Podcasts about kui eestis

Tänase saate külaline Krõõt Padrik on juba kahel talvel käinud üheskoos perega Hispaanias kliimapaguluses. Kahe lapse emana nimetab ta seda oma pereelu kuldseimaks ajaks. Saates jutustab Krõõt, mille järgi ta valis peatumiseks sobivaid paiku, kuidas saavutada tasakaal töö ja lastega tegelemise ajal, kust leida head lapsehoidjat, mil moel lahutada lennukis laste meelt ja palju muud. Loomulikult tuleb juttu hindadest ning sellest, et Hispaanias peatuda on tõesti soodne. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänases saates räägime välismaal abiellumisest. Meie külaline Kristi Valtri sõudis maikuus abieluranda just Itaalias. Kristi ja tema abikaasa soovisid abielluda Itaalia põhjaosas Garda järve läheduses ning saatsid juba Eestis olles mõningatesse peopaikadesse päringud. Kuna e-maili teel suhtlused ei õnnestunud, valisid nad portsu potentsiaalseid kohti välja ning lendasid Itaaliasse neid väisama. Lõpuks osutus valituks hoopis koht Iseo järve ääres. Kuigi üldiselt kulges pulma korraldamine hästi, tuli kohalike teenusepakkujatega sõlmida kirjalikke kokkuleppeid. Et neid reaalselt täidetaks. Päris palju oli ka seletamist, miks paar midagi konkreetselt tahab – näiteks oli itaallaste jaks arusaamatu, et pärast torti tahetakse pakkuda veel ka külma lauda... Saates on veel juttu sellest, mis perioodil on parim Itaalias abielluda, miks pruut oma pulmas toidust ilma jäi, mis oluline asi pulma minnes Eestisse unustati ning miks oleksid mõned pulmakülalised peaaegu hiljaks jäänud. Viimaks nendib Kristi, et Itaalias on pulma korraldamine odavam kui Eestis. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Teie ees on viimane suvekuudel salvestatud Podcast, kus Telegram.ee-d külastasid Bitcoin Eesti Podcasti eestvedajad ehk Viljam Valdmaa ja Silver Zimmermann, kellega sukeldusime rahandusmaailma telgitagustesse.    Kui Eestis on väga palju inimesi, kes krüptovaluutat ostavad, müüvad ja kasutavad, siis Zimmermann ja Valdmaa on veendunud, et ainus krüptoraha, mis on päriselt detsentraliseeritud ja turvaline, on Bitcoin. Nende arvates on oluline enda majanduslikku tagalat kindlustada just seetõttu, et fiat-raha kaotab pidevalt oma väärtust. Ning et aduda Bitcoini tegelikku väärtust, on soovitav endale selgeks teha raha ja kulla ajalugu. Mehed jagavad oma teadmisi Bitcoin Eesti Podcastis, lisaks on Viljam kirjutanud raamatu “Miks maailm ei toimi? Ehk alustava anarhisti käsiraamat 21. sajandil” (2022) ja Silver tõlkinud n-ö Bitcoini-piibli ehk majandusteadlase Saifedean Ammousi raamatu “Bitcoini standard” (2022), kust saad lisaks Bitcoini hingeelu tundmisele hea ülevaate ka raha ajaloost Austria majanduskoolkonna vaatenurgast.   Täispikk saade, on kuulatav/vaadatav ainult Minu Telegrami tellijatele: https://www.telegram.ee/eesti/telegrami-podcast-81-bitcoini-moistmiseks-pead-tundma-raha-ja-kulla-ajalugu-kulas-bitcoin-eesti-podcast    

Tänase saate külaline Carolin Klausner elab suure osa oma ajast Bahreinis ning on korduvalt ka jõuluaega Lähis-Ida riigis tähistanud. Et tegemist on moslemiriigiga, siis meile tuttavaid klassikalisi jõule seal pole. Ometi on rohkelt mõjutusi jõulupühadest ja paljud kohalikud on võtnud jõuludest üle selle armsa osa – kingid ja perega koosolemise. Kui Eestis on jõululaupäev vaba päev, siis Bahreinis on tegemist täitsa tavalise tööpäevaga. Carolin tunnistab, et tema jaoks on see kummaline. Ilukliinikus töötav neiu muigab, et paljud tema kliendid teavad küll, et 24. detsember on kristlaste jaoks tähtis päev, kuid ei mäleta, mida soovima pidi… Nii soovitakse tihtipeale palju õnne sünnipäevaks. Veel tuleb saates juttu moslemite traditsioonidest (mida võiks teataval määral jõuludega võrrelda), kuidas kohalikud pühadesse suhtuvad, mil moel välismaa tüdrukud panid moslemipoisid jõuluvana mängima ja palju muud. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaliseks on üks tore pere, kes otsustas üheskoos oma pisikese tütrega kolida Gruusiasse ning avada seal külalistemaja. Kertu Vahtra ja Pärt Loskit tunnistavad, et pole kunagi igatsenud klassikalist elu, vaid janunevad seikluste järgi. Seiklusi on neil igal juhul Gruusias ette tulnud, kuid ometi pole nad oma valikuid kahetsenud. Näiteks on saates juttu maja ostmise võludest ja valudest (ning hinnast), kuidas vana omanik võttis lahkudes vannitoapõranda kaasa ja jättis oma koerad aeda, kohtumistest skorpionitega, kuidas eelmine majaomanik pandi nende pärast vangi, miks nad valisid elukohaks just Kutaisi ning palju muud. Loomulikult uurime ka, kuidas Kertu ja Pärdi väike tütar Pärke on Gruusias elamisega kohanenud. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Anni Haasma veetis koos elukaaslasega kolm kuud Tenerifel. Anni ja tema kaasa on juba suhte algusest peale teadnud, et ühel hetkel kolitakse alaliselt sooja kliimasse. Tenerife on üheks võimalikuks variandiks ning see on ka üks põhjus, miks tänavu talvel seal kolm kuud veedeti. Elu sealmail polnud Anni sõnul üldse nii odav. Näiteks korteri eest tuli välja käia 1200 eurot kuus (kuigi loodeti 700 euroga hakkama saada) ja ka toidukraam oli pigem kallim. Küll aga leiab Anni, et Tenerifele oleks nutikas osta korter – see maksaks umbes sama palju kui Eestis, kuid üüri saab küsida kolm korda rohkem kui siin. Nemad elukaaslasega mõtisklevad aga hoopis oma majale Tenerifel. Lisaks on juttu eestlaste kogukonnast, autorendist, avastamata pärlitest ja paljust muust. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Päevakajalisi autouudiseid: kuupäev kukkus ja naastrehvidega enam sõita ei või; kütusehind on jälle tõusnud, aga miks? Eestis lansseeriti uus teenus - numbrimärgipõhine automaattankimine, mida Veli ka kaks korda proovinud on. Nädala börsiuudis tuleb jälle Elon Muskilt ja puudutab suurimat laenu, mis kunagi eraisikule antud; Tesla majandustulemused on hoolimata üleilmsest jamast positiivsed; Elon aga on välja käinud veel mõned lubadused, mille vettpidavuses on alust vähemasti ajalises perspektiivis kahelda. Juttu tuleb ka autospordist, ühest põnevast ideeautost, Indreku lõppenud autoliisingust ja üha kerkivatest kasutatud autode hindadest, mille osas Eesti on jätkuvalt Euroopa esirinnas. Huvitaval kombel aga on Läti hinnatõus umbes 2,5 korda väiksem kui Eestis... Nädala proovisõiduauto oli Renault Megane E-Tech elektriauto, mida Indrek Poolas proovimas käis. Nädala automõte käib aga rehvide ja soovitatud rehvirõhu kohta - kuidas suhtuda soovitustesse lüüa rehvidesse korralik ülerõhk, et vähem kütust kulutada? Stuudios on autoajakirjanikud Veli V. Rajasaar ja Indrek Jakobson. Head kuulamist!

Kui Eestis oleks technominister, siis see oleks DJ Punch.

Kui Eestis oleks technominister, siis see oleks DJ Punch.

Seekord ei käinud „Kolmanda poolaja” stuudios külas mitte jalgpallurid ega treenerid, vaid kohtunikud. Vilemeeste elust andsid põhjaliku ülevaate kohtunike osakonna juht Hannes Kaasik ja Eesti edukaim kohtunik Kristo Tohver. Kaasik ja Tohver rääkisid kohtunike hooajaks ettevalmistamisest ja eestlaste välja töötatud RefPali keskkonnast. Mõistagi räägiti pikemalt videokohtunikest. „Millal tuleb VAR Eestisse?” küsimusele saab täna vastata ainult seda, et ilmselt mitte enne 2024. aastat. Ühtlasi selgus, et VAR oleks otsustanud Flora – Levadia tiitlimängus Brent Lepistu ja Rauno Alliku olukorras Florale penalti anda, mis oleks võinud vabalt tiitli saatuse ümber mängida. Saate lõpus avaldas Tohver põneva uudise kõigi eestlaste lemmiku Viktor Kassai kohta! Head kuulamist!

Kui Eestis oleks technominister, siis see oleks DJ Punch.

Kui Eestis oleks technominister, siis see oleks DJ Punch.

Tänase saate külaline on Aldo Maksimov, kes kolis koos abikaasa Marioni ning laste ja loomadega Kreeka saarele Samosele elama. Aldo jaoks on Kreeka olnud südamelähedane juba pikka aega, heas mõttes on selle pisikuga nakatunud ka tema abikaasa ja lapsed. Lapsed muuseas olid vägagi päri Samosele kolimisega – küllap oli põhjus tõigas, et sealmail on reisitud väga palju. Aldo leiab, et nad saavad Samosel anda lastele parema lapsepõlve ning ka vanemad on õnnelikumad kui Eestis. Nagu Aldo ise ütleb: Kreekas on alles jäänud tuum, elamise päris algne idee. Praegu peab perekond Samosel loome- ja puhkemaju, kuhu jõuab üsnagi palju eestlasi. Saates räägitakse veel näiteks Samosel maja üürimise võimalustest ja hinnast, külaelust, bürokraatiast ja selle saarekese erilisusest. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Kui Eestis oleks technominister, siis see oleks DJ Punch.

Kui vaadata pealkirju, on Viimsi näol tegemist täiesti üleelusuurusega vallaga. Ühest küljest on kuvand nagu Naša Russia seriaalist Rubljovkal. Kerjused istuvad prügimäel mullivannis ja joovad šampust. Ja teisalt vaatab pealkirjadest alati vastu mingi jama… Tee või tina, aga mõiste korruptsioon kleepub Viimsi külge sama kindlalt nagu tuntud Vene ütluses: „Petrov peksis või Petrovi peksti, aga mingi ebameeldiv lugu temaga oli.“ Koha pealt vaadates on põhiprobleem aga hoopis muus. Vald on omaenda raskuse all sõna otseses mõttes lõhki minemas. Kui Eestis on hulgim omavalitsusi, kes ei tea, kuidas inimesi juurde meelitada, siis Viimsi puhul on sein ees. Kuidas ülearendamisele piiri panna? Kas korruptsiooniväited on puhtalt „loomulik eeldus“ või pigem kehtib põhimõte – „pole tabatud, pole varas“? Miks põdrad ja muud metsloomad massiliselt „inimterritooriumile“ tungivad? Krister Parise juhitud saates väitlevad Viimsi reformierakondlasest vallavanem Illar Lemetti ning uue näljase jõu Eesti 200 Viimsi esinumber Lauri Hussar.

Kui Eestis oleks technominister, siis see oleks DJ Punch.

Kui Eestis oleks technominister, siis see oleks DJ Punch.

Kui Eestis üldse on võimalik välja tuua käesoleva nädala tegijat, siis on need kahtlemata idufirma Wise asutajad, sest Wise läks börsile ja osutus vägagi väärtuslikuks kaubaks. Restardis on külas Wise'i tegevjuht ning kaasasutaja Kristo Käärmann, kellega räägime, kuidas kasvada nullist miljarditeni ja mida Wise'i teekonnast õppida on. Saatejuhid on Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka. Restarti toetab Katana: tootjate parim abiline.

Kui Eestis üldse on võimalik välja tuua käesoleva nädala tegijat, siis on need kahtlemata idufirma Wise asutajad, sest Wise läks börsile ja osutus vägagi väärtuslikuks kaubaks. Restardis on külas Wise'i tegevjuht ning kaasasutaja Kristo Käärmann, kellega räägime, kuidas kasvada nullist miljarditeni ja mida Wise'i teekonnast õppida on. Saatejuhid on Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka.

Kui Eestis üldse on võimalik välja tuua käesoleva nädala tegijat, siis on need kahtlemata idufirma Wise asutajad, sest Wise läks börsile ja osutus vägagi väärtuslikuks kaubaks. Restardis on külas Wise’i tegevjuht ning kaasasutaja Kristo Käärmann, kellega räägime, kuidas kasvada nullist miljarditeni ja mida Wise’i teekonnast õppida on. Saatejuhid on Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka.

Kui Eestis üldse on võimalik välja tuua käesoleva nädala tegijat, siis on need kahtlemata idufirma Wise asutajad, sest Wise läks börsile ja osutus vägagi väärtuslikuks kaubaks. Restardis on külas Wise’i tegevjuht ning kaasasutaja Kristo Käärmann, kellega räägime, kuidas kasvada nullist miljarditeni ja mida Wise’i teekonnast õppida on. Saatejuhid on Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka.

"Kui Eestis on keegi meditsiiniliste väljakutsete kehastus, siis on see Kuresaare haigla ravijuht Edward Laane," nii sõnastas ETV "Pealtnägija" eelmisel kevadel esimesena Saaremaal koroonarünnaku vastu võtnud arstide olukorda.

Kui Eestis oleks technominister, siis see oleks DJ Punch.

Kui Eestis oleks technominister, siis see oleks DJ Punch.

Kui Eestis oleks technominister, siis see oleks DJ Punch.

Kui Eestis oleks technominister, siis see oleks DJ Punch.

Kui Eestis oleks technominister, siis see oleks DJ Punch.

Kui Eestis oleks technominister, siis see oleks DJ Punch.

Kui Eestis oleks technominister, siis see oleks DJ Punch.

Kui Eestis oleks technominister, siis see oleks DJ Punch.

Kui Eestis oleks technominister, siis see oleks DJ Punch.

Kui Eestis oleks technominister, siis see oleks DJ Punch.

Kui Eestis oleks technominister, siis see oleks DJ Punch.

Tänase saate külaline Bianka Randell on elanud Hispaanias juba 11 aastat ning tegutseb sealmail näitleja ja modellina. Bianka on lõpetanud Hispaanias lavakunstikooli. Kui Eestis on lavakasse sisse saamine ülimalt keeruline, siis Bianka sõnul on Hispaanias see märksa kergem. Kindlasti võis sisseastumiskatsetel olla boonuseks Bianka eriline välimus. Ta nendib muigega, et nii pikka ja blondi tüdrukut naljalt Lõuna-Hispaanias ei leia. Kui Eestis on näitlejatöö pigem prestiižne, siis Hispaanias kipub vastupidi olema. Naljatatakse ikka, et näitlejad on vaesed ja neil peab teine töö ka olema. Saates räägib Bianka näitlejatöö võludest-valudest; tükkidest, kus ta on osalenud; kandideerimisest; soovist filmimaailmas läbi lüüa ja loomulikult ka modellindusest. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Kui Eestis oleks technominister, siis see oleks DJ Punch.

Kui Eestis oleks technominister, siis see oleks DJ Punch.

Kui Eestis oleks technominister, siis see oleks DJ Punch.

Kui Eestis oleks technominister, siis see oleks DJ Punch.

Kui Eestis oleks technominister, siis see oleks DJ Punch.

Kui Eestis oleks technominister, siis see oleks DJ Punch.

Kui Eestis oleks technominister, siis see oleks DJ Punch.

Kui Eestis oleks technominister, siis see oleks DJ Punch.

Kui Eestis oleks technominister, siis see oleks DJ Punch.

Kui Eestis oleks technominister, siis see oleks DJ Punch.

Kui Eestis oleks technominister, siis see oleks DJ Punch.

Kui Eestis oleks technominister, siis see oleks DJ Punch.

Tänase saate külaline Liis Raudmann on elanud juba aastaid Hispaanias, kuhu ta suundus koos kahe väikese lapse ja toonase elukaaslasega. Liis räägib oma üksikutest töökogemustest Hispaanias ning tõdeb: see kõik on kohutav. Veelgi enam, ilma kasulike tuttavateta on praktiliselt võimatu tööd saada. Samas tunnistab saatekülaline, et pole sealmail väga palju töötanud, kuna tal on alla 12aastased lapsed. Nii mõnigi lugeja-kuulaja-vaataja võiks siin ehk kulmu kergitada ning küsida: ja siis? Asi on selles, et Hispaanias valitseb üks sellekohane keeld, mida Eestis pole... saates juba täpsemalt. Loomulikult ei saa üle ega ümber koroonaviirusest, mis on Hispaaniat korralikult laastanud. Kui Eestis on olnud üsna leebed karantiinireeglid, siis ülisotsiaalsete hispaanlaste vaos hoidmiseks kehtestati karmid reeglid. Näiteks võib tänaval ilma põhjuseta uitamine tuua endaga kaasa trahvi (alates 300 eurot) või isegi kuni ühe aasta pikkuse vangistuse. Vestlust juhib Liina Metsküla. Video katteplaanid pärinevad Liis Raudmanni erakogust, video pani kokku Märt Niidassoo.

Kui Eestis oleks technominister, siis see oleks DJ Punch.

Kui Eestis oleks technominister, siis see oleks DJ Punch.

Kui Eestis oleks technominister, siis see oleks DJ Punch.

Kui Eestis oleks technominister, siis see oleks DJ Punch.

Kui Eestis oleks technominister, siis see oleks DJ Punch.

Kui Eestis oleks technominister, siis see oleks DJ Punch.

Kui Eestis oleks technominister, siis see oleks DJ Punch.

Kui Eestis oleks technominister, siis see oleks DJ Punch.

Kui Eestis oleks technominister, siis see oleks DJ Punch.

Kui Eestis oleks technominister, siis see oleks DJ Punch.

Tänase saate külaline on eksmiss ja telenägu Madli Vilsar, kes on elanud juba ligi aasta Londonis. Madli töötab Londonis ühe Eesti idufirma jaoks ning naudib suurlinnas elamist täiel määral. Räägime pikalt sealsest multikultuursest maailmast – milliseid probleeme tekib suhtlemismaneeridega, mis nalju ei või mingil juhul teha, kuidas ta on londonlaste jaoks hall hiireke ning mil moel erineb tema Londoni kontor Eesti omast? Madli jutustab ka elamistingimustest ja korterite hindadest, Eesti väärtustama õppimisest, kodumaa mugavusest ning paljugi muud. Teemaks tuleb ka mullu novembris aset leidnud Londoni terrorirünnak – Madli tunneb, et temast läks see õige lähedalt mööda… Vestlust juhib Liina Metsküla.

Kui Eestis oleks technominister, siis see oleks DJ Punch.

Kui Eestis oleks technominister, siis see oleks DJ Punch.

Kui Eestis oleks technominister, siis see oleks DJ Punch.

Kui Eestis oleks technominister, siis see oleks DJ Punch.

Tänane külaline Silvia Teras veetis pool aastat Aafrika riigis Keenias, kus töötas vabatahtlikuna tervisevaldkonnas – kontrollis laste tervist ning toimetas seda vajavad lapsed ravile, korraldas kohalikes kliinikutes terviseteemalisi infotunde ja jagas ise Eestis kogutud raha eest lastele kingi. Silvia maalib saates põneva pildi Keenia muredest, rõõmudest ja omapäradest. Näiteks räägib ta riiki meeletult mõjutavast korruptsioonist, kummalistest tavadest (näiteks kui saabub külaline, antakse talle kõigepealt süüa ja terve pere vaatab pealt) ning sellest, mida tähendab sealmail meeletu vaesus. Kuigi tavaliselt peetakse Aafrikat pigem ohtlikuks piirkonnaks, leiab Silvia: hirm ja Aafrika ei käi omavahel kokku! Vestlust juhib Liina Metsküla.

Kui Eestis oleks technominister, siis see oleks DJ Punch.

Kui Eestis oleks technominister, siis see oleks DJ Punch.

Kui Eestis oleks technominister, siis see oleks DJ Punch.

Kui Eestis oleks technominister, siis see oleks DJ Punch.

Kui Eestis oleks technominister, siis see oleks DJ Punch.

Kui Eestis oleks technominister, siis see oleks DJ Punch.

Kui Eestis enam arendajaid palgata pole, siis peab minema neid teistest riikidest otsima. Üks võimalus on leida siinkandi suurematest riikidest nagu Poolast, Valgevenest või Ukrainast leida firmasid, kes allhanke korras töö ära teevad. Restardis on külas Paavo Pauklin, kes just eelkõige Poolast arendajate vahendamise tegeleb. Milline on Poola töökultuur ning mida peab silmas pidama, kui osa arendustööst välismaa firmadele välja anda? Saatejuhid Henrik Roonemaa uudisteportaalist Geenius.ee ning Taavi Kotka.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on üks maailmakoristuspäeva ‘World Cleanup Day’ rahvusvahelise meeskonna loojatest Heidi Solba. Mind paelus väga see fenomen, mida Heidi koos oma mõttekaaslastega on suutnud ellu kutsuda. Kodanikuliikumise ‘Let’s Do It! World’ poolt loodud võrgustik korraldas septembris maailmakoristuspäeva üle 150-s riigis, mis koondas endaga miljoneid vabatahtlikke. Heidiga räägimegi, mis on see juhtimisvägi, mis selliseid mastaapseid ettevõtmisi aitab ellu kutsuda. “Alguse on meie liikumine saanud ideest, et maailm võiks olla puhas. Kui Eestis 2008. aastal toimus esmakordselt koristuspäev, siis sai jumekalt selgeks, et kodanikuühiskond ja kodanikud võivad ja suudavad tulla lahendama ühiskonnas tekkinud probleeme, mis muidu võtaks tohutult aega ja oleksid ülimalt keerukad lahendada. Miks see oluline on ja miks me seda üldse teeme? Minu kogemus ütleb, et täiskasvanud inimene teadvustab ja õpib läbi isikliku kogemuse, mitte läbi selle, et tal on A4 paberil midagi tarka kirjas või keegi on kuskil midagi selle teema kohta öelnud. Kui sa reaalselt lähed ja ise näed seda maailma mustust ja räpasust, mis muide tihtipeale saab alguse inimeste kahe kõrva vahelt, ja hoolimatust looduse vastu ning millised on selle tagajärjed maailmale, siis olles ise selle tegevuse keskel, sa ise enam ei prügista ja hakkad hoolima, et ka teised seda ei teeks. See kogemus oli nii tugev ja nii valdav, et see andis selle uskumise, et maailma on võimalik muuta läbi selle, et inimesed tuleb viia reaalsesse koristustegevusse. Ja meie ülesandeks sai leida selline kriitiline protsent või hulk inimesi, kes tulevad meiega kaasa ühiskonna mõttemaailma muutma. Tänaseks on maailmakoristusest osa võtnud ca 16 - 17 miljonit inimest. See sõna, mida mina kasutan, on katalüsaator ehk ma arvan, et me katalüseerime oluliselt maailma puhtama elukeskkonna poole. Kui sa teed seda tööd puhta südamega, täiesti omakasupüüdmatult, siiralt uskudes, et see on võimalik ja see on vajalik, siis sinu energia sütitab teised inimesed. Mulle on öeldud, et see energia, mida ma evin, on inimesi hoidev ja kokkutoov. Ja võib-olla on nii, et see energia tõmbab ligi just neid inimesi, kes on sarnase energiaga. Mul on selles võrgustikus tohutult palju inspireerivaid juhte ja õhinapõhiseid aktiviste, kes, vaatamata oma erinevatele kultuuritaustadele, on kokkuhoidvad ja üksteist võimustavad. Kui nüüd need inimesed kokku tulevad ja oma jõud kokku toovad, ja võib, et unustavad selja taha oma egod või varjatud vajadused ning tõstavad hoopis esile ühiskonna- ja maailmavajaduse ning teevad koostööd positiivsusest lähtuvalt, siis ma siiralt usun, et maailma paremaks loomine on võimalik.” – Heidi Solba Kuulake ikka ...

Tänase saate külaline Kristin Hansen elab poole oma ajast Portugalis ja poole Eestis. Ta toob näiteid Portugali hindadest: suurlinnas tuleb suurema toa või väiksema korteri eest maksta 200 eurot ning toit on enam-vähem sama hinnaga kui Eestis. Kuigi Portugalis on enamuse ajast üsna soe, siis talvise jahedusega on kohutavalt külm just toas olles. Nimelt pole majad ehitatud piisavalt soojapidavalt. Küllap ei näe nad mõtet nii lühikese aja pärast kvaliteetsemalt ehitada, mõtiskleb Kristin. Tema magab igatahes talvisel ajal Portugalis kampsuniga mitme teki all. Möödunud aastal aitas Kristin korraldada Portugali esimese akrojooga festivali. Sellest lähtudes nendib ta, et peab ikka väga valima, milliste portugallastega koostööd teha, sest lõunamaalastena on neil aega küllalt. Veelgi enam, kiirustades võib portugallasi isegi solvata. Samuti räägib Kristin, kuidas kõige soodsamalt Eestist Portugali lennata. Saadet juhib Liina Metsküla.

Kui Eestis tähendab viies aastaaeg, et Soomaal on palju vett siis Saksamaal tähendab see, et tänavatele tulevad kuradid, nõiad ja heinakarud ning lendleb konfetti. Reisirada läheb Schwarzwaldi mägedesse suurte talviste lõkete vahele. Shveitsi – Prantsuse piiril astume sisse kolme maa muuseumisse mis nomineeriti euroopa muuseumimaailma kõrgeimale auhinnale. (Thea Karin.)

Aafrika riigis Kamerunis mõned kuud veetnud Maia Klaassen räägib, et sealsed inimesed on küll vaesed, kuid samas on raha kulutada näiteks nutitelefonidele ja uuele soengule. Kui Eestis eelistatakse raha investeerida näiteks sellesse, et oleks mugav kodu, siis Kamerunis on täiesti normaalne, kui maja seinas on auk või üks televiisor kolme perekonna peale. Peamine, et juuksed oleksid keeratud ägedasse soengusse ning moodne telefon näppude vahel. Samuti jutustab Maia, kuidas šokeeris kohalikke asjadega, mida naine ei tee – näiteks andis ruumi sisse astudes meestele kätt, suitsetas tänaval ja avaldas oma arvamust. Liigagi tihti öeldi talle selle peale, et kui teeks niimoodi Kameruni naine, siis…