Podcasts about suurbritannias

Uus muusika festivalil BBC Proms. Noortest andekatest muusikutest koosnev suur ühendorkester mängib Missy Mazzoli ja Dani Howardi loomingut. BBC Filharmoonikute esituses kõlab Suurbritannias esmakordselt Hans Abrahamseni metsasarvekontsert, kus soleerib Stefan Dohr.

ERSO on pikemal tuuril Suurbritannias, kohe suundub sinna ka Eesti Rahvusmeeskoor, seega kodus on külas välisesinejad. Trio Peltomaa-Fraanje-Perkola toob neljapäevasel Öökontserdil Estonia kontserdisaalis publikuni keskaegsetest meloodiatest inspireeritud unenäolised helimaastikud, saatjaks klaver, keskaegne harf, viola da gamba ja näpuotsaga elektroonikat. Lood uuelt albumilt pealkirjaga Komorebi. Külas on trio juht Aino Peltomaa. Saadet juhib Lauri Aav.

"Buumi" saatekülalisteks on Eesti Vabariigi suursaadik Suurbritannias ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis Viljar Lubi, kellega räägime nii Brexiti järgsest ühendkuningriigist kui ka Eesti ja Suurbritannia majanduskoostööst täna ja tulevikus. Saate majandusuudiste osas räägime naftahindade tulevikust, seda Hiina suureneva tarbimise ja Venemaa sanktsioonidest kiratseva naftaekspordi kontekstis. Vaatame otsa ka selle aasta suurimale turundusprojektile – FIFA World Cup Qatar 2022 – ning analüüsime selle ulmelise 300-miljardi dollarise maksumuse telgitaguseid. Juhtimisuudistes kõrvutame inimesi ja tehnoloogiat tarkvaraarenduses. Uudiste plokk kulmineerub halenaljaka teadaandega laevanduse valdkonnast. Nimelt on kokaiini salakaubaveo kartell tunginud maailma suurimasse laevandusettevõttesse. Saatejuhid on Ott Pärna ja Raivo Vare.

Poliitikud Martin Helme ja Mart Helme kõnelevad meeleavaldusele „Elektri hind alla!“ järgnenud reaktsioonidest, Vene propagandast, mis aitab Eestit venestavat Reformierakonda, majandusminister Riina Sikkuti valedest ja Keit Pentus-Rosimannuse kiirest põgenemisest Eesti poliitikast. Saate välispoliitika blokis räägitakse peaministri tagasiastumisest Suurbritannias.

Kuidas satub üks eestlane Suurbritannias baseeruva maailma kõige rahakama rattatiimi palgale? Kes kuulab, saab teada. Podcastil „Jalgrattapalavik“ on külas Ineos Grenadiers profitiimi mehaanik Martti Alesmaa. Vanust vaid 31. Võiks veel vabalt ise sõita, aga sätib hoopis rattaid, maailma ässadele – Tom Pidcock, Filippo Ganna, Dylan van Baarle, Ben Swift jt. Hinnatud ja nõutud. Pärit Rapla maakonnast, Teenuse külast. Sõprade ja isa eeskujul sai rattapisiku külge ning 2003. aasta sügisel kui Tallinnasse loodi Jaan Kirsipuu rattakool (CFC Spordiklubi) otsustas liituda pealinnas baseeruva klubiga. Nädala sees oli kodukülas, käis koolis ja tegi omal käel trenni ning kõik nädalavahetused Tallinnas. Kõva tahtmine. 2006. aasta sügisel asus Martti õppima ja treenima Audentese gümnaasiumi Otepää filiaali, tegi sporti kuni U23 vanuseklassi lõpuni. Kahel hooajal kuulus Läti tiimi Alpha Baltic – Unitymarathons.com hingekirja. Sellest kõigest räägime. Kuidas aga hakkas hargnema niidiots, mis viis Eesti mehe Ineos Grenadiers palgale? 2017. aasta suvel tuli ootamatu telefonikõne, mille järel hakkas juhtuma. Üks asi viis teiseni ning kolm aastat hiljem oli Martti unistuste paigas kohal. Küll ta noorena mõtles, et kunagi võiks jõuda tõeliselt suurde meeskonda ja jõudiski, mis sest, et mehaaniku, mitte sõitjana. Ikkagi muinasjutuline lugu. Mehaanikuid on maailma rikkaima rattatiimi palgal tervelt 13! Seda on rohkem kui Ampler-Tartu2024 kogu tiimi isikkoosseis kokku. Kuidas see suur masinavärk toimib? Kus on tiimi peakorter, kuidas saavad paika tööjaotused jne. Martti on tänavu sattunud mõlemale suurtuurile, Giro d'Italiale ja Tour de France'ile. Mis on suurtuuride juures kõige meeldivam, kas see kui meeskonnal läheb hästi ja laekuvad boonused või midagi muud? Töö on iseenesest ju ropp, ülipikad päevad, vähe unetunde ning pidev rekkades ja saateautodes istumine. Ja kelle numbreid võib leida Martti telefoniraamatust! Mine kadedusest roheliseks... Head kuulamist!

1. juunini saavad investorid osaleda LHV Groupi uues aktsiapakkumises. Seekord on pakkumine mõeldud nii uutele kui ka olemasolevatele investoritele. LHV kaasab 25 miljonit eurot, et rahastada uue panga loomist Suurbritannias. Podcasti stuudios on LHV Groupi juhataja Madis Toomsalu, kes annab ülevaate, mida LHV rahvusvaheliselt plaanib, kuidas läheb grupi erinevatel äridel ja miks võiks olla hea hetk finantsettevõtte plaanide toetamiseks. Miks on aktsia märkimishind just 36 eurot ja mida annab soovitud UK pangalitsents, kuula podcastist. Küsimusi esitas LHV kommunikatsioonijuht Priit Rum. Vaata lähemalt: investor.lhv.ee/emissioon Esitatud teave on informatiivne, tegemist ei ole investeerimissoovituse ega nõustamisega. Emitent on AS LHV Group. Enne investeerimisotsuse tegemist tuleb investoril tutvuda prospekti, kogu ametliku teabe ja riskidega. Prospekt on saadaval nii LHV kui ka Finantsinspektsiooni kodulehel. Vajadusel küsi nõu asjatundjalt. Investeerimisteenuste pakkuja on AS LHV Pank.

Mida nimetati Suurbritannias 'teiseks armastuse suveks' oli tegelikult kahe aasta vältel kahe ebatavaliselt kuuma suve ümber tiirelnud uus noorte kultuuriline plahvatus, mis sünnitas reivi, omistas acid house'i, segunes indiega ja muutis moodi ja inimeste meelsust. Kuidas see plahvatus toimus - nii muusikas kui tegudes.

Ülevaatlik pilk soulmuusika väga erinevatele väljendustele Suurbritannias - imporditud ja eksporditud staaridest segunemiseni reggae või täiskasvanupopi või klubimuusikaga, souli on britid alati armastanud ja seeläbi adopteerinud ja vorpinud souli tunnetust kuus kümnendit.

Meil on külas Suurbritannias aiakujundust õppinud Merilen Mentaal, kes räägib rohkem kui saja aastase traditsiooniga Chelsea Flower Show'st. Ta ise käis sellel aiandusmessil tänavu juba kuueteistkümnendat aastat järjest ja tutvustab seal esitletud uusi suundi aiakujunduses.

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

Funderbeamil kaasab raha tervislikku eluviisi propageeriv ja geeniteadusel põhinevaid elustiili soovitusi jagav personaalmeditsiini idufirma Geneto. Idufirma juht Jaak Sarv selgitab, kuidas nende poolt pakutavad riskiskoorid aitavad ennetada eluiga oluliselt lühendavaid haigusi ning suurendada seeläbi elatud aastate arvu. Juttu tuleb ka Geneto plaanidest laieneda välisturgudele Poolas, Soomes ja Suurbritannias ning ärimudelist, mis on tulevikus aluseks positiivsete rahavoogude genereerimisel.  Käime üle ka ettevõttega seotud riskid ning püüame aru saada, kuidas jõuda riskigrupis klientideni, keda iseloomustab küll riskantne tervisekäitumine, kuid kes pole motiveeritud oma harjumusi muutma.  Kuivõrd geeniteadusel põhinevad riskiskoorid võimaldavad tulevikus ennustada ka konkreetse inimese eluiga, räägib Sarv, kuidas nende koostöö nii Tartu Ülikooli geenivaramu kui ka Suurbritannia biopangaga sellele eesmärgile kaasa aitab. Saadet juhib Geeniuse investeerimisportaali vastutav toimetaja Indrek Mäe. 

Hoia äpp sai uuenduse. Kas kunagi tuleb vaktsineerimispassi äpp? Brexit jõudis inimesteni: Suurbritannias on sigakallis telefoni kasutada. Google'i telefonid nädal aega ei töötanud. Mis on Wifi 6 ja miks tasub koju järgmiseks Wifi 6 seade võtta? Inteli ja AMD lauaarvutid ei saa kuidagi Apple'i sülearvutile vastu. Saatejuhid Hans Lõugas ja Henrik Roonemaa, külas Meelis Väljamäe Euronicsist.

Hoia äpp sai uuenduse. Kas kunagi tuleb vaktsineerimispassi äpp? Brexit jõudis inimesteni: Suurbritannias on sigakallis telefoni kasutada. Google’i telefonid nädal aega ei töötanud. Mis on Wifi 6 ja miks tasub koju järgmiseks Wifi 6 seade võtta? Inteli ja AMD lauaarvutid ei saa kuidagi Apple’i sülearvutile vastu. Saatejuhid Hans Lõugas ja Henrik Roonemaa, külas Meelis Väljamäe […]

Mis roll on turunduses Google’i reklaamidel? Kuidas need töötavad? Kui suur peaks olema eelarve? Mis on esimesed sammud ja millised on suurimad vead, mis raha raiskavad? Saates on külas Google Ads ekspert Argo Lipp. Ta on ehitanud edukaid kampaaniaid enam kui 10 miljoni euro väärtuses, töötanud sadade ettevõtetega väga erinevatest valdkondadest, peamiselt Austraalias ja Eestis, aga ka Ameerika Ühendriikides, Suurbritannias ning teistes riikides. Ja nüüd jagab ta maailmatasemel teadmisi kodumaal, et ka sina võiks maailma tippude sekka kuuluda.

Kas rääkida, millist kahju on Eesti spordile teinud Eesti ajakirjandus või piirduda juba kõigile harjunud dopingujutlusega? Kas rääkida eliitvaktsineeritutest ja koroonavaktsiini "jääkdoosist", mida äravalitud kodanikud justkui prügikasti kõrvalt üles korjamas käivad, või öelda otse, et riigijuhid ongi olulised ja neid peaks vaktsineerima eelisjärjekorras? Miks on maailmas ühtaegu kadunud usaldus nii teadlaste, riigimeeste kui ka ajakirjanduse suhtes, nagu väidab äsjane Edelmani usalduse baromeetri raport? Miks me ikka peame rääkima avalik-õiguslikust meediast, ning millisena nähakse selle ülesandeid Soomes, Suurbritannias ja Eestis? Ning kuidas ikka süvariik segas Helmete tõekuulutust nende pühapäevases raadiošõus? Rein Langil ja Väino Koorbergil tuleb saates „Olukorrast ajakirjanduses“ teha raskeid valikuid, sest meedianädal on toonud lisaks veel hulga teemasid ja telegramme. Mille kasuks nad otsustavad, saate teada, kui kuulate saadet kell 13.05, kohe pärast uudiseid.

Mis toimuks Eestis, kui enne MM-tiitli osas otsustavat etappi võtaks kohalik politsei Ott Tänakult load ära ja ütleks, et ta ei tohi startida? Ning see etapp toimuks Suurbritannias ja Tänaku tiitlirivaal oleks kohalik mees Elfyn Evans? Umbes sellises seisus leidis end eile Poola. Aasta viimane Spordireporter arutleb ka koroonaviiruse tõttu sporditegevusele kehtestatud piirangute ja aasta sportlase valimiste üle. Saatejuhid on Joosep Susi ja Ott Järvela (Soccernet.ee).

Mis toimuks Eestis, kui enne MM-tiitli osas otsustavat etappi võtaks kohalik politsei Ott Tänakult load ära ja ütleks, et ta ei tohi startida? Ning see etapp toimuks Suurbritannias ja Tänaku tiitlirivaal oleks kohalik mees Elfyn Evans? Umbes sellises seisus leidis end eile Poola. Aasta viimane Spordireporter arutleb ka koroonaviiruse tõttu sporditegevusele kehtestatud piirangute ja aasta […]

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Warwicki Ülikooli professor Anu Realo, kes kuulus aastaid maailma ühe protsendi tsiteeritumate psühholoogiateadlaste hulka. Anu on olnud pikka aega seotud Tartu Ülikooli psühholoogia osakonnaga, sellest viimased viis aastat isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia professorina. Nüüd aga toimetab ta Warwicki ülikoolis Suurbritannias. 2019. aastast on Anu ka Eesti Teaduste Akadeemia liige. Tema teadustöö pagas on aukartustäratav: ta on avaldanud üle 150 teadustöö rahvusvahelistes ajakirjades ning kogumikes ja toimetanud koos kolleegidega mitu eestikeelset raamatut. Märkimisväärne on fakt, et 2016. aastal pälvis ta Presidendi Valgetähe IV klassi teenetemärgi. Anu peamised uurimisteemad on isiksuse seadumused, emotsioonid, väärtused, sotsiaalne kapital ja subjektiivne heaolu. Mina tahtsin ühelt poolt Anuga vestelda väärtustest ja kultuurist laiemalt ning kuidas see kõik juhtimiskvaliteediga seostub. Teisalt tahtsin ka puudutada isiksuse temaatika, viit peamist isiksuse seadumust – neurootilisust, ekstravertsust, avatust, sotsiaalsust ja meelekindlust –, et mõista paremini, kuidas võiksid need juhi edukust mõjutada. Tõesti oli põnev. “Sageli tuleb juhi rolli täita ka inimestel, kes oma isiksuse omaduste poolest sellesse rolli nii hästi ei sobitu. Isegi, kui me suudaks defineerida ideaalse juhi isiksuse profiili – millele ei ole ühest vastust –, siis paratamatult nö satub juhi rolli ka inimesi, kellel kõik isiksuslikud omadused juhitöö edukust ei toeta. Seetõttu tuleks juhil aru saada, kes ma olen – millised on minu tugevused ja millised mu nõrkused. Ja võtta see vastutus, et minust sõltub mitte ainult minu enda vaid ka kõikide selles organisatsioonis töötavate inimeste heaolu. Et oluline ei ole ainult see majanduslik tulem, või mis iganes viisil siis selle organisatsiooni edukust mõõdetakse, vaid et sa juhina vastutad nende inimeste heaolu eest, kes sinu heaks igapäevaselt töötavad. Ma tahaks, et juhid saaksid aru selle vastutuse tõsidusest, selle sõna kõige paremas tähenduses. See, kuidas juhid käituvad, milliseid väärtusi nad oma tegevuses järgivad ja kuidas nad seda organisatsiooni juhivad – sellel kõigel on kohutavalt suur mõju sealsete töötajate laiemale heaolule. Olenemata sellest, millised on konkreetse juhi isiksuslikud seadumused, sest nendega me kõik sünnime ja neid bioloogilisi tendentse märkimisväärselt muuta ei saa, peaks iga juht ikkagi aru saama, et tema vastutab lisaks ettevõtte tulemustele ka oma töötajate heaolu eest. See tähendab, et kui sa juba liidriks oled saanud, siis tuleb võtta ka vastutus iseenda pideva arengu eest juhina. See nõuab ausat enesereflektsiooni, sisekaemust, sisevaatlust, et arendada endas just neid omadusi, kus see naturaalne pool ei ole võib-olla nii tugev ja mahendada neid omadusi, mis looduse poolt on ehk saanud liiga palju peale keeratud.” – Anu Realo Kuulake ikka ...

Tänane saade räägib poliitika -- ja selles osalejate -- järjest suuremast väljumisest senistest rollipiiridest seda nii globaalselt kui USAs ja mujal. Põhimõtteliselt sama teema on teise nurga alt ülal Suurbritannias, kus kohtud tõmbavad oma piire valijaskonna madalamatele instinktidele mängivale peaminister Boris Johnsonile.

Tänane saade räägib poliitika -- ja selles osalejate -- järjest suuremast väljumisest senistest rollipiiridest seda nii globaalselt kui USAs ja mujal. Põhimõtteliselt sama teema on teise nurga alt ülal Suurbritannias, kus kohtud tõmbavad oma piire valijaskonna madalamatele instinktidele mängivale peaminister Boris Johnsonile.

Ehk nn baggy skene, kui Suurbritannias plahvatas klubikultuur 80te lõpus ja kitarribändid segasid tantsubiite indierokiga.

Ehk nn baggy skene, kui Suurbritannias plahvatas klubikultuur 80te lõpus ja kitarribändid segasid tantsubiite indierokiga.

Arutame Lääne ja Venemaa suhteid peale Sergei Skripali ja tema tütre mürgitamist Suurbritannias. Stuudios on Eesti Välispoliitika Instituudi direktor Kristi Raik ja riigikogu liige Eerik Niiles Kross. Saatejuht on Ahto Lobjakas.Kuulake 26. märtsil kell 14.05. Foto: Uurijad pärast närvigaasi avastamist Salisbury's kiirabiautot kontrollimas. Autor/allikas: SCANPIX

Arutame Lääne ja Venemaa suhteid peale Sergei Skripali ja tema tütre mürgitamist Suurbritannias. Stuudios on Eesti Välispoliitika Instituudi direktor Kristi Raik ja riigikogu liige Eerik Niiles Kross. Saatejuht on Ahto Lobjakas.Kuulake 26. märtsil kell 14.05. Foto: Uurijad pärast närvigaasi avastamist Salisbury's kiirabiautot kontrollimas. Autor/allikas: SCANPIX

Venemaa presidendivalimised ei toonud üllatust, küll oli on Venemaa suhted lääneriikidega jõudnud pärast keemiarünnakut Suurbritannias järjekordessse madalpunkti. Kas president Vladimir Putin viib teadlikult oma riigi maailmast isoleerimise teele? Mida Venemaalt veel võib oodata? Stuudios arutlevad endised ERR-i Moskva korrespondedid Astrid Kannel ja Krister Paris. Saatejuht on Indrek Kiisler. Kuulake 19. märtsil kell 14.05.

Venemaa presidendivalimised ei toonud üllatust, küll oli on Venemaa suhted lääneriikidega jõudnud pärast keemiarünnakut Suurbritannias järjekordessse madalpunkti. Kas president Vladimir Putin viib teadlikult oma riigi maailmast isoleerimise teele? Mida Venemaalt veel võib oodata? Stuudios arutlevad endised ERR-i Moskva korrespondedid Astrid Kannel ja Krister Paris. Saatejuht on Indrek Kiisler. Kuulake 19. märtsil kell 14.05.

Kirjaniku, poetessi ja näitekirjaniku Elin Toona 80. sünnipäevaks ilmus eesti keeles mäletusteraamat „Pagulusse“, mille inglisekeelse algvariandi valis majandusväljaanne The Economist mõni aasta tagasi aasta parimate raamatute hulka.Elin Toona kirjutab raamatus, kuidas teda nii Suurbritannias kui Ühendriikides natsiks sõimati, kui saadi kuulda, et ta on vabasse maailma pääsenud Saksamaalt, põgenikelaagrist. See tuletab meelde, kuidas siinpoolsetel aladel eestlasi fašistiks sõimati. Riigile ja rahvale osaks saanud kannatustest, aastaid pärast sõjakoledusi, räägib Elin Toona.

Kirjaniku, poetessi ja näitekirjaniku Elin Toona 80. sünnipäevaks ilmus eesti keeles mäletusteraamat „Pagulusse“, mille inglisekeelse algvariandi valis majandusväljaanne The Economist mõni aasta tagasi aasta parimate raamatute hulka.Elin Toona kirjutab raamatus, kuidas teda nii Suurbritannias kui Ühendriikides natsiks sõimati, kui saadi kuulda, et ta on vabasse maailma pääsenud Saksamaalt, põgenikelaagrist. See tuletab meelde, kuidas siinpoolsetel aladel eestlasi fašistiks sõimati. Riigile ja rahvale osaks saanud kannatustest, aastaid pärast sõjakoledusi, räägib Elin Toona.

Terrorioht Euroopas ei näita vaibumise märke - Inglismaad on tabanud juba kolm rünnakut viimase kolme kuu jooksul. Nagu sellest veel vähe oleks, toimuvad Suurbritannias juba ülehomme erakorralised valimised. Ebakindlust kogu maailmas aga süvendavad USA presidendi Donald Trumpi ootamatud avaldused. Neil ja teistelgi tähtsatel välispoliitilistel teemadel arutlevad Marko Mihkelson, Eerik-Niiles Kross ja saatejuht Peeter Kaldre. Kuulake teisipäeval kell 14.05.

Terrorioht Euroopas ei näita vaibumise märke - Inglismaad on tabanud juba kolm rünnakut viimase kolme kuu jooksul. Nagu sellest veel vähe oleks, toimuvad Suurbritannias juba ülehomme erakorralised valimised. Ebakindlust kogu maailmas aga süvendavad USA presidendi Donald Trumpi ootamatud avaldused. Neil ja teistelgi tähtsatel välispoliitilistel teemadel arutlevad Marko Mihkelson, Eerik-Niiles Kross ja saatejuht Peeter Kaldre. Kuulake teisipäeval kell 14.05.

Manchesteris sai eilse terrorirünnaku tõttu surma vähemalt 22 inimest, Suurbritannias ja Euroopas on inimesed hirmul. Mida teha terrorirünnakute vastu? Kas sellest keerisest on võimalik välja tulla? Nendele küsimustele üritavad vastata välisminister Sven Mikser ja ajakirja "Diplomaatia" peatoimetaja Erkki Bahovski. Saatejuht on Indrek Kiisler. Kuulake 23. mail kell 14.05.

Manchesteris sai eilse terrorirünnaku tõttu surma vähemalt 22 inimest, Suurbritannias ja Euroopas on inimesed hirmul. Mida teha terrorirünnakute vastu? Kas sellest keerisest on võimalik välja tulla? Nendele küsimustele üritavad vastata välisminister Sven Mikser ja ajakirja "Diplomaatia" peatoimetaja Erkki Bahovski. Saatejuht on Indrek Kiisler. Kuulake 23. mail kell 14.05.

Urmas Vadi: "Nõukogude Liidu au ja uhkus, maa tehiskaaslane Sputnik1, kui ta on läbinud 70 miljonit kilomeetrit, siseneb 4. jaanuaril Maa atmosfääri ning süttib. Suurbritannias paigaldatakse tänavatele esimesed parkimisautomaadid. Eestis toimub esimene Muhu väina regatt. Kuuendal oktoobril läheb raadioeetrisse esimene "Päevakaja" saade. Sel aastal sünnib Micheal Jackson, Madonna ja Doris Kareva.

Urmas Vadi: "Nõukogude Liidu au ja uhkus, maa tehiskaaslane Sputnik1, kui ta on läbinud 70 miljonit kilomeetrit, siseneb 4. jaanuaril Maa atmosfääri ning süttib. Suurbritannias paigaldatakse tänavatele esimesed parkimisautomaadid. Eestis toimub esimene Muhu väina regatt. Kuuendal oktoobril läheb raadioeetrisse esimene "Päevakaja" saade. Sel aastal sünnib Micheal Jackson, Madonna ja Doris Kareva.

Tänane saatekülaline Marta Kütt on juba kümme aastat elanud Suurbritannias, nendest kaks aastat Londonis. Ta peab Londonit suurepäraseks paigaks, kus elada ja seda vahval põhjusel – Suurbritannia pealinnas on kõigil lubatud olla tema ise. Marta räägib, mida on vaja selleks, et Suurbritannias tööle hakata, Londoni miinimumpalgast (mis on suurem kui mujal Suurbritannias), elukoha otsimisest. Loomulikult puudutame ka pagulaskriisi ja Brexiti teemasid ning uurime, kas londonlased kardavad praeguses ärevas situatsioonis terrorismi.

Selle raamatu vahendusel tutvume aegade hämaruses suuri tegusid teinud riikide ja nende valitsejatega. Näiteks väga vähe tuntud Alt Clud ehk Kaljukuningriik praeguses Suurbritannias või arvukad Burgundia kuningriigid ja hertsogkonnad. Samuti on kõne all ka veel suhteliselt hiljuti silma paistnud riigid nagu Etruuria või ainult ühe päeva iseseisvust nautida saanud riik Taga-Karpaatias. Erilist tähelepanu Eesti lugejale peaks pakkuma Nõukogude Liidu maakaardilt kadumise lugu, mida ühtlasi võib pidada ka Eesti taasiseseisvumise looks. (Norman Davies. Kadunud riigi. Toimetab Küllo Arjakas.)

Luureässa Sidney Reilly tabamisest Lenini enamlaste poolt 1925. aastal kuni punapäise voodiluuraja Anna Chapmani väljasaatmiseni USAst 2010. aastal on Kremli ja lääne luurejuhid aina omavahel mõõku ristanud. Pettuses paljastab Edward Lucas Chapmani ning tema Suurbritannias ja Ameerikas elanud uinuvatest agentidest kaaslaste tõelise loo, selgitades nende salaülesannet ja kirjeldades spioonijahti, millega nad lõpuks tabati. Raamatus tuuakse avalikkuse ette lääne luure vähetuntud triumfid ja läbikukkumised külma sõja ajal, mis kujutavad endast tausta nüüdsele tööstus- ja poliitilisele luurele. (Edward Lucas. PETTUS. Loeb Erki Aule.)