Podcasts about abielu

"Kaks kunstnikku ühes peres ehk kaks suurt ego ei sobi ühte perekonda," meenutab muusik Heidy Tamme oma abielulahutust džässmuusik Avo Tammega. Aasta 2023 on Heidy Tammele erakordne - ta sai 80 aastaseks, tema lavaelus on täitunud 60. aasta, pedagoogina on ta töötanud 30 aastat ja poliitikas olnud 20 aastat. Väsimuse märke Heidy Tamme aga ei näita - ta avaldab hoopis oma ideaalse vormi saladuse ja räägib, kuidas elada üle leinaperioodid.

EKRE naispoliitikud - Riigikogu liikmed Helle-Moonika Helme ja Evelin Poolamets ning Tallinna linnavolikogu EKRE fraktsiooni nõunik Kadri Vilba käsitlevad uues saates obstruktsiooni teemat, Eesti 200 tähe Johanna-Maria Lehtme kustumist ning rünnakut abielu institutsioonile.EKRE naispoliitikud kutsuvad saates meeleavaldusele, mis toimub 27. mail kell 12 Toompeal. Saatekülalised põhjendavad, miks on just praegu kriitiline aeg tulla oma protesti väljendama. EKRE naised tuletasid meelde, et varasemates saadetes hoiatasid nad võimaliku Ukrainale annetatud raha väärkasutamise eest, ent see jutt kõlas kurtidele kõrvadele. Eesti inimeste südameheadus vedeles kusagil Ukraina ladudes, ilma, et selle eest oleks abi viidud tõeliste abivajajateni, nentisid saatekülalised. Lisaks teevad konservatiivsed naised selgeks, mida kujutavad perekonnaseaduse muudatused ehk homoabielude seadustamine. Avalikkust ei teavitata, et perekonnaseaduse muutmine on ränkade tagajärgedega. Selle tõttu muudetakse üle 80 seaduse ning lörtsitakse peale abielu mõiste ka isa ja ema mõiste, mille asemele hakatakse suruma müütilisi tegelasi nagu isik 1 ja isik 2. Uue seaduse kohaselt saavad homod õiguse laste adopteerimiseks. Naistele pakutakse „sobiva mehe“ puudumisel embrüodoonorlus. Abielu lagundamiseks ei ole praegune valitsust rahva enamuse toetust saanud. Suurele valele tuleb vastu hakata, kinnitavad EKRE naised.

„Ma ei saanud aru, kas see on uni, või toimub see päriselt. Ma ei olnud mitte kunagi mõelnud, et see võiks üldse juhtuda,“ meenutab tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht kogemusnõustaja ja perekonstelöör Merle Meitus päeva, mil lõppes tema 31 aastat kestnud abielu. „Ma ei tundnud enam oma maailma ära. Ma ei osanud selles enam olla ega käituda, kõik oli äkki ebaturvaline,“ kirjeldab Merle šokki, kui tema abikaasa otsustas tema juurest ühtäkki päeva pealt lahkuda. Seejärel tabas teda hirm. Hirm üksijäämise ees. Pikka aega panid kõik tavapärased tegevused teda nutma. Näiteks käik toidupoodi, mille ajal äkki meenus, et enam ei olegi vaja kahele süüa osta. „See tõi esile nii suure kurbuse, et pisarad lihtsalt voolasid,“ räägib naine. Ta ei maganud mitu kuud ja söögiisu kadus ka täiesti. Tagantjärele asja hinnates on Merle mõistnud, kui suure kogemuspagasi see kriis talle andis. „Pärast seda hakkasin ma nägema päris elu,“ sõnab ta. Päris elu hulka kuulub ka teadmine, et selliseid lugusid, kus pikas ja päikeselisena näivas suhtes otsustab üks pool päeva pealt lahkuda, on palju rohkem, kui me eales arvata oskame. Just seepärast otsustas ta õppida ka kogemusnõustajaks ning ulatada abikäe saatusekaaslastele. Sest teab, et kõige paremini saab teist inimest aidata see, kes on midagi sarnast oma elus läbi elanud. Mida tähendab ühe naise jaoks pikaajalise kooselu lõppemine, kuidas oleks kõige parem selliseid olukordi lahendada ning kust leida elujõudu edasiminekuks, sellest tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht räägimegi. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

„Haldo eest peidame nõusid, mis on katki läinud. Aga lõpuks tuleb ikkagi kõik killud kokku korjata ja Haldole anda, sest ta liimib katki läinud asja uuesti kokku,“ räägib teletäht Eda-Liis Kann oma arhitektist abikaasast Haldo Oravasest. Nimelt kogub Haldo vintage nõusid ja mis veelgi huvitavam - ta on mees, kes armastab pärast sööki nõud ise ära pesta.

Selle nädala „Futboliit“ on eetris esmaspäeval, kui uue Premier League'i hooaja alguseni on jäänud veel vaid mõni päev. Loomulikult on see koht, kus uue hooaja eel panna paika ennustused! Seekord panevad saatejuhid paika Premier League'i uue hooaja esikümne järjestuse ning pakuvad sellele lisaks veel mitmeid teisi „eriauhindu“. Saate alguses puudutatakse aga põgusalt ka nädalavahetusel toimunud vooru Premium liigas (0:48) ja FC Flora reisi Saaremaale, kust üle noatera kolme punktiga naasti. Premier League'i ennustatud esikümme (sulgudes ajatempel): 10. Brighton & Hove Albion (10:00) 9. Leicester City (12:50) 8. West Ham United (16:00) 7. Newcastle United (19:25) 6. Manchester United (23:35) 5. Arsenal (32:30) 4. Chelsea (38:45) 3. Tottenham Hotspur (44:55) 2. Liverpool (49:15) 1. Manchester City (57:20) Lisaks tehakse veel mitmeid ennustusi: näiteks prognoositakse kolme liigast välja langevat meeskonda (1:02:50) ning kiirelt vaadatakse üle ka nii meeskondlikud kui individuaalsed „auhinnad“ - parim väravalööja, mängija ja meeskond, kel silma peal hoida, suurim üllataja ja suurim põruja ning halvim suure raha eest tehtud üleminek (1:10:20). Saate lõpp kuulub aga eilsele naiste EMi finaalile, kus Inglismaa Wembley staadionil Saksamaa üle mesimagusa võidu noppis (1:23:00). Saatejuhid on Raul Ojassaar ja Joel Indermitte. Parimad spordiennustuse koefid leiad www.olybet.ee!

Abielu. Referendum. Raske on esmapilgul midagi lõhestavamat anno 2021 leida. EKRE fraktsiooni kuuluv parlamendiliige ning ajaloolane Jaak Valge usub vastupidi, rahvahääletuse tervendavasse mõjusse. Praeguse abielureferendumi osas märkis Valge, et tegemist on omamoodi kompromissiga, kus ühel kaalukausil võis olla ka kooseluseaduse kehtivus. Samale viitas hiljutises intervjuus ka hiljutine haridusminister Mailis Reps, kes märkis, et referendumi asemel võinuks tulla ka päris tõsised vähemuste piirangud. Jaak Valge möönis võimalust, et laual oli kooseluseaduse tühistamine, ehkki märkis, et tema seda vähemuste õiguste ahistamiseks ei peaks. „Viimase kümne aasta jooksul on Euroopas toimunud tervelt seitse abieluteemalist referendumit,” toob ta välja, et Eesti pole mingi uunikum. „Mõned ühe tulemusega, teised teisega, aga teema on igal pool õhus.” Pärast Teist maailmasõda heitsid kaks Briti peaministrit, Winston Churchill ja Clement Attlee referendumitele kui sellistele ette, et tegemist on põhimõtteliselt diktaatorite tööriistaga. Valge tõrjub paralleeli tänapäeva Eestiga öeldes, et ei saa võrrelda rahvahääletuse korraldamist diktatuuri tingimustes ja demokraatias. „Ma tõesti ei tea maailmas ühtegi riiki, kus referendumiga oleks mindud üle demokraatialt diktatuurile,” sõnas ta. Valge toob näiteks ka Eestis 30-ndatel läbiviidud referendumeid, kus olid väga rängad poliitilised vastasseisud ning raske majanduslik olukord. „Kui mõelda, et see referendumi kampaania suunas kõik legaalsele rajale, siis võib väita, et referendumid mitte ei lõhestanud, vaid ühendasid ja võib-olla isegi välistasid kodusõja ohu.” Mis puutub praegu võib-olla ees ootavasse referendumisse, siis Valge ei nõustu väitega, justkui oleks tegemist üksnes küsitlusega, kas praegust olukorda kinnistada. „Kui inimesed selle kinnistamisega ei nõustu, saab ka suunda muuta.” Valge hinnangul poleks probleemi, kui kasvõi iga kolme aasta tagant samu küsimusi uuesti küsitaks. Saatejuhi tähelepaneku peale, et rahvale antakse nii ju vaid ette mustvalgeid küsimusi, kus pole erinevalt esindusdemokraatiast vastata, et „jah, aga...” leiab Valge, et eks siis olegi loogiline, et küsimuse püstitab valitsuskoalitsioon. „Kui lähtuda praktikas, on ka riigikogus kompromissid haruharvad. Ning see ei tähenda, et ei saa pärast rahvahääletuse tulemust kompromissi välja pakkuda.” Kuula Krister Parise Delfi erisaadet siit!

Saates räägime Nikita Hruštšovi esimestest töömehe aastatest, 1917. aastal sõlmitud abielust Jefrosinjaga ning 1922. aastal sõlmitud abielust Nina Petrovna Kuhhartšukiga.

Saates räägime Nikita Hruštšovi esimestest töömehe aastatest, 1917. aastal sõlmitud abielust Jefrosinjaga ning 1922. aastal sõlmitud abielust Nina Petrovna Kuhhartšukiga.

Saates räägime Nikita Hruštšovi esimestest töömehe aastatest, 1917. aastal sõlmitud abielust Jefrosinjaga ning 1922. aastal sõlmitud abielust Nina Petrovna Kuhhartšukiga.

Saates räägime Nikita Hruštšovi esimestest töömehe aastatest, 1917. aastal sõlmitud abielust Jefrosinjaga ning 1922. aastal sõlmitud abielust Nina Petrovna Kuhhartšukiga.

Homme ei või elukaaslase nime võtta ja ülehomme jälle võid. Sellisena kirjeldab uue nimeseaduse looja Enel Pungas, siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja, poliitilist reaalsust. Praegu on valitsus konservatiivsem ja nüüd saab nimedega olema nii, nagu nemad tahavad.

Alguspalve: Siim KorkTunnistus: Siim KorkJutlus: Leho Paldre (jutluse algus = 34m 14s)Muusika:  Mari ja Kaarel AdamsonKestus: 1t 24m 38s

Lähenevad kohalikud valimised ning vastavalt koalitsioonileppele tuleb ühes nendega ka „referendum”. Sisuks: kas võtta samasoolistelt paaridelt igaveseks ajaks õigus abielluda. Muidugi mõistavad kõik, et põhiseaduse muutmiseks ilmselt ei lähe, kuid anda võimalus enamusele otsustada, kellel on õigus perekonda luua ning kellel mitte, annab siiski üsna markantse viisi sotsiaalse vaenu väljaelamiseks. Mis tunne aga on, kui inimesed, kes sinus mitte midagi ei tea, hakkavad su saatuse üle otsustama? Kas me peaksime „referendumit” pigem eirama? Eesti LGBT ühingu esindaja Kristiina Raud märkis jutuajamises Krister Parisega, et ehkki tahaks anda ühtse ja lihtsa vastuse, on teema märksa komplitseeritum. „Kui isegi rahvahääletuse küsimus pole selge, on väga raske öelda, mis oleks see kõige õigem käitumisviis,” sõnas ta. „Ei saa öelda, et ärge minge valima, sest paralleelselt toimuvad ju kohalike omavalitsuste valimised ning valima peab.” „Aga mõelge sellele, mis perekondi päriselt kaitseb. Kas see, kui me lahendame probleemi, mida pole tegelikult olemas? Abielu on meil ju defineeritud perekonnaseaduses, mitte midagi ei muutu.” Aga haiget teeb see ikka. „Jube kehv tunne on,” kirjeldas Raud. „Asjad, mida räägitakse LGBT inimestest – et geid ja lesbid või transsoolised inimesed on järsku kuidagi kurjast ja nende õigusi tuleb piirata, siis seda on valus kuulata.” Saates veel: EKRE tuli esimest korda riigikokku „tuld kooseluseadusele” retoorikaga. Vaenukõne, eriti sallitud kujul, nakkab. Mida on uus poliitiline reaalsus igapäevaelus kaasa toonud? Oleme näinud seda ka kõike äärmustes, ka EL-is. Näiteks kuidas Poolas ehitati Andrzej Duda valimiskampaania üles sellele, et vaenata seksuaalvähemusi („hullem kui kommunismiideoloogia,” sõnas president). Nii on seal loodud ka „LGBT-vabad tsoonid”. Kuidas LGBT kogukond end Poolas tunneb? Mõnikord tundub, nagu olekski väärtusküsimustes vastakuti „tagurlik” Ida-Euroopa ja vanem Euroopa. Kuivõrd selline natuke klišeelik lähenemine peab paika seksuaalvähemuste puhul? Kuidas toimib reaalelus kooseluseadus, millel puuduvad rakendusaktid? Kui palju on tuge olnud selles, et kohtud tegelikult jõustavad kohti, kus inimesed kaitseta jäävad? Mis on praegu õiguslikus mõttes kõige suuremad kitsaskohad? Pärimisõigus? Laste kasvatamine ja hooldusõigus? Äkki hoopis lahutused? Kuulake Krister Parise intervjuud Kristiina Rauga siit. * ”LGBT diktatuur läheneb” – väljend parempoolse nädalakirja Do Rzeczy aastataguselt esikaanelt

Selles episoodis arutasime pimesi inimeste usaldamisest. Miks inimesed arste ei usalda? Püüdsime laste ekraanivabaduse suhtes leida vastust. Enamus saatest aga läks pulmateema peale. Abielu vs pulm- mis on selle vahe, mis pulmakombed meile ei meeldi ja mida tähendab abielu meie jaoks üldiselt? Saatejuhid Lemme-Liis Aruväli ja Andreas Jääger Salvestatud 29.08.2020

Litsenseeritud õpetajatel on võimalik ühes laulatamisega vormistada ka riiklik abielu, statistika järgi iga kümnes abielu on sõlmitud vaimuliku poolt.

Litsenseeritud õpetajatel on võimalik ühes laulatamisega vormistada ka riiklik abielu, statistika järgi iga kümnes abielu on sõlmitud vaimuliku poolt.

Stuudios on notar Priidu Pärna, kes räägib kihlusest, abielust ja lahutusest. Meil ei ole kihlusel õiguslikke tagajärgi, ainus katseaeg on avalduse andmisest registreerimiseni, mis peab olema vähemalt kuu aega. Sel ajal saab vararežiimi perekonnaseisuametis muuta , hiljem saab seda teha vaid notari juures. Ka lahutusavaldus tuleb sisse anda vähemalt kuu aega enne lahutust.

Stuudios on notar Priidu Pärna, kes räägib kihlusest, abielust ja lahutusest. Meil ei ole kihlusel õiguslikke tagajärgi, ainus katseaeg on avalduse andmisest registreerimiseni, mis peab olema vähemalt kuu aega. Sel ajal saab vararežiimi perekonnaseisuametis muuta , hiljem saab seda teha vaid notari juures. Ka lahutusavaldus tuleb sisse anda vähemalt kuu aega enne lahutust.

Tänase saate külaline Sandra Peets on elanud koos oma egiptlasest abikaasaga mõnda aega Egiptuses ning andis hiljuti välja raamatu "Minu Egiptus". Saates räägime põhjalikult naise rollist Egiptuse ühiskonnas. Kui üldiselt taunitakse püramiidide maal seda, et naised käivad üksi tänavatel, siis kodus liigutavad õrnema soo esindajad üsna edukalt malenuppe. Sandra tunnistab, et ka tema jaoks muutus ühel hetkel ahistavaks, kui rahvas sosistas ja vaatas tema jalutuskäikude peale kõõrdi. Muide, sosistajad olid peamiselt teised naised. Abielu on Egiptuses aga pragmaatiline otsus ning selleks peab mehel olema palju raha. Sandra on kristlane ja tema mees moslem. Niisiis selgitab Sandra, kas ja milliseid kompromisse peavad tegema kristlane ja moslem, kui nad ostustavad oma elu koos elada.

Notar Priidu Pärna räägib abielust ja lahutusest. Abielu võib registreerida perekonnaseisuametis, notari juures või kirikus. Avaldust ei saa esitada elektrooniliselt, abielluda soovijad peavad ise kohale minema ja avalduse täitma. Abielu saab sõlmida mitte varem kui kuu ja mitte hiljem kui kuus kuud avalduse andmisest.

Notar Priidu Pärna räägib abielust ja lahutusest. Abielu võib registreerida perekonnaseisuametis, notari juures või kirikus. Avaldust ei saa esitada elektrooniliselt, abielluda soovijad peavad ise kohale minema ja avalduse täitma. Abielu saab sõlmida mitte varem kui kuu ja mitte hiljem kui kuus kuud avalduse andmisest.

Maailma Terviseorganisatsiooni eestvõtmisel pööratakse sel nädalal üleilmselt tähelepanu antibiootikumide kasutamise teadlikkusele.

Maailma Terviseorganisatsiooni eestvõtmisel pööratakse sel nädalal üleilmselt tähelepanu antibiootikumide kasutamise teadlikkusele.

Antonio Caldara (1670 – 1736) ooper "Il più bel nome" (Kõige kaunim nimi), teos on kirjutatud tulevase imperaatori laulatuseks ja pealkirjas mainitud „kõige kaunim nimi“ on muidugi pruudi oma: Elisa. Ooper kanti esmakordselt ette Barcelonas 1708. aastal tulevase Saksa-Rooma keisri Karl VI pulmapidustuste puhul. Karl oli juba 1704. aastal kihlunud 13-aastase Elisabeth Christinega, kes oli Braunschweig-Lüneburgi hertsogi tütar. Abielu sõlmiti 1. augustil 1708. aastal kui pruut oli kuueteistkümne aastane.

Antonio Caldara (1670 – 1736) ooper "Il più bel nome" (Kõige kaunim nimi), teos on kirjutatud tulevase imperaatori laulatuseks ja pealkirjas mainitud „kõige kaunim nimi“ on muidugi pruudi oma: Elisa. Ooper kanti esmakordselt ette Barcelonas 1708. aastal tulevase Saksa-Rooma keisri Karl VI pulmapidustuste puhul. Karl oli juba 1704. aastal kihlunud 13-aastase Elisabeth Christinega, kes oli Braunschweig-Lüneburgi hertsogi tütar. Abielu sõlmiti 1. augustil 1708. aastal kui pruut oli kuueteistkümne aastane.

Aeg on seemente varud üle vaadata ja esimesed seemned mulda pista! Kuidas, mida ning milliseid põnevaid taimi kasvatada sel aastal, räägib Eva Luigas. Seejärel kõneleme suhetest ja abielust. Teemaks Oma Lava etendus, mis valminud abielupaaride intervjuude põhjal, dokumentaalnäidendit "Avameelselt abielust" saab näha Vaba Lava saalis. Etendusest tulevad rääkima lavastaja ja dramaturg Erki Aule ning näitleja Külli Reinumägi.Saatejuht on Krista Taim. Kuulake 15. veebruaril kell 10.05.

Aeg on seemente varud üle vaadata ja esimesed seemned mulda pista! Kuidas, mida ning milliseid põnevaid taimi kasvatada sel aastal, räägib Eva Luigas. Seejärel kõneleme suhetest ja abielust. Teemaks Oma Lava etendus, mis valminud abielupaaride intervjuude põhjal, dokumentaalnäidendit "Avameelselt abielust" saab näha Vaba Lava saalis. Etendusest tulevad rääkima lavastaja ja dramaturg Erki Aule ning näitleja Külli Reinumägi.Saatejuht on Krista Taim. Kuulake 15. veebruaril kell 10.05.

Norra kirik otsustas aprillikuisel kirikukogul lubada samasooliste paaride laulatamist, olles Rootsi, Islandi ja Taani järel nüüd neljas Põhjamaade luterlik kirik, kes gei- ja lebi abielusid õnnistab. Tänases saates uurime Norra vaimulikult Bård Eirik Hallesby Norheimilt, milliste diskussioonide tulemusena on Norra kirik sellise otsuseni jõudnud ja kuidas konservatiivsemad ringkonnad sellesse suhtusid. Saatejuht on Meelis Süld. Kuula 24. aprillil kell 19.05.

Norra kirik otsustas aprillikuisel kirikukogul lubada samasooliste paaride laulatamist, olles Rootsi, Islandi ja Taani järel nüüd neljas Põhjamaade luterlik kirik, kes gei- ja lebi abielusid õnnistab. Tänases saates uurime Norra vaimulikult Bård Eirik Hallesby Norheimilt, milliste diskussioonide tulemusena on Norra kirik sellise otsuseni jõudnud ja kuidas konservatiivsemad ringkonnad sellesse suhtusid. Saatejuht on Meelis Süld. Kuula 24. aprillil kell 19.05.

Päevatee suvekülalised on Põltsamaa kandi talunikud Taimi ja Jaan Ploompuu, kes on abielus olnud 57 aastat.Nad on üles kasvatnud kaks poega, ehitanud üles neli kodumaja, peavad kõrgest east hoolimata lihaveiseid ja mesilasi ning on ikka veel teineteisesse armunud.Saate autor on Olev Kenk.Kuula 11. juulil kell 16.05.

Päevatee suvekülalised on Põltsamaa kandi talunikud Taimi ja Jaan Ploompuu, kes on abielus olnud 57 aastat.Nad on üles kasvatnud kaks poega, ehitanud üles neli kodumaja, peavad kõrgest east hoolimata lihaveiseid ja mesilasi ning on ikka veel teineteisesse armunud.Saate autor on Olev Kenk.Kuula 11. juulil kell 16.05.

Vladimir Kirillovitši abielu

Vladimir Kirillovitši abielu

Vladimir Kirillovitši abielu

Vladimir Kirillovitši abielu