Podcasts about teatud

Selles #332 episoodis on külaliseks inspireeriv juhtimiscoach, joogaterapeut ja personalijuht Kaire Parve, kellega sukeldume sügavatesse teemadesse nagu vaimne vastupidavus, mõtete juhtimine, potentsiaali avastamine ja sisemine tasakaal. Räägime, miks on negatiivsed mõtted tihti tugevamad kui positiivsed, kuidas tulla toime muutustega, milline mõju on joogateraapial ja miks tuleb tõelist rõõmu ja rahu otsida enda seest. Kaire jagab praktilisi soovitusi, teravaid taipamisi ja elulisi kogemusi, mis puudutavad nii juhtimist kui isiklikku arengut. Kuula saadet ja saa teada, miks “givers give” ja kuidas “mitte teadmisest algab tegelikult õppimine.” Rohkem infot leiad: www.kaireparve.com

Teatud maani saab iga alustav ettevõte ja ettevõtja ilma turundusjuhita hakkama, kasutades selleks siis eelmises episoodis jagatud kulutusteta turunduse nippe ja tehes seda ise. Kui aga toode või teenus on paigas, plaanid selgeks mõeldud ja nool ülespoole seatud, tasuks mõtlema hakata ka turundusjuhi peale. Miks, millal täpselt ja kuidas, sellest räägivad taaskord LHV B2B-turundusspetsialist Johannes Kanter ja turundustiimi juht Veronika Veskimets. "Äriminutid" on ettevõtlusest ja ettevõtjatest rääkiv lühisaade, mis ilmub kaks korda nädalas. Saadet viivat läbi LHV ettevõtete finantseerimise juht Marko Kiisa ja B2B-turundusspetsialist Johannes Kanter.

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all sõja juured ja tee rahule. Teatud annus verejanu on inimeses olemuslikult olemas ja inimene ei piirdu rõõmustamisega oma üleoleku üle, ta tunneb naudingut ka vastase alandamisest ning tema valust, tsiteerib Tiido Christopher Blattmani.

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all sõja juured ja tee rahule. Teatud annus verejanu on inimeses olemuslikult olemas ja inimene ei piirdu rõõmustamisega oma üleoleku üle, ta tunneb naudingut ka vastase alandamisest ning tema valust, tsiteerib Tiido Christopher Blattmani.

Uue parlamendi töö algust jääb iseloomustama sõna obstruktsioon ehk parlamendi töö takistamine. Teatud piirides on tegemist poliitiliselt legitiimse taktikaga, kuid üle aktsepteeritavuse piiride või parlamendi töökorralduse otseste normide valgudes võib see mõjutada negatiivselt nii erakondade toetust kui ka parlamendi usaldusväärsust tervikuna. Saates proovime mõista, miks opositsioon sellise taktika on valinud ning kui suur on avaliku arvamuse toetus sellele. Saates tuleb lähema vaatluse alla ka avalik arvamus seoses samasooliste kooselu ja abieluga kõikvõimalike küsitluste lõikes, mida viimase poole aasta jooksul on sellel teemal tehtud. Lisaks vaatame ka seda, mida tähendab Eesti valija jaoks mõiste perekond. Ning loomulikult peatume ka sellel, kuhu suunas ja miks on erakondade toetusnumbrid viimase kuu aja jooksul liikunud ning milline näeks välja riigikogu, kui valimised peaksid toimuma praegu.

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all sõja juured ja tee rahule. Teatud annus verejanu on inimeses olemuslikult olemas ja inimene ei piirdu rõõmustamisega oma üleoleku üle, ta tunneb naudingut ka vastase alandamisest ning tema valust, tsiteerib Tiido Christopher Blattmani.

Eesti korvpallikoondise EM-finaalturniir Milaons sai väga valusa jätku, kui teises mängus kaotati 73 : 74 üliolulise kohtumise Ukrainale. Miks lõpuks nii läks? Sarnaselt mängijatele oli poolteist tundi pärast lõpusireeni ka „Viienda veerandaja” taskuhäälingu tegijatel õigeid põhjuseid keeruline välja tuua. Kui valus see kaotus siis õigupoolest ikkagi oli? Teatud paralleele saab tuua Riia EMil Leedu käest saadud viimase sekundi ketukaga. Või oli see ikka veel kraadi võrra ebameeldivam? Räägime taas ka persoonidest – keda kiita? Keda laita? Mida tähendas see kaotus meie edasipääsulootustele ja kuidas edasi? Head kuulamist!

Heidy Purga on raadio- ja teleajakirjanik ning poliitik."Teatud annus elevust või seda tunnet, et sul on liblikad kõhus - see on väga tervitatav. See tähendab, et see mida sa teed, läheb sulle korda."Heidy on mitmekülgne persoon ja tal on kogemusi paljudel tegevusaladel. Vestlesime näiteks teemadel, et kust leida julgust uute projektidega tegelemiseks, kuidas enda sees jamasid klaarida, kultuurist, muusikast ja paljust muust.

Ukraina armee on alustanud edukate vasturünnakutega. Harkivis hävitati sisse tunginud Vene sõjaväeüksus täielikult. Mis venelastega toimub? Vene armee raskused algasid kohe rünnaku esimestest hetkedest alates, kirjeldab „Ukraina sõjapäevikut“ pidav Igor Taro, kes jälgib aktiivselt nii olukorda rindel kui ka infovälja nii Ukrainas kui Venemaal. „Sisuliselt liikusid nad edasi 1 km tunnis.“ Venemaa poolt sisuline info sõja kulgemise kohta puudub. Ukraina enda leheküljed räägivad tuhandetest hukkunutest Vene poolel ning tohutu hulga soomustehnika ning lennukite hävitamisest. Teatud „sõjaudu“ on loomulik, aga palju võiks neid uskuda? Taro kirjeldusel on Ukrainas siiski vaba ajakirjandus. Kui mõni meediakanal väga räigelt eksiks, jõuaks teave teisi kanaleid kaudu kiirelt välja. Seega – muidugi juhivad neid patriootlikud tunded, kuid see kõik on märksa usaldusväärsem kui karmilt kontrollitud Kremlipoolne kommunikatsioon. Küll aga võib lausa tunnetada, kui närvis on selle peale Kreml. „Ootasin juba, et millal ilmub Hitleri punkri video, et miks meie väed ometi ei edene,“ muheleb Taro. Tema sõnul saavutati ka oluline murdepunkt, kui nüüd Saksamaa teatas mitte üksnes relvaembargo lõpetamisest, vaid hakkas ise Ukrainasse relvi toimetama. Kuid NATO riigid saavad minna veelgi kaugemale – ja kasutades selleks Venemaa enda võtteid. „Ega Ukraina kohal lennukeelutsooni kehtestamine ei pea käima mingite väga suurejooneliste avalduste saatel,“ mõtiskleb ta. „Ukrainal on õhuvägi olemas ja kes siis nüüd teab, kes need Vene lennukid alla lasi? Nii nagu venelased väitsid aastal 2014, et tegemist oli rahvamalevlaste ja partisanidega. Ka NATO võiks võtta retoorika, et „meie ei tea midagi, võib-olla mingid nähtamatud F-35-d on taevas, kes seal Vene lennukeid alla lasevad…“ Saates veel Kaua elanikkond moraalselt vastu peab, kui hakatakse ründama jõulisemalt tsiviilelanikkonda? Millist ohtu kujutab Putini sõjapoliitikale Vene rahvas? Kuidas Ukraina pool veenab venelasi oma laipu ära vedama? Kuula Krister Parise „Erisaadet“ Igor Taroga siit!

President Alar Karise esimest tähtsamat kõnet 24. veebruari õhtul kommenteerivad kell 7.35 politoloog Martin Mölder ja kell 8.15 Sirbi peatoimetaja Kaarel Tarand. Küsime neilt ka Ukraina sündmuste mõju kohta Eestile.

Inimõiguste Instituudi juhatuse esimees Vootele Hansen tõdes Postimehe otsesaates, et Maailma Arstide Liidu koostatud (aastal 1947) eetikanõuded võivad sattuda ohtu. «Teatud määral satub ohtu. Üldjuhul ei tehta meditsiinilisi toiminguid millega inimene nõus ei ole. Samas ma ei kujuta ette olukorda, kus politsei hakkab inimesi sundkorras arsti juurde viima,» sõnas ta.

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

Saatekülalised Mihkel Kunnus ja Siim Lill. Saatejuht Hardo Pajula. [Richard Tarnas](https://www.youtube.com/watch?v=2qPInQWwGyY&list=PLhpEK-_b7mfHcnieHphuIr0G_cPk4ssFG) on "üks meie aja tähtsamaid mõtlejaid. Tema raamat ["The Passion of the Western Mind"](https://www.youtube.com/watch?v=PPLrTNLDPCw&list=PLhpEK-_b7mfHcnieHphuIr0G_cPk4ssFG&index=3) on minu meelest endiselt kõige parem teejuht igaühele, kes tahab mõista seda suurt muutust, mille keskel me praegu elame, ja selle kohta lääne mõtte üldises arenguloos. Selle raamatu epiloog on netis saadaval. Ma soovin väga, et sa paneksid [lingi](https://www.gaiamind.com/Tarnas.html) sellele meie intervjuu saatesõnasse. Minu jaoks on see siiani kõige mõjukam raamat lääne mõtte ajaloost, mida ma lugenud olen. See näitab, kuidas lääne intellekt on loonud endale vangla. Tarnase arvates seisneb väljapääs sellest intuitiivse tunnetuse taaselustamises, nii et me jõuaksime oma teadmisteni vahetumalt, mitte üksnes intellekti abil. Teatud määral võiks siin rääkida ka feminiinsuse tagasitulekust meheliku mõistuse asemele, mis on end ise sulgenud oma reduktsionistlikku vangikongi," rääkis meediaplatvormi [Rebel Wisdom](https://www.youtube.com/playlist?list=PLhpEK-_b7mfFl8nyyY3yK1ML4wu0ot8H4) eestvedaja David Fuller Tähenduse teejuhtide avanumbrile antud [intervjuus](https://teejuhid.postimees.ee/7065074/kes-meist-on-siin-oigupoolest-naiivne). 28. oktoobril Tartus salvestatud saates vestlesime [Mihkel Kunnuse ja Siim Lillega](https://www.youtube.com/watch?v=k4Dl7-BWC00&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=64a) Richard Tarnasest tema raamatust "The Passion of the Western Mind" süvapsühholoogiast vabast tahtest füsikalismist ülevalgustatud kontorist kohvilaksust keskkonnaeetikast Immanuel Kantist ja muudest päevakajalistest teemadest. Head uudistamist! H.

Saatekülalised Mihkel Kunnus ja Siim Lill. Saatejuht Hardo Pajula. [Richard Tarnas](https://www.youtube.com/watch?v=2qPInQWwGyY&list=PLhpEK-_b7mfHcnieHphuIr0G_cPk4ssFG) on "üks meie aja tähtsamaid mõtlejaid. Tema raamat ["The Passion of the Western Mind"](https://www.youtube.com/watch?v=PPLrTNLDPCw&list=PLhpEK-_b7mfHcnieHphuIr0G_cPk4ssFG&index=3) on minu meelest endiselt kõige parem teejuht igaühele, kes tahab mõista seda suurt muutust, mille keskel me praegu elame, ja selle kohta lääne mõtte üldises arenguloos. Selle raamatu epiloog on netis saadaval. Ma soovin väga, et sa paneksid [lingi](https://www.gaiamind.com/Tarnas.html) sellele meie intervjuu saatesõnasse. Minu jaoks on see siiani kõige mõjukam raamat lääne mõtte ajaloost, mida ma lugenud olen. See näitab, kuidas lääne intellekt on loonud endale vangla. Tarnase arvates seisneb väljapääs sellest intuitiivse tunnetuse taaselustamises, nii et me jõuaksime oma teadmisteni vahetumalt, mitte üksnes intellekti abil. Teatud määral võiks siin rääkida ka feminiinsuse tagasitulekust meheliku mõistuse asemele, mis on end ise sulgenud oma reduktsionistlikku vangikongi," rääkis meediaplatvormi [Rebel Wisdom](https://www.youtube.com/playlist?list=PLhpEK-_b7mfFl8nyyY3yK1ML4wu0ot8H4) eestvedaja David Fuller Tähenduse teejuhtide avanumbrile antud [intervjuus](https://teejuhid.postimees.ee/7065074/kes-meist-on-siin-oigupoolest-naiivne). 28. oktoobril Tartus salvestatud saates vestlesime [Mihkel Kunnuse ja Siim Lillega](https://www.youtube.com/watch?v=k4Dl7-BWC00&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=64a) Richard Tarnasest tema raamatust "The Passion of the Western Mind" süvapsühholoogiast vabast tahtest füsikalismist ülevalgustatud kontorist kohvilaksust keskkonnaeetikast Immanuel Kantist ja muudest päevakajalistest teemadest. Head uudistamist! H.

Richard Tarnas [1] on "üks meie aja tähtsamaid mõtlejaid. Tema raamat "The Passion of the Western Mind" [2] on minu meelest endiselt kõige parem teejuht igaühele, kes tahab mõista seda suurt muutust, mille keskel me praegu elame, ja selle kohta lääne mõtte üldises arenguloos. Selle raamatu epiloog on netis saadaval. Ma soovin väga, et sa paneksid lingi [3] sellele meie intervjuu saatesõnasse. Minu jaoks on see siiani kõige mõjukam raamat lääne mõtte ajaloost, mida ma lugenud olen. See näitab, kuidas lääne intellekt on loonud endale vangla. Tarnase arvates seisneb väljapääs sellest intuitiivse tunnetuse taaselustamises, nii et me jõuaksime oma teadmisteni vahetumalt, mitte üksnes intellekti abil. Teatud määral võiks siin rääkida ka feminiinsuse tagasitulekust meheliku mõistuse asemele, mis on end ise sulgenud oma reduktsionistlikku vangikongi," rääkis meediaplatvormi Rebel Wisdom [4] eestvedaja David Fuller Tähenduse teejuhtide avanumbrile antud intervjuus [5].28. oktoobril Tartus salvestatud saates vestlesime Mihkel Kunnuse ja Siim Lillega [6] Richard Tarnasest, tema raamatust "The Passion of the Western Mind", süvapsühholoogiast, vabast tahtest, füsikalismist, ülevalgustatud kontorist, kohvilaksust, keskkonnaeetikast, Immanuel Kantist ja muudest päevakajalistest teemadest.Head uudistamist!H.————————————[1] https://www.youtube.com/watch?v=2qPInQWwGyY&list=PLhpEK-_b7mfHcnieHphuIr0G_cPk4ssFG[2] https://www.youtube.com/watch?v=PPLrTNLDPCw&list=PLhpEK-_b7mfHcnieHphuIr0G_cPk4ssFG&index=3[3] https://www.gaiamind.com/Tarnas.html[4] https://www.youtube.com/playlist?list=PLhpEK-_b7mfFl8nyyY3yK1ML4wu0ot8H4[5] https://teejuhid.postimees.ee/7065074/kes-meist-on-siin-oigupoolest-naiivne[6] https://www.youtube.com/watch?v=k4Dl7-BWC00&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=64 See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Homme hilisõhtul selgub, kel on põhjust valimispidudel rõõmsalt šampuseklaase kõlistada. Erisaates on külaliseks politoloog Martin Mölder, kellega juttu olukorrast Tallinnas ja ka lahkhelidest valitsuskoalitsioonis. Saadet juhib Karoliina Vasli.

Tänane episood on jätk meie eelmise nädala holakraatia teemalisele vestlusele Pauliga. Seekord keskendume sellele, kuidas organisatsioonides, mis rakendavad holakraatiat, toimivad funktsioonid, mida me tavapäraselt oleme harjunud omistama klassikalisele juhtimisele. Räägime siin näiteks otsustamisest ja otsustusprotsessides, kommunikatsioonist ja info jagamisest, läbirääkimistest ja üksteise mõjutamisest ning teistest olulistest juhtimisfunktsioonidest. Niiet – kui on huvi kaasaegsete juhtimispraktikate vastu, siis usun küll, et käesolevad mõttearendused on intrigeerivad ja panevad oma senisele juhtimispraktikale uue nurga alt vaatama. “Kui me mõtleme tavapärase juhi rolli peale, mis sisaldab endas väga mitmeid erinevaid funktsioone – sh otsustamist ja tegutsemist sihtide seadmisel, meeskonna kujundamisel, eesmärkide täiteviimise tagamisel jne. –, siis kuidas nende samade funktsioonide tagamine on nüüd lahendatud holakraatias? Sest selge on see, et ega vajadus juhtimise järele iseenesest ju kuhugi ei kao; meeskonna tõhusaks toimimiseks on juhtimine ikkagi vajalik, kuid holakraatia tingimustes on see ära lahendatud hoopis teisel moel. Holakraatias puudub küll traditsiooniline juhi amet, kui nii võib öelda, kuid iga rolli täitja meeskonnas omab suveräänset õigust oma rolli raames teha otsuseid ja valikuid, mis talle tunduvad oma rolli ja laiemalt organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks kõige mõistlikumad. Teatud mõttes võib öelda, et holakraatias on tegijad ja otsustajad viidud väga lähedale üksteisele, põhimõtteliselt eksisteerivad nad ühes rollis koos. Vaikimisi võib öelda, et iga rolli täitja on teatud tasandil autokraat oma rolli valdkonna ja tegevuspiiride raames. Ja loomulikult, kui see otsustusmudel mõne rollitäitja puhul ei peaks mingil põhjusel toimima või tekitab pingeid ja arusaamatusi teistes tiimikaaslastes, siis on holakraatias paika pandud protsessid, kuidas nii rolli vastutusalasid kui ka täitjaid saab meeskonnas jooksvalt muuta. Ja seda muudatuste protsessi saab igal ajal algatada ükskõik kes meeskonnas, kes tunneb, et asjad ei toimi sellisel moel. Võib-olla kõige olulisem fundamentaalne eeldus, mis holakraatia sellise jagatud otsustusõiguse näol tõstatab, on see, et juht peab olema ise valmis oma otsustusõiguse teistele rollidele üle andma. Juht ei oma enam ainuõigust lõplikule tõele, juhil pole enam vetoõigust, ta peab lahti laskma soovist, kas ise langetada või üle vaadata kõik need otsused, mis meeskonnas tehakse. Ja seetõttu kaob ka holakraatias vajadus traditsioonilise juhi rolli järele. Usaldus nii meeskonna liikmete kui ka holakraatia laiema protsessi vastu on need eeldused, et holakraatia saaks üldse edukalt hakata toimima.” – Veiko Valkiainen ja Paul Vahur Kuulake ikka ...

Tänases Algorütmis räägime sellest, kuidas arendusmeeskonnas tööd organiseerida ja täpsemalt missioonitiimidest. Neid kasutab näiteks Spotify, aga siinsamas Eestis ka Pipedrive ja Nortal. Teatud olukordades on just missioonitiimid väga efektiivne vahend asjade ära tegemiseks. Mis asjad on missioonitiimid, miks ja kuidas neid tehakse, kuidas missioonitiimi juhtida ja kuidas selles töötada ning kuidas selles mitte läbi põleda? Saates on külas Martti Kuldma, kes juurutas missioonitiime Pipedrive'is ning Andrus Seiman, kes Nortalis missioonitiimideks jaotatud projektis team leadi ja mission leadi rolle täitnud. Saadet veavad Priit Liivak Nortalist ja Tiit Paananen Veriffist.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on koolitaja-konsultant Signe Kiisk. Hariduselt on Signe psühholoog ning koolitaja-konsultandina on ta tänaseks inimeste arengut toetanud juba kuusteist aastat. Pereärina toimetab ta ka toitlustusettevõttega. Viimase väljakutsena võttis ta vastu minna gümnaasiumi 10-ndale klassile õpetama ettevõtlust. Signega on alati põnev mõtteid vahetada, kuid seekord kerkis pinnale selline märksõna nagu 'ehedus'. Põrgatame mõtteid selle üle, mida tähendab üldse olla siiras, ehe, loomulik, autentne. “Tahame me või ei taha, siis vot see pea, va sindrinahk, ja need mõtted, mida me siis seal mõlgutame, on meiega ju kogu aeg kaasas. Teda me kunagi maha jätta ei saa. Tema võib samal ajal olla nii kurjajuur kui ka vastupidi – see päikesekiir. Küsimus on selles, milliseid mõtteid me mõlgutame. See tuleneb suuresti juba sealt varajasest lapsepõlvest, kui meie vanemad, kasvatajad, õpetajad ja teised olulised inimesed andsin meie maailmavaatele oma pitseri. Oluline ongi, milliseid sõnumeid nad meile on andnud, kuidas seda maailma vaadata tuleb. Ja nii me hakkamegi seda maailma nägema ja tõlgendama vastavalt, millised need mõttemustrid ja mõttefiltrid meie peades välja kujunenud on. Teatud tasandil oleme juba ette kodeeritud, kas me oskame mõelda mõtteid, mis viivad meid edasi ja seega tekitavadki meis rohkem positiivseid emotsioone või meie peades on pigem mustrid, mis takistavad tunda rahulolu, takistavad meid edasi liikumast, takistavad ka edukalt juhtimast nii iseennast kui ka teisi. Nüüd, küsimus on, kuidas selles mõtete virr-varris ennast mitte ära kaotada. Üks kõige lihtsam viis iseendaga parema kontakti saavutamiseks on leida mõned toimivad refleksiivsed küsimused, mille kaudu iseennast ikka ja jälle kõrvalt vaadata – no näiteks, miks ma praegu selle asja peale niimoodi reageerisin? Mida ma ütlesin iseendale oma peas, et see olukord mind sedavõrd ärritas? On see siis mõne töötaja või juhtumi või mis iganes eluseigaga seoses. Samm sellest edasi – küsi iseendalt, kuidas ma järgmine kord sarnases situatsioonis võiksin mõelda ja käituda teistmoodi, et see lõpptulemus tuleks ootuspärasem? Selline enese-refleksioon on väga hea meetod ennast kõrvalt vaadata, avada ja paremini tundma õppida.” – Signe Kiisk Kuulake ikka ...

Algorütmis on täna külas Eesti e-riigi arhitektuuri ehitanud Andres Kütt, kellega just sel teemal räägimegi. Miks on Eesti e-riigi arhitektuur üles ehitatud just nii nagu ta on? Kas see on hea või halb? Millised on praegu Andrese arvates Eesti e-riigi ees seisvad suuremad probleemid, kuidas neid lahendada ja kui kiiresti me viimaste aastate jooksul heade lahenduste poole liikunud oleme. Saadet veavad Tiit Paananen Veriffist, Priit Liivak Nortalist ja Sergei Anikin Pipedrive'ist.

Delfi „Erisaade“ võtab ette Venemaal käivitunud suure II maailmasõja ajaloo ümberkirjutamise laine. Stuudios aitab seletada president Vladimir Putini ajalooartiklite ja riigiduuma ajalooliste otsuste nullimise plaane rahvusvaheliste kaitseuuringute keskuse teadur Kalev Stoicescu. Saatejuht on Raimo Poom. Eelmise nädala lõpus Eesti välisministeerium lausa kahel korral avaldama valju nördimust Venemaal möllava ajaloo ümberkirjutamise laine pärast. Neljapäeval kutsuti vaibale Venemaa suursaadik, et väljendada rahulolematust riigiduumas plaanitava aktsiooniga, millega tahetakse nullida Molotov- Ribbentropi pakti kunagine hukkamõist Nõukogude Liidu viimase rahvaesinduse poolt. Ja reedel müristas välisminister Urmas Reinsalu Venemaa president Vladimir Putini suunas, kes avaldas Ameeika ajakirjas National Interest oma pika nägemuse II maailmasõja ajaloost, kus muuhulgas teatas, et Balti riigid astusid ise Nõukogude Liitu, vastavalt rahvusvahelisele õigusele. Mis toimub?

Õhtuses Eriolukorra Erisaates räägime sellest, miks kaupmeeste liit kaubanduskeskuste sulgemist ei poolda. Selgub, et ootele jäävad kümned tuhanded töötajad. Lisaks räägime sellest, mida olulist räägiti riigikogu infotunnis.

Selle saate idee andis mulle Toomas Siitani 2018. aasta sügisel peetud avalik loeng "Mida ütleb Bach meile täna?", mille 58. minutil tuleb jutuks Jeesuse ristisurm "Johannese passioonis". See, mis järgneb nimetatud heliteoses sõnadele "ja ta langetas pea ja heitis hinge", on Tooma sõnul ootamatu ja paradoksaalne: "Bassi aaria koos koraaliga on täiesti uskumatus helistikus, Re-mažooris, D-tuuris, mis väljendab barokkmuusikas alati suurimat rõõmu – ja see ei tohiks siia sobida."Aasta hiljem kutsusin ma Tooma koos teoloog Tauri Tölptiga selle paradoksi üle arutama. Tulemuseks oli ligi kahetunnine vestlus elust, surmast, kannatustest ning selle kõige muutuvast ja muutumatust tähendusest. Saatele pealkirja andnud kõnekatkend pärineb vestluse 101. minutist: "Muusika on seda jäävat alati otsinud. Ma arvan, et seda ei ole vaja sõnastada, see on see, mis vibratsioonide maailmas teatud määral materialiseerub. Teatud määral seetõttu, et muusika on ju mingis mõttes kõige immateriaalsem kunst, aga teisalt materialiseerub muusikas justkui materiaalse olemise kõige sügavam alus, algne vibratsioon, mis on heli. Kui me mõtleme vanade kreeklaste muusikast arusaamise peale, siis nad sidusid ühe heli, ühe muusikalise kooskõla kokku tõelise universaalse liikumisega, terve universumi ja planeetide liikumisega. Muusika on otsekui materiaalse maailma algollus ja teistpidi ka inimese algolemus. Kui Boethius esimese aastatuhande keskel kreeka õpetlaste arusaama muusikast kokku võttis, siis eristas ta kolme muusikat. Üks oli universaalne, see mis kõlab kõiksuses, mille järgi on ehitatud terve ilmaruum koos kõigi oma planeetidega. Inimene on ehitatud keskmise muusika järgi. See, mis tegelikult kõlab – see, mida me tegelikult kuulda võime, on kõige vähemtähtsam alammuusika. Kõnealune käsitus rajaneb tõepoolest imelisel harmooniatajul, mis püüab mikro- ja makrotasandi hästi suures plaanis kokku mõelda."Head õhtut!H.-----------------------* https://www.youtube.com/watch?v=-LPGtXeHrQc&list=PLhpEK-_b7mfHUR_R_ZvBsBJVuXey0XixO&index=6 See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

1.aprilli saade. Teatud konditsioonis olles oli raske jääda tõsiseks, ent sellele vaatamata suutsime arutada taaskord retakate üle, kes õudukate ajal kõva häälega naeravad.  Umbes 16.minutist saame saate korralikumalt käima ning pilt saab selgeks, et kus magab siil ja mis toimub ninasarvikuga? Varro Vooglaid ja skandaalne "Kolmeraudne". Kas Varru on hea poisslapse nimi või hoopis Lembitu/ Voldemar?  Ajas tagasi lendamine ja sellega seotud paradoks, Jüri mälestused kui ta oli 17.aastane. "Päästja koolikell" ja kangelasnohikud. Aeg ja sellega seotud liikumine edasi. Usume Andrus Veerpalut? Kas Mart Sanderil on kasvatatud juuksed ja kas Andreas kiljuks nagu plikatirts, kui näeks Alari Kivisaart? Silbivaidlus. B.A Baracus või Face? Kas igal vanusegrupil on televiisioris oma prime-time? Hääletu telefon, Michael Jackson ja Hando Tõnumaa.   Saatejuhtideks- Andreas Jääger ja Jüri Lebedev   Herilasepesa instagram: https://www.instagram.com/herilasepesa.podcast/. Kirjuta saatele: herilasepesa.podcast@gmail.com https://www.instagram.com/andreas_jgr_/ https://www.instagram.com/lebedevj/  - Herilasepesa facebook: Herilasa pesa   - Youtube: Herilasepesa.podcast. Lindistatud Genklubis asuvas Generaadio stuudios- Magasini 5, 51005 Tartu, Eesti Salvestatud 23.03.2019 NB! Kõik lood ja tegelased, mis podcastis mainitud, on väljamõeldud.

"Vaba Mikrofoni" 34. episoodis arutletakse Apple'i uute "väga revolutsiooniliste toodete üle, mis löövad tehnikatoodete seas käima uue ajastu. Punased telefonid on tulnud, et jääda! Lisaks arutleme Facebooki, droonide ja Skype'i üle. Sel korral jagavad tehnoloogiamõtteid Ronald Liive ja Jakob Rosin. * Uus odav iPad ja punane iPhone * Elisa Eesti boss ei tea midagi ja ei räägi midagi * Kui sa midagi Facebookis reklaamid, siis maksa makse * Rimis saab nüüd viipemaksega maksta * Apple müüb Eestis tehtud märkmike * Varsti võib droone tulistada * Autodele tuleb eCall süsteem * Uus Android O * Mis Skype’is toimub? * Teatud lendudele ei või võtta kaasa sülekaid ja tahvleid