Podcasts about selline

Konservatiivsete naiste saates "Elust ja poliitikast" arutlevad EKRE naispoliitikud Kadri Vilba, Helle-Moonika Helme ja Evelin Poolamets, kuidas lokkav sooideoloogia ja Reformierakonna poliitika on viinud olukorrani, kus naiste õigused, turvalisus ja väärikus on sattunud tõsise surve alla.Reformierakonna juhitud valitsus on langetanud mitmeid otsuseid, mis on eriti valusalt mõjutanud naisi ja emasid: peretoetuste kärpimine, laste pealt tulumaksuvabastuse kaotamine, tervisekindlustuse äravõtmine kodus lastega olevatelt emadelt, automaksu kehtestamine – ja mitmed muud sammud, mis näitavad sotsiaalpoliitilist ükskõiksust naiste vajaduste suhtes.Üha sagedamini näeme ka maailmas olukordi, kus mehed, kes identifitseerivad end naistena, nõuavad ligipääsu naiste spordiklassidesse, varjupaikadesse, ühiskondlikesse ruumidesse ja koguni kvootidesse, mis olid mõeldud naistele. Selline areng õõnestab bioloogiliste naiste õiglust, turvatunnet ja võrdseid võimalusi.Saates käsitleme ka hiljutist Suurbritannia ülemkohtu märgilist otsust, mis kinnitas, et naine on seaduse silmis inimene, kes on naisena sündinud. Arutame, kas Eesti peaks võtma sellest eeskuju ja kehtestama sarnase selguse ka oma õigusruumis.Lõpetuseks peatume traagilisel teemal – Pihlakodu väärkohtlemise juhtumil, kus abitus seisundis naised langesid kuritarvitamise ohvriks. Justiitsministri kommentaar, et tegu oli “ebaõnnestunud kommunikatsiooniga”, ehmatab ja solvab ühiskonna õiglustunnet. Küsimus on: kas meil on jäänud alles riik, mis suudab seista nõrgimate kaitsel – või juhib meid Reformierakonna ärieliit oma huvide järgi?

Aasta viimases saates arutlevad Riigikogu liikmed Helle-Moonika Helme ja Evelin Poolamets ning Lääneranna vallavolikogu liige Eeva Helme kahel väga olulisel teemal, mis mõjutavad märkimisväärselt Eesti elu: tuuleparkide massiline rajamine maapiirkondadesse ja üleminek eestikeelsele õppele.Eestisse planeeritakse tuhandeid Tallinna teletorni kõrguseid tuulikuid. Selline massiline rajamine muudab Eesti üheks suureks elektrijaamaks, mida läbib ämblikuvõrguna kulgev kõrgepingeliinide ja ühendusteede rägastik. Eriti murettekitav on hiiglaslike tuulikute tekitatav infraheli, mille kahjulik mõju inimeste tervisele on tõestatud nii laborikatsetuste kui ka reaalsete mõõtmistega. Infraheli mõju inimorganismile on laastav ja seda ei tohiks alahinnata.Üleminek eestikeelsele haridusele on samuti tekitanud palju küsimusi. Eestikeelse hariduse sildi all on eesti lastelt võetud võimalus suuremas osas päevast eesti keelt kuulda. Muukeelsed lapsed on paigutatud ilma ettevalmistuseta eesti koolidesse koos eesti keelt kõnelevate lastega. Paljude lapsevanemate ja õpetajate hinnangul on koolid muutunud kontrollimatult segakoolideks, kus puudub tegelik üleminek eestikeelsusele, vaid toimub sulaselge venestamine.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Estanci juht Priit Haldma. Estanc on viimasel ajal pälvinud mitmeid ahvatlevaid tiitleid. Eelmise aasta lõpus kuulutas PARE (Eesti Personalijuhtimise Ühing) parimaks personaliprojektiks Estanci projekti "Eesmärgipärase hierarhia ja rollide läbipaistvuse loomine ning koosolekute efektiivistamine." Käesoleval märtsil aga valiti Estanc Eesti tööandja brändikonkursi "Unistuste tööandja 2024" võitjaks ning Priidule anti ettevõtte juhina üle parimale noorele juhile määratud eriauhind "Tõusev täht." Mul on siiralt hea meel, et saime Priiduga koos maha istuda ja arutleda, kuidas avatus ja läbipaistvus juhtimises mõjutavad ettevõtte kultuuri ja edukust, millised on olnud tema peamised õppetunnid ja väljakutsed juhina ning kuidas need kogemused on kujundanud tema praegust juhtimisstiili. “Ootan oma tiimiliikmetelt eelkõige läbipaistvust, ausust ja siirust, sest kui saame avatult rääkida teemadest, mis on hästi või mis teevad muret, siis kõik muu on samuti lahendatav. Selline avatud suhtlus on mulle väga oluline. Näiteks, ma mõistan väga hästi, et inimesed ei jää siia ettevõttesse igaveseks ega peagi jääma. Igaühel on oma teekond ja elu peab olema tasakaalus; eri eluetappides on fookuses erinevad asjad. Kui keegi mõtleb organisatsioonist ära minna või otsib uut väljakutset, siis ütlen alati, et tulge, räägime sellest. Võib-olla ongi inimese jaoks siin ettevõttes see konkreetne väljakutse läbi. Võib-olla see ühtib nägemusega, mida ma tuleviku osas mõelnud olen, näiteks restruktureerimise vaates või ootab keegi teine just sarnast lisaväljakutset. Kui inimesed saavad minu juurde tulla ja rääkida näiteks sellest, et nad tahavad ringi vaadata või kandideerida teistesse ettevõtetesse, sest tunnevad, et on aeg muutusteks, siis see võimaldab meil üheskoos leida lahendusi, mis on kõigile parimad. Minu jaoks on see inimlik käitumine.” – Priit Haldma Kuulake ikka ...

Müstilistele ja vahel ka maistele teemadele pühendunud saates „Puuduta mind“ on seekord külas loodusajakirjanik ja kirjanik ning šamaanitrummide suur fänn Kristel Vilbaste. Inimene on alati tahtnud loodusele rütmi kaasa lüüa. Teate ju kuidas jalg hakkab rütmis lööma, kui miskit põnevat kogeme. Selline rütmitagumine on ürgvana vajadus ja vahendeid on selleks olnud mitmeid. Tänapäevaste elektrivigurite puhul on seda kummalisem, et ainus, mis tänapäeva muusikast kaugele kostab, ongi trummitümps. See „vaibakloppimise“ heli kostab ka siis, kui me ei kuule laulu meloodiat ega sõnu, kui heli on nii kaugel, et õhk muu ära sööb. Meie räägime täna šamaanitrummide võluväest ja sellestki, kuidas oma trumm ära tunda. Saadet juhivad Anu Saagim ja Sirje Presnal.

Selline mõnus kevadine episood. Rohkem infot: rogerandre.ee

Helilooja Aare Kruusimäe räägib Carlo Gesualdost, kuna täna Pärnus ja laupäeval Tallinnas toimuvad Eesti Rahvusmeeskoori kontserdid Gesualdo loominguga.

Seekord tuleb juttu inimestest, kes lahkusid Nõukogude Liidust ega naasnud sinna tagasi. Selline olukord muutus eriti märgatavaks külma sõja aastail, kui mitmed väljapaistvad isikud otsustasid emigreeruda poliitilistel, majanduslikel või isiklikel põhjustel.

Seekord tuleb juttu inimestest, kes lahkusid Nõukogude Liidust ega naasnud sinna tagasi. Selline olukord muutus eriti märgatavaks külma sõja aastail, kui mitmed väljapaistvad isikud otsustasid emigreeruda poliitilistel, majanduslikel või isiklikel põhjustel.

"Raamat, mille käsitlusobjektiks on õhtumaa vaimu evolutsioon, püstitab erakordseid nõudmisi nii lugejale kui ka autorile, kuna see nõuab meilt sageli radikaalselt teistsuguste vaatepunktide omaksvõtmist. Selline raamat vajab mõningast intellektuaalset paindlikkust – vastuvõtlikku metafüüsilist kujutlusvõimet, suutlikkust näha maailma läbi teiste ajastute meeste ja naiste silmade. Mingis mõttes nõuab see alustamist tühjalt lehelt, asjade vaatamist ilma juba olemasolevate arusaamade toeta – või koormata," kirjutab Richard Tarnas "Õhtumaa vaimu passiooni" sissejuhatuses. "Tähenduse teejuhtide" 212. saates tulebki juttu Richard Tarnase raamatust, mis ilmus Edmund Burke'i Seltsi raamatusarjas selle suve lõpus.

"Raamat, mille käsitlusobjektiks on õhtumaa vaimu evolutsioon, püstitab erakordseid nõudmisi nii lugejale kui ka autorile, kuna see nõuab meilt sageli radikaalselt teistsuguste vaatepunktide omaksvõtmist. Selline raamat vajab mõningast intellektuaalset paindlikkust – vastuvõtlikku metafüüsilist kujutlusvõimet, suutlikkust näha maailma läbi teiste ajastute meeste ja naiste silmade. Mingis mõttes nõuab see alustamist tühjalt lehelt, asjade vaatamist ilma juba olemasolevate arusaamade toeta – või koormata," kirjutab Richard Tarnas [1] "Õhtumaa vaimu passiooni" [2] sissejuhatuses.Richard Tarnase ja tema raamatu mõju mulle on raske ülehinnata. Esimest korda sattus see mulle pihku 2019. aasta kevadel. Sama aasta sügisel ja järgneva aasta kevadel andis see selgroo mu kahele "Oluliste raamatute" sarja kuuluvale kursusele EBS-is – "Vormiv vastasseis" [3] oli pühendatud Henri Bergsoni [4] "Loovale evolutsioonile" ja "Romantiline reaktsioon" [5] Johann Wolfgang Goethe [6] "Faustile".2021. aasta kevadel oli mul tänuväärne võimalus Tarnase endaga vestelda. Meie intervjuu "Kõik hingab koos" [7] ilmus Tähenduse teejuhtide 9. numbris ning see andis pealkirja ka meie sel suvel ilmunud kogumikule [8], mis võtab ühtede kaante vahele kokku lehe kahel esimesel hooajal ilmunud intervjuud. Sama aasta sügisel pidas Richard Tarnas külalisloengu EBS-i kursusel "Hinge kood" [9]. Umbes sel ajal salvestasime Siim Lille ja Mihkel Kunnusega "Õhtumaa vaimu passioonile" pühendatud vestlusringi "Monoliitse mõtlemise miinused" [10].Sel suvel ilmus "Õhtumaa vaimu passioon" Tanel Perni [11] suurepärases tõlkes ka eesti keeles. Septembri lõpus rääkisime Tarnase raamatust Kuku Raadios Marek Strandbergiga [12]. Kuivõrd tänases vestluses osaleb Mareki kõrval luterlik pastor Arne Hiob, siis on mul plaan keskenduda eelkõige reformatsiooni rollile õhtumaa vaimu evolutsioonis. "Reformatsiooni ainukordne paradoks seisneb selle olemuslikus ambivalentsuses, kuna see kujutas endast ühtaegu konservatiivset usulist reaktsiooni ja radikaalset libertaarset revolutsiooni," kirjutab Richard Tarnas.Peatse kohtumiseni!H.——————————————[1] https://www.youtube.com/playlist?list...[2] https://www.apollo.ee/ohtumaa-vaimu-p...[3] https://youtu.be/U1fxxC0H5TA?si=UFelW...[4] https://youtu.be/ZSxFv2fb9GQ?si=VzC64...[5] https://youtu.be/C-3hMuebUrw?si=1Lv8F...[6] https://www.youtube.com/live/f_x4TEba...[7] https://teejuhid.postimees.ee/7253438... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Janno Isat on Eesti Haridustöötajate Liidu teabejuht

Selline pisut krüptiline pealkiri saatel, mis on tutvustamas järgmise kahe nädala olulisemaid kontserte. Rahvusmeeskoor on laval legendaarse Raschér Saksofonikvartetiga, Ansambel U tähistab oma 20 aasta juubelit, ning oma esimese ühiskontserdi annavad ansamblid Estonian Voices ja Latvian Voices. Külas on Rahvusmeeskoori peadirigent Mikk Üleoja ja lavastaja Mart Kangro. Saatejuht on Lauri Aav.

Nobeli 2023. aasta keemiapreemia anti Aleksei Jekimovile, Lois Brus'le ja Moungi Bavendile selliste imetabaste asjade nagu kvantpunktide eest. Meil on saates külas Tartu Ülikooli füüsika kaasprofessor Raivo Jaanisoo, kes kõneleb nii nende nanomõõdus osakeste ajaloost, kui tulevikust. Jaanisoo on isegi valmistanud kvantpunkte ja neid uurinud. Kui aineosake on väga väga väike – nii väike, et selle pinnal ja sisemuses n võrreldav hulk osakesi – muutuvad selle omadused sootuks teistsugusteks. Selline ainepunkt hakkab käituma nagu üksik molekul ja osakest kirjeldav laine osutub sellises osakese puhul kängitestuks. Mida see «kängitetus» tähendab, räägib Raivo Jaanisoo ka lahti. Omapärasel moel kasutati kvantpunkte juba keskaegset klaasimeistrite poolt ja kulla ning hõbeda nanoosakestega värviti klaasi. Siis ei teatud, et need on nanooskesed. Täna antakse kvantpunktidega värv ka valgusdioodidele ja nende abil ravitakse ka haigusi. Saatejuht Marek Strandberg.

On inimesi, kes tagasilöökidest hoolimata jäävad oma maailmavaatele truuks. Selline on ka Kaarina Naur, kes aastaid tagasi tegutses ökokokana, pakus mahetoitu ning propageeris ja ise ka järgis ökoelustiili.

Raadiosaates "Eesti eest!" räägivad EKRE saadikud Rene Kokk ja Siim Pohlak lahti käimasoleva obstruktsiooni, mis käib valitsuse suurperede rahakoti kallale mineku ja maksutõusude vastu. 

#109 Intiimselt Eraelust: “Selline periood” by Intiimselt Eraelust

Sven Nuum on Saaremaalt pärit ettevõtja ja turundusekspert, kes on aluse pannud mitmele edukale ärile ja olnud turundusmentoriks paljudele Eesti ettevõtetele.  Enne ettevõtluse karjääriga alustamist õppis Sven kokaks ja töötas aastaid Soomes ehitajana. Aastal 2008 mõistis Sven, et soovib palgatöö oravarattast väljuda. Ta alustas raamatute ja veebikursuste abil (siiani kestvat) enesearengu teekonda, mille tulemusena sai 2013. aastal Svenist täiskohaga ettevõtja. 2015 aasta jaanuaris lõi Sven koos Teet Torimiga Boost Yourselfi ning pärast seda koolitus ettevõtte Nullist. Tema suur soov on inspireerida ka sind läbi ettevõtluse oma ellu vabadust looma, järgima oma unistusi ja elama oma parimat elu. SAATES RÄÄGIME:  Kuidas Sven alustas oma ettevõtlusteekonda ja kuidas tema esimeseks unistuseks oli see, et seljas oleksid puhtad riidedMillised olid Sveni suurimad hirmud ja mured ettevõtlusega alustamiselMiks on nii olulised väikesed võidud, töökus ja kohustenunneMiks turundus on suurim ettevõtluse edu takistusMiks on oluline kõigi asjade eest elus ise vastutus võtta, ka Facebooki reklaamide eestLäbi mille jõudis Sven selle teadmiseni, et millist ettevõtlust ta päriselt soovib tehaMiks on oluline aru saada sellest, milles sa päriselt hea oledKuidas enesekindluse ja enesearmastuse puudumine võivad olla suurimad edu takistajadMiks on oluline teada enda “miksi” ja luua oma elule visoonMis on elus päriselt raskeMiks inimesed liiga vähe unistavad Kuidas alustada ettevõtlusega palgatöö kõrvalt Millised on ettevõtlusega alustamisel peamised hirmud ja kuidas neid ületadaMiks sai Boost Yourself maha müüdudMillised on suurimad copywritingu veadKursusest “Kuidas alustada mikroäriga , teenida rohkem raha, töötada asukohast sõltumatult ja teha seda, mis sind seesmiselt särama paneb”Sven Nuumsvennuum.eeSven InstasFacebookisKuidas alustada mikroäriga koolitushttps://svennuum.ee/kuidas-alustada-mikroariga/Kasuta koodi "pekkis", et saada -50EUR koolituselt.Täitsa Pekkis SaadeKoduleht: https://taitsapekkis.ee/Instagram: https://www.instagram.com/taitsapekkissaade/Facebook: https://www.facebook.com/taitsapekkissaadeToeta meid ka Patreonis: https://www.patreon.com/taitsapekkis/Support the show

Jalgrattajuttu räägime sel korral mehega, kellel on profivõite jalaga segada. Konkreetse ajendi Jaan Kirsipuuga kokkusaamiseks andis 23. august kui Prantsusmaa profitiim Ag2r Citroen jõudis Poitou-Charentes en Nouvelle-Aquintaine velotuuri avaetapil klubi ajaloo 500. võiduni. Uhke ja erakordne tähis! Tosin aastat (1993 – 2004) samas tiimis sõitnud Kirsipuu arvel on neist võitudest pea veerand! Hämmastav. Sellest me räägimegi. Kuidas ta aitas tiimil elus püsida ja millist koormat see õigupoolest tähendas. Luubi alla on võetud sihitult 12 aastat ühes konkreetses meeskonnas, mis tema ajal kandis peasponsori nimesid Chazal, Casino ja Ag2r Prevoyance. Loomulikult ei pääse me üle ega ümber meeskonna omanikust, mänedžerist Vincent Lavenue'st. Kui ta 1992. aastal tiimiga alustas, oli tal vanust 35. Tänaseks päevaks on 31 aastat juurde tiksunud. Kaua ta veel jaksab? Selline järjepidevus on rattamaailmas väga haruldane, kus üks mees veab kõrgel tasemel meeskonda kolm kümnendit jutti. Meenutame eriti meeldejäävaid ja magusaid võite, uurime, kuidas Kirsipuu jäi üldse Lavenue'le silma ja kui roosiline nende läbisaamine oli, pajatame tiimikaaslastest, kellest mõned on olnud supertalendid. Mida tähendab võidusurve ja võidukohustus, eriti olukorras, kus mängus on suured palganumbrid, kuidas ootustega toime tulla, räägime valikutest, kas karjääri hiilgeaegadel muutuda müügimeheks või mitte. Saate keskele mahub ka Shimano rubriik, kus sedapuhku on teemaks elektrijalgrataste jõuline pealetung. Head kuulamist!

Riigikaitselise saate "Si vis pacem..." tänases osas tuleb juttu Ukraina sõjaga tekkinud migratsioonilainest. Eestisse on saabunud üle 100 000 migrandi, kellest suur osa pole sõja eest põgenevad naised lastega, vaid täies sõdurieas mehed, kelle kohta me ei tea midagi.Isegi mitte seda, kas nad on tõepoolest Ukraina kodanikud. Selline migratsioonilaine on ka tohutu koormus Vabariigi sotsiaalsüsteemile. See on koormus ausale tööjõuturule. See on potentsiaalseks ohuks Eesti riigikorrale.Saates kõneleb riigikogu liige Henn Põlluaas. Ta on olnud aastatel 2019-2021 riigikogu esimees ja varem ka Saue linnapea. Henn oli 2021. aastal EKRE presidendikandidaat, hariduselt pedagoog. Venemaa pani Henn Põlluaasa ühena kahekümnest Eesti kodanikust nn russofoobide musta nimekirja, mille kohta naljatatakse, et sinna nimekirja sattumine on pigem nagu orden.Saatejuht on Erik Boltowski.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Tallinna Lennujaama juht Riivo Tuvike. Varasemalt on Riivo töötanud Luminor Liisingu juhina, samuti Nordea Finance'is erinevatel ametikohtadel. Istusime Riivoga maha ja põrgatasime mõtteid, kuidas tema tippjuhiks kujunemise teekond on lahti rullunud ning mida ta oma kogemuste põhjal juhtimise juures kõige olulisemaks peab. “Oma hinges olen ma müügimees. Karjääri alustasin ma müügimehena ja ma arvan, et need iseloomujooned on mul tugevalt endiselt sees. Ja eks ma olen ka müünud kogu aeg midagi. Erinevate inimestega suheldes võib-olla ei tundugi, et ma neile midagi müün, aga tegelikult ma ikkagi müün mingeid ideid või mõtteid või vahest iseennast mingil põhjusel. Selline müügimehe mentaliteet on mul endiselt sees. Mul on oma mõtted, ideed, nägemus, mida ma siis üritan kujundada ja laiendada läbi selle, et ma kuulan inimesi, aga lõpuks ikkagi tekib mingisugune oma lähenemine, mida ma üritan müüa teistele. Eks ma sellist müügimehe tüüpi juht olen. Ja see võiks mind päris hästi kirjeldada.” – Riivo Tuvike Kuulake ikka ...

Kes Sa Selline Oled by Arvamusfestival

Max Verstappen ja Red Bull näitasid, et suvine paus on neile hästi mõjunud. Selline domineerimine meenutab juba Michael Schumacheri hiilgeaegu. Kas heitlus maailmameistri tiitlile on läbi, miks Ferrari endiselt lati alt läbi jookseb ja kas Mercedes saab tänavu etapivõidu? Neile küsimustele otsib saatejuht Margus Kiiver vastuseid koos Corner 1 podacasti vedavate F1 asjatundjate Art-Peeter Roosve ja Janar Saharenkoga.

Podcast'i „BITCH“ kolmandas osas kogunevad ühe laua taha Anu Saagim, Laura Valk ning üllatuskülalisena Elisa Kolk. Kolm säravat naist räägivad otseloomulikult avameelselt meestest ja suhetest ning lasevad teemadel end kanda ühest põnevast äärmusest teise.

Noored keeravad aastaks kodumaale selja, et minna uut riiki ja kultuuri kogema. Ideaalis elavad nad koos armastava perega, leiavad kohalikke sõpru ning elavad unistuste elu. Selline peaks olema täiuslik vahetusaasta. Mõnel noorel nii hästi ei lähe. Neil kujuneb parim aasta hoopiski võitluseks vaimse tervise muredega.Need kuus noort läksid aastaks võõrasse riiki elama ja võõrasse kooli õppima. Nad otsisid vaheldust oma igapäevaelule, tahtsid kogeda midagi uut ja lahedat. Nad kõik lootsid sattuda hoolivasse perre ja luua kestvaid sõprussuhteid kohalike noortega. Aga neil kõigil tekkisid vahetusaasta jooksul vaimse tervise probleemid.Üks on lähedalt näinud kahte koolitulistamist ja teine vaatas, kuidas politsei vahetusisa arreteeris. Üks näljutas end ja teine tundis end täiesti üleliigsena. Üks pidi taluma seksuaalseid nalju ja teine perekondlikke pingeid.Sandra kaks vahetusperet olid teineteise vastandid: esimene räpane ja hoolimatu, teine puhas ja armastav. Kuidas läks nii, et Sandra päeva pealt kodust ära viidi ja esimesele perele lähenemiskeeld määrati?Autor: Karmen LaurIllustratsioon: Joonas SildreToimetajad: Tõnis Tootsen, Mari MetsAudiolugu loeb: Teele PärnSalvestus, helikujundus, originaalmuusika: Janek Murd

Renar on noor hing, kes on võtnud oma elu missiooniks saada iseendaga niivõrd sõbraks, et armastus ja südamlikkus enda suunal saadaks teda igal sammul. “Ma otsustasin, et ma juhendun alati oma südame häält, ükskõik kui kreisi see ka poleks.” Selline elulaad on Renari juhatanud nii mõningase huvitavasse seiklusesse, näiteks Comedy Estoniaga stand-up lavadele, Tony Robbinsi seminarile Floridas ja ka kätt proovima LHV müügimehena. Viimane seiklus juhatas Renari aastaks ajaks Kesk-Ameerikasse, kust ta just tagasi saabus. Mida ta reisil õppis ja kuhu ta omadega tänaseks välja jõudnud saab kuulata sellest podcastist. Mõnusat kuulamist! Renar https://www.instagram.com/renartrummal/ Täitsa Pekkis Saade Insta: https://www.instagram.com/taitsapekki... Web: https://www.taitsapekkis.ee Festival: https://taitsapekkis.ee/seminar/ Patreon: https://www.patreon.com/taitsapekkis Support the show (https://www.patreon.com/taitsapekkis)

Renar on noor hing, kes on võtnud oma elu missiooniks saada iseendaga niivõrd sõbraks, et armastus ja südamlikkus enda suunal saadaks teda igal sammul. “Ma otsustasin, et ma juhendun alati oma südame häält, ükskõik kui kreisi see ka poleks.” Selline elulaad on Renari juhatanud nii mõningase huvitavasse seiklusesse, näiteks Comedy Estoniaga stand-up lavadele, Tony Robbinsi seminarile Floridas ja ka kätt proovima LHV müügimehena. Viimane seiklus juhatas Renari aastaks ajaks Kesk-Ameerikasse, kust ta just tagasi saabus. Mida ta reisil õppis ja kuhu ta omadega tänaseks välja jõudnud saab kuulata sellest podcastist. Mõnusat kuulamist!Renarhttps://www.instagram.com/renartrummal/Täitsa Pekkis SaadeInsta: https://www.instagram.com/taitsapekki...Web: https://www.taitsapekkis.eeFestival: https://taitsapekkis.ee/seminar/Patreon: https://www.patreon.com/taitsapekkisSupport the show (https://www.patreon.com/taitsapekkis)

Podcasti „Jalgrattapalavik“ veebruari jutud avab mees, kellel on väga kirju jalgrattaspordi taust. Ta on ise sõitnud, pea 40 korda tulnud Eesti meistriks ja osalenud trekisõidu tiitlivõistlustel, olnud Eesti jalgratturite liidu turundusjuht ning võõrustanud UCI presidenti, spondeerinud Kalev Chocolate Teami, pidanud rattapoodi ja mida kõike veel. Muljeid pajatab Hanno Kross. Igatepidi tõeline rattur. Katki kukkunud ka rangluu, 1996. aasta trekisõidu Eesti meistrivõistlustel. Siiani on vaidlused üleval, kui ei oleks kukkunud, siis... Elu kibedaim kaotus pärineb Elva rattarallilt. Kahekesi eest ära Jaan Kirsipuuga, finiš lähenes ja siis see juhtus... Jass kindlasti ei mäleta, aga Kross oli löödud mees. Selline võimalus läks vett vedama. Magusaim võit tuleb meelde trekilt, kus Kross suutis sprindis alistada maanteekoondislase Lauri Resiku. Eredatele momentidele, mis seotud ka näiteks Aavo Pikkuusi poolt korraldatud Tallinn-Tartu võidusõiduga jagub saates tähelepanu rohkesti. Viimased 13 aastat on Kross tihedamalt seotud golfi arendamisega Eestis, aga jalgrattasadulas näeb teda endiselt üsna tihti. Isegi niipalju, et mullu sügisel oli julgust ette võtta pikem seiklus kuulsatel tõusudel Alpides. Noorem põlvkond on kodus samuti avastanud jalgrattaspordi ning õige pea võib pereisal terendada deja vu tunne. Kui nii, siis nii. Vestlust veab Ivar Jurtšenko.

Aasta lõpp on toonud murettekitavaid sõnumeid ühistranspordile. Nii tuleb kärpida transpordiameti nõudel doteeritavaid liinikilomeetreid kaks protsenti. Kaovad ka linnadevahelised „tasuta“ liinid. Kommertsvedudega tegeleva Luxekspressi Eesti ärijuht Ingmar Roos leiab, et see on samm õiges suunas. On ju ka riigikontrolli audit paljastanud tohutu ebaefektiivsuse, kus mõnikord maksab „tasuta“ sõitja pilet riigile sadakond eurot. Mis peamine – riik ei tea selle juures jätkuvalt, kes ja kuhu sõita tahab. „Esimene asi, mida riik peaks tegema,“ märkis Roos. „oleks hoida pilku efektiivsusnäitajatel. Ükskõik, kas siis vedu on reisija jaoks tasuline või tasuta. Minu jaoks on kõige objektiivsem efektiivsusnäitaja ühe inimese vedamise kulu.“ Üldiselt pikka pidu ta tasuta ühistranspordile – kui riik ikkagi lähtub mingistki majandusloogikast – ei ennusta. „Esimene sunnitud valik on avaliku liiniveo tasuta veo lõpetamine aasta-kahe jooksul,“ selgitas ta. „Bussiveoteenuse kaks põhikomponenti on näidanud viimasel ajal nii kiiret hinnakasvu. Kütuse hind ning sellest veelgi olulisem – bussijuhtide palgakalu. Riik ei suuda seda süsteemi ülal pidada.“ Saates aga veel Miks peaks ka Elron nädalavahetuseti hinda tõstma? Millal tulevad bussidele-rongidele ühised piletid? Miks uute rongide tulek võib efektiivsust hoopis oluliselt langetada? Kuula Krister Parise „Erisaadet“ siit!

Tänase saate külaline Anton Keks vestab oma purjereisist Tenerifelt Assooridele. Anton hakkas purjetamisega tegelema vahetult enne seda, kui koroonaviirus terve maailma üle võttis. Kirgliku reisijana näeb ta seda harrastust väga positiivselt – kui maailmas ei olnud võimalik ringi rännata, sai tema vähemalt purjetada ja uusi paiku avastada. Purjereisi Tenerifelt Assooridele nimetab Anton mugavustoonist väljumiseks, mida tal tol hetkel vaja oli. Saates räägime meeskonna ülesannetest ja nende jagamise süsteemist, miks oli Antonil kui pikal meesterahvas magamine raskendatud, mis põhjusel on laeval rangelt keelatud alkoholi tarbimine, kuidas mõjutas reisi tolle hetke ilm, mis hädad meeskonda peale merehaiguse tabasid ja palju muudki. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Kinodesse jõuab dokumentaalfilm "Päris Rannap", mis portreteerib heliloojat ja pianisti Rein Rannapit. Kui lihtne või hoopis keeruline oli legendaarset muusikut lahti muukida, selgitavad režissöörid Kaidi Klein ja Aleksander Ots.

Sakala ajakirjanikud Hans Väre ja Triin Loide räägivad seekordses taskuhäälingus hinnatõusust ja hooldekodudest.

Sakala ajakirjanikud Hans Väre ja Triin Loide räägivad seekordses taskuhäälingus hinnatõusust ja hooldekodudest.

"Infosõda on tänapäevase sõjapidamise üks vorme. Vaenulik ja vale informatsioon on osa mõjutustegevusest, millega seatakse rünnaku alla inimeste teadvus, hõlmatakse nende tähelepanu ja muudetakse hoiakuid. Oskuslik infosõda võib viia otseselt riiki ja inimeste julgeolekut ohustava tegevuseni, mis ongi selle eesmärk. Selline mõjutustegevus on viimastel aastakümnetel pidevalt laienenud nii Eesti, Euroopa kui ka USA suunal. Peamiselt lähtuvad infosõja elementidega rünnakud Venemaalt, aga ka Hiina Rahvavabariigist. Viimase nn. pehme jõud ja Kremli-meelsete tegevus murendavad lääne väärtusruumi, tekitavad umbusaldust demokraatlike riikide valitsuste vastu, pööravad tülli liitlasi. Infosõda võib pealtnäha olla süütu ja sõbralik meemide pildumine või olematu infoagentuuri valeuudise potsatus su Facebooki lehel. Sellest ei või end eksitada lasta, sest infosõjal on alati kaugele ulatuv eesmärk: kontrollida ja juhtida inimeste „südant ja meelt“ soovitud suunas. Infosõja laskemoonaks on narratiivid, müüdid, sümbolid ja rituaalid. Haaravad lood, kus faktid on segatud valega, et hajutada su tähelepanu ja tekitada umbusku riigi institutsioonide suhtes. Infosõdu peetakse ühegi lasuta, kuid paljude ohvrite hinnaga. Arutelujuht: Marica Lillemets (Eesti NATO Ühingu meedianõunik) Arutelus osalejad: Peeter Tali (NATO StratCOM COE asedirektor ja Eesti NATO Ühingu liige), Hannes Krause (Riigikantselei strateegilise kommunikatsiooni juht), Andrus Padar (küberkaitseliitlane), Vladimir Sazonov (Tartu Ülikooli kaasprofessor ja Kaitseväe Akadeemia vanemteadur) Arutelu korraldaja: "Eesti NATO Ühing koostöös Konrad Adenaueri Fondiga.

Tänast elu Eestis analüüsides jääb vägisi mulje, et tasakaal riigi fookuse osas on paigast ära. Panustame riigina jätkuvalt infrastruktuuri ehk lihtsustatult betooni, aga ehk on aeg küps, et investeerida inimestesse. Teisisõnu panustada pikemaajalise mõjuga valdkondadesse nagu eluhõlmav õpe ja oma kodanike kompetentsuse tõstmine. Me ei räägi formaalharidusest, seal juba käib tänu vabaühendustele terve rida haridusuuendusi. Reaalne täiskasvanud inimese õppimise fookus on liikunud tööalasele õppele, töökohal õppimisele ning terviklikule eneseharimisele. Inimene ei pea ülikoolist väljudes olema „valmis“. Vastupidi – töö on õppimiseks ja arenemiseks. Näiteks 59%-le Y-põlvkonnast on näiteks juba praegu tööle minemisel oluline, kui palju antakse neile võimalust täiendkoolituseks ja õppimiseks. Selline õppimine, mis on pidev, inimese elukaart hõlmav ning tema isiklikke eesmärke toetav on ühe rahuloleva, ennast teostava ja ühiskonnale väärtusliku inimese kasvulava. Kas elukestev õpe võiks olla digitaalse ühiskonna järel järgmine Eesti edulugu? Arutelujuht: Margo Loor Arutelus osalejad: Merle Liisu Lindma (Microsoft personalipartner (Senior HR Business Partner Experiences + Devices), Jari Kukkonen (EBS Executive Education juhataja, Executive MBA juhtivõppejõud), Raul Ennus (Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liidu juhatuse liige, Juunika Koolituse juhtivpartner) Arutelu korraldaja: Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liit

Lühisaatesarja “Vala välja veinikool: viinamarjad” teises osas uurime lähemalt Prantsusmaa põneva veinipiirkonna Loire'i oru põhiviinamarja Sauvignon Blanc'i. Maailmaränduriks kujunenud viinamarjast, selle marja ajaloost ja parimatest näidetest räägib stuudios tunnustatud sommeljee Marko Mägi. Loomulikult ei puudu stuudiost ka neli eriilmelist veininäidet, kuid neist kuulete rohkem juba saates! Marja ajalooline kodu asub Prantsusmaal Loire'i orus, kuigi enamus inimesi võiksid selleks kodumaaks pakkuda hoopis mõne Uue-Maailma veinipiirkonna. Esimene teadaolev Sauvignon Blanc'i mainimine kirjanduses pärineb juba aastast 1534. Sauvignon Blanc'ist – mitte küll selle nime all – kirjutas näiteks François Rabelais oma romaanis “Gargantua”. Sauvignon Blanc või teise nimega Sauvage Blanc tähendab otsetõlkes “metsikut valget”. Selline nimi viitab eelkõige marja väljanägemisele ja asjaolule, et tegemist on metsikult arenenud marjaga. Mis puutub aga marja aroomidesse, siis Sauvignon Blanci tunneb enamasti üsna lihtsalt pokaalis ära tugeva, võimendatud musta sõstra lõhna järgi. Muus osas on veinidel tavaliselt tugevad rohelised aroomid, sinna sekka kuuluvad näiteks karusmari, roheline pipar, spargel ja nii edasi. Maitses on veinid aga kerged ja Sauvignon Blanc juuaksegi enamasti ära noore veinina, kuna keldris hoidmine ei anna palju sellele veinile juurde. Muuseas, Sauvignon Blanc on ka Riesling'i kõrval esimesi marju, millest toodetud veini hakati keeratava korgiga pudelitesse villima! Prantsusmaa puhul tasub meeles pidada, et viinamarjade nimesid enamasti pudelile ei märgita. 100% Sauvignon Blanciga on tegemist kindlasti juhul, kui sildilt paistab Pouilly-Fumé apellatsioonide nimi, Sancerre'i apellatsioonis võib roosa ja punase veini puhul kasutada ka Pinot Noir marja (sellest maailma ühest imelisemast ja mitmekihilisemast marjast tuleb juttu ühes järgmises saates)! Sauvignon Blanc on väga gastronoomne vein, mis avanebki paremini just millegi kõrvale rüübates. Milliste toitudega sellest marjast veinid sobivad, mida silmas pidada söökide valimisel? Esiteks seda, et enamasti on Sauvignon Blanc'i puhul tegemist ikkagi pigem kerge veiniga, nii et kerge peaks olema ka toit ja selle valmistuseks valitud tooraine. Teiseks tasub meeles pidada, et kui mõru maitse ei meeldi, siis võiks Sauvignon Blanc'i juues vältida toidus kõike, mis on mõru. Vastasel juhul võimendub just mõru iga suutäie järelmaitses. Sama kehtib näiteks koriandri puhul: kui koriander meeldima juhtub, on see mõistagi hea uudis - Sauvignon Blanc võimendab koriandrit. Suurepärane kombinatsioon tekib aga, kui Sauvignon Blanc'iga panna paari erinevad pika järelmaitsega kitsejuustud. Proovige järele! Rohkem ja põhjalikemaid toidusoovitusi jagab sommeljee juba saates. Saates valasime välja ja lasime “hammaste tagant” läbi neli suurepärast Sauvignon Blanc marjast veini: 1. Saint Clair Origin, Marlborough, Uus-Meremaa, Sauvignon Blanc, 2019 (https://nautimus.ee/toode/saint-clair-sauvignon-blanc/) 2. Chateau St. Marie Vieilles Vignes, Entre-Deux-Mers, Prantsusmaa, 2019, Bestwine (https://www.bestwine.ee/et/a/chateau-sainte-marie-vieilles-vignes-8) 3. Henri Bourgeois, Sancerre, Prantsusmaa, 2019, Balmerk (https://dunker.ee/toode/henri-bourgeois-sancerre-75cl/) 4. Sattlerhof, Gamlitz Sauvignon Blanc, Südsteiermark, Austria, 2019, Vinorama (https://vinorama.ee/toode/sattlerhof-gamlitz-sauvignon-blanc-dac-2019-12-5/) Stuudios rääkis viinamarja ajaloost ja olemusest sommeljee Marko Mägi, kuulasid veiniõppurid Keiu ja Martin. Erilised tänud lähevad saate toetajale Eesti Sommeljeede Assotsiatsioonile, kes saatis stuudiosse nii oma sommeljee kui maitsmisele tulnud veinid. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis.

Ta on mänginud vallatuid karukesi, põrsakesi ja ninatarka Jänkut, vaeslapsi ja printsesse. Kõige armsamad rollid olid Punamütsike, Tipp ja Telepoiss. Külas on küpses eas kuulajate lapsepõlve-lemmik Nukuteatrist ja ekraanilt Ingrid Kivirähk.

Tegemist on kümnest tunni ajasest podcastist koosnev webinari sari “Rahast lage”, kus podcasti “Ausad mehed” juht Chris Kala istub maha ning arutleb külalistega sellest, kuidas ennast paremini tundma õppida, kuidas leida enda tugevused, kuidas panna raha ennast teenima, kuidas saavutada rahaline sõltumatus ja millist mõtteviisi tuleb omada, et muutuseid käivitada ja neid ka hoida ning säilitada. Käesolev episood on webinari sarja "Rahast lage" üheksas osa, mille külaliseks on Viktor Jasska. Üheksanda webinari külaliseks on Viktor Jasska, kes täna tegutseb koolitaja, suhete looja ja mentorina. Tema peamiseks tegevusalaks on võrkturundus, otsemüük, kus ta on viimased 10 aastat tegutsenud ja sealt ka kasvanud välja kirg ning peamine sissetulekuallikas. Samuti on tal 4 last, kellele ta on eeskujuks. Käesoleval webinaril räägime Viktoriga rahast, mõtteviisist, üle võimete elamisest ja selle teadlikult vaatlemisest, võrkturundusest, sihist, unistamisest. Head mõtted Viktorilt: “Ma käisin noorena koos isaga Klooga rannas pudeleid korjamas. Raha tegelt oli aga see oli minu isapoolne õpetus, kuidas endale asju ise võimaldada.” “Pudelid on raha, mis vedeleb maas.” “Mina olen väga avatud inimene. Imelik on minu jaoks see, kui ma käin klapid peas ja ei kuula inimesi ära. Ma kuulan alati inimesed ära.” “Kümne kuuga oli minu otsemüügi sissetulek 2x suurem kui eelnevad sissetulekud erinevatest projektidest.” “Ma olen hästi järjepidev, alla andmine ei ole mul kombeks.” “Peamine probleem edu Mitte saavutamisel on järjepidevuse puudumine. Kui on olemas järjepidevus, siis on pea võimatu mitte jõuda soovitud tulemusteni.” “Tiimi mõte on üksteist üles tõsta ja teineteisele rasketel hetkedel toeks olla.” “Ma ei usu sellesse, et loe oma unistusi, istu zen-is ja kõik muutub. Ei, kui sa tahad läbi lüüa, tuleb siiski tegutseda. Kõik see muu on toetav, kuid ilma tegutsemiseta ei ole võimalik kuskile jõuda.” “Hullumeelsuse esimene definitsioon on see, et tehes ühte ja sama asja, lootes saada teistsugust tulemust, siis see ongi hullumeelsus.” “Kui me mitu aastat tegeleme ja kontol on ikkagi null eurot, siis on ikka midagi väga mäda.” “Ilma rahat ei saa. Raha ei ole jumal, see ei saa olla ainus prioriteet ja eesmärk. Selline raha järgi jooksmine viib hukatuseni.” “Me kõik peaksime olema mudarikkad.” Ausad Mehed: www.chriskala.com www.ausadmehed.ee Facebook: www.facebook.com/podcastausadmehed/ www.facebook.com/chriskkala

"Kolme Mere Algatus selle praeguses vormis peaks olema mõeldud Põhi-Lõuna suunaliste infrastruktuuriprojektide elluviimiseks nii osalejariikide kui ka USA rahadega. Tegelikult ongi ameeriklased need, kelle tugev toetus ja ka mõningane ärgitamine kogu asja liikvele pani. Vormiliselt oli küll algataja Poola president Andrzej Duda 2016. aastal. Ja ladina keeles võiks seda algatust kutsuda "Trimariumiks". Selline ladinakeelne variant oleks antud kontekstis paslik, kuna Põhi-Lõuna suunalist riikide kogumit on poolakad püüdnud kokku saada ka sõdadevahelises perioodil, siis nimetati algatust Intermarium, elik "Meredevaheline"," tutvustab Harri Tiido tänast taustajuttu.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Vallo Arumäe, kes on ettevõtja, investor ja finantsvabaduse eestkõneleja. Tema missiooniks on inspireerida ettevõtlikke inimesi saavutama rohkem vabadust ja harmooniat oma elus. Olles viimase paarikümne aasta jooksul juhtinud mitmeid erinevaid organisatsioone, on Vallo tänaseks loonud finantsharidusettevõtte Starfish Academy, mis oma olemuselt on rahaliselt vabade ettevõtjate ja investorite kogukond, kes on pühendunud teadlikule arengule ja kasvamisele, et elada tähendusrikkamat elu. Vallo on äge tegija. Temaga vestlus inspireeris mõtlema suuremalt ja süstis usku, et tegelikult on siin elus kõik võimalik. “Ma arvan, et üks selline suur milestone minu elus puudutab mentorit Robert Kiyosakit, kes mind üldse kunagi enesearengu teele suunas. Aasta oli siis 2009 ja me mõtlesime koos ühe teise Eesti partneriga, et jube vahva oleks viia Robert Kiyosaki teadmised ka Venemaale. Me teadsime seda, et Kiyosaki raamatut 'Rikas isa, vaene isa' oli Venemaal lugenud ca 4,5 miljonit inimest, aga ta ei olnud mitte kunagi seal käinud. Nii me siis visualiseerisime oma peas selle pildi, kus nägime ennast Venemaal mingis suures kontsertsaalis, kuhu oli kokku tulnud tuhandeid inimesi ja Kiyosaki esines laval. See tundus tollel hetkel ikka täiesti absurdne idee, et see võiks kunagi üldse teoks saada. Kuid huvitav on see, et kui me inimestena midagi otsustame ja väga tahame, siis me hakkame ka nägema neid võimalusi ja ressursse selle elluviimiseks. Läkski mööda mingi aastake, kui me kohtusime ühel Peterburi koolitusel ettevõtjatega, kes kutsusid meid Moskvasse oma inimestele finantskirjaoskust ja rahatarkust koolitama. Samaaegselt oli meil ka koosolek Robert Kiyosaki tiimiga, kus me mainisime seda, et huvi Venemaal nende teemade vastu on olemas. Seepeale küsis Robert, et kuidas ma saan teid aidata, et teil veelgi paremini Venemaal läheks. Ja siis ütlesimegi, et võiks teha koos ühe suure ürituse. Paar nädalat hiljem tuli Robert ja ütles, et pange endale kalendritesse kirja – juuni 2012 läheme Venemaale. Kui see mõte tekkis algselt 2009, siis kolme aastaga sai see piisavalt küpseks, et teostuda. Ja nii see teoks sai juunis 2012, kui Moskva Crocus City Hall’i kogunes üle 5000 inimese Robert Kiyosakit kuulama. Mida see minu jaoks näitas, oligi see, et tegelikult mingeid piire võimaliku ja võimatu vahel ei ole. Piirid seame paljuski ikkagi ise. Piirid on eelkõige meie kujutlusvõimel. Kui sa suudad midagi ägedat välja mõelda, pühendud sellele täiega, siis tegelikult on kõik võimalik. See oli hea motivatsioonilaks, mis veelkord kinnitas – mõtle suuremalt! Minu mentor on õpetanud mind endalt ikka ja jälle küsima, kui suurelt ma mängin? Kas see mäng, mida ma täna mängin, ongi minu lagi või see võiks toimuda oluliselt suuremates mastaapides? Kui palju sa endasse üldse usud? Ja milleks sa arvad, et sa oled võimeline? Selline suurelt mängimise mõte on mind kogu aeg kannustanud. Olen ikka otsinud kogu aeg võimalusi, kuidas suuremasse liigasse jõuda.” – Vallo Arumäe Kuulake ikka ... *** Seekordse podcasti episoodi koostööpartner ja toetaja on LIVE2LEAD juhtimiskonverents. LIVE2LEAD konverents on tippsündmus liidritele ja ettevõtlikele inimestele — see on konverents, mis toimub üle maailma enam kui 400 linnas ning toetab liidri- ja enesejuhtimise oskusi ning ettevõtlikkust, laiendab silmaringi, inspireerib ja harib ning annab positiivse energiasüsti. Konverentsil astuvad üles viis maailmatasemel esinejat eesotsas konverentsi patrooni John Maxwelliga. 29. jaanuaril toimub LIVE2LEAD konverents juba kuuendat korda ka Eestis, Mustamäe Apollo kinos. Ja kõigest lähemalt saad lugeda ürituse kodulehelt live2lead.ee. ***

Saate külalised Jaan Kalda ja Rober Kitt. Saatejuht Hardo Pajula. Saade Tšernobõli tuumakatastroofist. "1938. aastal ilmusid Nõukogude Liidus kolm romaani, milles kujutati, kuidas Moskvat külastab üleloomulik olevus," kõneleb oma väga põnevas loengus "Meistrist ja Margaritast" vene poeet ja kirjanduskriitik Dmitri Bõkov [1]. Esimeseks nendest oli muidugi Bulgakovi "Meister ja Margarita" ise. Ülejäänud kaks olid Leonid Leonovi "Püramiid" ja Lazar Lagini "Vanake Hottabõtš". Bõkovi sõnul püüavad kõik kolm eelnimetatud teost mõtestada stalinliku terrori irratsionaalset alget. "Stalinlikke repressioone ei ole võimalik loogiliselt põhjendada," räägib Bõkov. Tema sõnul oli 1937. aasta terroripuhang elektrilöök, mis hävitas juba eos igasuguse vastupanu režiimile, veelgi olulisem on aga see, et "repressioonid sundisid hüsteerikasse aetud inimesi sammu pidama industrialiseerimiskampaania hullumeelse tempoga". Maa elas sõja ootuses ning see keeras üleüldisele neuroosile veel paar vinti peale. "Stalinlik terror viib elanikkonna erilisse ioniseeritud seisundisse," selgitab Bõkov. Hüsteeriasse aetud inimesed nõuavad mahalaskmisi, peavad katkematult koosolekuid, valivad esindajaid, koostavad pöördumisi, ja mis põhiline: töötavad palavikuliselt režiimi hüvanguks. "See on väga plastne ühiskond, sellest võib voolida peaaegu ükskõik mida," räägib Bõkov. Asi on aga selles, et ükski ühiskond ei püsi selles seisundis väga kaua, ühel hetkel saab jõud otsa, emotsioonid kuhtuvad. "Selline irratsionaalne olukord vajab põhjendust ning seetõttu külastavadki Moskvat 1938. aastal kolm üleloomulikku olevust," jätkab Bõkov. Jaani ja Robertiga salvestatud jutuajamise lähtepunktiks ei olnud aga mitte "Vanake Hottabõtš", vaid 2015. aasta Nobeli kirjandusauhinna laureaadi Svetlana Aleksijevitši raamat "Tšernobõli palve" [2]. 1997. aastal ilmunud teosel on muret tekitav alapealkiri: "Tuleviku kroonika". "Nüüd ei suuda me enam Tšehhovi kangelaste kombel uskuda, et saja aasta pärast on inimene kaunis ja et elu on siis ilus," ütleb autor selgituseks. Vestluse viimase veerandi alguses meenus mulle eelpool mainitud Bõkovi loeng. Jaan oli nimelt saate alguses (3. minut) öelnud, et tema Kurtšatovi instituudis kirjutatud doktoritöö oli plasmafüüsikast. Plasma on sõnaraamatu andmetel ioniseerunud gaas ja nii see sild siis tekkiski. Vestluse 89. minutil küsisin ma oma jutukaaslastelt, kas nemad nägid ka meie koroonakevades elanikkonna ioniseerimise elemente. "Keemilised reaktsioonid jagunevad kolmeks," alustas Jaan kaugelt pihta, "monomolekulaarsed, bimolekulaarsed ja trimolekulaarsed." Valdavalt olevat kõik keemilised reaktsioonid oma olemuselt bimolekulaarsed. Miks nii? "Vastus on lihtne," selgitas Jaan (92. minut), "kõik õhus liikuvad molekulid on väikesed ja nende vahel on suur vahemaa, mistõttu neil on raske üksteisele pihta saada." Tõenäosus, et ühes kohas saavad korraga kokku kolm molekuli on veel väiksem. Praktikas esinevad trimolekulaarsed reaktsioonid kujutavat endast seetõttu mitmesuguseid rekombineerumisi. "Tuleleegis tekivad näiteks vabad radikaalid," selgitas Jaan, "huumlahenduslambis, kus on ka ioniseeritud gaas, tekib kiirgus sellest, et kaks iooni saavad kokku ja selle käigus eraldub energia. Siin on probleem selles, et kaks iooni saavad kokku, aga nad ei saa oma energiat kuhugi visata... Seetõttu on neil sinna lisaks vaja kolmandat neutraalset aatomit, kellele kokkusaamisel eralduv energia ära anda." Edasi arutles Jaan selle üle, kuidas näeks analoogiline protsesse välja inimühiskonnas (95. minut). "Kui kaks ärevil ja ergastatud inimest saavad kokku, siis viskavad nad oma energia kolmandale, nii et see lahkub sealt samasuguses seisundis." "See ei pruugi olla iseenesest tingimata negatiivne," võttis siin sõnajärje üle Robert, "laulva revolutsiooni ajal oli olukord enam-vähem samasugune." Paralleel laulva revolutsiooniga viis mu mõtted omakorda Charles Eisensteini [3] suurepärasele artiklile "Kroonimine" [4]. Eisensteini sõnul rajaneb meie ülemaailmne varisemisohus tsivilisatsioon teaduslikust revolutsioonist alguse saanud kontrolli-ideoloogial, mille vundamendiks on eraldatuse müüt [5]. "Hirm koos sõltuvuse, depressiooni ja hulga füüsiliste hädadega õitseb eraldatuse ja trauma maastikul," kirjutab ta, "hirm üksiolemise eest on ürgne ning kaasaegne ühiskond on meie üksindust üha enam suurendanud. Kuid käes on taasühinemise aeg." Koroonakriis kui inimsoo laulev revolutsioon? See on üks võimalus, kuidas õuest toimuvast aru saada. Igasugusest revolutsioonist – olgu see kasvõi laulev – terve nahaga läbitulekuks on vaja imet, ent vähemalt ühest oleme meie siin juba osa saanud. H. ------------------------- [1] https://www.youtube.com/watch?v=IMK6E0VMprI&t=470s [2] https://www.apollo.ee/tsernoboli-palve.html [3] https://www.youtube.com/watch?v=5VCBxtrS0_Y&list=PLhpEK-_b7mfHBFSgRIwNOgPtZNzjHZmFx&index=2 [4] https://charleseisenstein.org/essays/the-coronation/ [5] https://epl.delfi.ee/arvamus/hardo-pajula-ukski-ismi-opik-meid-praegusest-puntrast-ei-paasta?id=90393403

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on koolitaja-konsultant Signe Kiisk. Hariduselt on Signe psühholoog ning koolitaja-konsultandina on ta tänaseks inimeste arengut toetanud juba kuusteist aastat. Pereärina toimetab ta ka toitlustusettevõttega. Viimase väljakutsena võttis ta vastu minna gümnaasiumi 10-ndale klassile õpetama ettevõtlust. Signega on alati põnev mõtteid vahetada, kuid seekord kerkis pinnale selline märksõna nagu 'ehedus'. Põrgatame mõtteid selle üle, mida tähendab üldse olla siiras, ehe, loomulik, autentne. “Tahame me või ei taha, siis vot see pea, va sindrinahk, ja need mõtted, mida me siis seal mõlgutame, on meiega ju kogu aeg kaasas. Teda me kunagi maha jätta ei saa. Tema võib samal ajal olla nii kurjajuur kui ka vastupidi – see päikesekiir. Küsimus on selles, milliseid mõtteid me mõlgutame. See tuleneb suuresti juba sealt varajasest lapsepõlvest, kui meie vanemad, kasvatajad, õpetajad ja teised olulised inimesed andsin meie maailmavaatele oma pitseri. Oluline ongi, milliseid sõnumeid nad meile on andnud, kuidas seda maailma vaadata tuleb. Ja nii me hakkamegi seda maailma nägema ja tõlgendama vastavalt, millised need mõttemustrid ja mõttefiltrid meie peades välja kujunenud on. Teatud tasandil oleme juba ette kodeeritud, kas me oskame mõelda mõtteid, mis viivad meid edasi ja seega tekitavadki meis rohkem positiivseid emotsioone või meie peades on pigem mustrid, mis takistavad tunda rahulolu, takistavad meid edasi liikumast, takistavad ka edukalt juhtimast nii iseennast kui ka teisi. Nüüd, küsimus on, kuidas selles mõtete virr-varris ennast mitte ära kaotada. Üks kõige lihtsam viis iseendaga parema kontakti saavutamiseks on leida mõned toimivad refleksiivsed küsimused, mille kaudu iseennast ikka ja jälle kõrvalt vaadata – no näiteks, miks ma praegu selle asja peale niimoodi reageerisin? Mida ma ütlesin iseendale oma peas, et see olukord mind sedavõrd ärritas? On see siis mõne töötaja või juhtumi või mis iganes eluseigaga seoses. Samm sellest edasi – küsi iseendalt, kuidas ma järgmine kord sarnases situatsioonis võiksin mõelda ja käituda teistmoodi, et see lõpptulemus tuleks ootuspärasem? Selline enese-refleksioon on väga hea meetod ennast kõrvalt vaadata, avada ja paremini tundma õppida.” – Signe Kiisk Kuulake ikka ...

Toon teile kuulamiseks salvestuse privaatselt Ausad mehed podcasti ürituselt, mis toimus saatest paljudele tuntud Mentori Indreku kodus Neemel. Osalejaid oli vaid 10. Filosofeerival vestlusõhtul puuduvad esinejad, sest tegemist ei ole koolituse või loenguga, vaid arutleva õhtuga, kus Chris ja mentor Indrek vahepeal vestluse käigus ka edasisuunavaid küsimusi esitavad. Igal vestlusõhtul on küll valitud algne teema, kuid oleme spontaansed ja laseme vestlusel areneda sinna, kuhu see ise areneda soovib. Mentor Indrek soovib, et inimesed, kes kohale tulevad, saaksid kogeda vabadust selle sügavamas tähenduses - vabadus mõelda, öelda, jagada ja teha seda, mida hing ihaldab. Ürituse eesmärgiks on võimaldada sulle keskkonda, kus saaksid tunda end vabana ja võimalikult vähese välise stimulatsiooni või mõjutusega. Selline vabas õhus, looduse keskel olemine annab võimaluse iseendaga saada paremat kontakti, saada endast läbi enda kõrvalt vaatlemise tulemusena eneseteadlikumaks ja muutuda rohkem teadlikuks maailmast ja olust. Lisaks aitab üritus parandada eneseväljendust. Tegemist on tasulise saatega, kui soovid kuulata tervet episoodi ja ka kõiki teisi tasulisi külalistega saateid, siis leiad need kõik suletud Facebooki grupist: www.facebook.com/groups/ausadvestlused/ Ligipääsu saamiseks tuleb sooritada väike tasu järgnevale kontole: IBAN: GB68REVO00997013422585 BIC: REVOGB21 SAAJA: Chris Kala SUMMA: 12€ / kuus SELGITUS: Oma facebooki nimi NB! Swedbank omanikel soovitan sooritada makse läbi arvuti ja valida eraldi välismakse, muidu võib tekkida probleeme kande sooritamisel. Lisaks, kui sa tunned, et saade, mida kuulad pakub sulle väärtust, siis too meieni üks sõber, kes võiks saates oleva informatsiooniga resoneeruda. See aitab meil enda ja külaliste sõnumit edasi viia. Facebook: www.facebook.com/podcastausadmehed/ www.facebook.com/chriskkala Instagram: www.instagram.com/chriskkala

Kergejõustikuteemalises taskuhäälingusaates "Staadionijutud" on kätte jõudnud juubeliosa, mis eristub kõigist eelnevatest täielikult, sest Manta Maja stuudios võtab istet legendaarne kohtunik ja staadioniteadustaja Peeter Randaru. 67-aastase Randaru võib liigitada vaieldamatult meie läbi aegade tunnustatumate kohtunike hulka, kellel on märgatav osa selles, et Eesti kergejõustikuliit kuulub võistluste korraldamises Euroopa absoluutsesse tippu ja saab välismaalastelt alatihti kiita. Pealegi on Randaru kasvatanud suureks neli rahvuskategooria kohtunikust poega-tütart. "Tore on vaadata, kuidas pisikestest poistest-tüdrukutest saavad mitte ainult olümpiavõitjad ja tippatleedid, vaid ka väga head treenerid. Olen nüüd ka seda juba näinud. Selline protsess on kõrvalt vaadates maruhuvitav. Kohtunik ei tohi küll väga välja näidata, mida ta tunneb, aga teinekord on tulnud ette ka seda, et pühid silmanurgast pisara ära või hääl läheb ilusa hetke ajal teise tämbrisse," tunnistab Randaru. 55 aastat poleks võimalik kohtunikuametit pidada, kui see endale ei meeldiks, ütleb Randaru, kes jutustab saates mitmeid humoorikaid ja liigutavaid lugusid meie selle ala korüfeedest. Muuhulgas toob ta näite paljukordsest Gruusia kergejõustikumeistrist ja kümneid eestlasi tippu viinud Martin Kutmanist. "Tore mees oli Martin Kutman. See võis olla Tartus Tamme staadionil, kui ta tegi ühe tiiru ja siis teise tiiru ümber kettaheiteringi. Ma küsisin talt, et mis ta otsib? Kutman vastas: "Kõik räägivad, et vorm on kadunud. Ma mõtlesin, et otsin selle siis üles!"" Seekordses saates saame muuhulgas teada, millise Eesti tippkergejõustiklase tegemisi jälgib Randaru tänu tolle noorpõlve võistlemisega seotud liigutavale momendile erilise tähelepanuga, miks Magnus Kirt Randaru hinnangul tegelikult Dohas toimunud MM-il õlga vigastada võis, millised on kohtunikuameti töötasud ja kuidas Märt Israelile aastate eest kogemata ebareaalselt pikk kettakaar mõõdeti. Saate viimases osas esitame taas kergejõustikusõpradele küsimuse, mille vastuseid ootame aadressile ekjl@ekjl.ee. Saadet juhib Karl Rinaldo.

"1938. aastal ilmusid Nõukogude Liidus kolm romaani, milles kujutati, kuidas Moskvat külastab üleloomulik olevus," kõneleb oma väga põnevas loengus "Meistrist ja Margaritast" vene poeet ja kirjanduskriitik Dmitri Bõkov [1]. Esimeseks nendest oli muidugi Bulgakovi "Meister ja Margarita" ise. Ülejäänud kaks olid Leonid Leonovi "Püramiid" ja Lazar Lagini "Vanake Hottabõtš".Bõkovi sõnul püüavad kõik kolm eelnimetatud teost mõtestada stalinliku terrori irratsionaalset alget. "Stalinlikke repressioone ei ole võimalik loogiliselt põhjendada," räägib Bõkov. Tema sõnul oli 1937. aasta terroripuhang elektrilöök, mis hävitas juba eos igasuguse vastupanu režiimile, veelgi olulisem on aga see, et "repressioonid sundisid hüsteerikasse aetud inimesi sammu pidama industrialiseerimiskampaania hullumeelse tempoga". Maa elas sõja ootuses ning see keeras üleüldisele neuroosile veel paar vinti peale. "Stalinlik terror viib elanikkonna erilisse ioniseeritud seisundisse," selgitab Bõkov. Hüsteeriasse aetud inimesed nõuavad mahalaskmisi, peavad katkematult koosolekuid, valivad esindajaid, koostavad pöördumisi, ja mis põhiline: töötavad palavikuliselt režiimi hüvanguks. "See on väga plastne ühiskond, sellest võib voolida peaaegu ükskõik mida," räägib Bõkov. Asi on aga selles, et ükski ühiskond ei püsi selles seisundis väga kaua, ühel hetkel saab jõud otsa, emotsioonid kuhtuvad. "Selline irratsionaalne olukord vajab põhjendust ning seetõttu külastavadki Moskvat 1938. aastal kolm üleloomulikku olevust," jätkab Bõkov.Jaani ja Robertiga salvestatud jutuajamise lähtepunktiks ei olnud aga mitte "Vanake Hottabõtš", vaid 2015. aasta Nobeli kirjandusauhinna laureaadi Svetlana Aleksijevitši raamat "Tšernobõli palve" [2]. 1997. aastal ilmunud teosel on muret tekitav alapealkiri: "Tuleviku kroonika". "Nüüd ei suuda me enam Tšehhovi kangelaste kombel uskuda, et saja aasta pärast on inimene kaunis ja et elu on siis ilus," ütleb autor selgituseks.Vestluse viimase veerandi alguses meenus mulle eelpool mainitud Bõkovi loeng. Jaan oli nimelt saate alguses (3. minut) öelnud, et tema Kurtšatovi instituudis kirjutatud doktoritöö oli plasmafüüsikast. Plasma on sõnaraamatu andmetel ioniseerunud gaas ja nii see sild siis tekkiski. Vestluse 89. minutil küsisin ma oma jutukaaslastelt, kas nemad nägid ka meie koroonakevades elanikkonna ioniseerimise elemente. "Keemilised reaktsioonid jagunevad kolmeks," alustas Jaan kaugelt pihta, "monomolekulaarsed, bimolekulaarsed ja trimolekulaarsed." Valdavalt olevat kõik keemilised reaktsioonid oma olemuselt bimolekulaarsed. Miks nii? "Vastus on lihtne," selgitas Jaan (92. minut), "kõik õhus liikuvad molekulid on väikesed ja nende vahel on suur vahemaa, mistõttu neil on raske üksteisele pihta saada." Tõenäosus, et ühes kohas saavad korraga kokku kolm molekuli on veel väiksem. Praktikas esinevad trimolekulaarsed reaktsioonid kujutavat endast seetõttu mitmesuguseid rekombineerumisi. "Tuleleegis tekivad näiteks vabad radikaalid," selgitas Jaan, "huumlahenduslambis, kus on ka ioniseeritud gaas, tekib kiirgus sellest, et kaks iooni saavad kokku ja selle käigus eraldub energia. Siin on probleem selles, et kaks iooni saavad kokku, aga nad ei saa oma energiat kuhugi visata... Seetõttu on neil sinna lisaks vaja kolmandat neutraalset aatomit, kellele kokkusaamisel eralduv energia ära anda."Edasi arutles Jaan selle üle, kuidas näeks analoogiline protsesse välja inimühiskonnas (95. minut). "Kui kaks ärevil ja ergastatud inimest saavad kokku, siis viskavad nad oma energia kolmandale, nii et see lahkub sealt samasuguses seisundis.""See ei pruugi olla iseenesest tingimata negatiivne," võttis siin sõnajärje üle Robert, "laulva revolutsiooni ajal oli olukord enam-vähem samasugune." Paralleel laulva revolutsiooniga viis mu mõtted omakorda Charles Eisensteini [3] suurepärasele artiklile "Kroonimine" [4]. Eisensteini sõnul rajaneb meie ülemaailmne varisemisohus tsivilisatsioon teaduslikust revolutsioonist alguse saanud kontrolli-ideoloogial, mille vundamendiks on eraldatuse müüt [5]. "Hirm koos sõltuvuse, depressiooni ja hulga füüsiliste hädadega õitseb eraldatuse ja trauma maastikul," kirjutab ta, "hirm üksiolemise eest on ürgne ning kaasaegne ühiskond on meie üksindust üha enam suurendanud. Kuid käes on taasühinemise aeg."Koroonakriis kui inimsoo laulev revolutsioon? See on üks võimalus, kuidas õuest toimuvast aru saada. Igasugusest revolutsioonist – olgu see kasvõi laulev – terve nahaga läbitulekuks on vaja imet, ent vähemalt ühest oleme meie siin juba osa saanud.H.-------------------------[1] https://www.youtube.com/watch?v=IMK6E0VMprI&t=470s[2] https://www.apollo.ee/tsernoboli-palve.html[3] https://www.youtube.com/watch?v=5VCBxtrS0_Y&list=PLhpEK-_b7mfHBFSgRIwNOgPtZNzjHZmFx&index=2[4] https://charleseisenstein.org/essays/the-coronation/[5] https://epl.delfi.ee/arvamus/hardo-pajula-ukski-ismi-opik-meid-praegusest-puntrast-ei-paasta?id=90393403 See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Üsna vaikselt ja samas vääramatu jõuga on 1919. aasta Ameerika kuiva seaduse tulemusel vägisi maailma sündinud alkoholivaba õlu jõudnud nüüd suurte poiste mängumaale. Õlu on end pressinud end sisse nii spordimaailma kui gastronoomiasse ning leiab aina enam tee ka saunaõhtutele ja sünnipäevadele. Miks see nii on ja kuidas alkoholivabale õllele ikkagi läheneda, küsime koos Põhjala pruulikoja turundusjuhi Tõnis Vaheriga. Turujälgijad arvavad, et lähiajal kasvab kogu planeedil alkovaba õlle tarbimine nelikümmend protsenti. Selline kasv ei kuku taevast sülle ja sellel on kindel põhjus: esiteks on alkoholi tarbimine üldse vähenenud, teiseks eelistatakse alkoholi mõjule maitset, kolmandaks on rikastunud alkoholivabade õllede maitsepalett jne. Alkoholivaba õlu ei ole enam sugugi “pärisõlle” vaene sugulane. Sajand tagasi hakati alkoholivaba õlut tootma paratamatusest, sest isegi kuiva seaduse ajal sooviti juua õlut ehk linnastest, veest ja humalatest pärmiga kääritatud jooki. Täna veab alkoholivaba õlle rege aga uus generatsioon uue loogikaga: uus põlvkond joob seda jooki kui täiesti stigmavaba rüübet värskenduse, janukustutuse ja seltskondlikkuse eesmärgil. Alkoholivaba õlu ei ole enam vaid pelk “töövahend”, mida juua vaid seetõttu, et varsti on vaja istuda rooli, hommikul ootab koosolek, siiani on pohmell vms.. Teiseks on alkoholivaba õlu surunud end nii harrastus- kui profisporti, sest paljud uuringud on tõestanud, et alksivaba õlts on väga hea taastaja, kiire rehüdreerija ja janukustutaja. Erdingeri õllebränd on näiteks laskesuusatamise suurim sponsor ja ei tasu üllatuda, et sama brändi B12 vitamiinide ning foolhappega rikastatud õlu (kuigi õlu sisaldab neid ka rikastamata) on müügil spordiklubide külmikutes. Õlles on palju antioksüdante, mis aitavad põletike vastu, mis on pikamaa aladel eriti tihedad ja tavalised. Alkoholivaba õlle uue tulemise eest kannavad hoolt ka kohalikud Eesti väiketootjad. Eelmisel aastal tuli Lehe Pruulikoda turule oma nullõllega, nüüd äsja aga päris suure käraga ka Põhjala. Joogisaate “Vala välja!” stuudios mekkisid nullõlut saatejuhtidena Liisa ja Martin. Kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka Facebookis ja Instagramis.

Paljudes pered üle maailma elavad elu, kus üks täiskasvanutest teenib leiba kusagil kaugemal ning ei jõua nädalate ja mõnikord ka kuude kaupa koju. Selline perekond töötab nagu akordion: kokku-lahku-kokku -lahku-kokku ….. Ka Eestis on selliseid peresid palju.

Paljudes pered üle maailma elavad elu, kus üks täiskasvanutest teenib leiba kusagil kaugemal ning ei jõua nädalate ja mõnikord ka kuude kaupa koju. Selline perekond töötab nagu akordion: kokku-lahku-kokku -lahku-kokku ….. Ka Eestis on selliseid peresid palju.

Delfi ja Eesti Päevalehe poliitikaajakirjanik Raimo Poom, Ärilehe peatoimetaja Ann-Marii Nergi ning Delfi tegevtoimetaja Tarmo Paju arutlesid erisaates väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu ametist tagasikutsumise üle.

Käitumisprobleemidega lapse abistamise puhul on kõige olulisem suhtuda abi saajasse austuse ja heatahtlikkusega. Selline suhtumine kaitseb abistatavat kahju saamise eest, sest sel juhul me mõtleme, enne kui tegutseme.

"Lugesin äsja John Gray suurepärast raamatut "Surematuse saavutamise komisjon", mis räägib katsetest kasutada religioonijärgses maailmas teadust surematuse saavutamiseks," kirjutab Nassim Taleb oma "Antihapras". ""Singulaarsusmõtlejad" (nagu Ray Kurzweil), kes usuvad inimese võimesse elada igavesti, tekitavad oma püüdlustega minus intensiivset tülgastust – sedasama oleksid tundnud antiikaja inimesed."Ray Kurzweili* "singulaarsusmõtted" ärgitasid mind "Tähenduse teejuhtide" 67. vestlusringi kutsuma tarkvarateadlase ja teoloogi, sest mulle on Silicon Valley tehnoloogilise lunastusõpetuse tagant paistnud juba ammu kristliku eshatoloogia** igimoonduvad kõrvad. Kõigepealt uurisingi Tanelilt ja Arnelt, kuidas nemad Silicon Valley prohvetite hulgas palju kõneainet pakkunud singulaarsusest aru saavad."Idee on selles, et tehisintellekt muutub ühel hetkel tugevamaks kui inimene," selgitas Tanel (8. minut). Selline tehisaru hakkavat ennast siis järjest parandama ja täiustama ning saavat ulja enesetuunimise käigus veel võimsamaks. "Kui niimoodi juhtub, siis muutuvad singulaarsushüpoteesi järgi inimesed tehisintellekti kõrval hiire- või putukataolisteks olenditeks, kellega viimane teeb, mida ta ise tahab," jätkas Tanel (9. minut), "me küll ei tea, mida ta kavatseb teha, aga võib arvata, et kogu meie senine ühiskonnakorraldus pööratakse pea peale, meie kultuurist ja tsivilisatsioonist, nii nagu me seda praegu mõistame, ei jää midagi järele. Võib-olla lähevad asjad paremaks, võib-olla halvemaks, seda me ei tea, aga igal juhul muutuvad nad kardinaalselt, me ei oska seda ette kujutada ja see kõik juhtub hästi kiiresti ning suure pauguga."Arne juhtis seepeale tähelepanu tuntud tõsiasjale, et kuivõrd me ei saa aru enda teadvuse tekkest, siis on äärmiselt spekulatiivne rääkida meie loodud tehisteadvusest – siin nihkuski jutt juba tehisintellektilt tehisteadvusele. "Minu poolt vaadates on esimene küsimus," jätkas ta (15. minut) "kas aju üldse tekitab teadvust... ma mõtlen ikka, et vaimne dimensioon on midagi muud – aga olgu peale, see on meie usk ja kogemus –, aga see, kui räägitakse, et varsti tuleb mingi uus teadvus, mis oskab erinevalt meist ennast ise mõista ja parandada, siis minu jaoks on siin väga palju küsimusi."Nendesamade küsimuste jälil jätkasimegi teadvuse mõiste määratlemisega. Tanel visandas kõigepealt mõned olulisemad tänapäevased arusaamad (19.minut): 1) panpsühhism; 2) teadvus on illusioon ("arvutisumin peas"); 3) teadvus on ajutegevuse kontrollsüsteemi ilming. "Mina ei usu, et lähima paarikümne aasta jooksul keegi midagi fundamentaalselt aju töö kohta avastab, ja kui me isegi sellest aru ei saa, kuidas aju töötab, siis pole imestada, et me ei saa aru, kuidas teadvus funktsioneerib," võttis Tanel asja kokku.Arnele ei istunud ettearvatult dennetlik*** käsitus teadvusest kui illusioonist. "Kui teadvuslik olend ütleb, et meil ei ole teadvust," selgitas ta (27. minut), siis läheb see minu arvates vastuollu isegi Descartes'iga, kes jõuab ju oma analüüsis sinna, et on üks kaheldamatu asi: ma olen olemas; ma mõtlen, kui ma mõtlen; ma kahtlen, kui ma kahtlen. Ja kui nüüd keegi ütleb, et teadvust ei ole olemas, siis ta tegelikult mängib sõnadega. Ma arvan, et praktikas elab ta teisiti, talle on armas tema perekond, tal on mingid mälestused, mis teevad temast inimese... pigem kalduks ma siis juba toetama panpsühhismi."Seejärel arutasime selle üle, kas palju kõneainet pakkuv tehisintellekt kujutab endast digitaalset professor Moriartyt või amokki jooksvat haamrit ning vahetasime mõtteid teemal, kas mitte inimühiskond ise ei või olla see kardetud tehismõistus.Lõpuks jõudsime imekombel jälle singulaarsuse juurde tagasi (90. minut). Minu küsimuse peale, kas kauaoodatud singulaarsus ei kujuta endast mitte viimsepäeva nüüdisaegset ilmingut, vastas Arne: "Tore oleks. Seda on minu ala, teoloogia, ju kogu aeg teinud, otsinud läbi sajandite uusi mõisteid. Vanu asju tuleb pidevalt uues keeles edasi rääkida, vastavalt sellele, kuidas asjad muutuvad. Religiooniteadlased räägivad, et vanaaja inimese arusaamine aja kulgemisest oli üldiselt tsirkulaarne, see käis ringiratast: kevad, suvi, sügis, talv. See väljendub näiteks hinduismi kalpades –tohutult pikkades ajastutes, mis käivad ikkagi ringiratast. Ja nüüd tuleb äkki ei-tea-kust lineaarne joon. See hakkab võimsal kirjanduslikul kujul pihta Vanas Testamendis, mõjutab juutide kaudu kristlust, kandub kristluse kaudu üle maailma, sekulariseerub ja muutub läänemaailma progressiideeks." Siin on pikk ja keeruline lugu minu arvates lihtsas maakeeles kenasti kokku võetud.Päris saate lõpus jõudsime kolmekesi järeldusele, et kui me ennast õhku laseme, siis ei tule ei tehismõistust ega tehisteadvust, vaid meil saab olema tegemist kaunis vagase looga.Head kuulamist!H. -------------------* https://en.wikipedia.org/wiki/Ray_Kurzweil** https://www.youtube.com/watch?v=MGCQ0VWtgLc&list=PLhpEK-_b7mfEI9S7xzq5iP4AkAs9XPLeN&index=25*** https://en.wikipedia.org/wiki/Daniel_Dennett See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Saates on stiilne meesarst! Selline keda haiglaseriaalis kohata võib. Räägime lennundusmeditsiinist, surmahirmust, väärikast elust, läbipõlemisest, edasirühkimisest ja kihutavas kiirabiautos magamisest. Intros selgitan oma nägemust aastast 2020. Head kuulamist sõbrad!

Viljandi Ugala kutsus selle aasta aprillis kriitikud kolmepäevasele teatripilgarile. Viis kriitikut vaatasid Ugala lavastusi ja kohtusid trupiga, et vahelduseks silmast silma arvamust avaldada. Selline formaat nõuab teatrilt enesekindlust ja kriitikultki julgust.

Viljandi Ugala kutsus selle aasta aprillis kriitikud kolmepäevasele teatripilgarile. Viis kriitikut vaatasid Ugala lavastusi ja kohtusid trupiga, et vahelduseks silmast silma arvamust avaldada. Selline formaat nõuab teatrilt enesekindlust ja kriitikultki julgust.

Meie #32 episoodis on külas tõeline sõdalane - Kaisa Abner. Kaisa on 28-aastane tulihingeline sportlane ja ta on valinud saada bikinifitnessis parimaks. Kaisa peab väga populaarset blogi kaisafitness.ee ning on nüüdsest ka eratreener. Kaisa on suutnud oma elu nullist 3 aastaga üles töötada ning on oma saavutustega eeskujuks paljudele. Kaisa on lõpetanud Tallinna Majanduskooli, töötanud andmesisetaja ning raamatupidajana. Tallinna Ülikoolis on ta õppinud aga hoopiski matemaatikat. Enne täielikult fitnessile pühendumist elas Kaisa trenni tegemise kõrvalt nagu rokkstaar, kelle elust ei puudunud suitsetamine, alkohol ja rajud peod. Selline elu jäi aga kõik seljataha pärast fitnessile pühendumist. „Fitness päästis mu elu,” on Kaisa veendunud ning ta jagab oma elu ja läbielamisi väga ausalt ja avatult. Kaisa eesmärgiks on olla Eesti absoluutne meister bikinifitnessis ning Euroopa- ja Maailmameister bikinifitnessis,

Brändi ehitamine Kaevume sügavamalt brändiloome soppidesse ja vaatame, kuidas on see ajas muutunud. Kõigepealt üks faktiparandus: Coca Cola brändi väärtus on suurusjärk 80 miljardit eurot. Siin all ka informatiivne video, millele episoodis vihjasin. https://www.youtube.com/watch?v=BQovQUga0VE Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud. Täpselt selline tunne on mul vaadates Eesti turundajaid maailmas. Õnneks on siin metafooris toodud Arno väga kiire õppija ja seda on rõõm näha. Selline väike ettevõtmine, nagu Vestige Verdant on väga lühikese ajaga jõudnud tegelikult kaugele. Enesekindla ja konkreetse suhtumisega bränd on omaks võetud nii Eestis, kui ka välismaal. Aga milles seisneb siis brändi ehitamine? Üks osa kogu protsessist on loomulikult toode ja selle kvaliteet. Unikaalsus, mis võlub Eestis ja mujal. Ratsionaalsed argumendid on väga olulised ja ma ei püüagi neid kuidagi vähemaks rääkida. Lisaks neile, on olemas veel terve maailm, mida sihtgrupp tegelikult tarbib. See on väärtusmaailm. Sihtgrupi areng Eesti sihtgrupp on teinud läbi suure hüppe viimase paarikümne aasta jooksul. See puudutab eelkõige brändide väärtusmaailma tajumist. Sinna juurde kuulub ka väärtusmaailma ostmine. Episoodis arutleme ka küsimuse üle: kui palju Vestige Verdanti tooteid veebipoest ostvad inimesed on toodet eelnevalt proovinud. Väga paljud ei olegi. Numbreid meil kahjuks ei ole aga siiski võime aimata, et toote ost toimub tänu eelnevalt saadud informatsioonile. Tegelikult tänu väärtusmaailmale. Vestige Verdanti väärtusmaailm ühtib väga paljude inimeste otsitud kuvandiga ja see annab ka esmakordsel ostul suure eelise.Seega brändi kuvand teeb imesi ja paneb inimese sooritama ostu pimesi. Nad ei ole ju toodet enne proovinud, miks nad peaksid siis usaldama? Episoodis toome väga banaalselt vorsti näite. Loomulikult on vorst lihatoode ja seega kuulub hoopis teise kategooriasse, aga müügiargumendid töötavad ikka samamoodi. Või tegelikult - unustame selle vorsti! Ma toon näite siitsamast Eestist: LaMuu. Eesti esimene ökojäätis. Mind huvitavad just need inimesed kes ei ole proovinud LaMuu jäätiseid. Hoolimata nende põhjustest, miks nad seda suurepärast jäätist proovinud ei ole, on neil selle toote suhtes mingi hoiak. Mul puudub küll statistika, aga kõnekeeles kõlab see hinnang umbes nii: "Aa - see on see jäätis, millest kõik räägivad". Areng muudab asjaolusid Kui varasemalt turundati rohkem ratsionaalseid omadusi ja väärtusmaailm oli vaid aimatav, siis mida aeg edasi, seda rohkem ostavad inimesed toote näol ka väärtusmaailma. See omakorda muudab brändikommunikatsiooni olemust. Täna peab bränd olema relvastatud tugevamate tõutunnustega, selgeks kommunikeeritud väärtusmaailma ja kindlalt tajutava ühtekuuluvustundega. Kokkuvõttes Brändi ehitus on muutumas jõulisemaks ja rohkem väärtuspõhiseks. Ostuotsused saavad kallutatud kogutud väärtusinformatsioonist ja seda kohati ka alateadlikult.

Marimo moemaja looja ja disainer Mariliis Pikkar sai aasta alguses pisikese tütre, aga ei jäänud loorberitele puhkama ja pereelule üksinda pühenduma, vaid jätkas ka oma karjääri. Kuula, kuidas on võimalik samal ajal lapse kõrvalt oma tööga jätkata ja mida head see pereelule juurde annab. Vestlust juhib Meisi Volt.

Seekordse Elu loomingu podcasti külaline on Taxify kaasasutaja Martin Villig, kes on olnud 20 aastat ettevõtja. Martin ja tema vend Margus Villig valiti 2018 aasta ettevõtjateks. Nende loodud ettevõtte Taxify meeskonnas on 500 inimest, nende rakendust kasutavad 500 000 juhti ja 10 miljonit kasutajat üle maailma. Martini esimesed ettevõtluskogemused pärinevad keskkooliaastatest, kus tegi sõpradega kodulehekülgi, andis välja eralehte ja korraldasid diskosid. Kui varem proovis ta korraga mitut erinevat ettevõtet käivitada, siis 2013. aastal Taxify asutamisel otsustas kõigist teistest ettevõtmistest ja vabatahtlikest tegevustest loobuda ja pühenduda täielikult Taxify arendamisele. Selline ühe asja korraga tegemine on aidanud oluliselt paremini keskenduda. Nüüd, kui on hakanud tekkima Taxify kõrvalt ajavaru, aitab Startupi Juhtide klubis asju korraldada ning Eesti startupide rahastuse tabelit koordineerida. Tõenäoliselt Skypes töötatud aastad vormisid Martinis seda julgust, et Taxify näol on võimalik ehitada midagi ülemaailmselt võimsat, mitte lihtsalt kohalikku taksoäppi. Skypes võis hommikul tulla tiimiliikmel hea idee edasiarenduseks, pärastlõunaks oli see valmis progetud ja õhtuks kasutas seda funktsiooni enam kui 10 tuhat inimest. Kiirus, mastaap, asjade ära tegemine oli silmiavav ja julgust süstiv. Martini noorem vend Markus võttis keskkoolist kaasa enda väitlusoskuse ja pealehakkamise ning juba 19-aastasena kaasasutas Taxify. Tema tugevuseks on ka võimekus hästi ratsionaalselt mõelda - suutlikkus kaine ja loogilise mõistlikkusega asjadesse suhtuda ning enda seisukohti argumenteerida. Madalseisudest aitab saada üle usk sellesse, et Taxifys tehakse õiget asja - see on suur turg, transpordis on palju asju valesti ja nad on veendunud, et saab teha paremini. Ettevõtte loomisel valida idee, mis lahendab suurt ja olulist probleemi, mis vajab lahendamist ka aastate pärast. Taxify alguspäevadel käisid Martin ja Markus õhtuti taksojuhtidele enda lahendusest rääkimas või käisid jalgrattaga Lasnamäel ja pani kõigile takso plafooniga autodele kojamehe vahele visiitkaardi pakkumisega. Ehk mida kõike vähegi sai väheste vahenditega teha, et uusi juhte saada. Paljud ütlesid, et sellist asja on proovitud ja poisid pole takso valdkonnaga kursis ning sellest ei tule midagi välja. Samas 10% oli nõus proovima. Ratsionaalselt mõtlemine aitas "mitte solvuda" äraütlejate tõttu. Kui Taxify Tallinnas alustas, siis Uber oli alles USA-s tegutsemas ning Euroopas oli üldse paar taksoäppi mõnedes linnades. Alguses planeerisid nad Tallinna ja Baltikumi sihtgrupina. Püüdes saada siin asja käima, polnud neil aega muretseda, et kunagi tuleb suuremate ettevõtetega Pariisis rinda pista. Hiljem kui Uber oli suuremaks kasvanud ja miljardeid dollareid investeeringuid saanud, siis läks raskemaks investorite raha kaasamine. Kui tahad kasvada, aga Sulle ei taheta investorite poolt raha anda, siis tuleb olla lihtsalt leidlik, kuidas vähesemate vahendite toel kasvada (kuni investorid on Sinu ettevõtesse juurde investeerima). Taxify tiim hakkas taksoäri vaatama hoopis teisest vaatenurgast - kuidas optimeerida juhid sõitma nendele tundidele, kui reisijad tahavad sõita. Ehk mitte üritada olemasolevasse ärisse siseneda ja seda paremini teha, vaid vaadata värske pilguga "miks nii" tehakse ning märgata hoopis uusi võimalusi ja seda, mis kliendi jaoks on päriselt oluline. Martin püüab praegu optimeerida enda töö nutikust ja tulemuslikkust. Et olulised asjad saaksid tehtud ja väheolulised asjad ei võtaks palju aega ära. Ühtlasi, et pereisana olla enda laste jaoks eeskujuks, nutitelefon kodus korvi panna ja rohkem koos looduses käia. Elu parimaks investeeringuks peab Martin enda abikaasa leidmist. Abikaasa, kes mõistab, on kannatlik ja keerulistel aegadel toetav.

Sind on aiapeole kutsutud. See on mineviku-aed - lilled, tiigid, purskkaevud, raidkujud ja ühe terrassi ääres kuninglik marmorlaud toolidega. Sind palutakse selle laua taha istuda.Ja järgmisel sekundil tõusevad terrassi kivipõranda tillukestest aukudest, isegi toolidest kõrged peened veejoad ja kastavad su hetkega läbimärjaks. Selline on üks paljudest Hellbrunni aedade üllatustest - vallatud trikiga purskkaevud.

Sind on aiapeole kutsutud. See on mineviku-aed - lilled, tiigid, purskkaevud, raidkujud ja ühe terrassi ääres kuninglik marmorlaud toolidega. Sind palutakse selle laua taha istuda.Ja järgmisel sekundil tõusevad terrassi kivipõranda tillukestest aukudest, isegi toolidest kõrged peened veejoad ja kastavad su hetkega läbimärjaks. Selline on üks paljudest Hellbrunni aedade üllatustest - vallatud trikiga purskkaevud.

Angeli joale saab läheneda mitte ainult lennukiga, vaid ka paadiga. Selline retk võtab kindlasti rohkem aega, kuid annab ka võimaluse maailma kõrgeima joaga pikemalt tutvust teha. Sellest retkest, mis algul toimus paatidega mööda jõgesid ja lõpuks jalgsi, tänases saates kõneldaksegi. Antakse edasi vahetuid muljeid, mis tekkisid joa all viibides.Saate autor on Hendrik Relve, helirežissöör Maris Tombach. Kuula 17. jaanuaril kell 14.05.Foto: Paadiretk Angeli joa juurde (Hendrik Relve).

Angeli joale saab läheneda mitte ainult lennukiga, vaid ka paadiga. Selline retk võtab kindlasti rohkem aega, kuid annab ka võimaluse maailma kõrgeima joaga pikemalt tutvust teha. Sellest retkest, mis algul toimus paatidega mööda jõgesid ja lõpuks jalgsi, tänases saates kõneldaksegi. Antakse edasi vahetuid muljeid, mis tekkisid joa all viibides.Saate autor on Hendrik Relve, helirežissöör Maris Tombach. Kuula 17. jaanuaril kell 14.05.Foto: Paadiretk Angeli joa juurde (Hendrik Relve).

「music alley」で見つけたお気に入りのミュージシャンを丸ごとPUSHする「podsafe PUSH!」。今回は「Tim Blane」をご紹介します。podsafe PUSH! 09 (Tim Blane)Tim Blane (U.S.A.) 1. New Favorite Band2. Me Being Me3. Right There With You4. Undone5. Selline

「music alley」で見つけたお気に入りのミュージシャンを丸ごとPUSHする「podsafe PUSH!」。今回は「Tim Blane」をご紹介します。podsafe PUSH! 09 (Tim Blane)Tim Blane (U.S.A.) 1. New Favorite Band2. Me Being Me3. Right There With You4. Undone5. Selline