Podcasts about eesti rahva muuseumi

Tartu abiellumisrekord, Eesti Rahva Muuseumi uus direktor ja vabariigi naiste ning neidude rahvatantsurühmade võistutantsimine Tartus ja ettevalmistus suviseks suurpeoks.

Eesti Rahva Muuseumis esietendub lavastus "Tükk maad".

Sel reedel on KUKU saatejuhtide vahel Eesti Rahva Muuseumi direktor Kertu Saks. Juttu tuleb ka ERMile vähenevast eelarvest, aga ka Eesti kultuuri ning muuseumimaastiku käekäigust ning ka ERMi enda tegemistest maja sees ja sellest väljas. Saatejuhid on Brita-Maria Alas ja Timo Tarve.

Eesti Rahva Muuseumis toimub 14.

"Tarkade klubi" pühitseb kevadkuu teisel laupäeval mõistagi äsja möödunud kaunist naistepäeva ning seda eranditult kaunite ja tarkade naiste seltsis! Tartu stuudios on istet võtmas Eesti Rahva Muuseumi direktor Kertu Saks ning Kivilinna kooli ajalooõpetaja Inga Toom. Tallinna stuudios aga "15-küsimuse Tiina" ehk Tiina Klooster ning tõlk ja tõlkija Kristiina Raudsepp. Mängu ja saadet juhib Timo Tarve.

Detsembri alguses esitles etnoloog ja ajaloolane, Eesti Rahva Muuseumi vanemteadur Indrek Jääts oma raamatut „Ääremaadel kõndija.

Hando Runnel 85/60, filmifestival 20/20, vabariigi parimate rahvatantsijate gala Tartus ja pärimustantsude tutvustamine Eesti Rahva Muuseumis. Saate paneb kokku Madis Ligi.

Eesti Rahva Muuseumi osalussaalis avatud ehtenäitust „Mets vastab, allikas kõnetab“ tutvustab selle kuraator ehtekunstnik Kärt Summatavet.

Eesti Rahva Muuseumis on avatud näitused tekstiilikunstnik Anu Raua 80.

Eesti Rahva Muuseumis algab homme kaks päeva kestev aastakonverents.

Eesti Rahva Muuseumis esitleti raamatut "Eesti talutoolid" ja 24.

Eesti Rahva Muuseum tähistab oma asutajaliikme ja kauaaegse kirjatoimetaja luuletaja Karl Eduard Söödi 160.

"Tarkade klubi" näärikuu kolmas ja mitte enam väga näärine laupäev toob stuudiosse „triibulised“ nimekirjad ja Eesti kultuurimälu hoidjad, täiendajad, talletajad ja hoidjad. Tartu stuudios on küsimustele vastamas Eesti Rahva Muuseumi direktor Kertu Saks ning režissöör, produtsent ja kirjanik Andres Keil. Tallinna stuudios folklorist ja õppejõud Marju Kõivupuu ning erudiit ja teadustoimetaja Marek Strandberg. Saadet ja mängu juhib Timo Tarve.

“Kinnisvarajutud” podcasti 118. osas oleme taas kogu laua äärse külalistega palistanud, kui meil on oma lugu rääkimas tasa ja targu tegutsejad Siiri ja Lauri Kivimeister. Ehituseksperdist Lauri ja hambaarstist Siiri on tegutsemas peamiselt Tartus ning kasvatavad tasapisi nii oma kogemustepagasit kui kinnisvaraportfelli. Pealehakkaja noore mehena otse koolipingist ennast Eesti Rahva Muuseumi ehitusobjektile vastutavale ametikohale rääkinud Lauri on hiljem tegutsenud vastutavas rollis ka uue Tallinna vangla ehitusel ning mitmete kortermajade rajamisel. Investeerimisega alustas ta 2016. aastal, kui tegi tehingu, mis on siiani lõpplahenduseta ning saab täies mahus kajastatud boonusosas. Lauri ja Siiri räägivad saates pikemalt, miks nad soovitavad abielupaaridel teha lahusvara lepingu ning kuidas on see neil aidanud ning aitab ka edaspidi portfelli kasvatada. Räägime peamiselt väikestest Tartu korteritest ning paarina investeerimisest ning jutt ei taha mitte kuidagi otsa saada. --- Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on mikroinvestor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Toeta meie tegemisi Patreonis ja saa ligipääs boonusepisoodidele ja muule lisamaterjalile: www.patreon.com/kinnisvarajutud

Eesti Rahva Muuseumi püsiekspositsioonis “Kohtumised” uuendati näitust „Aja jälg Eesti vaibal“.

Tartu Linnatunni teemad on 40.linnaajaloo päev, kultuuritöötajate avalik pöördumine, koolivaheaeg Ahhaas,Auras ja Eesti Rahva Muuseumis. Saatejuht on Madis Ligi.

Eesti iseseisvuse taastamise 31. aastapäeval kohtuvad Tarkade Klubis Eesti mälu talletajad, hoidjad ja vahendajad. Tartu stuudiosse on mängima tulnud Eesti Rahva Muuseumi direktor Kertu Saks ning Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi teadur Kalle Voolaid ning Tallinnasse folklorist ja TLÜ õppejõud Marju Kõivupuu ning polühistor-saatejuht-ajakirjanik Marek Strandberg. Mängu ja saadet juhib Timo Tarve.

Ei ole jalgpallikultuuri ilma jalgpalliklubideta. Ja kogu jalgpallikultuur pole Premium liiga, vaid tugevaid, iseseisvaid ja ägedaid klubisid teeb tööd ka jalgpallipüramiidi alumistel astmetel. Jaanipäeva eel keskendus Õhtulehe vutisaade „Kolmas poolaeg” Tartu Welcole ehk ühele Eesti kõige omanäolisemale jalgpallipüramiidi osale. Welco sai alguse ligi 15 aasta eest Tartus. Esialgu toksisid sõbrad üheskood liigas vutti oma lõbuks, aga üsna kiirelt saadi aru, et sellest jääb väheks. Asjal võiks olla taga mingi laiem mõte ja nii pandi paika visioon, et 20 aastaga tuleb saada Eesti spordi kõige tuntumaks brändiks. Nüüd ollakse ca poolel teel. Terve aja klubi juures möllanud Mart Raamat tuli külla ja andis aru, kuidas on läinud ja kas ollakse kursil. Mõned aastad tagasi, vahetult koroonapandeemia eel, otsustas Welco hakata Eesti Rahva Muuseumi juurde ehitama iseenda staadionit. „Ainult lollid hakkavad enne maailmasõda staadionit ehitama,” teatas Raamat paari aasta eest. Toona pidas ta küll silmas pandeemiat, aga praegu maailmas toimuvat arvestades ... Staadion on nüüd vähemalt nii palju valmis, et juba ammu saavad seal lapsed teha trenni. Raamat räägib veel ka Welco legendaarsest fänlusest, mis viimastel aastatel ära on kippunud kaduma. Meenutame tippaegu ja arutleme üheskoos, kuidas seda tagasi saada. Kuivõrd Raamat on ka Eesti Õliühingu tegevjuht, siis saate alguses annab ta kiirkorras aru kütusehindade teemal. Head kuulamist!

Enn Kunila kollektsioon on üks suuremaid erakunstikogusid Põhjamaades.

24.

Näitust tutvustab lähemalt kujunduse autor ja kaaskuraator Katrin Sipelgas.

Viie aasta eest riiklikult tähtsa kultuuriobjektina valminud Eesti Rahva Muuseumi hoone ümbrus Tartus Raadil on kütmas kirgi linnaplaneerijate, arhitektide ja kultuuriinimeste seas. Tänaseks on muuseumi Tartu valla poolsesse otsa kerkinud elumajad, mis paljude arvates sinna ei sobi.

Eesti tuleviku üle arutlevad Eesti Rahva Muuseumi direktor ja mitmekordne endine rektor Alar Karis, mitmekordne endine rektor Jaak Aaviksoo ning pikaajalise kogemusega riigiametnik Maris Jesse. Arutelu juhib Anvar Samost. Arutelu juht: Anvar Samost (ERR) Osalejad: Maris Jesse, Jaak Aaviksoo, Alar Karis Korraldaja: Eesti Rahvusringhääling

Saates Publikumärk on sellel laupäeval teemaks 12. Klaudia Taevi nimeline ooperilauljate konkurss ja Promfest, Tartu Uue Teatri lavastuslik kirjasõbra projekt "Nõudmiseni", Eesti Rahva Muuseumi peatne sünnipäev, Tallinna Linnateatri ehitus ning Erki Pärnoja uus album Anima Mea. Saatejuht on Liis Seljamaa.

Saates Publikumärk on sellel laupäeval teemaks 12. Klaudia Taevi nimeline ooperilauljate konkurss ja Promfest, Tartu Uue Teatri lavastuslik kirjasõbra projekt “Nõudmiseni”, Eesti Rahva Muuseumi peatne sünnipäev, Tallinna Linnateatri ehitus ning Erki Pärnoja uus album Anima Mea. Saatejuht on Liis Seljamaa.

Sellel laupäeval saates Publikumärk on juttu visuaalkunstifestivalist "Viljandi tuled", muutustest Paide Teatris, pandeemia tuules sündinud Digiteatrist, sellesuvisest Viru Folgist ning Eesti Rahva Muuseumi hoogsast aasta algusest. Saatejuht on Liis Seljamaa.

Sellel laupäeval saates Publikumärk on juttu visuaalkunstifestivalist “Viljandi tuled”, muutustest Paide Teatris, pandeemia tuules sündinud Digiteatrist, sellesuvisest Viru Folgist ning Eesti Rahva Muuseumi hoogsast aasta algusest. Saatejuht on Liis Seljamaa.

Eesti Rahva Muuseumi uksed on tänasest taas valla, avatud on nii püsinäitused kui ka muinasjutunäitus "Elas kord".

Eesti Rahva Muuseumi uksed on tänasest taas valla, avatud on nii püsinäitused kui ka muinasjutunäitus "Elas kord".

Kuulame ansambli Naised Köögis kontserti, mis toimus Eesti Rahva Muuseumi Jakob Hurda saalis 29. detsembril 2019. Kontserdi salvestas Sulev Salm.

Kuulame ansambli Naised Köögis kontserti, mis toimus Eesti Rahva Muuseumi Jakob Hurda saalis 29. detsembril 2019. Kontserdi salvestas Sulev Salm.

Tänase saate teemad: Sotsiaalabi eriolukorras, piirangud ja nende täitmise kontroll, Maarjamõisa, kutsehariduskeskuse, linnaraamatukogu, linnamuuseumi ning Eesti Rahva Muuseumi tegevus muutunud oludes ja koroonamälestuste kogumine. Saadet juhib Madis Ligi.

Tänase saate teemad: Sotsiaalabi eriolukorras, piirangud ja nende täitmise kontroll, Maarjamõisa, kutsehariduskeskuse, linnaraamatukogu, linnamuuseumi ning Eesti Rahva Muuseumi tegevus muutunud oludes ja koroonamälestuste kogumine. Saadet juhib Madis Ligi.

Eile õhtul toimus Eesti Rahva Muuseumis kontsert Eesti Rahvaluule Arhiivi toetuseks.

Eile õhtul toimus Eesti Rahva Muuseumis kontsert Eesti Rahvaluule Arhiivi toetuseks.

Tartu rahu juubelinädal avatakse Eesti Rahva Muuseumis 30.

Tartu rahu juubelinädal avatakse Eesti Rahva Muuseumis 30.

Hiljaaegu esitles kultuuriloolane Krista Aru Jaan Tõnissoni kaheköitelist monograafiat. Riigikogu aastatel, töös Eesti Kirjandusmuuseumi, Eesti Rahva Muuseumi ja nüüd Tartu Ülikooli raamatukogu direktorina – kõikjal on ta lähtunud Tõnissoni aadetest ja teeb seda nüüdki.

Hiljaaegu esitles kultuuriloolane Krista Aru Jaan Tõnissoni kaheköitelist monograafiat. Riigikogu aastatel, töös Eesti Kirjandusmuuseumi, Eesti Rahva Muuseumi ja nüüd Tartu Ülikooli raamatukogu direktorina – kõikjal on ta lähtunud Tõnissoni aadetest ja teeb seda nüüdki.

Tartu muusik ja jazziklubi eestvedaja Oleg Pissarenko kutsub Sebastian Studnitzky kvarteti kontserdile Eesti Rahva Muuseumis 23.

18.-23.

Teisipäevane regionaalne saade «Vahetund Tartu Postimehega» keskendub linnaruumi planeerimisele ja arendamisele. Äsja sai selgeks, et kava kolida kaitseväe linnak Raadi linnajaost välja on liiva jooksnud. Miks nii läks? Kuivõrd see pidurdab Tartu arenemist Eesti Rahva Muuseumi peahoonet ümbritsevas piirkonnas? Saatejuht on Tartu Postimehe peatoimetaja Rannar Raba.

Sel nädalal kuulutatakse välja Eesti Muuseumide Aastaauhinnad ning sel puhul räägime "Vasaras" muuseumide positsioonist ühiskonnas nüüd ja tulevikus. Stuudios on Rahvusvahelise Muuseuminõukogu esimees ja Eesti Rahva Muuseumi teadussekretär Agnes Aljas. Saadet juhivad Maarja Vaino ja Peeter Helme (pildil). "Vasar" on eetris reedel kell 14.05.

Sel nädalal kuulutatakse välja Eesti Muuseumide Aastaauhinnad ning sel puhul räägime "Vasaras" muuseumide positsioonist ühiskonnas nüüd ja tulevikus. Stuudios on Rahvusvahelise Muuseuminõukogu esimees ja Eesti Rahva Muuseumi teadussekretär Agnes Aljas. Saadet juhivad Maarja Vaino ja Peeter Helme (pildil). "Vasar" on eetris reedel kell 14.05.

Filmimees Mark Soosaar on käinud hantide juures üle tosina korra, et teha pärimusfilmi „Isa, poeg ja püha Toorum“. Hendrik Relve on viibinud selle rahva juures Eesti Rahva Muuseumi ekspeditsiooni koosseisus. Käidi erinevate hantide etniliste rühmade juures ja viibiti seal eri aegadel. Aga mõlemad puutusid kokku metsaperedega, kellel säilinud palju iidseid pärimusi. Saates jagatakse saadud muljeid hantide elust ja vaimsest maailmast.Saate autor on Hendrik Relve. Kuula 29. jaanuaril kell 14.05. Foto: Marks Soosaar hantide juures (foto: Shosso).

Filmimees Mark Soosaar on käinud hantide juures üle tosina korra, et teha pärimusfilmi „Isa, poeg ja püha Toorum“. Hendrik Relve on viibinud selle rahva juures Eesti Rahva Muuseumi ekspeditsiooni koosseisus. Käidi erinevate hantide etniliste rühmade juures ja viibiti seal eri aegadel. Aga mõlemad puutusid kokku metsaperedega, kellel säilinud palju iidseid pärimusi. Saates jagatakse saadud muljeid hantide elust ja vaimsest maailmast.Saate autor on Hendrik Relve. Kuula 29. jaanuaril kell 14.05. Foto: Marks Soosaar hantide juures (foto: Shosso).

Septembri alguses toimus Berliinis suurejooneline kodutehnikamess IFA 2016. Mõni nädal hiljem pole hilja uurida, millega tehnikatootjad sel korral üllatasid. Nii positiivses kui ka negatiivses mõttes. Stuudiosse tuleb tehnoloogiaekspert Meelis Väljamäe.Tehnoloogiaajakirjanik Hans Lõugasega räägime sellest, millise mulje jätsid talle Eesti Rahva Muuseumis külastajaid rõõmustama hakkavad tehnoloogilised lahendused.Saatejuht on Juhan Kilumets. Kuula 30. septembril kell 10.05.

Septembri alguses toimus Berliinis suurejooneline kodutehnikamess IFA 2016. Mõni nädal hiljem pole hilja uurida, millega tehnikatootjad sel korral üllatasid. Nii positiivses kui ka negatiivses mõttes. Stuudiosse tuleb tehnoloogiaekspert Meelis Väljamäe.Tehnoloogiaajakirjanik Hans Lõugasega räägime sellest, millise mulje jätsid talle Eesti Rahva Muuseumis külastajaid rõõmustama hakkavad tehnoloogilised lahendused.Saatejuht on Juhan Kilumets. Kuula 30. septembril kell 10.05.

Kirjanik ja ajakirjanik Urmas Vadi saadab igal nädalal varjuna üht inimest tema tööpäeval. Käib temaga kaasas, mikrofon käes, salvestab vestlusi, mõtteid, helisid ja proovib ka ise abiks olla, aga ka mõista, mida see inimene teeb ja miks ta seda teeb.Sel korral saadab Urmas varjuna Eesti Rahva Muuseumi direktorit Tõnis Lukast. Kuula 18. septembril kell 10.10. Foto on tehtud ERM-is ristimänni taustal.

Kirjanik ja ajakirjanik Urmas Vadi saadab igal nädalal varjuna üht inimest tema tööpäeval. Käib temaga kaasas, mikrofon käes, salvestab vestlusi, mõtteid, helisid ja proovib ka ise abiks olla, aga ka mõista, mida see inimene teeb ja miks ta seda teeb.Sel korral saadab Urmas varjuna Eesti Rahva Muuseumi direktorit Tõnis Lukast. Kuula 18. septembril kell 10.10. Foto on tehtud ERM-is ristimänni taustal.

Udmurdi rahvusest Svetlana Karm elab Eestis alates 1993. aastast. Pea kakskümmend aastat on ta töötanud Eesti Rahva Muuseumis teadurina ning töö mitmekesisus paelub naist jätkuvalt. Viimased aastad valmistab Svetlana ette soome-ugri püsinäitust, mis avatakse külastajaile selle aasta sügisel. Udmurditar leiab, et tema rahvus on eestlastega sarnane, ent väike vahe siiski olevat - udmurdid võtvat asju südamega, eestlased aga peaga.

Udmurdi rahvusest Svetlana Karm elab Eestis alates 1993. aastast. Pea kakskümmend aastat on ta töötanud Eesti Rahva Muuseumis teadurina ning töö mitmekesisus paelub naist jätkuvalt. Viimased aastad valmistab Svetlana ette soome-ugri püsinäitust, mis avatakse külastajaile selle aasta sügisel. Udmurditar leiab, et tema rahvus on eestlastega sarnane, ent väike vahe siiski olevat - udmurdid võtvat asju südamega, eestlased aga peaga.

Udmurdi rahvusest Natalia Pyllu töötab täna Eesti Rahva Muuseumis giidi ja pedagoogina. Eestisse jõudis ta 1992.a ja õppima läks Tartu Ülikooli. Armastus meie kultuuri, inimeste ja keele vastu viisid siinse kodu loomiseni ja nii see jäigi. Ehkki mälestused oma armsast kodukülast Bagraš-Bigrast ja tõepoolest õnnelikust lapsepõlvest on ka praegu väga eredad. Natalia veedab iga-aastase suvepuhkuse kindlasti Udmurdimaal.

Udmurdi rahvusest Natalia Pyllu töötab täna Eesti Rahva Muuseumis giidi ja pedagoogina. Eestisse jõudis ta 1992.a ja õppima läks Tartu Ülikooli. Armastus meie kultuuri, inimeste ja keele vastu viisid siinse kodu loomiseni ja nii see jäigi. Ehkki mälestused oma armsast kodukülast Bagraš-Bigrast ja tõepoolest õnnelikust lapsepõlvest on ka praegu väga eredad. Natalia veedab iga-aastase suvepuhkuse kindlasti Udmurdimaal.

Lätimaal on elanud eestlasi päris ammusest ajast alates. Seni pole täpselt teada, kas lutsid - eestlastest rahvakild Latgales on sinna rännanud, vägisi viidud või hoopis jäänud läänemeresoome-aegadest. Sellest, kes on lutsid, räägib Eesti Rahva Muuseumi teadur Indrek Jääts, filmi "Kadunud hõim" autor.Foto filmist "Kadunud hõim" - lutsi lapsed.

Lätimaal on elanud eestlasi päris ammusest ajast alates. Seni pole täpselt teada, kas lutsid - eestlastest rahvakild Latgales on sinna rännanud, vägisi viidud või hoopis jäänud läänemeresoome-aegadest. Sellest, kes on lutsid, räägib Eesti Rahva Muuseumi teadur Indrek Jääts, filmi "Kadunud hõim" autor.Foto filmist "Kadunud hõim" - lutsi lapsed.

Eesti Rahva Muuseumi uus hoone, koostöölepingud Tartu koolidega ja rahvusvaheline veemoto Anne kanalil. (Madis Ligi)

Hõbesõlg, kannel, ohvrikivi, rehemaja, veimevakk, kapsaraud – milline on nende ja veel kümnete asjade lugu ja saatus, kuidas on need kujundanud eestlaste elu ja olu, millised neist on lõplikult unustuse hõlma vajunud ja millised on ärganud taas uuele elule? Raamatus annab Eesti Rahva Muuseumi teadur Piret Õunapuu kaasahaarava ülevaate valitud asjade tekkeloost ja sellest, mida nad läbi aegade on eestlaste jaoks tähendanud. (Piret Õunapuu. 101 Eesti vana aja asja. Toimetab Küllo Arjakas.)

Euroopa Komisjon keeldub Eesti Rahva Muuseumi kauaoodatud uue maja ehitust rahastamast, sest ei pea ettevõtmist piisavalt perspektiivikaks. Miks või kas üldse me senikavandatud muuseumihoonet Tartusse Raadile vajame, selle üle arutleme Nädala Tegija saates ERMi dirktori Krista Aru ja ERM Ehitamise SA projektijuhi Kristjan Karisega. Saatejuht on Meelis Atonen. (Meelis Atonen)

Millised on Euroopa maitsed, miks viidi meie parimad toiduained Eesti Rahva Muuseumi, milline on põllumajandusministri ja toiduliidu juhi suvemenüü, mida arvavad ametiõppest, tööst ning ümberõppest Väimela vilistlased, millist koostööd teevad Liivimaa kutseharijad ja milliste erialade vastu tunnevad sisseastujad suuremat huvi, mis muljetega tuli tantsujuht tantsupeolt ning milline on Maaülikooli rahvatantsijate suvi. (Madis Ligi)

Eesti rahvusliku liikumise üks olulisemaid juhte Villem Reiman (1861-1917) oli ühiskonnategelane, ajaloolane ja kirikuõpetaja, kes süstis eestlastesse iseseisvuseelsel ajal eneseteadvust ja tegevusjulgust, õhutas karskust ja eetilisust. Ta oli Eesti Üliõpilaste Seltsi, Õpetatud Eesti Seltsi, Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti Kirjanduse Seltsi rajajaid, karskusliikumise juht.

Eesti rahvusliku liikumise üks olulisemaid juhte Villem Reiman (1861-1917) oli ühiskonnategelane, ajaloolane ja kirikuõpetaja, kes süstis eestlastesse iseseisvuseelsel ajal eneseteadvust ja tegevusjulgust, õhutas karskust ja eetilisust. Ta oli Eesti Üliõpilaste Seltsi, Õpetatud Eesti Seltsi, Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti Kirjanduse Seltsi rajajaid, karskusliikumise juht.