Pere ja Kodu

„Ma ei suutnud pooleteistaastasele Emilile selgeks teha, et kui sa astud väiksele Jete-Liisale peale, siis see võib väga nukralt lõppeda. Mul oli korraga kaks inimest, kes ei saanud asjadest aru ja üks oli neist märgatavamalt tugevam kui teine,“ räägib Pere ja Kodu peatoimetaja Elin Järvsaar esimesi kuid kolme lapse emana.

„Kliimaärevus on loomulik reaktsioon sellele, kui saame teada, et maa kliimaga on väga halvasti. Peaksime oleme mures hoopis nende inimeste pärast, kes ei ole ärevil,“ räägib organisatsiooni Fridays For Future aktivist Kertu Birgit Anton.

„Trauma võib kasvada võikestest asjadest kokku. Lapsele võib põhjustada trauma ka see, kui kodus ei ole emotsionaalset soojust,“ räägib Justiitsministeeriumi projekti «Nooresõbralik õigussüsteem” juht Laidi Surva.

"Elektriga saab vea teha ainult ühe korra. Teist võimalust ei anta," räägib Elektrilevi varahaldusjuht Rasmus Armas, kes on ühtlasi kahe väikse lapse isa.

„Esimese klassi lapse puhul on kõige olulisemad just eakohased sotsiaalsed oskused – keskendumine, kuulamine, püsivus, iseseisvus,“ räägib Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpetaja Maria Toom.

Pere ja Kodu podcast'is võetakse seekord ette lastesõidukid, mis liiguvad nii pudru kui elektri jõul. Sobivat aitab valida Tõnu Savi Automaailmast. Jõukohase sõiduvahendi võib osta juba aastasele põnnile. Tõsi, tegu on siis n-ö jooksumasinaga, kus hoogu tuleb anda kondimootoriga. Tõnu Savi sõnul on nende valikus mitmeid mudeleid, millega saab sõita ka toas ja nii vaikselt, et ei häiri koduseid ega sega naabreid.

"Ma tunnen, et minu empaatiavõime on kasvanud. Hea tunne on minna koju ja teada, et olen kellelegi rõõmu teinud," räägib Rebeka Ojasaar, kes on seotud MTÜ Jututajaga.

On üsna tavaline, et nelja-viieaastased lapsed istuvad nutiseadmete taga ja toimetavad seal uhkes üksinduses. Mis võiks sellisele vaatepildile eelneda, et internetis midagi valesti ei läheks? Sellele küsimusele vastavad Pere ja Kodu podcast'is projekti „Targalt internetis” koordinaator Malle Hallimäe ja sama projekti teavitustöö koordinaator Kerli Valner Lastekaitse Liidust ning Lastekaitse Liidu lapse õiguste saadik Aveli (15).

"Hull fakt on see, et kõige sagedasemad vägistajad on perekonnaliikmed," räägib noortekirjanik Kaia Raudsepp oma romaanist "Lihtsalt ära jää üksi".

„See, mida inimene sõjab korda saadab, hakkab teda jälitama ja mõjutama. Sealt tulevad uued probleemid – alkoholism, perevägivald, kuritegevus,“ räägib teismelise tütre isa ja missioonisõdur Taavi Liias. Ta usub, et koledusi toime panevad sõdurid ei saa ka kodus olla sellisest käitumisest väga kaugel.

Uus eesti lastefilm "Tagurpidi torn" näitab noorte kambavaimu pahupoolt by Delfi Tasku

Uues Pere ja Kodu Lasteabi podcast'is annavad sel teemal nõu Lasteabi e-nõustaja ja pereterapeut Jelena Nikitina ning Peaasi haridusvaldkonna juht Marit Kannelmäe-Geerts.

"Kui räägid näiteks ühe 17-aastase tüdrukuga ja kui ta lahkab Lotte filmi mõju oma elule omal ajal, räägib ta sellest nii kiftilt. On aru saada, et Lotte on mänginud ta elus suurt rolli," räägib judotreener Tony Eiland.

Millega tegeleb kaitsevägi? Mis on NATO? Miks on Ukrainas sõda? Neile ja paljudele teistele küsimstele vastab Eesti kaitseväe kolonelleitnant Kaarel Mäesalu.

"Seda kahjuks pole, et tuled saalist ära ja mõtled, et oi kui vahva seiklus oli. Tahan uskuda, et selle loo nägemine tekitab diskussiooni laste ja lapsevanemate või õpetajate vahel," sõnab Seeder 20. aprillil esietenduva lastelavastuse "Mesilane sinu peas" kohta. Lavastus puudutab sotsiaalse ebavõrdsuse, alkoholismi ja üksinduse teemasid, seda aga mitte kuigi sünges võtmes.

Kuhu ja kelle poole pöörduda, kui oled hädas ja vajad abi. Üks selliseid abiliine on ohvriabi kriisitelefon 116 006 ja palunabi.ee (link: palunabi.ee) vestlusaken. Uude podcast'i episoodi ongi kutsutud sotsiaalkindlustusameti ohvriabi arendustalituse juhataja Triin Raudsepp ja Pärnu ohvriabitöötaja Tatjana Zuftsiankou.

Kokkajate konkurentsitu lemmikgrill pakub nüüd ka häälkõnet, mis ütleb millal liha või köögiviljad valmis on. Tefali Optigrilliga valmistatud toidud on maitsvad, mahlased ja mis peaasi, liha küpsetades valgub üleliigne rasvane vedelik eraldi sahtlisse.

"Hinnete saamine on sildistav – kas ma olen viieline või kaheline. Sildid hea laps ja halb laps on meil ühiskonna tasandil sees," räägivad Peedu kooli õpetajad Anneli Armus-Juhkam ja Helen Altin-Ilves.

PURE naturaalsed viljalihaga ja filteerimata mahlad eristuvad teistest mahlasisaldusega jookidest selle poolest, et nad on 100 protsenti naturaalsed filtreerimata viljalihaga mahlad. „Naturaalne mahl tähendab seda, et sinna ei ole lisatud vett, suhkrut ega muid lisaaineid, näiteks säilitusaineid,” kinnitas Jungent Estonia PURE mahlade brändijuht Helis Tõnise

Seekordses Pere ja Kodu podcasti episoodis saavad vastused algkooliealiste laste küsimused Ukraina sõja kohta.

„Oluline on austada lapse piire. Kui laps ütleb, et ei soovi praegu kallistust, siis see on okei,“ räägib Montessori ühingu aktiivne liige Anu Linnamägi, kes on ühtlasi Montessori koduõpet praktiseeriv ema. Veel tuleb jutuks see, millised on Montessori lasteaiad ja koolid, milliste vahendid aitavad lastel õppida, mida tuleks oma kodus muuta, et keskkond oleks lapse arengut toetavam, ja paljust muust.

„Mõned on kassiinimesed, mõned koerainimesed, mina olen lasteinimene. Ma suhestun lastega kergelt ja mul on ka kontakt iseendaga lapsena,“ räägib lastekirjanik Kätlin Kaldmaa. Möödunud nädalal valis Lastekaitse Liit 2021. aastal ilmunud laste- ja noortekirjanduse hulgast välja Head Lasteraamatud ja Head Noorteraamatud. Selle tiitliga sai pärjatud ka Kaldmaa teos „Lydia“, mis jutustab Lydia Koidula lapsepõlvest.

„Kahe nädalaga eksamiks ei õpi. Eriti eesti keele puhul, mille eksam eeldab arutlemis- ja oma mõtete väljendamise oskust. Selle juures pole distantsõpe olnud takistuseks, lugeda ja arutleda saab ju ka distantsilt,“ räägib Viimsi Gümnaasiumi õpetaja Kaidi Kolsar.

Liisi lapse kõne arenguga oli algusest peale probleeme, kuid ta ei osanud aimata, et nende taga võib olla üks tuntud haigus, millel on vähemtuntud vorme. Alles siis, kui kõne arengule lisandusid teised sümptomid, sai ta juhtlõnga, kust abi saada.

„Aeg-ajalt on mõni laps peale etenduse vaatamist öelnud, et midagi aru ei saanud, aga huvitav oli. See ongi tantsulavastuse puhul oluline, et isegi kui aru ei saa, peaks olema põnev,“ räägivad tantsijad Tiina Mölder, Päär Päärenson ja Kärt Tõnisson trupist ZUGA Ühendatud Tantsijad.

„Enne, kui psühhiaatriaosakonda tööle tulin, tundus väide, et kanep on ohtlik ja tekitab psühhoose, ebausutav. Nägin, et see tõesti on nii. Pooled või enam esmaste psühhooside osakonna patsientidest on seal kanepist tingitud psühhoosiga,“ räägib psühhiaater Viljar Veede.

„Näen tihti, et naised võtavad kolmandal päeval peale sünnitust vankrid välja ja teevad 10 kilomeetrise ringi. Kui meil on aga näiteks põlveoperatsioon, siis vajame pikka taastumist, füsioteraapiat. Me unustame ära, et peale sünnitust on naise kehas emakasuurune haav!“ räägib liikumisnõustaja Riina Arund.

„Nii, nagu paljud teised Lindgreni teosed, oli see üks mu lapsepõlve lemmikuid. Vastutus sellise materjaliga tegeledes on suur. Samas tunnen, et see lugu on mul nii südames, et võin seda teha,“ räägib Eesti Noorsooteatri näitleja ja lavastaja Taavi Tõnisson „Röövlitütar Ronja“ lavastusest.

“Hakkasin väga palju puuduma. Leidsin kõikvõimalikke vabandusi – kõht valutas, pea valutas jne. Tundsin end kodus oluliselt turvalisemana. Ema töötas palju välismaal – läks pühapäeval ära ja tuli neljapäeval tagasi. See oli meie omavaheline kokkulepe. Isa ei olnud. Ma jäin väga üksinda ja koolist puudumine oli väga kerge. Kogunesid halvad hinded ja tegemata tööd, sain külge templi, et olen halb laps. Sellepärast ei kuulanud ka klassijuhata minu muresid kiusamise kohta. Ta ütles, et küllap ma ise õrritan,“ meenutab Helen Voogla. Koolikiusu tagajärjel tekkis tal depressioon.

„Meie vanemate inimeste vaimne tervis on väga kehvas seisus, eakate depressiooni näitajad on Euroopas ühed kõrgemad,“ räägib Tallinna Ülikooli teadur, haridusgerantoloog Tiina Tambaum.

"Kui lugesin internetist, et fentanüülisõltuvusest tuleb välja alla 1% inimestest, hakkasin nutma," meenutab tänane sõltuvusnõustaja Lembit Arikainen. Selles podcasti osas räägib ta oma loo ja arutleb laiemalt sõltuvuste üle meie ühiksonnas.

See lugu juhtus siis, kui Lotte oli üheaastane. Väike Lotte oskas juba endale juuksetutti siduda ja leiutajast isa Oskari töökuuris haamriga väiksemaid naelu lauajupi sisse toksida. Kui Oskaril ei olnud aega lõunale tulla, viis Lotte talle söögi kuuri. Tavaliselt vastas Oskar, et kohe-kohe, ja askeldas leiutise kallal edasi. Lotte teadis, mis nüüd tuli teha: ta tatsas toiduga isa juurde ja hakkas teda lusikaga toitma. Pudruga tuli see päris hästi välja, aga supp kippus mõnikord põrandale tilkuma. Autor: Janno Põldmaa

„Sean iga aasta alguses koos lastega eesmärgid – mis võiks olla teisiti, mida lapsed tahaksid teha. Vaatame ka üle, mis läks eelmisel aastal hästi ja mis oleks võinud minna paremini,“ räägib mentor ja elustiilitreener Kai Oja

"Loomulikult ei ole rõõmus olla jõuluajal haiglas. Iga laps tahab koju. Aga samas on päevi, kus palju külalisi ja palju jõuluvanasid. Selles suhtes on lastel palju rõõmu," räägib Tallinna Lastehaigla Teotusfondi juhataja Inna Kramer.

Enamasti kingitakse ehteid naistele, kuid pole kuskile kirjutatud, et olulisi sündmuseid laste elus ei tohiks mälestada kenade ehetega. Grenardi ehetepoest on võimalik leida väga laia valikut ehtekinke ka pere noorimatele liikmetele.

Uuel ajastul, kui meie tähelepanu eest võitlevad suur hulk ekraane, helisid, uudised ja muu müra, on hea võtta kapist või riiulilt mõni lauamäng ning keskenduda ühele tegevusele. Lauamängude populaarsus ongi kasvamas, kuna need mängud annavad võimaluse sõpradel, perel või kallimatel omavahel vahetumalt suhelda.

„Oluline on rääkida ka nendest lugudest, kus lastekaitsetöötaja saab hästi hakkama. Paraku jõuavad meediasse ainult negatiivsed lood. Praegu on pandeemia tõttu olnud palju pöördumisi seoses vaimse tervisega ja lastekaitsetöötajad on nende osas palju ära teinud,“ räägib Rae valla lastekaitse peaspetsialist Natalja Krustov.

„Hea käitumine ei ole kaasasündinud oskus – see on arendatav, nii nagu jalgrattaga sõitmine või lugemine. Seda saab sammhaaval õppida ja täiustada,“ räägib VEPA programmijuht Anita Baumbach

Teise advendi eelses Pere ja Kodu podcasti episoodis on külas üks eesti perekond, mille isa töötab mereväes ja viibib päris palju kodust eemal. Elisabeth (12) ja Oliver (10) räägivad põhjalikult oma pereelust, jõuluootusest, enda huvidest ja isa tööst.

Seekordne „Pere ja Kodu podcast” keskendub koolikiusamisele, täpsemalt aga LGBT-noorte kiusamisele. Stuudiosse on kutsutud Eesti LGBT Ühingu tegevjuht Kristel Rannaäär. Saadet juhib Maris Järva.

„Tundsin esimese beebiga, et ma ei saa hakkama, ei suuda ühtegi tema vajadust rahuldada. Lõpuks seisin rõdul ja mõtlesin, et mis siis, kui ma siit alla hüppan,“ räägib Kristi Varik, kes on kogenud depressiooni ja saanud hiljuti ATH diagnoosi.

„Õige aeg lastega surmast rääkimiseks on iga hetk. Kui käite sügisel pargis jalutamas ja näete, et lilled närtsivad ning lehed kõdunevad, saab lastega arutada kaduvuse üle,“ räägib Risti koguduse õpetaja ja Tallinna Lastehaigla hingehoidja Annika Laats.

Lastemaja peaspetsialist: suur osa seksuaalsest väärkohtlemisest leiab aset interneti teel by Delfi Tasku

"Olen kasvatanud kõiki oma lapsi nii, nagu tol hetkel õigeks olen pidanud," räägib akrobaat, treener, viie lapse isa ja nelja lapse vanaisa Vello Vaher. "Nõukogude ajal oli norm, et lastele anti pepu peale laksu. Mul on selle üle äärmiselt hea meel, et kahte väiksemat last pole ma kunagi kuhugi löönud, aga kahjuks ei saa ma seda öelda kahe vanema lapse kohta. Tagantjärele süda väga valutab sellepärast."

"Trend on selles suunas, et raamatud oleksid õhukesed ja ei hirmutaks oma paksusega lapsi ära," tõdeb laste- ja noortekirjanik Reeli Reinaus.

„Leinaga tuleb tegeleda. Tagantjärele oleksin saatnud end kriisinõustaja või psühholoogi juurde. Inimesel on vaja sellises olukorras rääkida,“ tõdeb Trinu Tints, kes täna on kriisi- ja leinanõustaja ja toetab teisi samasuguses olukorras.

„Tihti jääb tähelepanu alt välja, kui palju tööd tehakse vanematega enne laste eraldamist vanematest,“ räägib sotsiaalkindlustusameti lastekaiste osakonna juhataja Ebeli Berkman. Ta tõdeb, et kahjuks on lastekaitse tööl asjata negatiivne varjund.

"Lapsed on väga aus publik. Mõni laps karjub vahel juba paar minutit pärast etenduse algust, et ma tahan siit ära. Täiskasvanud võivad mõelda samamoodi, et tahaks ära, aga nad ei ütle seda välja. Nad mõtlevad, et piletiraha on makstud ja vaatavad etenduse lõpuni," räägib Noorsooteatri juht Mirko Rajas.

Oleme kuulnud juhtumistest, kus vanemate lahkuminekul ei suudeta leppida mitte milleski kokku ja pole harvad juhtumid, kus pettumusest võetakse kaasa juustukera või saetakse pooleks koos ostetud diivan. Vanemate tülis aga kannatavad enim lapsed. Kuidas aga minna lahku viisakalt?

„Vend oli 13aastane, kui jäi esimesel koolipäeval auto alla. Terve pere oli leinas. 3aastasele lapsele ei osata sellist asja selgitada,“ meenutab Triin-Mary Raudkivi, lisades, et see sündmus muutis teda täielikult – temast sai kinnine laps, kes varjas oma tundeid.

"Teisele sünnitusele mõeldes tulevad külmavärinad peale. Kindlasti mõeldakse, et oh, oleks mul ka selline sünnitus - kõik läks kiiresti ja ma ei kogeud valu, aga see oli ikka päris intensiivne," räägib lauljanna Teele Viira.