into ocean winds and the pragmatic realities of steering a traditional energy player towards a sustainable future, understanding what needs to be built anew and what must be fundamentally transformed. Learn more about your ad choices. Visit megaphone.fm/adchoices

Welcome to a new type of episode of the Pursuit of Scrappiness podcast. A monthly analysis of topics we find relevant to highlight, discuss and share with you to help you become a scrappier and better version of yourself. We will be looking at events and developments in business, politics and technology from a European and particularly Baltic perspective.  On this episode we talk about:Baltic funding newsEnefit Green going privateHow Europe strikes back in space and rocket techHarry Stebbings' new VC initiativeTrade wars & AI wars1/3 Baltics' Biggest Fundraising Announcements  Walk15 secures €5M Series A at a €13M valuation, nearing 1 million users with its activity app.  Change Ventures invests €250K in Latvian energy startup EngyCell, leveraging old Tesla batteries for storage solutions.  Frankenberg Technologies raises €4M for defense tech, including mini-missiles to be tested in Ukraine.Estonian fintech Cino lands €3.5M seed funding for its card-linking payment-splitting app.  Lithuanian startup Commody raises €0.5M pre-seed for NFT-enabled collectible car ownership. Eesti Energia's €1B buyout of Enefit Green shakes up the Baltic stock exchange.2/3 Europe Strikes Back: Tech Scene Highlights  Harry Stebbings' 20VC launches a €10M fund targeting founders under 25, backed by top European tech names.  Revolut's valuation soars to $48B after a Schroder's stake revaluation, a 1000x return from its 2016 crowdfunding.Bolt acquires Danish taxi startup Vigo to enter Denmark's regulated ride-hailing market. Secondaries dominate 2024 exits (71%), offering liquidity to startup stakeholders.  EU set to fine Apple and Meta under the Digital Markets Act for competition and privacy violations.  German startup ISAR Aerospace tests a rocket in Norway, aiming to rival SpaceX with NATO backing.3/3 Global & U.S. Highlights  Alibaba invests $50B in an AI model for devices like iPhones and BMWs, intensifying the global AI race.  U.S. job-switching yields only a 4.8% wage increase vs. 4.6% for stayers, signaling a shift in career strategies.  OpenAI's $40B SoftBank investment hinges on its for-profit transition, challenged by Elon Musk's lawsuit.  XAI acquires X (Twitter) for $33B, integrating AI with social media amid a $80B valuation for XAI.  DOGE claims $130B in savings, dwarfed by a $500B rise in U.S. government spending, raising questions about impact.==If you liked this episode or simply want to support the work we do, buy us a coffee or two, or a hundred, with just a few clicks at: https://buymeacoffee.com/pursuitofscrappinessFind all episodes on >  https://www.pursuitofscrappiness.co/Watch select full-length episodes on our YouTube channel > https://www.youtube.com/channel/UCP6ueaLnjS-CQfrMCm2EoTAConnect with us on Linkedin > https://www.linkedin.com/company/pursuit-of-scrappiness/===============Support the show

Seekordses Postimehe otsesaates tuleb lähemalt juttu energeetikast, sest külla tuleb endine Eesti Energia juht ja praegune energiaärimees Sandor Liive. Lisaks muule küsime talt, kas tuumajaam on utoopia või reaalsus ning mida õigupoolest tuleks teha tuuleparkide-plaaniga. Saade on eetris esmaspäeval kell 12. Saatejuht on Tarvo Madsen.

Konservatiivide vestlussaates "Vaba sõna" räägivad Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poliitikud Evelin ja Anti Poolamets viimase aja sündmustest EEsti poliitmaastikul. Esmalt tuleb juttu kaitseväe seisukohast neid segavate tuulikute suhtes, samuti Eesti Energia eriraportist, mis näitab, et rohepöörajad on asunud Eesti Energialt vaipa alt ära tõmbama.Tuulikuparkide ja fosforiidi uurimiste kohta korraldavad saateosalised ka 7. detsembril Rakveres Aqva konverentsisaalis kõnekoosoleku.

Sel nädalal kuulutati välja Nordica pankrot ja erikontroll tõi välja Eesti Energia juhtimisvead. Miks ei suuda riik õigel ajal aru saada, mis talle kuuluvates ettevõtetes toimub, milliseid ettevõtteid on riigil vaja ja mida võiks erastada, sellest räägime Postimehe otsesaates majandus- ja tööstusminister Erkki Keldoga (RE). Saatejuht on Ulla Länts.

Seekord teeme kaasa Nordica viimse lennu pankrotisadamasse ja süüvime Eesti Energia erikontrolli etteheidetesse. Kui tubli peremees on Eesti riik oma ettevõtetele? Pöörame ka võimu Narvas ja kärbime kuluhüvitisi Toompeal. Saadet veavad Erik Moora, Annika Uudelepp ja Tõnis Leht.

Selle saate külaline on Hando Sutter, kes on töötanud tippjuhina enam kui 30 aastat. Ta on juhtinud ettevõtteid nagu Eesti Energia, Nord Pool Spot, Olympic Entertainment Group, mentordanud mitmeid startupe jpt. Alates 2024.aasta esimeset oktoobrist astus ta Eesti Tööandjate Keskliidu juhiks. Antud episoodis räägime me palgast ning jätkusuutliku palgasüsteemi ülesehitamisest. Lisaks vaatame sisse alampalga tõstmise küsimustesse.   Head kuulamist!

Saates Kahe vahel on külaliseks Eesti Energia juhatuse esimees Andrus Durejko. Hoogu sisse saava küttehooaja alguses räägime nii energiahindadest, pöördumatust taastuvenergia teekonnast ühes sellega kaasnevate murede ning rõõmudega ja ka energiapoliitikast. Saatejuhid on Ainar Ruussaar ja Timo Tarve.

Ukraina on pidanud juba kaks aastat Venemaa totaalset rünnakut tõrjuma. Kas Ukraina peab vastu ja tema liitlased saavad olukorra tõsidusest aru? Räägime ka energeetika tulevikust. Eesti Energia ei taha enam põlevkivikatlaid käitada ja riik vajab tuuleparkide rajamiseks pikaajalist plaani. Viskame pilgu ka Tallinna võimumängudesse ja KAPO töövõitudele. Saadet veavad Tõnis Leht, Kaspar Oja ja Rauno Vinni.

Mõtle oma ettevõtte peale ja ütle: mis tööd teeb juht? Tänane töökultuur, IT-töötajate nappus, kaugtöö ja muud sellised arengud on pannud paljud juhid tööle hoopis teisiti kui varem. Aga kas see on hea või halb? Meie tänane saatekülaline Tiina Sakkos on oma karjääri jooksul töötanud juhtivatel kohtadel mitmetes ettevõtetes nagu Proekspert, Pocopay, Telia, Eesti Energia ja teised ning viimasel ajal tegutseb konsultandina. Ta ütleb, et paljud juhid on segaduses ega saa päris täpselt aru, mis tööd nad peaksid tegema. Mõned neist on muutunud oma töötajatele coachideks-käehoidjateks ja mõned lausa kõrgestimakstud assistentideks, kes teevad talendi eest ära rutiinsemad tööd, mida neile ei meeldi teha. Kõik selleks, et talent oleks õnnelik ega lahkuks tiimist. Kes siis on täna juht, kuidas on juhtimise mõiste muutunud ja mismoodi oleks õige juhtida? Algorütmi veavad Priit Liivak Nortalist, Martin Kapp Pipedrive'ist ja Tiit Paananen Veriffist.

Stuudios Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Marek Strandberg. Kõrgeim eestlasest ametnik Euroopa Liidus, direktoraadi juht Hendrik Hololei astus kohalt tagasi korruptsioonikahtluse tõttu; Vanamuusik Andres Mustonen käis esinemas Novosibirskis koos Putini rezimi pooldava muusikuga ning tühistati Eestis kiirkorras; Eesti Energia juht Hando Sutter lahkus ametist ja ettevõtte nõukogu väänab käsi omaniku ehk Eesti Vabariigiga. Väljaanne Politico kirjutas sellest, et eestlased soovivad taasterahastuse fondist liiga palju raha Ukrainale antud relvade eest. Mis on selle taga? Tehisintellekti arendamisele tahetakse panna piiri. Kas see õnnestub?

Stuudios Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Marek Strandberg. Kõrgeim eestlasest ametnik Euroopa Liidus, direktoraadi juht Hendrik Hololei astus kohalt tagasi korruptsioonikahtluse tõttu; Vanamuusik Andres Mustonen käis esinemas Novosibirskis koos Putini rezimi pooldava muusikuga ning tühistati Eestis kiirkorras; Eesti Energia juht Hando Sutter lahkus ametist ja ettevõtte nõukogu väänab käsi omaniku ehk Eesti Vabariigiga. Väljaanne Politico kirjutas sellest, et eestlased soovivad taasterahastuse fondist liiga palju raha Ukrainale antud relvade eest. Mis on selle taga? Tehisintellekti arendamisele tahetakse panna piiri. Kas see õnnestub?

Seekord on meil saates külas Kohtla-Järve värske linnapea Virve Linder ja me vaatame otsa Eesti poliitikale läbi Ida-Viru prisma. Uurime, mida teha VKG plaanitava uue kaevandusega ja mida rohepööre Ida-Viru jaoks tähendab? Määrame ka Eesti Energia juhtidele õiglase lahkumispreemia ning kraadime Ida-Viru poliitilist temperatuuri. Loomulikult vaatame otsa ka koalitsioonikõnelustele ja loeme Politico uudiseid. Saadet veavad Erik Moora ja Tõnis Leht.

Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Heldur Meerits. Valimiste eelsed küsitlused annavad erinevaid vastuseid. Mida me peaksime uskuma? Vene keelele üleminek koolides takerdub pidevalt, millal me sellest üle saame ja hooga edasi läheme? Vene mentaliteedi artiklid. Kas president kaljulaid hakkab Parempoolseid toetama? Kas Lauri Läänemets tahtis Narvast tanki ära viia või tanki EKE ja Isamaa eest kaitsta - selles on küsimus! Estonia raport ütles, et laev poleks avamerel tohtinud sõita. Suursaadikud koju!

Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Heldur Meerits. Valimiste eelsed küsitlused annavad erinevaid vastuseid. Mida me peaksime uskuma? Vene keelele üleminek koolides takerdub pidevalt, millal me sellest üle saame ja hooga edasi läheme? Vene mentaliteedi artiklid. Kas president kaljulaid hakkab Parempoolseid toetama? Kas Lauri Läänemets tahtis Narvast tanki ära viia või tanki EKE ja Isamaa eest kaitsta - selles on küsimus! Estonia raport ütles, et laev poleks avamerel tohtinud sõita. Suursaadikud koju!

Stuudios on seekord Eesti Energia päikeseenergia teenusejuht Mikk Tootsi, kes annab möödunud aasta päikeseenergia valdkonnas toimunust kokkuvõtte ja kommenteerib ka tulevikutrende, täpsemalt akulahenduste teemat. Ühtlasi annab ta head nõu selleks, et päikeseelektri kasutuselevõtt oleks hõlpsam. Saadet juhib Rein Pärn.

Millal ikkagi selgub universaalteenuse hind? Kui koostööaldis on olnud Eesti Energia? Mis ikkagi juhtus 17. augustil 4000-eurose hinnaga tunnil? Neile ja paljudele teistele küsimustele otsime vastuseid kell 12 algavas otsesaates «Otse Postimehest», kuhu oleme külla palunud konkurentsiameti peadirektori Evelin Pärn-Lee. Saatejuht on Carl-Robert Puhm.

Millist hinda tuleb elektri eest talvel maksta, miks on riigifirma elektrijaamad pidevalt remondis ning milline on Eesti Energia pikaajaline plaan energiakriisi lahendamiseks? Nendele ja veel paljudele teistele küsimustele annab saates «Otse Postimehest» vastuseid Eesti Energia juht Hando Sutter. Saatejuht on Carl-Robert Puhm.

Eestis pole teist nii kuuma teemat kui energiahinnad ja ühes nendega ralliv inflatsioon. Kolmapäevases saates räägib rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus, millised plaanid valitsusel rahva aitamiseks on. Keit Pentus-Rosimannus on veteran: samas ametis oli ta ka eelmises valitsuses. Töö on talle tuttav, majanduse probleemid samuti. Tänases saates küsime ministrilt, kust plaanitakse leida raha koalitsioonipartnerite lubaduste katteks (nn vanadekodude toetus, suurenev tulumaksuvaba miinimum), milliste maksude tõstmist minister pooldab, millega lõpeb praegune inflatsiooniralli, kas valitsuse kontrolli all olev Eesti Energia peaks praegu kibekiiresti uue elektrijaama rajama ja palju muud. Samuti uurime ministrilt praktilisi soovitusi, kuidas praeguse hinnaralliga toime tulla. Saatejuht on Liina Laks.

Stuudios on Eesti Energia juht Hando Sutter, kellega räägime elektri tootmisest, elektri hindadest, energiapoliitikast ja rohepöördest. Saatejuhid on Ainar Ruussaar ja Timo Tarve.

Konservatiivsete naispoliitikute saates „Elust ja poliitikast“ räägivad Evelin Poolamets, Merle Kivest ja Helle-Moonika Helme seekord laste- ja peretoetustest, laste vaimsest tervisest ja muust päevakajalisest.Saates küsitakse, et kui viimati tõsteti lastetoetusi 2016. aastal, kuid hinnad kasvavad hüppeliselt, siis kes peaks perede eest hoolt kandma.Saates küsitakse, kas tõesti Kaja Kallas teab Eesti elu ainult oma vanemate näitel ja kas valitsus laguneb peretoetuste pärast.Merle Kivesti hinnangul ei suuda kaks kolmandikku peredest midagi kõrvale panna, et säästa, ta leiab, et peretoetused peaksid olema indekseeritud, mitte tuginema valitsuse meeleolule.Evelin Poolamets lisas, et kui Eesti Energia puhaskasum on 300 miljonit eurot, siis võtame sealt peretoetused, sest C02 kvoodiga elektrihinna kunstlik tõstmine tuleb suurte perede taskust.Rääkides laste vaimsest tervisest ja enesetappudest, lausus Merle Kivest, et psühhiaater ei saa raha välja kirjutada.Arutleti, kuidas luua sellist õhkkonda, et inimene suudaks elust rõõmu tunda?Leiti, et eestlastena räägime liiga vähe oma tunnetest.Helle-Moonika Heme nentis, et lillade karude kampaaniad ei lahenda olukorda: „Ainuke, mida oleme kooli saanud, on LGBT nõustajad, kes hingehädades lapsi „toetavad“.“Ühiskondlik foon tekitab noortes ärevust, ka kunstlikult loodud kliimaärevus mõjutab laste psühholoogilist seisundit

Mai keskel avaldas alles alustanud idufirma Praktikal, et on kaasanud investoritelt 700 000 eurot ja hakkab sellega uueks muutma koolides reaal- ja loodusainete õpetamist. Firma asutajad on Füüsikaõppe edendajad Omari Loid ja Kaido Reivelt ning ettevõtjad Eva Pedjak ja Oleg Shvaikovsky. Investorite hulgas on aga näiteks Eesti Energia, ABB, LHV, Metrosert, Nordecon ja Fermi Energia, Heateo Haridusfond kui ka ingelinvestorid nagu Martin Villig ja teised. Mis on Praktikali plaan ja kas see 700 000 on tõesti investeering rahvusvaheliselt kasvavasse idufirmasse kui ärisse või pigem nagu toetus, et lapsed reaalainete vastu rohkem huvi üles näitaksid? Saatejuhid on Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka. Tunnusmuusika Paul Oja. Restarti toetab Katana: tootjate parim abiline.

Teie ees on Telegrami uudised ajavahemikust 9.-15. mai. Möödunud nädalane lugejaküsitlus näitas, et lugejate arvates peab riigifirma Eesti Energia oma kasumi arvelt elektri hindu alandama. Peaminister Kaja Kallas üllatas aga sellega ,et soovib taganeda lepingutest koroonavaktsiini tootjatega.   https://www.telegram.ee/eesti/telegrami-uudised-19-22-92-lugejatest-eesti-energia-peab-kasumit-tarbijaga-jagama-kaja-kallas-taganeb-vaktsiinilepingutest

Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Ignar Fjuk. Keskpäevatunni teemad 7. mail: Vaevalt jõudis peaminister Kaja Kallas teatada, et Eesti lõpetab vene gaasi kasutamise ja Eesti loob oma LNG kai ja ostab gaasilaeva, kui juba on käes esimene suur tüli ettevõtjate ja riigikapitalistliku firma Elering vahel. Paistab, et võimegi sellest LNG võimekusest unistama jääda, sest tähtsad mehed kõvatavad taas. Alari Möldre, Harju maakohtu kohtunik määras trahvi kahele Eesti Ekspressi ajakirjanikule selle eest, et nad avalikustasid 25. märtsi artiklis info, et Swedbanki endine juhatus on saanud kahtlustuse rahapesus. See on eeltsensuuri loomine, prokuratuur ja kohtunik sõjateel ajakirjanduse vastu, võiks selle kohta öelda. Eesti Energia sai superkasumi, üle 70 miljoni euro, aga mis kasu meil sellest on? Kas uskumatult kiire ja suur hinnatõus Eestis ka valitsuse tähelepanu pälvib? Või on see midagi sellist, mis lihtsalt suurte ja tähtsate teemade kõrval valitsuse pildile ei mahu? Saabub 9. mai ja Filtri tee on kinni pandud, et mingid jõugud seal laiama ei hakka. Meenutagem, et eelmisel aastal rääkisime sellest, et lähedal asuva väeosa töötajatel ei soovitatud kanda eesti kaitseväe vormi, et mitte "provotseerida". Nüüd peaksid asjad olema täiesti muutunud - Pronksiöö organisaatoril Reval on Eestisse saabumine keelatud, teine õhutaja riigist välja saadetud.

Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Ignar Fjuk. Keskpäevatunni teemad 7. mail: Vaevalt jõudis peaminister Kaja Kallas teatada, et Eesti lõpetab vene gaasi kasutamise ja Eesti loob oma LNG kai ja ostab gaasilaeva, kui juba on käes esimene suur tüli ettevõtjate ja riigikapitalistliku firma Elering vahel. Paistab, et võimegi sellest LNG võimekusest unistama jääda, sest tähtsad mehed kõvatavad taas. Alari Möldre, Harju maakohtu kohtunik määras trahvi kahele Eesti Ekspressi ajakirjanikule selle eest, et nad avalikustasid 25. märtsi artiklis info, et Swedbanki endine juhatus on saanud kahtlustuse rahapesus. See on eeltsensuuri loomine, prokuratuur ja kohtunik sõjateel ajakirjanduse vastu, võiks selle kohta öelda. Eesti Energia sai superkasumi, üle 70 miljoni euro, aga mis kasu meil sellest on? Kas uskumatult kiire ja suur hinnatõus Eestis ka valitsuse tähelepanu pälvib? Või on see midagi sellist, mis lihtsalt suurte ja tähtsate teemade kõrval valitsuse pildile ei mahu? Saabub 9. mai ja Filtri tee on kinni pandud, et mingid jõugud seal laiama ei hakka. Meenutagem, et eelmisel aastal rääkisime sellest, et lähedal asuva väeosa töötajatel ei soovitatud kanda eesti kaitseväe vormi, et mitte "provotseerida". Nüüd peaksid asjad olema täiesti muutunud - Pronksiöö organisaatoril Reval on Eestisse saabumine keelatud, teine õhutaja riigist välja saadetud.

What kind of leaders does the future need? Listen to the EBS podcast about a circular economy! Can a circular business be profitable? If so, why have we been talking about it for the last 30 years yet without putting it into action? What knowledge do today's top managers lack and what needs to change?

Margus Kamlat & Bert Järvet

Sel nädalal võtame Ilmaparandajas vaatluse alla elektrihinna ja elektrituru. Miks on meie elekter Eestis praegu nii kallis, kuhu see tulevikus liigub ning kuidas saada oma kodust elektritarbimist ning elektrihinda alla. Kuidas panna koju taastuvenergialahendusi ja kodus elektritarbimist juhtida. Neid teemasid avavad Eesti Energia energiateenuste juht Mikk Tootsi ja GridIo asutaja ning tegevjuht Konrad Hanschmidt. Saatejuht on Mart Valner.

Käsitleme elektri hinnatõusu põhjuseid ning mõjusid. Stuudios diskuteerivad Alexela kaasomanik Marti Hääl, süsteemioperaatori Elering juht Taavi Veskimägi, majandusministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Jaanus Uiga ning Eesti Energia nõukogu liige Einari Kisel.

Õues paistab küll kaunis varasuvine päikene, kuid toas aetakse ikka poliitikaasja! Poliitikaguru võtab sedakorda pulkadeks Eesti Energia rohepöörde plaanid ja uue õlitehase. Vaatame otsa ka karusloomafarmide hämarale tulevikule, Jüri Ratase selgetele presidendisõnumitele ja Isamaa siseheitlustele. Saate toovad kuulajateni Erik Moora, Helen Sooväli-Sepping ja Tõnis Leht.

Õues paistab küll kaunis varasuvine päikene, kuid toas aetakse ikka poliitikaasja! Poliitikaguru võtab sedakorda pulkadeks Eesti Energia rohepöörde plaanid ja uue õlitehase. Vaatame otsa ka karusloomafarmide hämarale tulevikule, Jüri Ratase selgetele presidendisõnumitele ja Isamaa siseheitlustele. Saate toovad kuulajateni Erik Moora, Helen Sooväli-Sepping ja Tõnis Leht.

Õues paistab küll kaunis varasuvine päikene, kuid toas aetakse ikka poliitikaasja! Poliitikaguru võtab sedakorda pulkadeks Eesti Energia rohepöörde plaanid ja uue õlitehase. Vaatame otsa ka karusloomafarmide hämarale tulevikule, Jüri Ratase selgetele presidendisõnumitele ja Isamaa siseheitlustele. Saate toovad kuulajateni Erik Moora, Helen Sooväli-Sepping ja Tõnis Leht.

Sel laupäeval on "Rahva teenrites" plaanis rääkida Eesti ülikiirest majanduskasvust ja riigi taastumisest. Lisaks nakatusnäidu langusest, maskikohustuse kadumisest ja Soome töörändest. Samuti tuleb ka juttu poliitikamaastikul toimunust - Keskerakonna esimees Jüri Ratas taas ütles, et ta presidendiks ei kandideeri ja Isamaa juhiks soovib lisaks Helir-Valdur Seedrile saada ka Lavly Perling. Viimaks on kavas rääkida ka keskkonnateemadest - Eesti Energia plaanitavast õlitehasest ja karusloomade kasvatamise keelust. Saates osalevad Huko Aaspõllu, Urmet Kook ja Neeme Korv.

Eesti Energia soov ehitada veel üks õlitehas lisaks olemasolevatele ei lähe lihtsalt. Mure kliimamuutuste pärast maailmas ja Eestis suureneb, suur riigiettevõte jäi kohtus alla noortele aktivistidele, kes saavutasid tehase ehituse vähemalt ajutise peatamise. Sel nädalal andis rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus läbi lillede mõista, et võiks mõelda, kas ikka on vaja uut tehast, teised ministrid aga on selle poolt. Delfi „Erisaate“ külaliseks on Eesti Energia juht Hando Sutter, kes räägib, mis plaan nüüd ettevõttel on? Ja ta ei kavatse sugugi kavasid nurka heita vaid lubab revolutsioonilisi arenguid: Eesti Energia muutub süsinikuneutraalseks, mis isegi siis ei tähenda õlitootmise lõppu. Kuidas see võimalik on, küsis Raimo Poom.

Eesti Energia tahab riigi garantiid ja ähvardab vastasel korral investeeringu kolimisega Leetu. Eesti Energia plaane selgitab Nädala Tegijas ettevõtte juht Hando Sutter. Saadet juhib Meelis Atonen.

Eesti Energia tahab riigi garantiid ja ähvardab vastasel korral investeeringu kolimisega Leetu. Eesti Energia plaane selgitab Nädala Tegijas ettevõtte juht Hando Sutter. Saadet juhib Meelis Atonen.

Eesti Energia tahab riigi garantiid ja ähvardab vastasel korral investeeringu kolimisega Leetu. Eesti Energia plaane selgitab Nädala Tegijas ettevõtte juht Hando Sutter. Saadet juhib Meelis Atonen.

Läheme sarjaga edasi ja juhtimispraktikud on eetris. Tänane külaline on Sten argos, kes on Eesti Energia uue väärtusloome juht. Ääretult põneva pealkirja ja juhtimisstaažiga. Hea võimalus küsida temalt küsimusi.

Täna saates: Eesti turule neljas mobiilioperaator? Tasub kohe Eesti Energia lehelt otsida, kas saad koju soodsalt internetikaabli. Telefon tunneb omaniku nüüd ära ka maski kandes. Eesti riik sai ID-kaardi vea eest 2,2 miljonit hüvitist. Nutikas sensor mõõdab sinu koduse õhu kvaliteeti. Saatejuhid Hans Lõugas ja Henrik Roonemaa, külas Glen Pilvre.

Täna saates: Eesti turule neljas mobiilioperaator? Tasub kohe Eesti Energia lehelt otsida, kas saad koju soodsalt internetikaabli. Telefon tunneb omaniku nüüd ära ka maski kandes. Eesti riik sai ID-kaardi vea eest 2,2 miljonit hüvitist. Nutikas sensor mõõdab sinu koduse õhu kvaliteeti. Saatejuhid Hans Lõugas ja Henrik Roonemaa, külas Glen Pilvre.

Majandusruumis arutleme, kas majanduskriis on selleks korraks läbi ning elu taas nagu lill. Samuti räägime Eesti Energia uutest skeemidest, mille abil näiteks riiklike toetusi saada. Saate teises pooles on külas väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem, kellelt küsime, miks ta tegi ministriks asudes järsud pöörded näiteks Eesti Postis ja 5G konkursil. Saadet juhivad Harry Tuul ja […]

Majandusruumis arutleme, kas majanduskriis on selleks korraks läbi ning elu taas nagu lill. Samuti räägime Eesti Energia uutest skeemidest, mille abil näiteks riiklike toetusi saada. Saate teises pooles on külas väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem, kellelt küsime, miks ta tegi ministriks asudes järsud pöörded näiteks Eesti Postis ja 5G konkursil. Saadet juhivad Harry Tuul ja […]

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Avatud Kooli eestvedaja Helen Sabrak. Helen on Noored Kooli programmi vilistlane ja töötanud ajalooõpetajana Tallinna Kunstigümnaasiumis ning Gustav Adolfi Gümnaasiumis. Enne haridusmaailma sukeldumist töötas Helen aastaid erasektoris, sh Eesti Energia kontserni kommunikatsioonijuhina. Imetlen Heleni sügavust ja kirge hariduse vallas toimetamisel. Ma olin vaimustunud Heleniga vestlusest, sellest õhkub nii palju head, soojust ja soovi maailma päriselt paremaks muuta. Äge! “Juba psühholoogiaõpingutest on mul hästi suur usk humanismi ja eneseaktualiseerimisse. Ma usun hästi sügavalt sellesse, et kõik inimesed on võimelised palju rohkemaks, kui nad ise arvavad, et nad on võimelised. Asi on selles, et elades siin maailmas seda elu me kohtume erinevate piiravate uskumustega, mis hakkavad meid ühel või teisel moel pidurdama. Need on uskumused, mis võtavad maha hoo unistada suurelt ja elada täiel rinnal. Ja mul on veendumus, et kooli võimuses on kujundada seda väärtusmaailma ja neid uskumusi lapses; loomulikult pere ja õpilase lähisuhted kodus on ikka need kõige olulisemad, kuid ma ei alatähtsustaks siin ka kooli mõju. Mäletan eredalt ühte uuringut, kus joonistus selgelt välja, kuidas 3. klassi õpetajate erinevad uskumused ühte või teise õpilasse olid märkimisväärses korrelatsioonis sellega, mis siis konkreetselt ühest või teisest õpilasest 20. aasta perspektiivis sai. Mind väga puudutab mõte, et see, mida õpilane koolis kogeb mõjutab suurel määral tema hilisemat käekäiku täiskasvanuna. Võime siin tuua väga lihtsaid näiteid, kus inimene ei ole kunagi julgenud hiljem teiste ees laulda, sest talle tehti koolis selgeks, et ta ei oska ega saagi oskama laulda. Või näiteks teavad mõned inimesed juba maast ja madalast, et nad ei ole matemaatika inimesed, sest õpetaja tegi selle neile koolis selgeks. Ja siis täiskasvanueas peame nende piiravate uskumustega maadlema. Inimeste potentsiaali nägemine ja selle realiseerimine on miski, mis on mulle väga südamelähedane. See mõtteviis ilmestab hästi meie vereringet ka siin Avatud Koolis.” – Helen Sabrak Kuulake ikka ...

Vihjeandmist ei peeta Eestis soositud nähtuseks. Inimestele, kes julgevad ebaõigluse või pettuste kohta sõna võtta, saab tavaliselt osaks avalikkuse või, mis veelgi hullem, kolleegide, sõprade ja pereliikmete kriitika. Siiski peaks vihjeandjate kaitse seadusandliku raamistiku puudumine muutuma 2021. aasta lõpuks, kui Eesti õigusaktidesse võetakse üle ELi direktiiv liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta. Direktiiviga kehtestatakse konkreetsed normid, kuidas nii ettevõtted kui ka avaliku sektori asutused peavad tagama vihjeandja konfidentsiaalsuse ja kaitse survemeetmete eest. Korruptsiooni ennetamiseks nii avalikus kui ka erasektoris on oluline julgustada töötajaid rikkumistest teavitama ja kaitsta neid siis, kui nad seda teevad. Vihjeandjate kaitse on üldsuse huvide kaitsmiseks ning avatud organisatsioonikultuuri edendamiseks väga oluline. Organisatsioonis toimepandavate rikkumiste esimesed tunnistajad ongi tihtipeale töötajad. Teabe kiire edastamine võib aidata avastada rikkumisi, mis kahjustavad organisatsiooni mainet ja finantse, ning kaitsta inimesi kahju või isegi surma eest. Siiski jääb küsimus – kas seadusel on võime mõjutada ühiskondlikku suhtumist paremuse poole? Mida teevad ettevõtted ja asutused juba praegu vihjeandjate kaitsmiseks ja mida tuleks teha veel paremini? Arutelu juht: Carina Paju (tegevjuht, Korruptsioonivaba Eesti) Osalejad: Martin Laine (ajakirjanik,Ekspress Meedia), Mare Tannberg (nõunik, Justiitsministeerium), Tõnis Sepp (riskijuht, Eesti Energia), Anna Romberg (peakonsultant ja asutaja, Anchor Integrity / Anti Corruption). Korraldaja: Nordic Council of Ministers' Office in Estonia Arutelu toimus 14. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Tarot kaardid, kummitused, ennustused, seletamatud juhtumised, energiad ja Eesti Energia – neid kõiki arutavad kaks väga, väga vaprat meest.

Majandusruum alustab väljumisstrateegiaga. Nii tuleb juttu piirangute vähenemisest. Nädala jooksul avatakse kaubanduskeskused ja liinilennud Tallinnast. Samuti tuleb juttu riigifirmadest ja riigiprojektidest eelkõige Eesti Energia ja Rail Balticu näitel. Saate teises pooles on aga esimest korda pärast eriolukorra kehtestamist stuudios külas Talleksi juht Kaido Padar, kellega räägime nii ettevõtte käikäigust kui ka tema tulevikust. Saadet juhivad […]

Majandusruum alustab väljumisstrateegiaga. Nii tuleb juttu piirangute vähenemisest. Nädala jooksul avatakse kaubanduskeskused ja liinilennud Tallinnast. Samuti tuleb juttu riigifirmadest ja riigiprojektidest eelkõige Eesti Energia ja Rail Balticu näitel. Saate teises pooles on aga esimest korda pärast eriolukorra kehtestamist stuudios külas Talleksi juht Kaido Padar, kellega räägime nii ettevõtte käikäigust kui ka tema tulevikust. Saadet juhivad […]

Eesti kõige väärtuslikum ettevõte 2019. aasta lõpu seisuga on Tallink Grupp, millele järgnevad Swedbank AS ja Eesti Energia. Tallinki juhatuse esimees Paavo Nõgene ütles Eesti Ekspressi podcastis, et ühtegi ettevõtte ambitsioonikat plaani kriisi tõttu prügikasti visatud ei ole. Edetabeli koostasid koostöös investeerimis- ja konsultatsioonifirma Prudentia ning Nasdaq Tallinn ehk Tallinna börs, avalikustamine toimub koostöös Eesti Ekspressiga. Kuula väljakuulutamise puhul tehtud Eesti Ekspressi erisaadet, kus osalesid Tallink Grupi juhatuse esimees Paavo Nõgene, Nasdaq Tallinn börsi juhatuse esimees Kaarel Ots ning Prudentia juhtivpartner Illar Kaasik. Rohkem infot edetabelist ja TOP101 Eesti väärtuslikematest ettevõtetest 2019. aastal: www.ekspress.ee/magnaat

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Eesti Energia juhatuse liige Agnes Roos, kelle vastutada on kliendikogemuse ning äri- ja infotehnoloogia juhtimine. Enne Eesti Energias töötamist oli Agnes üle 20 aasta eri ametikohtadel Swedbankis. Agnesega räägime, mis see juhtimine siis ikkagi sellises praktilises võtmes tähendab, kuidas tema tippjuhiks kujunemise teekond välja näeb ning mida ta oma kogemuste põhjal juhtimise juures kõige olulisemaks peab. “Minu üks juhtimispõhimõtteid on kindlasti see, et ma olen ise ja ootan ka teistelt avatust ja ausust. Ma ise olen enda kohta ikka öelnud, et ma olen hästi otsekohene inimene. See ei tähenda, et ma oleksin kiuslik inimene või et ma tahan kellelegi ära teha. Pigem ma ütlen välja nii selle, mis mulle meeldib ja on hästi – mida võiks muidugi alati veelgi rohkem teha – kui ka selle, mis päris nii ei ole, sealjuures tehes seda nii konstruktiivselt kui võimalik. Ehk et, kui midagi ei ole hetkel okei, siis ma panen selle lauale ja soovin rääkida, kuidas me saaksime ikkagi paremini. Ja teen ma seda juhina ju ainult sellel eesmärgil, et teisi oma töös toetada, aidata neil õnnestuda. Ja olen tänulik kui samamoodi seda ka minu suhtes tehakse. Niiet ma olen hästi avatud oma arvamustes ja seisukohtades ning ootan ka teistelt samamoodi avatult tagasisidet endale ja oma tegemistele. See eeldab head usalduslikku suhet. Ma usun, et heas mõttes brutaalne ausus ja psühholoogiliselt turvaline või usalduslik õhkkond käivad käsikäes. Sa pead juhina tekitama sellise turvatunde, et inimesed saaksid olla avatud ja ausad rääkimaks ka nendel teemadel, mis tegelikult ei ole nii nagu oodatud. Seda ei ole kindlasti kerge teha. Mina ise usun sellesse, et sa pead suhtuma inimestesse austusega ja väärikalt, suhtuma neisse hoolivalt. Teistest lugupidamine ja austus on minu jaoks väga olulised siinkohal. Samuti aitab avatusele kaasa ka see, et sa juhina ootad lisaks teistelt vastukaja ning oled ise valmis seda tagasisidet vastu võtma ja päriselt kuulma.” – Agnes Roos Kuulake ikka …