Podcasts about tanel tammet

Möödunud sajandi keskel töötasid USA-s "viis ungari teadlast – mu isa oli üks nendest –, keda kutsuti marslasteks. Räägitakse, et ühel õhtupoolikul istus väike seltskond Manhattani projektis osalenud teadlasi Los Alamoses ja jõi õlut. Üks neist küsis: "Millest see tuleb, et nii palju selle projektiga seotud geeniusi on pärit sellest väiksest riigist Ungarist, mida keegi ei suuda maakaardilt üles leida?" Mille peale keegi teine vastas: "Tegelikult ei ole nad üldse inimesed, vaid marslased, kes räägivad ungari keelt oma päritolu varjamiseks," vastas möödunud sajandi ühe väljapaistvaima matemaatiku tütar Marina Whitman vastuseks küsimusele, miks tema autobiograafia [1] pealkiri on "Marslase tütar" [2].Sarja 215. vestlusring oli pühendatud John von Neumannile. Jutt käis nagu ikka siia ja sinna, kuid jõudis lõpuks (83. minut) ikka paratamatult Manhattani projekti juurde tagasi. "See on mingis mõttes kõige huvitavam asi von Neumanni elukäigus," kõneles Tanel Tammet. "Ta oli sellega väga lähedalt seotud. See, et ta promos väga iseäraliku supervõimetega inimesena nii radikaalseid samme, peaks olema meile kõigile oluliseks õppetunniks."Umbes tund aega varem (19. minut) ütles Tanel: "Von Neumann oli üks kõige jõhkramaid tuumapommisõjardeid, keda ma tean." Pärast Teise maailmasõja lõppu survestas von Neumann Taneli sõnul USA poliitilis-militaarset establishmenti, et anda Nõukogude Liidule ennetav tuumalöök, "kuivõrd meil on hetkel rohkem rakette, siis tulistame nad kõik puruks". Jaak juhtis sealsamas tähelepanu asjaolule, et von Neumanni jõhkrad ettepanekud lähtusid tema teaduslikest teooriatest, "küllap olid esmatulistamise ettepaneku taga tema mänguteoreetilised kaalutlused jne.""Üks asi, mis mulle silma paistab, on see," jätkas Tanel (84. minut), "et kui von Neumanni oleks lastud otsustama, siis tema olekski enam-vähem kõik ära tapnud, keda vähegi sai. Need, kes seda tal teha ei lasknud, olid poliitikud." Arvestades seda, et Kremli alustes koobastes tegutsevate maniakkide peas liikusid tõenäoliselt samasugused mõtted, tuleb äärmiselt imeks panna, et meil siin trammipeatused alles on.Sellele tõsiasjale juhib mõjusal viisil tähelepanu Jordan Peterson klipis "Kaks võtit" [3]: "20 sajandi teisel poolel tulime paaril korral sõna otseses mõttes läbi nõelasilma. Meil oli lihtsalt roppu moodi õnne.""Nimetatud religioonid moodustavad „Philosophia perennise“ [4] vundamendi ning määravad Huxley [5] suhtumise teadusse, mis on tema poliitilise mõtte viies tähtis komponent. Teadus peab tema sõnul juhinduma „Philosophia perennises“ sõnastatud eetilistest tõekspidamistest. See peab suhtuma loodusesse lugupidavalt. Teadust pole vaja planeedi õhkulaskmiseks, vaid inimsoo toitmiseks. Reaal- ja ühiskonnateadlased peaksid looma tingimused, milles inimesed saaksid elada harmoonias oma keskkonna ja teiste liikidega," toetab Petersoni Aldous Huxley Zürichi keskuse [6] kuraator Robin Hull Tähenduse teejuhtide 36. numbrile antud intervjuus "Amfiibi haridus" [7], mis oli pühendatud Aldous Huxley poliitilistele vaadetele.Head uudistamist!H.———————————————[1] https://www.amazon.com/Martians-Daugh... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Viimased paar kuud on terve meedia täis olnud teemasid ChatGPT, pildigeneraatorite ja ka koodi genereerimise teemadel. Kõige selle tuuleks tehakse üksteise järel tehakse suuri ennustusi selle kohta, kuidas meie maailm muutub järgmise kümne aasta jooksul igavesti ning millised ametikohad üldse kaovad. Räägitakse, et tööta võivad jääda nii turundajad, analüütikud, õpetajad, kui ka programmeerijad. Arutame tänases Algorütmis, kas meie hulka on tekkinud või tekkimas uut tüüpi olend ehk tõesti suhtlev masin, mitte enam lihtsalt piiratud Alexa või Siri, millised on tehisintellekti võimed ja piirangud ja kuidas asi edasi võiks areneda. Külas on TalTechi professor Tanel Tammet. Algorütmi veavad Priit Liivak Nortalist, Martin Kapp Pipedrive'ist ja Tiit Paananen Veriffist.

Fotograaf ja füüsik Jaak Kikas osales esimest korda Tähenduse teejuhtide 92. vestlusringis "Otsatu potentsiaal". Tol korral oli jutukaaslaseks Mihkel Kunnus ning me rääkisime ketserlikust kvantfüüsikust David Bohmist. Pärast seda on Jaak käinud veel kolmes saates: 97. "Terviku tagasitulek" (vestluspartner: Peeter Laurits; teema: välja mõiste füüsikas ja bioloogias), 105. "Reaalsuse tagune reaalsus" (Tanel Tammet; analoog- ja digitaal(tehnoloogia)), 109. "Meie põhiülesanne" (Tanel Tammet; holism ja reduktsionism). Viimasest vestlusest lõikasin ma Tähenduse teejuhtide paremate palade pleilisti klipi "Albert Einstein: ""Karamazovid" annavad mulle rohkem kui ükskõik milline teadlane."" Ma soovisin Jaaguga uuesti juttu ajada ja palusin tal endal valida nii teema kui vestluskaaslase. Jaak pakkus jutuaineks välja surma ja fotograafia ning kutsus stuudiosse Karl Käsnapuu, kes osales Kristjan Pordiga 101. saates "Surma kemiseerimine ja mehhaniseerimine". 27. mail Tartus salvestatud vestluses tulid jutuks surmalähedased kogemused, Egiptuse surnuteraamat, elektriga elustamine, vene mafioosode hauakivid, tšehhi fotograaf Josef Sudek ja mitmed päevakohased teemad. Head uudistamist! H.

Fotograaf ja füüsik Jaak Kikas osales esimest korda Tähenduse teejuhtide 92. vestlusringis "Otsatu potentsiaal" [1]. Tol korral oli jutukaaslaseks Mihkel Kunnus ning me rääkisime ketserlikust kvantfüüsikust David Bohmist [2]. Pärast seda on Jaak käinud veel kolmes saates: 97. "Terviku tagasitulek" [3] (vestluspartner: Peeter Laurits; teema: välja mõiste füüsikas ja bioloogias), 105. "Reaalsuse tagune reaalsus" [4] (Tanel Tammet; analoog- ja digitaal(tehnoloogia)), 109. "Meie põhiülesanne" [5] (Tanel Tammet; holism ja reduktsionism). Viimasest vestlusest lõikasin ma Tähenduse teejuhtide paremate palade pleilisti [6] klipi "Albert Einstein: ""Karamazovid" annavad mulle rohkem kui ükskõik milline teadlane."" [7].Ma soovisin Jaaguga uuesti juttu ajada ja palusin tal endal valida nii teema kui vestluskaaslase. Jaak pakkus jutuaineks välja surma ja fotograafia ning kutsus stuudiosse Karl Käsnapuu, kes osales Kristjan Pordiga 101. saates "Surma kemiseerimine ja mehhaniseerimine" [8].27. mail Tartus salvestatud vestluses tulid jutuks surmalähedased kogemused, Egiptuse surnuteraamat, elektriga elustamine, vene mafioosode hauakivid, tšehhi fotograaf Josef Sudek ja mitmed päevakohased teemad.Head uudistamist!H.—————————————[1] https://youtu.be/j3fKviVYpYE?t=1[2] https://youtu.be/6mnxU6294Q4?t=1[3] https://youtu.be/7QHd1QRGPBQ?t=1[4] https://youtu.be/erIYZAORkhs?t=1[5] https://youtu.be/_YS9-mfcn1c?t=1[6] https://www.youtube.com/playlist?list...[7] https://youtu.be/UgKwYu3btFk?t=1[8] https://youtu.be/9PID2xL8WDs?t=11 See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Saatekülalised Jaak Kikas ja Tanel Tammet. Saatejuht Hardo Pajula. Saade reduktsionismist. "Meie põhiülesanne” "Meie põhiülesanne on välja kannatada pinge nende vastandite vahel. Need on ida ja lääs (nagu neid alguses mõisteti) või romantism ja valgustus või ka põhi ja lõuna. Üldisemalt, akadeemilises võtmes ütleksin praegu: rangus ja kujutlusvõime — meie ülesanne on see pinge välja kannatada," ütleb Richard Tarnas ühes meie kanalil eksponeeritud videoklipis [1]."Dostojevski [2] annab mulle rohkem kui ükskõik milline teadlane, rohkem kui Gauss," olevat öelnud Albert Einstein [3]. Jaagu ja Taneliga reduktsionismist ja holismist peetud vestluse lõpus (105. minut) uurisingi ma mõlemalt stuudiokülaliselt mida Einstein selle lausega mõelda võis. "Einstein on öelnud ka seda, et teadlasel ei ole halvemat omadust kui fantaasia puudus," kostis selle peale Jaak. "Võib-olla peab ta Gaussi all silmas mingeid konkreetseid matemaatilisi teadmisi, teisel pool on siis kunstiline ilmutus, mis võib fantaasiat rohkem stimuleerida. Seal on rohkem vabadust ja võimalusi, mida mööda edasi kulgeda," jätkas ta samas."Kunst mõjutabki inimest rohkem kui konkreetsed teadmised," sekundeeris talle Tanel (107. minut) "või sellised hästi lihtsad piiratud mehhanismid. Ta ongi selleks tehtud. See on tema olemus, ta on evolutsioneerunud selleks, et meid mõjutada. See on kõige efektiivsem viis seda teha."Tsiteeritud lõpuminutid võtavadki ligi kahetunnise jutuajamise tuuma kenasti kokku. Head kuulamist! H. ————————————— [1] https://www.youtube.com/watch?v=u8qmythWrDs&list=PLhpEK-_b7mfHcnieHphuIr0G_cPk4ssFG&index=2 [2] https://www.youtube.com/watch?v=ix6Xm_pj1Ak&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=106 [3] https://www.amazon.com/Reason-Life-Believed-Einstein-Dostoevsky-ebook/dp/B01MRR1810

Saatekülalised Jaak Kikas ja Tanel Tammet. Saatejuht Hardo Pajula. Saade reduktsionismist. “Meie põhiülesanne” “Meie põhiülesanne on välja kannatada pinge nende vastandite vahel. Need on ida ja lääs (nagu neid alguses mõisteti) või romantism ja valgustus või ka põhi ja lõuna. Üldisemalt, akadeemilises võtmes ütleksin praegu: rangus ja kujutlusvõime — meie ülesanne on see pinge välja […]

"Meie põhiülesanne on välja kannatada pinge nende vastandite vahel. Need on ida ja lääs (nagu neid alguses mõisteti) või romantism ja valgustus või ka põhi ja lõuna. Üldisemalt, akadeemilises võtmes ütleksin praegu: rangus ja kujutlusvõime — meie ülesanne on see pinge välja kannatada," ütleb Richard Tarnas ühes meie kanalil eksponeeritud videoklipis [1]."Dostojevski [2] annab mulle rohkem kui ükskõik milline teadlane, rohkem kui Gauss," olevat öelnud Albert Einstein [3]. Jaagu ja Taneliga reduktsionismist ja holismist peetud vestluse lõpus (105. minut) uurisingi ma mõlemalt stuudiokülaliselt, mida Einstein selle lausega mõelda võis. "Einstein on öelnud ka seda, et teadlasel ei ole halvemat omadust kui fantaasia puudus," kostis selle peale Jaak. "Võib-olla peab ta Gaussi all silmas mingeid konkreetseid matemaatilisi teadmisi, teisel pool on siis kunstiline ilmutus, mis võib fantaasiat rohkem stimuleerida. Seal on rohkem vabadust ja võimalusi, mida mööda edasi kulgeda," jätkas ta samas."Kunst mõjutabki inimest rohkem kui konkreetsed teadmised," sekundeeris talle Tanel (107. minut), "või sellised hästi lihtsad piiratud mehhanismid. Ta ongi selleks tehtud. See on tema olemus, ta on evolutsioneerunud selleks, et meid mõjutada. See on kõige efektiivsem viis seda teha."Tsiteeritud lõpuminutid võtavadki ligi kahetunnise jutuajamise tuuma kenasti kokku.Head kuulamist!H.—————————————[1] https://www.youtube.com/watch?v=u8qmythWrDs&list=PLhpEK-_b7mfHcnieHphuIr0G_cPk4ssFG&index=2[2] https://www.youtube.com/watch?v=ix6Xm_pj1Ak&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=106[3] https://www.amazon.com/Reason-Life-Believed-Einstein-Dostoevsky-ebook/dp/B01MRR1810 See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Saatekülalised Jaak Kikas ja Tanel Tammet. Saatejuht Hardo Pajula. “Reaalsusetagune reaalsus”. Neljanda hooaja viimases vestlusringis olid mul külas Jaak Kikas ja Tanel Tammet. Jutt algas pihta vastandusest analoogne versus digitaalne ja liikus sealt edasi reaalsuse sügavamate kihtide poole. Oma saate aeg tehtud märkmetest loen, et “reaalsuse sügavamas kihis toimuvad matemaatilised protsessid”.

Saatekülalised Jaak Kikas ja Tanel Tammet. Saatejuht Hardo Pajula. "Reaalsusetagune reaalsus". Neljanda hooaja viimases vestlusringis olid mul külas Jaak Kikas ja Tanel Tammet. Jutt algas pihta vastandusest analoogne versus digitaalne ja liikus sealt edasi reaalsuse sügavamate kihtide poole. Oma saate aeg tehtud märkmetest loen, et "reaalsuse sügavamas kihis toimuvad matemaatilised protsessid”.

Neljanda hooaja viimases vestlusringis olid mul külas Jaak Kikas ja Tanel Tammet. Jutt algas pihta vastandusest analoogne versus digitaalne ja liikus sealt edasi reaalsuse sügavamate kihtide poole. Oma saate aeg tehtud märkmetest loen, et "reaalsuse sügavamas kihis toimuvad matemaatilised protsessid".Head jõuluaega!H. See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Saatejuht Hardo Pajula. Saate külalised Tanel Tammet ja Toomas Trapido. Saade Gaia teooriast, mis väidab, et planeet Maa tervikuna funktsioneerib kui elav organism. See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Saatejuht Hardo Pajula. Saate külalised Tanel Tammet ja Toomas Trapido. Saade Gaia teooriast, mis väidab, et planeet Maa tervikuna funktsioneerib kui elav organism.

Saatejuht Hardo Pajula. Saate külalised Tanel Tammet ja Toomas Trapido. Saade Gaia teooriast, mis väidab, et planeet Maa tervikuna funktsioneerib kui elav organism.

"Lugesin äsja John Gray suurepärast raamatut "Surematuse saavutamise komisjon", mis räägib katsetest kasutada religioonijärgses maailmas teadust surematuse saavutamiseks," kirjutab Nassim Taleb oma "Antihapras". ""Singulaarsusmõtlejad" (nagu Ray Kurzweil), kes usuvad inimese võimesse elada igavesti, tekitavad oma püüdlustega minus intensiivset tülgastust – sedasama oleksid tundnud antiikaja inimesed."Ray Kurzweili* "singulaarsusmõtted" ärgitasid mind "Tähenduse teejuhtide" 67. vestlusringi kutsuma tarkvarateadlase ja teoloogi, sest mulle on Silicon Valley tehnoloogilise lunastusõpetuse tagant paistnud juba ammu kristliku eshatoloogia** igimoonduvad kõrvad. Kõigepealt uurisingi Tanelilt ja Arnelt, kuidas nemad Silicon Valley prohvetite hulgas palju kõneainet pakkunud singulaarsusest aru saavad."Idee on selles, et tehisintellekt muutub ühel hetkel tugevamaks kui inimene," selgitas Tanel (8. minut). Selline tehisaru hakkavat ennast siis järjest parandama ja täiustama ning saavat ulja enesetuunimise käigus veel võimsamaks. "Kui niimoodi juhtub, siis muutuvad singulaarsushüpoteesi järgi inimesed tehisintellekti kõrval hiire- või putukataolisteks olenditeks, kellega viimane teeb, mida ta ise tahab," jätkas Tanel (9. minut), "me küll ei tea, mida ta kavatseb teha, aga võib arvata, et kogu meie senine ühiskonnakorraldus pööratakse pea peale, meie kultuurist ja tsivilisatsioonist, nii nagu me seda praegu mõistame, ei jää midagi järele. Võib-olla lähevad asjad paremaks, võib-olla halvemaks, seda me ei tea, aga igal juhul muutuvad nad kardinaalselt, me ei oska seda ette kujutada ja see kõik juhtub hästi kiiresti ning suure pauguga."Arne juhtis seepeale tähelepanu tuntud tõsiasjale, et kuivõrd me ei saa aru enda teadvuse tekkest, siis on äärmiselt spekulatiivne rääkida meie loodud tehisteadvusest – siin nihkuski jutt juba tehisintellektilt tehisteadvusele. "Minu poolt vaadates on esimene küsimus," jätkas ta (15. minut) "kas aju üldse tekitab teadvust... ma mõtlen ikka, et vaimne dimensioon on midagi muud – aga olgu peale, see on meie usk ja kogemus –, aga see, kui räägitakse, et varsti tuleb mingi uus teadvus, mis oskab erinevalt meist ennast ise mõista ja parandada, siis minu jaoks on siin väga palju küsimusi."Nendesamade küsimuste jälil jätkasimegi teadvuse mõiste määratlemisega. Tanel visandas kõigepealt mõned olulisemad tänapäevased arusaamad (19.minut): 1) panpsühhism; 2) teadvus on illusioon ("arvutisumin peas"); 3) teadvus on ajutegevuse kontrollsüsteemi ilming. "Mina ei usu, et lähima paarikümne aasta jooksul keegi midagi fundamentaalselt aju töö kohta avastab, ja kui me isegi sellest aru ei saa, kuidas aju töötab, siis pole imestada, et me ei saa aru, kuidas teadvus funktsioneerib," võttis Tanel asja kokku.Arnele ei istunud ettearvatult dennetlik*** käsitus teadvusest kui illusioonist. "Kui teadvuslik olend ütleb, et meil ei ole teadvust," selgitas ta (27. minut), siis läheb see minu arvates vastuollu isegi Descartes'iga, kes jõuab ju oma analüüsis sinna, et on üks kaheldamatu asi: ma olen olemas; ma mõtlen, kui ma mõtlen; ma kahtlen, kui ma kahtlen. Ja kui nüüd keegi ütleb, et teadvust ei ole olemas, siis ta tegelikult mängib sõnadega. Ma arvan, et praktikas elab ta teisiti, talle on armas tema perekond, tal on mingid mälestused, mis teevad temast inimese... pigem kalduks ma siis juba toetama panpsühhismi."Seejärel arutasime selle üle, kas palju kõneainet pakkuv tehisintellekt kujutab endast digitaalset professor Moriartyt või amokki jooksvat haamrit ning vahetasime mõtteid teemal, kas mitte inimühiskond ise ei või olla see kardetud tehismõistus.Lõpuks jõudsime imekombel jälle singulaarsuse juurde tagasi (90. minut). Minu küsimuse peale, kas kauaoodatud singulaarsus ei kujuta endast mitte viimsepäeva nüüdisaegset ilmingut, vastas Arne: "Tore oleks. Seda on minu ala, teoloogia, ju kogu aeg teinud, otsinud läbi sajandite uusi mõisteid. Vanu asju tuleb pidevalt uues keeles edasi rääkida, vastavalt sellele, kuidas asjad muutuvad. Religiooniteadlased räägivad, et vanaaja inimese arusaamine aja kulgemisest oli üldiselt tsirkulaarne, see käis ringiratast: kevad, suvi, sügis, talv. See väljendub näiteks hinduismi kalpades –tohutult pikkades ajastutes, mis käivad ikkagi ringiratast. Ja nüüd tuleb äkki ei-tea-kust lineaarne joon. See hakkab võimsal kirjanduslikul kujul pihta Vanas Testamendis, mõjutab juutide kaudu kristlust, kandub kristluse kaudu üle maailma, sekulariseerub ja muutub läänemaailma progressiideeks." Siin on pikk ja keeruline lugu minu arvates lihtsas maakeeles kenasti kokku võetud.Päris saate lõpus jõudsime kolmekesi järeldusele, et kui me ennast õhku laseme, siis ei tule ei tehismõistust ega tehisteadvust, vaid meil saab olema tegemist kaunis vagase looga.Head kuulamist!H. -------------------* https://en.wikipedia.org/wiki/Ray_Kurzweil** https://www.youtube.com/watch?v=MGCQ0VWtgLc&list=PLhpEK-_b7mfEI9S7xzq5iP4AkAs9XPLeN&index=25*** https://en.wikipedia.org/wiki/Daniel_Dennett See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Saatejuht Hardo Pajula. Saate külalised Tanel Tammet ja Arne Hiob. Saates räägime Ray Kurzweili singulaarsuse teooriast, singulaarsuse ja maailmalõpu teooriate omavahelisest sarnasustest ning ka erinevatest teadvuse teooriatest.

Saatejuht Hardo Pajula. Saate külalised Tanel Tammet ja Arne Hiob. Saates räägime Ray Kurzweili singulaarsuse teooriast, singulaarsuse ja maailmalõpu teooriate omavahelisest sarnasustest ning ka erinevatest teadvuse teooriatest.

Tanel Tammet on TalTech'i arvutiteaduste professor.Kuulatav veidi hiljem ka Spotify's ja Apple'i Podcast'is.Nüüd vaadatav ka koduleheküljel: https://kammerteater.ee/vabrikuseminar/Üritust saab toetada aadressil: https://www.paypal.me/vabrikuseminar-Toomas Saarepera See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Risto Uuk rääkis selles taskuhäälingu osas Jaan Tallinna, Oliver Laasi ja Tanel Tammetiga. Jaan Tallinn on Skype'i ja Kazaa kaasasutaja ning kaasasutas ka eksistentsiaalseid riske uurivad organisatsioonid Centre for the Study of Existential Risk ja Future of Life Institute. Oliver Laas on mitmes erinevas asutuses filosoofia külalislektor, näiteks Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituudis. Tanel Tammet on arvutiteadlane ja Tallinna Tehnikaülikooli võrgutarkvara professor. Nad vestlesid selle üle, kui palju peaks tehisintellekti ohtude pärast muretsema ja mida me nende vähendamiseks tegema peaksime. Allikad, mis vestlust toetasid või jutuks tulid: - Eksistentsiriske uuriv organisatsioon: Future of Life Institute: https://futureoflife.org/ - Tehisintellekti ohtude müüdid: https://futureoflife.org/background/aimyths/ - Nick Bostromi tehisintellekti ekspertide küsitlus: https://nickbostrom.com/papers/survey.pdf - Teine tehisintellekti ekspertide küsitlus arvamustest, millal saavutatakse inimtasemel tehisintellekt: https://arxiv.org/pdf/1705.08807.pdf - Allan Dafoe tehisintellekti poliitikakujundamisest: https://80000hours.org/podcast/episodes/allan-dafoe-politics-of-ai/ - Alan Turing tehisintellekti ohtudest: https://aperiodical.com/wp-content/uploads/2018/01/Turing-Can-Computers-Think.pdf - Max Tegmarki raamat "Life 3.0”: https://www.rahvaraamat.ee/p/life-3-0/1040763/et?isbn=9780141981802# - Miks prioriseerida kaugtulevikku: https://reg-charity.org/why-we-prioritize-the-long-term-future/ - Ülevaade tehisintellekti probleemidest: https://arxiv.org/pdf/1805.01109.pdf - Suuremad ja väiksemad tehisintellekti äpardused: https://novaator.err.ee/842085/graafikulugu-tehisintellekti-13-suuremat-ja-vaiksemat-apardust - Karjäärinõu jagav veebileht 80,000 Hours: https://80000hours.org/ - Thomas Metzinger anti-natalistlikust AI riskistsenaariumist: https://www.edge.org/conversation/thomas_metzinger-benevolent-artificial-anti-natalism-baan

Tanel Tammet on Tehnikaülikooli professor ja hardcore tehisintellekti-arendaja. "Intrigeeriv pärastlõuna" kolmapäeval, 12.03.19 Tallinna Kammerteatris/Vabriku seminaris kell 20.00Tallinn, Vabriku 12, Kalamaja.Küsimused ainult kohapeal!Piletid 5€/10€Tugitoolisportlastele: https://www.paypal.me/vabrikuseminar Vestlust juhib Toomas Saarepera See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Masinad suudavad järjest rohkem teha seda, mida varem oskasid vaid inimesed. Tehisintellekti võidukäik toob tõenäoliselt juba lähitulevikus linnatänavatele isesõitvad autod, samal ajal on ohtu sattunud miljonite inimeste töökohad ja tekib küsimus, kas masinad võivad ühel hetkel muutuda ehk ohtlikult targaks? Värskematest arengutest tehisintellekti arendamise vallas räägib TTÜ tarkvarateaduse instituudi professor Tanel Tammet.Kaarel Kook portaalist geenius.ee teeb ülevaate viimase nädala põnevamatest tehnoloogiauudistest. Saatejuht on Juhan Kilumets.

Masinad suudavad järjest rohkem teha seda, mida varem oskasid vaid inimesed. Tehisintellekti võidukäik toob tõenäoliselt juba lähitulevikus linnatänavatele isesõitvad autod, samal ajal on ohtu sattunud miljonite inimeste töökohad ja tekib küsimus, kas masinad võivad ühel hetkel muutuda ehk ohtlikult targaks? Värskematest arengutest tehisintellekti arendamise vallas räägib TTÜ tarkvarateaduse instituudi professor Tanel Tammet.Kaarel Kook portaalist geenius.ee teeb ülevaate viimase nädala põnevamatest tehnoloogiauudistest. Saatejuht on Juhan Kilumets.

Suvistel pühapäevapärastlõunatel kuulame korra veel üle läinud hooaja teadlase kommentaarid, kus meie väljapaistvad teadlased – igaüks oma isikupärases stiilis – avaldavad mõtteid ja arvamusi teaduse ja ühiskonna teemadel.Kolmandas kommentaarisaates saavad sõna biokeemik Tiit Land, astronoom Mihkel Kama, neuroteadlane Jaan Aru, botaanik Kalle Olli, keemik Enn Lust, arvutiteadlane Tanel Tammet ja sporditeadlane Kristjan Port.Kindlasti nopime neist kommentaaridest veel mõnegi terase tähelepaneku ja kasuliku teadmiseivakese!

Suvistel pühapäevapärastlõunatel kuulame korra veel üle läinud hooaja teadlase kommentaarid, kus meie väljapaistvad teadlased – igaüks oma isikupärases stiilis – avaldavad mõtteid ja arvamusi teaduse ja ühiskonna teemadel.Kolmandas kommentaarisaates saavad sõna biokeemik Tiit Land, astronoom Mihkel Kama, neuroteadlane Jaan Aru, botaanik Kalle Olli, keemik Enn Lust, arvutiteadlane Tanel Tammet ja sporditeadlane Kristjan Port.Kindlasti nopime neist kommentaaridest veel mõnegi terase tähelepaneku ja kasuliku teadmiseivakese!

TTÜ arvutiteadlane Tanel Tammet arutleb, kuidas tehismõistuse võidukäigu ajastul Eesti IT-haridust edendada. Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi füüsik Andi Hektor tutvustab uut erakordselt suure massiga elementaarosakest, mida CERNi põrgutis on tõenäoliselt nähtud. Tartu Ülikooli arvutiteadlane Tauno Metsalu räägib mitmemõõtmeliste andmete statistilisest analüüsist bioinformaatikas. Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk kutsub fotonäitusele Eesti loomadest, taimedest ja seentest.Saatejuht on Priit Ennet. Kuula 20. märtsil kell 17.05.

TTÜ arvutiteadlane Tanel Tammet arutleb, kuidas tehismõistuse võidukäigu ajastul Eesti IT-haridust edendada. Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi füüsik Andi Hektor tutvustab uut erakordselt suure massiga elementaarosakest, mida CERNi põrgutis on tõenäoliselt nähtud. Tartu Ülikooli arvutiteadlane Tauno Metsalu räägib mitmemõõtmeliste andmete statistilisest analüüsist bioinformaatikas. Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk kutsub fotonäitusele Eesti loomadest, taimedest ja seentest.Saatejuht on Priit Ennet. Kuula 20. märtsil kell 17.05.