Turundustund

Juttu tuleb templeitide kasutamisest turundusmaterjalide vormistamises.

Järjehoidja saade. Avastasin, et Turundustunni podcastis on 49 saadet ja peaks tegema vahekokkuvõtte.

Avasin valimised.ee lehe ning lugesin Europarlamendi valimistel olevate erakondade valimisprogramme. Siin saates toon välja nii head kui vead ja lõpuks ka 2 kõige selgema sõnastusega programmi. Alla tunni ei õnnestunud. Head kuulamist.

Räägime klišeedest kommertstekstides. Saatekülaline on Kadri Hurt.

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli podcast kannab nime Õendus nähtavaks. See on missiooniga podcast, mida teevad pühendunud inimesed. Saates räägime juttu Kristi Puusepa ja Aleksei Gaidajenkoga ning uurime, kuidas podcast aluse sai, kuidas käib saate tegemine ja mida nad soovitavad oma podcastiga alustajale.

Saab ikka, aga mitte nii, nagu arvata võiks. Saates arutame La Ecwadori loovjuhi Taavi Lehariga asjade üle laiemalt.

17 minu tähelepanekut selleks, et sa saaksid oma copytekstid paremaks.

Räägime Tiina Nuumiga kuulsast tehisintellektist. Milliseid töid saab selle abiga turunduses teha? Kas Chat GPT abiga kannatab sisu luua? Fookus ongi turundusel ja mitte millegil muul. Head kuulamist.

Kaasvestlejaks on Tiina Nuum. Professionaalse kirjutajana teab ta omast käest rääkida, kui palju läheb ühe artikli valmimiseks energiat ja aega.

Toon teieni ühe podcasti loo ja arvan, et see on heaks inspiratsiooniks nendele, kes soovivad luua oma podcasti. Saatekülaline on Kristel Kiens, Audentese podcasti saatejuht. Audentese podcast on leitav siit: https://audentes.ee/podcast/

Siin episoodis räägin järelkajana Äripäeva müügiseminaril esitatud mõtet müügitekstidest.

Räägime juttu Andres Kostiviga, kes on just õige mees vastama küsimusele - kuidasteha strateegilist veebidisaini. Juttu tuleb SEO st, veebidisaini protsessist ja paljust muust.Andres Kostiv on Futuristi looja ja tegija. Rohkem infot siin:https://www.futurist.eeSee episood on ka videopildis nähtav siin:https://www.youtube.com/watch?v=gN9u8j7KRaw

Siin episoodis toon välja terve rea põhjuseid ja iga põhjuse juurde lisan omapoolse lahenduse. Loodan et saan olla abiks.

See on rohkem arutlev episood, kus käime läbi SEO erinevad aspektid. Kuna Tiina on sisutekstide kirjutaja, siis tema nägemus on siinkohal väga terve ja tervistav. Käsitleme Google Semantilist otsingut ja tõesti kuulsin seda nime esimest korda. Siin on üks ettejuhtunud selgitav link: https://www.theleverageway.com/blog/google-semantic-search/Lisaks puistame jutu käigus ka ohtrasti sisuturunduse pisitarkusi ja tegelikult selgus, et joogamatt ongi joogamatt, mitte võimlemistarvik "Melissa". Kuula, et kõigest aru saada.

See pealkiri on natuke kohmakas ja samuti teemakäsitlus. Kuvand on harva midagi üheselt mõistetavat ja lihtsat. Siin episoodis räägin brändidokumentide formaalsusest, sõnast "kuvand" ja sellest, kui oluline on ettevõtte kõikide töötajate ühine arusaam kuvandist.

Tegelikult maalime siin episoodis Tiinast realistliku pildi ning uurime, et kuidas saab üldse kellestki saada sisutekstide kirjutaja. Muidugi käsitleme ka sisuturundust üldiselt.

Jagan oma kogemusi e-kursuste loomisest, müümisest ja räägin nendega seonduvatest probleemidest. Kõik muidugi minu enda näitel. Kuigi tegemist on väga iseensest mõistetava formaadiga, siis reaalsus on hoopis midagi muud. Loodan olla sulle abiks, kui teed või planeerid tegema hakata oma e-kursuseid.

Mul on tunne, et olen oma teooriaga liiga kaugele läinud ja kogu reklaamtekstide jutt tundub tühi mula. Asun asja parandama ja võtan ette terve posu tekste kodulehtedelt ning räägin nende näidete varal. Hoiatus: Episood tuli päris pikk - tund aega.

Siin episoodis räägin väikeste ettevõtete seo tegemisest. Sellest, et SEO ei ole teenus, vaid ettevõtte arendu orgaaniline osa. Panusta iga päev 5 minutit oma ettevõtte veebi SEO le.

Toon välja neli olukorda, kus brändi hääl kipub käest ära minema. Pakun ka omapoolse lahenduse, kuidas säilitada ettevõtte kommunikatsiooni kõnetoon.

Võtan ette kõik podcasti tegemise olulisemad punktid. See episood tuli kole pikk - 56 minutit. Lihtsalt teemad ei saanud ega saanud otsa.Lisan siia loetelu:TehnikaRuumArvuti ja helitöötluse programm.Podcasti plaanBrändingHostingKodulehtMonetiseerimineTurundus Kõige olulisem

Kõik kodulehe elemendid peavad edasi andma sinu lugu. Kuidas see käib? Iga tükike peab kandma osakest sinu loost. Lugu on siinkohal brändi seeme.

Kuidas luua kampaaniat, mis on huvitav, meeldejääv ja kasumlik.

Kuidas ennast ise ümber häälestada, kui sind tabas loominguline plokk. Räägin reklaamtekstide kirjutamise võtmes.

Kuidas tehakse, mida see tähendab ja millist kasu annab - Prisma Peremarketi näitel.

Mida läheb vaja, mida silmas pidada ja kuidas tegutseda. Need polnud siis mitte punktid, vaid lihtsalt sisukokkuvõttelised laused :) Kuula episoodi siis, kui planeerid podcastiga alustada.

Külaliseks Priit Hõbemägi ja teemaks on maakonnalehtedele suunatud podcastikoolitus, mida Priiduga kahekesi teeme. Podcast paneb silmad särama. Vähemalt kõikidel neil, kes õigesse usku pööratud. Teistega tuleb veel vaeva näha, ja näeme siin maakonnalehtede maastikul suurt tööpõldu olevat.

Need 6 punkti on sulle toeks ideede esitlemisel. Kokku pandud minu kogemuste põhjal, silmas pidades kõige enimlevinuimaid vigu ideede esitlemisel.

Pealkiri kõlab natuke veidralt, aga tegelikult on asjal jumet. Igat kodulehte tuleb kritiseerida ise, muidu teevad seda teised. Kuidas anda ise neutraalset kriitikat oma kodulehele? Panin selle jaoks kokku 7 punkti, mida on hea aluseks võtta.

Siin on 7 küsimust, mida pead endalt küsima, kui asud kodulehte uuendama või tegema.1. Mis on kodulehe eesmärk?2. Milline on minu peasõnum, 15 sek liftikõne?3. Mida ma tahan, et kodulehe külastajad teeksid?4. Kuidas nad teadvad, et ma seda kõike õigesti pakun?5. Milline mulje peab minust jääma?7. SEO

Saatekülaline on Olev Tehver, Taddy tegevjuht ja räägime välimeediast.

Miks peaks üks raadioklipp olema suur? See on tegelikult kõnekujund, mille abil ma väljendan väga paljude teiste raadioklippide suurust. Või siis väiksust. Maailm käib ikka samamoodi ringi ja midagi uut siin ei ole. Tegelikult on küll uut, aga... see on tegelikult ära unustatud vana.Ühesõnaga räägime raadioklippidest. Arutleme erinevate muutujate üle, mis raadioklppi mõjutavad ja mul on hea jutukaaslane selleks: Alex Smirnov. Raadiomees. Copy. Ja nagu siin episoodis selgub - ka projektijuht.

Räägin kahest olulisest teemast: eriolukorra kommunikatsioonist ja ettevõtte unikaalse argumendi leidmisest. Eriolukorra all mõtlen siis praegust koroonaviiruse jama ja annan omapoolse nägemuse, et mida võiks ettevõte kommunikatsioonis teha. Unikaalne argument on midagi, mis mul juba ammu meeles mõlgub. Seda teemat ajendas mind käsile võtma paljude ettevõtete tundmatuseni sarnased välisilmed.

Miks on podcastid viimasel ajal nii populaarseks saanud? Mis on selle nähtuse taga ja milliseks kujunevad podcastid tulevikus.

Episoodi külalised on ettevõja Evelin Org ja Goal Marketing strateeg Olesija Saue. Nende poolt välja antud raamatus leidsin lõigu, mis võrdleb kliendisuhet partneri otsinguga. See kujund kõnetas mind sedavõrd, et otsustasin lahata kliendisuhtlus vs bränding teemat just Evelini ja Olesijaga.

Esimeses osas käsitlen brändi häält. See on bränditööriist, mis sagedasti unarusse jääb ja millele ei pöötata eriti tähelepanu. Ometigi on ta nii oluline vahend suhtluses sihtgrupiga. Teises osas kuulete intervjuud Rudolf-Gustav Hanniga, kes on trükiteenuse startupi asutaja ja juht.

Alguses jagan paar head nippi, mida silmas pidada raadioklippide kirjutamisel. Pärast räägime Signe Ventseliga persoonibrändi loomise hirmudest ja kõhklustest. Kuna ma ka ise hetkel tegelen enda persoonibrändiga, siis tundsin, et mingit taolist lähenemist on vaja käsitleda. Mul on tegelikult väga hea meel, et viimasel ajal on just persoonibrändist nii palju juttu - teema on väga oluline. Loodan, et saate siit episoodist endale tuge ja häid ideid. Signe Brändmooni koduleht on siin: https://brandmoon.ee/

See tuleb äge episood. Siin kuuled minu otsinguid ja kahte teemat. Jah, ma muutsin oma podcasti formaati. Natukene. Aga sellest ma siin rohkem ei räägi. Põhiteemad on loovkirjutamise märkused ja suurilma influencerid. Kuna ma olen loovkirjutamise koolitusi nüüd juba 2 aastat pakkunud, siis mul on koguenud terve posu märkuseid, mis võiksid kõikidele reklaamtekstide kirjutajatele huvi pakkuda. Siin episoodis toon mõned neist välja. Jeffree Star on vastuoluline ärimees, kes väljendab oma mõtteid ka Youtube kanali videoklippides. Just seal sai alguse omanäoline dokumentaalvideoklippide sari, mis maailmas laineid lõi. Toome koos Mairiga välja mõned seigad ja püüame sellele kõigele mingit kokkuvõtet teha. Kuna episoodi formaat on natuke muutunud, siis olen väga tänulik, kui sa kommenteerid, et kas selline ülesehitus sulle meeldis või jäi midagi puudu.

Reklaamitekstide kirjutamine on osake ärikultuurist. See tähendab, et enne kui jõutakse reklaami lahenduse ja sõnumini, tuleb ära teha suur hulk eeltööd. Lihtne ja lühike sõnum välimeedia plakati peal tundubki seetõttu nii lihtne, et ta on ju nii lühikene. Kõik, kes on reklaame teinud, teavad, et lühikeste sõnumite kirjutamine ongi see kõige raskem. 5 punkti, millest loovkirjutamisel kinni pidada Aga ma ei hurjuta niisama. Jagan siin episoodis ka 5 punkti, millest kinni pidada, et edukalt reklaame luua. Ma ei saa anda mingit täiuslikku reklaamiloomise reeglistikku, vaid näidispunkte, mis aitavad eeltööd põhjalikumalt teha. Tule loovkirjutamise koolitusele Siin on link Äripäeva Akadeemia koolitusele: "Kuidas kirjtada reklaamtekste?" Kui soovid minu loovkirjutamise töötuba enda firmasse tellida, siis kirjuta mulle siin jaluses oleva kontaktivormi kaudu. Kahepäevase töötoa teemapunktid on siin.

Seekord räägin üksinda, ilma saatekülaliseta. Jututeemaks on mull ja tegu on pigem retoorilise aruteluga, kui et maailma sätestamisega. Tegemist on raudkindlate hoiakutega, mis vahest hoiavad tagasi nii ärilist edu, kui ka brändikuvandi jõulist arenemist. Võib olla jäi episoodist selgusetuks see, et mis puhul mullis olek väljendub. Toon siin välja mõned sellised juhtumid, mida ettevõtete puhul olen täheldanud. Meie ei tee sotsiaalmeediat / meie teeme ainult sotsiaalmeediat. Näiteks mõnedele tundub, et Instagram on kindlasti midagi sellist, mida neile eales vaja ei lähe või siis, et nad justnimelt teevad ja peaasjalikult Instagrami postitusi, aga kontol on vaevu 150 jälgijat. Instagram ei ole ei hea ega halb, aga lihtsalt üks turunduskanal, kuhu saab panustada suhteliselt väikesete kulutustega. Ärge saage valesti aru - ma ei küta Instat, vaid toon välja selle seletamatu hoiaku tema suhtes. Kodulehe esileht peab ära mahtuma ühele ekraanile.  Jumal tänatud - sellist hoiakut kohtan aina vähem, aga siiski - ta on olemas. Kogu maailm skrollib veebilehti ja mingit muret sellega kunagi ei ole, aga kui kellegile ettevõttes meeldib koduleht, mis mahub ühele lehele, siis nii see peab olema ja kõik! Mahutame reklaampinnale võmalikult palju informatsiooni. Selgitan - reklaampind ju maksab ja ta juba on tellitud, siis tuleb järelikult maksimaalselt ära kasutada. Selliseid plakateid ja reklaame kohtame igapäevaselt ning nad on mõnes mõttes isegi head - korraliku sõnumiga ja õigesti kujundatud reklaamid paistavad sedas paremini välja. Konkurentide omad näiteks. Mulle meeldib/ei meeldi mingi värv Igavikuline teema, et kui kellegile ettevõtte juhtkonnast mõni värv ei meeldi, siis kindlasti peab kogu ettevõtte graafiline pool sellega arvestama. Meil ei ole mõtet rääkida kõigiga, vaid ainult oma sihtgrupiga/meie sihtgrupp on kõik Eesti inimesed, nii mees kui naine vanuses 0-100. Vahet pole, millised on ettevõtte müügid hetkel ja kas sihtgrupiuuringuid üldse on tehtud. Ikkagi peab alati tegema täpselt ühetoonilist reklaami, rääkides oma kujuteldavad sihtgrupiga. Et ma nüüd segadust ei tekitaks, siis tegelikult peavadki reklaamid olema suunatud kellegile ja rääkima vastavas keeles, aga selle hoiakuga minnakse vahel nii ekstreemseks, et unustatakse ära Eesti rahvaarv. Justkui Eestis oleks miljonites mõnda väga spetsiifilist sihtgruppi. Reklaamisõnum peab olema sihtgrupipärane ja selge, kuid sihtgrupp on ainult sihtimiseks, mitte ainult teatud inimestega rääkimiseks. Teine raudkindel äärmus on absoluutselt kõikide inimeste eelistamine, see viib tasapaksu sõnumini (meie oleme parimad vms) Tahame panna oma kodulehe esilehele selle, kui vana meie firma on. Vahest on juba piinlik, et justkui see aastanumber annaks kellegile mingit söödavat või käegakatsutavat tulu. Tegelikult ei ütle sinu 25 aastat kellegile midagi. Loomulikult tuleb ta välja tuua, aga mitte kodulehe/välimeedia/tutvustava teksti kõige olulisemal kohal. Siia alla liigitaks ka kõik jube olulisena tunduvad argumendid, mida paljud ettevõtted ikka aeg-ajalt suurelt reklaamivad, kuigi pole ei sihtgruppi hoiakuid uuritud, ega ka toote põhiargumente välja toodud. See on omalaadne grupimantra, mis tekib ettevõtte sees ja millest keegi peale omade midagi aru ei saa. Kindlasti on selliseid raidhoiakuid veel, hetkel lihtsalt ei tule pähe. Kui sul tuleb mõni selline mulli tundemärk meelde, mille vastu oled põrganud, kui vastu betoonseina - anna teada. Eredamad panen siiasamasse postitusse kirja.

Ülimalt stiilne ja äge bränd, mis torkab silma nii leviku kui ka väljanägemise poolest. Üks kõige olulisim koht Amanjeda juures on tema põhimõttekindlus. "Ma olen ka ise kõike seda, mida müün" ja täpselt selline point tuleb ka kommunikatsioonis välja. Episoodis räägin Katriniga just brändi aspektist ja sellest, et mismoodi sellist brändi üldse kasvatada ja teha. Amanjeda on minu jaoks üks neist inspireerivatest brändidest ja ma väga loodan et ka teie saate siit inspiratsiooni oma ettevõtete brändide arendamisel ja ehitamisel. Amanjeda

Rääkisime Taddy tegijate: Olevi ja Taneliga viimati 30.-ndal novembril. Siis oli nende ettevõte alles stardipositsioonil ja üritas aru saada, mis Eesti turul toimub. Tänaseks on nad juba omajagu edasi arenenud ja ka uue lähenemise leidnud. Kõrvalt on lahe teadvustada, kuidas viimased arengud tunduvad takkajärgi vaadates üsna loogilised, aga iga sammu taga on siiski omajagu kasvamist ja sünnitamist. Kogu maailm liigub elektrooniliste lahenduste poole ja seda igas valdkonnas. Digiturunduses on analüütika juba nii orgaaniliselt sisse ehitatud, et ilma selleta ei kujutakski keegi mingeid tegevusi ette. Traditsioonilise meedia puhul on analüütika kaudne ja põhineb statistikal ning uuringutel. See on ka loogiline, sest näiteks välimeedia pinnast mööda jalutavat inimest pole võimalik kuidagi tuvastada. Taddy on siiski leidnud mooduse, kuidas analüüsida inimesi, kes silmavad välimeedia reklaami. See on seotud tehnoloogia arenguga ja peaasjalikult näotuvastuse tarkvaraga. Kui ma keerutasin oma peas seda mõtet, mida kõike võiks kaamera välimeedia pinna juures tähele panna ja kuidas saadud infot kasutada, siis jõudsin üsna mitmete utoopiliste ideedeni. Samas tean ka seda, et igat uus lahendust on vaja arendada, läbi töödelda ja testida. See töölõik lasubki noorte tegijate õlgadel, kes ei ole kinni traditsioonilistes käsitlustes. Ootan juba huviga järgmist Turundustunni episoodi Taddyga. Eelmine episood on siin. Panen siia Taddy esilehe lingi, kus saab vaadata ja lugeda välimeedia vaataja analüüsi kohta. https://taddy.ee/ Natuke allapoole kerides ilmub nähtavale video. Välimeedia töötamise analüüsi saab tellida kirjutades aadressile: info@taddy.ee Head kuulamist.

Lisan siia kõik lingid, millest episoodis juttu oli: Seesami reisikindlustus: https://vimeo.com/316960279 Brand Estonia: https://vimeo.com/299481813 Kalev Chocolates: https://vimeo.com/247636039 Viru Valge Making of: https://vimeo.com/43701154 Viru Valge: https://vimeo.com/43698938 Memorieslab: https://vimeo.com/133708062 Caviar Films'i iseloomustab äärmiselt rafineeritud pildikeel ja sinemaatilisus.

See on see tunne, kui näed ühte kampaaniat, aga sa ei tea, kuidas sellel kampaanial läks. Kuigi väga tahaksid teada :) Mul oli Maks ja Mooritsa hakklihakampaaniaga selline tunne. Andsin oma kiusatusele järele ja saatus ise natuke aitas kaasa, kuna hiljuti intervjueerisin Atria turundusjuhti, kes tegeles just selle kampaaniaga - Äripäeva raadio saates: "Eetris on turundusuudised". Jaa - ma tean, et see ei ole normaalse ja tavalise inimese jutt, aga kui sa oled töötanud üle paarikümne aasta reklaamiagentuurides ja sa näed kõiki Eestis toimuvaid turundusaktsioone teise pilguga, siis on see täiesti normaalne. [caption id="attachment_4005" align="alignnone" width="800"] Pilt on pärit: www.bussireklaam.ee[/caption] Aitähh Mirjam! Seega - Mirjam Endla - Atria turundusjuht, oli nõus tulema minu podcasti ja rääkima sellest kampaaniast.  Toimus aastal 2015. Võib olla nägite isegi? Järvel olid kahe tee vahel maailmatuma pika aja üleval välimeediapinnad ainult hakklihaga. Ka busside peal oli visuaal. Ühesõnaga kasutati pea kõiki klassikalisi meediakanaleid. Ma rohkem siin ei räägi, lisan ainult kampaania teleklipi: See kampaania sai väga põhjalikult läbi käidud. Uskuge mind - ta oli seda väärt!

Õppisin sellest saatest nägema asju teisiti: nutitelefoni äpp on lihtsalt üks väljund suurele pilvelahendusele. See tundub iseenesest mõistetav teadmine, isegi koolipoiss saab sellest aru. Kui toode on äpp, siis oleks ju loogiline, et ta saab ka vastavalt kommunikeeritud ja turundatud. Kas äppile on brändingut vaja? Paytailori puhul näiteks ei ole. Tegemist on intuitiivse baastasandi lahendusega, mis avab võimalused. Paytailoril on bränd olemas nii või teisiti, sest kõikide selle äppi kasutajate peades tekib varem või hiljem kuvand. Kuid makselahenduse puhul ei ole äppi kuvand seotud inimese enda kuvandi ega maailmavaatega. Kui Paytailori logo saaks kaela riputada, kas see oleks siis bränding? Jah, ilmselt küll. Kuigi ma hetkel ei tea, et millist ühiskondlikku hoiakut Paytailor edastaks? Paytailor ei olegi sellise kommunikatsiooni suunaga tegelenud.  Tegemist on rohkem platvormi, kui lõpptarbijaga. Paytailori klientideks on kaupmehed, kes pakuvad oma klientidele maksevõimalust. Nii, et kui keegi mingi läikiva logo kaela riputaks, siis see peaks olema kaupmees :). Siit tulebki Paytailorile idee - varustada kaupmeestest kunded Paytailori atribuutikaga. Aga äppi peab ju lõppklient tõmbama! Just - siin ongi tegu uue maailma lähenemisega, kus kummalisel kombel on kaupmees huvitatud sellest, et tema kliendid  kasutaks kellegi teenust. Paytailoril on tegelikult olemas peale äppi ka oma kodulehekülg ja tajutav visuaalne kuvand. Vaata Paytailori kodulehte! Intuitiivsus ongi edukuse valem? Jah - siin küll. Lahenduse lihtsus saab saatuslikuks nii kaupmehele kui ka lõppkliendile. Rääkisime episoodis ka sellest, et erinevates kultuurides on lisaks erinevatele keeltele ka erinevad nutitoimingute hoiakud. Need tuleb ära arvata ja täpselt paika panna selleks, et Londonis elav Jonathan saaks sekundi jooksul aru sellest, kuidas äppiga toimida. Kusjuures Jonathan ei pruugi käituda nutitelefonis samamoodi, kui näiteks Tartus elav Taivo. Rahvusvaheline teenuseplatvorm Eesti on Paytailori jaoks liiga väike, kogu maailm on just paraja suurusega. Selle ettevõtmise tegemistesse on sünnist saadik sisse kirjutatud rahvusvaheline tasand. See omakorda tähendabki maailma tehnoloogilise arenguga sammu pidamist. Muideks - Paytailor on Eestis täiesti olemas ja töötab, äppi saab tõmmata siit:   Rode Luhaäär Minu vestluskaaslase kodulehe päises olev lause selgitab lahti ka Paytailori enda brändi põhialused: "Passion never fails". Vaadake Rode kodulehte siit Järelmõte: ilmselt oleksingi pidanud selle episoodi salvestama juba inglise keeles :) [caption id="attachment_3832" align="alignnone" width="1000"] Rode Luhaäär ja Uku Nurk[/caption]

Brändi ehitamine Kaevume sügavamalt brändiloome soppidesse ja vaatame, kuidas on see ajas muutunud. Kõigepealt üks faktiparandus: Coca Cola brändi väärtus on suurusjärk 80 miljardit eurot. Siin all ka informatiivne video, millele episoodis vihjasin. https://www.youtube.com/watch?v=BQovQUga0VE Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud. Täpselt selline tunne on mul vaadates Eesti turundajaid maailmas. Õnneks on siin metafooris toodud Arno väga kiire õppija ja seda on rõõm näha. Selline väike ettevõtmine, nagu Vestige Verdant on väga lühikese ajaga jõudnud tegelikult kaugele. Enesekindla ja konkreetse suhtumisega bränd on omaks võetud nii Eestis, kui ka välismaal. Aga milles seisneb siis brändi ehitamine? Üks osa kogu protsessist on loomulikult toode ja selle kvaliteet. Unikaalsus, mis võlub Eestis ja mujal. Ratsionaalsed argumendid on väga olulised ja ma ei püüagi neid kuidagi vähemaks rääkida. Lisaks neile, on olemas veel terve maailm, mida sihtgrupp tegelikult tarbib. See on väärtusmaailm. Sihtgrupi areng Eesti sihtgrupp on teinud läbi suure hüppe viimase paarikümne aasta jooksul. See puudutab eelkõige brändide väärtusmaailma tajumist. Sinna juurde kuulub ka väärtusmaailma ostmine. Episoodis arutleme ka küsimuse üle: kui palju Vestige Verdanti tooteid veebipoest ostvad inimesed on toodet eelnevalt proovinud. Väga paljud ei olegi. Numbreid meil kahjuks ei ole aga siiski võime aimata, et toote ost toimub tänu eelnevalt saadud informatsioonile. Tegelikult tänu väärtusmaailmale. Vestige Verdanti väärtusmaailm ühtib väga paljude inimeste otsitud kuvandiga ja see annab ka esmakordsel ostul suure eelise.Seega brändi kuvand teeb imesi ja paneb inimese sooritama ostu pimesi. Nad ei ole ju toodet enne proovinud, miks nad peaksid siis usaldama? Episoodis toome väga banaalselt vorsti näite. Loomulikult on vorst lihatoode ja seega kuulub hoopis teise kategooriasse, aga müügiargumendid töötavad ikka samamoodi. Või tegelikult - unustame selle vorsti! Ma toon näite siitsamast Eestist: LaMuu. Eesti esimene ökojäätis. Mind huvitavad just need inimesed kes ei ole proovinud LaMuu jäätiseid. Hoolimata nende põhjustest, miks nad seda suurepärast jäätist proovinud ei ole, on neil selle toote suhtes mingi hoiak. Mul puudub küll statistika, aga kõnekeeles kõlab see hinnang umbes nii: "Aa - see on see jäätis, millest kõik räägivad". Areng muudab asjaolusid Kui varasemalt turundati rohkem ratsionaalseid omadusi ja väärtusmaailm oli vaid aimatav, siis mida aeg edasi, seda rohkem ostavad inimesed toote näol ka väärtusmaailma. See omakorda muudab brändikommunikatsiooni olemust. Täna peab bränd olema relvastatud tugevamate tõutunnustega, selgeks kommunikeeritud väärtusmaailma ja kindlalt tajutava ühtekuuluvustundega. Kokkuvõttes Brändi ehitus on muutumas jõulisemaks ja rohkem väärtuspõhiseks. Ostuotsused saavad kallutatud kogutud väärtusinformatsioonist ja seda kohati ka alateadlikult.

Militaartehnika on tegelikult äri, nagu iga teinegi. Mõnede erinevustega valdkonnas ja tootearenduses. Äriline edu sõltub peaaegu alati valdkonna tunnetuses ja õigete tegevuste sooritamises. Intervjueerisin Threod Systemsi tegevjuhti Villiko Nurmojat, et teada saada, kuidas on õnnestunud väikesel Eesti militaartehnoloogia ettevõttel saada võrdlemisi lühikese ajaga suurte poiste laua taha. Threod Systems väljapanek AAD18 näitusel, Lõuna-Aafrikas. Põhjuseid on mitmeid - mida sügavamale vestlusesse laskume, seda rohkem avaneb erinevaid nüansse ja käike, kuidas just selles valdkonnas edu saavutada. Äärmiselt tähtis osa on ettevõtte kuvandil. Ilmselt on militaartehnoloogia valdkonnas kuvand isegi veel tähtsam kui tsiviilisikutele mõeldud kaupade müügis. Usaldusväärsust mõõdetakse aastates ja toote suunitluses. Minu jaoks tekkis siin loos kaks liini - toote arendus ja kuvandi kasvatamine. Mõlemad samaväärselt tähtsal kohal. Villiko lausus intervjuus ühe väga tähtsa lause, see kõlas umbes nii: kui soovid kaugele jõuda, siis pead juba algusest peale end õigesti positsioneerima. Kuna olen viimasel ajal just positsioneerimisega päris palju tegelenud, siis tundsin siin ära selle koha, mis võiks huvi pakkuda paljudele neile, kes alles alustavad oma äriga. Threod Systems kodulehekülg: https://threod.com/ Head kuulamist!

Turundustunni selgitus Nüüd alles, kus ma olen Turundustunni esimese episoodi juba avaldanud, räägin lähemalt oma podcasti mõtetest. Miks üldse asusin podcasti formaati tegema, kuidas on see seotud minu endiste tegevustega ja miks on kallak brändingul. Minimalistlik meedium Podcast on minimalistlik formaat - ainult heli ja kõik! Jah sinna juurde võib lisada veel ka video, aga hetkel ma ei näe selleks vajadust. Mind võlubki see nüanss, et oled ainult sina ja jutt. Eriti siis, kui kuulad episoodi kõrvaklappidest. Kuulates podcasti näiteks töötegemise kõrvale ja kõlaritest, jõuab jutt sinuni just sellel hetkel, kui "radar on maas". See on täpselt see hetk, kus kuuled aga ei kuula. Aju teeb imet Kui ma ütlen teile, et meie lähedal asub üks planeet, mis on punane ja kus elavad ainult sinised tiibinimesed, siis tegelikult genereerib teie aju juba nende sõnade lausumise ajal sellise paneedi koos tiibinimestega. Ehk siis aju visualiseerimisvõime on meeletult suur! Podcast kasutab ära seda inimaju potentsiaali ja lubab otse jutu rääkimise ajal sinu ajul kujutada ette erinevaid olukordi või probleeme. Kui näiteks lisame jutule ka muusikalise tausta, siis anname koheselt ajule lisamaterjali, et suunata visualiseerivat jõudu kuhugi suunas. Näiteks kujutage ette punast planeeti koos siniste tiibinimestega aktiivse trance muusika taustal! Jube lugu kas pole? Aga nüüd võtke seesama planeet, koos imeliste olenditega ja kujutage taustaks ette new age imeliselt kerget muusikat? Koheselt komponeerib teie aju samast olukorrast pisut lääge ja ideaalse maailma, mis sarnaneb muidugi Avatari filmile. Podcast läheb korda Ma ei soovi olla oma podcastiga nagu Kaspirovsky, kes maagiliste teleseansside ajal hullutas tuhandeid venelasi, vaid soovin lihtsat isiklikku kuulamissuhet. Olukorda, kus puudub kõik ebaoluline ja kus ainult hääle abil edasi antud mõte võimendatakse aju visualiseerimisprotsessori poolt sinule arusaadavaks tervikuks. Podcast mõjub oma minimalistlikkusega.

Turundustund alustab Alustan oma podcastiga Turundustund. Heli ja muusika on mulle kogu aeg olnud südamelähedased, aga mingil kummalisel põhjusel olen podcastist mööda vaadanud ja ei ole pidanud seda mittemillekski. Mõnda aega tagasi avastasin enda jaoks nii podcasti kui ka raadiosaated ja nii ma siis asusin uurima seda võluvat maailma. Eetris on turundusuudised Mul vedas ja sain Äripäevaga jutule, et hakkan seal tegema saadet: Eetris on turundusuudised. Raadiosaade on podcastist natuke konkreetsema formaadiga – seal kehtib nii ajaline piirang ning sellest johtuvalt ka sisu tihedus. Podcast on mõnevõrra vabam saateversioon, kus jutuajamine võib venida pikemaks ja muidugi ka lühemaks. Hands free teadmistemeedium Kuna sõidan iga päev palju autoga, siis on podcast minu jaoks ainlaadne võimalus saada erialast informatsiooni ja seda nii Eesti kui ka välismaistelt tegijatelt. Hetkel siin pikemalt ei peatu podcasti teemadel, saite vast aru, et olen sellest meediumist sisse võetud