Podcasts about kellega

Podcastil „Jalgrattapalavik“ on külas üsna hiljuti Eesti Spordi Kuulsuste Halli valitud mees, endine profijalgrattur Jaan Kirsipuu. Vestleme käesolevast maanteesõidu hooajast ja seda peamiselt Eesti ratturite vaatevinklist. Esmalt Tartu 2024 Cycling Teami tegemistest, kelle spordidirektorina Kirsipuu tegutseb. Mõned ilusad sähvatused on sekka sadanud, aga üldiselt kulgeb hooaeg keeruliselt. Pitsitavad mured meeskonna eelarvega ja selles osas üleskutse kuulajatele – kellel on tahtmist ja võimalust Eesti rattatiimile õlga alla panna, tehke seda. Iga abi on teretulnud. Kindlasti on tiimil võimalus vastu pakkuda ka sponsorväljundit, lisaks kodukamaral sõitmisele kuuluvad võistlusgraafikusse päris mitmed Euroopa riigid. Tänavu veebruaris käidi esmakordselt võistlemas isegi Aafrikas, Rwanda velotuuril. Sellest kõigest tehakse saates ka juttu. Saate teine pool kulub välisklubides sõitvate meeste võistlusvormi ja tulemuste analüüsile. Kellega võiks minna maailmameistrivõistlustele ja kas üldse? Nagu elus ikka, on nii neid, kellel käesolev hooaeg pigem õnnestunud ja rõõmu pakkunud ning neid, kellel olnud kas ebaõnne või lihtsalt pole loodetud tasemel välja vedanud. Jaan Kirsipuu on väljaütlemistes aus, andes otsesõnu mõista, et mõnel mehel tuleb peeglisse vaadata ning edasiminekuks õiged järeldused teha. Vestlust veab Ivar Jurtšenko. Head kuulamist!

„Matšpalli“ tennisepodcasti 103. episoodis käisid külas 1970-ndatel Nõukogude Liidu paremikku kuulunud Elena Lapimaa ja tema poeg Uno, kel oli uhke karjäär noorteklassides, kuid kelle suurem tähelend jäi tulemata tülika seljavigastuse tõttu. Mõlemad saatekülalised töötavad täna Tallinnas tennisetreeneritena. Lapimaade puhul saab rääkida põhimõtteliselt juba tennisedünastiast. Omaaegne tippmängija oli ka Elena abikaasa Villem Lapimaa (meistersportlane, NL-i noortemeister, Eesti meister paarismängus, endine Eesti koondise liige). Täna hoiab Lapimaade nime au sees tüdrukute U16 edetabelis teist kohta hoidev Marie Johanna Lapimaa. Suuremal või vähemal määral on oma elus reketit käes hoidnud kõik perekonda kuuluvad lapsed ja täiskasvanud. Möödunud reedel 70. juubelit tähistanud Elena Lapimaa vaatab saates tagasi oma edukale karjäärile, mis tõi talle muu hulgas kaks Eesti üksikmängu meistritiitlit ja 15 kodust kulda paarismängudes, medaleid eri mänguliikides Nõukogude Liidu meistrivõistlustelt ning ühe põnevamalt kõlavama tiitli Nigeeria lahtistelt meistrivõistlustelt. Välisreisidest on Elenale eredalt meelde jäänud - erinevate matšide nüansse meenutab ta tänase päevani hämmastava detailsusega - üks kohtumine Rumeenia noortevõistlustel. „Ma olin siis 15-aastane. Seal oli individuaalne noorteturniir. Mängisin seal ühe kohaliku väikest kasvu ja kõhnakese tüdrukuga. Ma ei teadnud ta vanust. Õnnestus võita teda 6 : 0, 6 : 0. Peale mängu tuleb minu juurde tema treener, patsutab mulle õlale ja ütleb: „Küll sa olid tubli. Sa võitsid meie tulevikulootust.“ Kellega oli tegu, kuuleb juba saatest! Saatejuhid on Gunnar Leheste ja Riho Kallus. Saate meiliaadress tennis@delfi.ee ootab kuulajate küsimusi, ettepanekuid või lihtsalt konstruktsiivset tagasisisdet.

Stuudios on pianist Sten Lassmann, kellega räägime Heino Ellerist.

18-aastane võima servi ja eeskäega Oliver Ojakäär on astumas kindlal sammul meeste tennise poole. Viimast aastat juunioride turniire mängival tartlasel jääb värskelt selja taha noorte suure slämmi debüüt Australian Openil, kus ta jõudis kolmandasse ringi. „Matšpalli“ podcastis käis Ojakäär koos oma treeneri, samuti noore mängumehe, 24-aastase Kenneth Raismaga. „Slämmil osalemine on alati väikest viisi unistus olnud,“ tunnistas maailma juunioride edetabelis 39. kohta hoidev Ojakäär. „Kui Tennis Europe turniirid läbi saavad, hakkavad kõik rääkima, et järgmine suur samm noortel ongi slämm. Hakkad vaikselt edetabelis tõusma ja kasvama ning lõpuks kuidagi oledki ise ka seal...“ „Ma ei arvanud, et see nii suur ja hästi tehtud on. Kõik on nii läbi mõeldud. Kõige parem koht, kus ma kunagi turniiri mänginud olen,“ kirjeldas ta suure slämmi õhustikku. Noorte turniir Australian Openil algas põhiturniiri teisel nädalal. Meeste matše Ojakäär ja Raisma vaatama ei sattunud, kuid riietusruumid on kõigile ühised ning vahetult kohtutud sai nii mõnegi tippmängijaga. Kellega täpsemalt, kuuleb juba saatest! Muu hulgas selgus saatest, et Eesti tenniseliit mõtleb ATP Challenger turniiri korraldamise peale, kus Ojakäärule ja veel mõnele teisele Eesti mängijale terendaks võimalus saada vabapääse. Saatest kuuleb ka, kuidas Ojakäärust üldse sai tennisemängija, miks ja millal otsustati tiimi kaasata Wimbledoni noorteturniiri paarismängu võitja Raisma, milline on noore mängija ja noore treeneri omavaheline keemia trennides, kuidas ära tunda hetke, kui treener oma õpilase järgmisele juhendajale üle peaks andma ning kuidas on meie peategelase meeskonnas organiseeritud ülejäänud taustsüsteem. „Matšpalli“ saate meiliaadress on tennis@delfi.ee, saatejuhid Gunnar Leheste ja Riho Kallus.

„Minagi tundsin alguses, nagu kärgpere oleks midagi erilist ja imelikku. Aga tegelikult on see täiesti tavaline pere oma probleemidega, millele on näpuotsaga vürtsi lisatud,“ kinnitab tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht kärgpere ema ja kogemusnõustaja Helina Haavik, et kärgpere liikmete väljakutsed on peamiselt psühholoogilist laadi. See tuleneb ka asjaolust, et kui tavaliselt saab pere pereks kasvada väikeste sammude haaval, siis kärgpere puhul on tegu perekonnaga, mis kokku saades on juba valmis. „Aga ärge mõelge üle kärgpere keerulisuse osas, see on tegelikult täiesti tavaline pere, kuigi kõlab suurelt. Liiatigi ei loe päeva lõpuks veri, vaid see, kellega ja kuidas sa suhestuda oskad,“ soovitab Helina. Tema sõnul mängib kärgpere toimimise juures suurt rolli see, kui terved on pereliikmed vaimselt ning kui hästi nad saavad läbi iseendaga ning ekskaaslastega. Helina möönab, et muidugi on tal kärgpere emana olnud palju õppetunde. „Nagu elus tervikuna, nii häid kui halbu,“ kinnitab ta, et selles pole midagi erilist. Olulisim aga, mida ta enda jaoks on õppinud, on see, et ebamugavaid olukordi ja tundeid tekitavad mõtted tema peas. „Kui õppida jälgima oma mõtteid, võib teinekord leida, et hull olukord oma olemuselt nii väga hull polegi,“ naeratab ta. Aga kuulake ise lähemalt – värskes Naistelehe podcastis Mõttekoht räägime Helinaga, mis on kärgpere ning mis on need väikesed asjad, mis panevad selle paremini toimima. Ta jagab nõu, kuidas ületada kõikvõimalikke ettetulevaid karisid, kuidas tulla toime võimuvõitluse ja piiride seadmisega. Palju muu kõrval räägib Helina ka oma isiklikest kogemustest – neistki võib kuulajail tuge olla. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

Külaline on koorijuht, muusik ja helilooja Valter Soosalu, kellega räägime instrumendist nimega harpejji.

"Teeks nii, et ei oleks fašist! Teeks nii, et ei oleks rassist!" Sedasi kõlab lüürika plaadilt "Oleg", mis valmis Genka ja DEW8 koostöös. Mehed pärjati hiljuti ka aasta hip-hop artisti tiitliga. Kes on müstikasse ja interdistsiplinaarsusesse kalduv DEW8? Saates "Eesti eso" käis külas Siim Parisoo ehk DEW8, kes selgitas ka huvitava artistinime tagamaid. "Ausalt öeldes on selle nime tähendus alles selgumas," ütleb Siim, seega tasub kõrvad kikkis ja meeled erksad hoida. Kellega on siis tegu – produtsendi, räppari, videomeistri või hoopis maalikunstnikuga? Siim tegutseb mitmel rindel ja tõdeb, et mingeid piire pole mõtet endale ümber ehitada. Kuidas sai muusikukarjäär alguse? Millist muusikat kuulas DEW8 lapsepõlves? Miks tõmbab teda tumeduse poole? Kuidas teha hittlugu? Milline näeb välja DEW8 loomeprotsess? Milline näeb välja DEW8 tavaline päev? Kui olulist rolli mängivad tunnustused ja auhinnad? Kui olulist rolli mängib produtseerimisel tehnoloogia? Millised on kunstniku tulevikuplaanid?

Saatekülalised Toomas Haug ja Maarja Vaino. Saatejuht Hardo Pajula. ""See täht on meie keele rahvuslik uhkus" seletasin mina. "Tema kaudu oleme suguluses maailma suurimate ja vägevamate rahvastega." "Kellega nimelt?" küsis tema. "Kas või venelaste ja inglastegagi" vastasin mina. "Keegi keeleteadlane seletas mulle millalgi et ainuüksi meie õ-häälikust pidavat järeldama et meid kas ootab suur ja hiilgav tulevik või meil on kunagi olnud samasugune minevik. Mina muidugi pooldasin tulevikku keeleteadlane rahuldus minevikugagi sest tema arvas et surnud vana kreeklane on rohkem väärt kui mõni kuulsusetu rahvas kes elab veel tänapäev. Sellepärast peate oma arvamust meie õ kohta tingimata muutma kui tahate õnnelikuks saada." "See on muidugi nali eks?" küsis tema. "Ei" vastasin mina. "Te õpiksite palju kergema südamega meie keele ära kui te omandaksite keeleteadlase veendumuse kes ütles et õ-hääliku kaudu oleme suguluses inglaste ja venelastega." "Venelastega ei taha ma sugulaseks saada" ütles tema. "Aga inglastega? küsisin mina. "Vanaisa ütleb, et inglased on julmad," ütles ta. "Seda ma ei tea, vastasin mina, "aga inglased ja nende keel valitseb maailma. Hea oleks seista suguluses maailma valitsejatega." "Tähendab te ei armasta sakslasi" arvas tema minu sõnadest järeldada võivat.”" Nii kirjutas Anton Hansen Tammsaare oma 1935. aastal ilmunud romaanis "Ma armastasin sakslast". Sellest raamatust me täna Toomas Haugi ja Maarja Vainoga räägimegi. Head uudistamist!

""See täht on meie keele rahvuslik uhkus," seletasin mina. "Tema kaudu oleme suguluses maailma suurimate ja vägevamate rahvastega." "Kellega nimelt?" küsis tema. "Kas või venelaste ja inglastegagi," vastasin mina. "Keegi keeleteadlane seletas mulle millalgi, et ainuüksi meie õ-häälikust pidavat järeldama, et meid kas ootab suur ja hiilgav tulevik või meil on kunagi olnud samasugune minevik. Mina muidugi pooldasin tulevikku, keeleteadlane rahuldus minevikugagi, sest tema arvas, et surnud vana kreeklane on rohkem väärt kui mõni kuulsusetu rahvas, kes elab veel tänapäev. Sellepärast peate oma arvamust meie õ kohta tingimata muutma, kui tahate õnnelikuks saada." "See on muidugi nali, eks?" küsis tema. "Ei," vastasin mina. "Te õpiksite palju kergema südamega meie keele ära, kui te omandaksite keeleteadlase veendumuse, kes ütles, et õ-hääliku kaudu oleme suguluses inglaste ja venelastega." "Venelastega ei taha ma sugulaseks saada," ütles tema. "Aga inglastega? küsisin mina. "Vanaisa ütleb, et inglased on julmad," ütles ta. "Seda ma ei tea, vastasin mina, "aga inglased ja nende keel valitseb maailma. Hea oleks seista suguluses maailma valitsejatega." "Tähendab te ei armasta sakslasi," arvas tema minu sõnadest järeldada võivat." .... Nii kirjutas Anton Hansen Tammsaare oma 1935. aastal ilmunud romaanis "Ma armastasin sakslast". Sellest raamatust me täna Toomas Haugi ja Maarja Vainoga räägimegi.Head uudistamist!Hardo See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

*Eesti-Läti liiga. Cramol ei tulnud Hermet ja Thomase tagasitulekumängus Tartus midagi kergelt. Mis mulje jättis "mesikäpp" Kuksiks debüütmängus? Pärnu mäng jäi Ilma Valge ja Blausita Rakvere vastu väga ümmarguseks. Kuidas suudab Rapla uus noor ameeriklasest mängujuht täita Ihringu suured saapad? Jaanuarikuu parimaks valiti Linards Jaunzems! Kuhu mahutatakse koroona tõttu ärajäänud kohtumised? *Terminal Oil euroliiga. Iisrael ei lase Maccabi vastaseid riiki sisse, Ataman näitas taas bravuuri, Fenerbahce jätkab "ruulimist", kreeklased panevad üksteisele jalga taha, Jerebko keeras Himkiga tülli. Kas heas hoos ambitsioonikas Asvel ronib veel play-offi? Mängumehed pakuvad välja oma TOP8 kandidaadid! Kas "final four" toob ka rahva saali? *VTB ühisliiga. Kalev/Cramo jaoks vastakaid emotsioone tekitanud ühisliiga nädal. Ligi 30a ootust sai läbi ja ajalooline suurvõit Moskva tippklubi üle on tõsiasi! Kas CSKAs hakkavad sillad põlema ja kes tuleb asendama Milutinovit? Kas topeltnädal Parmaga toob meid maa peale tagasi? *Eestlased välismaal. Võtame koos Kadri-Ann Lassiga kokku naiste rahvuskoondise EM valikturniiri tsükli! Ei pääsenud finaalturniirile ka meie lähinaabrid. Kellega hakkab Treier madistama järgmises meistrite liiga ringis? *NORDAIDi küsimusmäng. Järjekordne kõne suvepealinna härra Allikule. Kes on see mees, kes jääb skoorimises alla vaid Tanel Sokule? Seekordse küsimuse fookuses on Tartu ja Pärnu esindusmeeskonnad! forms.gle/PDVJ1MHwdL4s4YXu6 *Ballzy kuulajate küsimused. Teamspirit jagab järjekordse "Mängumeeste" särgi. Kuulajate küsimusi ootame aadressile m2ngumehed@gmail.com. Saatejuhid Siim Raudla, Kristo Saage ja Priit Vene.

Jess, lapsed! esimene taskuhäälingu-episood! Et olla mõnusalt intrigeerivad, võtame alustuseks ette seksi ja seksuaalsuse, arutame, kuidas intiimsuhe võib muutuda, kui perevalemisse lisanduvad lapsed, uurime, kas seks partneriga on ainus viis, kuidas paarisuhtes intiimsust toita, ja kuuleme, kuidas seksist lastele räägitakse. Õhku jäänud mõtteid on rohkem kui õigeid vastuseid, et saaksid oma mõtteid mõelda omal moel!Külalised: Korralikud pereisad Keilast / Birgot Kivinurm (“Seksuaalne: otse ja ausalt”) / Nakedlove.ee /@jesslapsed jälgijad.Kasulikku lisalugemist: www.tarkvanem.ee / Esther Perel “When three threatens two” / Gea Ashilevi “Isad suhtekeerises” / Dr Karen Gurney “Mind the Gap”.Kasulikku lisakuulamist: https://whereshouldwebegin.estherperel.com /TEDx Talks - Dr Karen Gurney. Muusika: Sten-OlleMERILIN MANDEL on vanemahariduse edendaja, vabakutseline lektor, vaimse tervise vabatahtlik ja Instagrami konto @jesslapsed asutaja ja vedaja. Selja taga on aastad fotograafina, tõlgina, lapsehoidjana ja lasteaiaõpetajana, hetkel on käsil kasvatuspsühholoogia MSc Bristoli ülikoolis ja kasvatusteaduste MA Tallinna Ülikoolis. Südant põksutavad feminism ning tervisega seotud müüdid ja stigmad meditsiinilisest ja psühholoogilisest vaatevinklist. “Klotsinurgajutud” autor. Lastevaba.GEA ASHILEVI on hariduselt psühholoog, lisaks väljaõppes pereterapeut, vaimse tervise koolitaja MTÜ Peaasjad meeskonnas ning erinevate juhendajate käe all nii Eestis kui Hollandis teadveloleku (mindfulness) tehnikaid õppinud ja õpetanud kahe lapse ema, abikaasa ja tütar. Südameteemad nii erialaselt kui eraelus on seotud teadveloleva vanemluse ning loova eneseväljendusega. www.geaaeg.ee / www.peaasi.ee.

Seekord räägime ilmselt viimaste nädalate kõige põletavamal teemal - abielust. Üks meist on abielus olnud 25 aastat pisikese vahega, teine elab "patuelu". Kes ja mis - kuula!

Millised on linnuliikide omavahelised suhted, millised liigid pesitsevad kõrvuti, saavad omavahel kenasti läbi ja millised mitte? Kellega on ohutuse mõttes turvaline koos elada või rännata ja kellega mitte?

Millised on linnuliikide omavahelised suhted, millised liigid pesitsevad kõrvuti, saavad omavahel kenasti läbi ja millised mitte? Kellega on ohutuse mõttes turvaline koos elada või rännata ja kellega mitte?

Kust valutab aastal 2035? Eesti seisab silmitsi ühiskonna vananemisega seotud muutustega ka tervishoius, mis tähendab, et meditsiinitöötajate puudus süveneb veelgi. Eesti panustab tervishoiu kuludesse 6,7% SKPst, kuid see on ligi kolm protsendipunkti väiksem kui ELi keskmine. Uudsed raviviisid on aga kallid ning inimeste ootused heaolule ja tervishoiusüsteemile suurenevad. Seega on tähtis roll nii koostööl ja inimeste terviseteadlikkusel kui ka andmetel. Kuidas saab tehnoloogia ja andmete kasutamine parandada Eesti inimeste tervist? Mida mulle annab näiteks teadmine, et mul on kõrge tõenäosus saada infarkt ? Tahan ma seda teada? Mida ma ise ära saan teha? Kellega ma olen üldse valmis oma andmeid jagama? Kuidas koostöö kaudu tagada parim tervishoiuteenus kõigile Eesti inimestele, nende rahakotist sõltumata? Arutelu juht: Annika Uudelepp Osalejad: Ruth Kalda (peremeditsiini professor), Kadi Lambot (erakliinik Confido), Andres Võrk (Tartu Ülikool), Karmen Turk (AB Triniti) Korraldaja: Riigikantselei ja rahandusministeerium Arutelu toimus 14. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Saates arutletakse selle üle, milline on suur muudatus ja millal ning kas seda elus teha või kuidas kohaneda, kui see juba tehtud on, jäämata samas mitte igaveseks muudatusi tegema ja pidevas rahulolematuses vaevlema.

Kuidas ravimite võtmisega toime tullakse? Kellega rääkida ravimi hinnast? Mida teha, kui väljakirjutatud ravim ei sobi? Külas on Rapla perearst Argo Lätt, küsib Kadri Tammepuu.

Kellega koostööd teha ja kellega mitte? Eetikakoodeks kõikidele ametitele!

Õhtulehe korvpallisaates "Viies veerandaeg" oli ajakirjanikel Ats Kuldkepil ja Jarmo Jagomäel külas TTÜ peatreener Rait Käbin. Miks jäi TTÜ kohamängudelt välja? Miks ei suutnud noormängijad sammu edasi teha? Kellega jäi loots kõige rohkem rahule? Millise üllatuse pakkus Matthias Tass? Missugune on TTÜ tulevik? Nendele ja paljudele muudele põnevatele küsimustele annab Käbin saates vastuse. Mõistagi ei puudu ka Coolbeti panustamisrubriik. Head kuulamist!

Kas keeleseadus vajaks muutmist või kohendamist? Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk räägib saates, kuidas teised õigusaktid või riigis tehtavad reformid, nagu näiteks haldusreform, mõjutavad keeleseaduse täitmist. Mis puudutab probleeme ärinimedega, siis pole Ilmar Tomuski sõnul olnud põhimõttelisi vaidlusi venekeelsete väikeettevõtjatega, kes keelduksid eestikeelse teabe väljapanemisest. Kellega on probleeme? Keeleinspektsioon on jälginud kaebuste tõttu audioreklaame kaubanduskeskustes. Missuguste järeldusteni on jõutud, kuulete saatest.

Kas keeleseadus vajaks muutmist või kohendamist? Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk räägib saates, kuidas teised õigusaktid või riigis tehtavad reformid, nagu näiteks haldusreform, mõjutavad keeleseaduse täitmist. Mis puudutab probleeme ärinimedega, siis pole Ilmar Tomuski sõnul olnud põhimõttelisi vaidlusi venekeelsete väikeettevõtjatega, kes keelduksid eestikeelse teabe väljapanemisest. Kellega on probleeme? Keeleinspektsioon on jälginud kaebuste tõttu audioreklaame kaubanduskeskustes. Missuguste järeldusteni on jõutud, kuulete saatest.

Jumala armastus annab meile juurdepääsu Tema ligiollu. Jumala süda on, et sa oleksid Temaga ja et sul oleks suhe Temaga. Kellega koos sa aega veedad, selle sarnaseks sa muutud. Juurdepääs Jumalale muudab sind paremaks.

Mis toimub mereväes? Kellega vangerdatakse Välisministeeriumis? Miks ei usalda Eesti elanikud Eesti Energiat ja Tallinna Vett? Kelle päev on 22. september? Lisaks veel riigieelarvet ja teisi päevakajalisi teemasid analüüsivad laupäeval Keskpäevatunnis Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Rein Kilk. (Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar, Rein Kilk)