Podcasts about ilmselt

"Äratundmine, et tiivad kannavad ja elu jookseb juba ammu oma lugu ilma, et see vajaks sinu enda vahetut kontakti, on väga-väga raske," räägib Urmas Vaino laste pesast lahkumisest. "Ilmselt ongi lapsevanema kõige suurem töö olla selleks hetkeks valmis ja osata käituda. Kindlasti on see seotud elukogemusega - kuidas oled sa iseseisvumise hetkedest läbi tulnud või välja saanud."

Hiljutised turbulentsid on investoritele meelde tuletanud, et finantsturgudel pole miski kindel ja riskideks tuleb alati valmis olla. Keerulisi aegu suutis hästi ette näha saatesse "Investoritund" külla tulnud tuntud pikaegse kogemusega investor Lev Dolgatšjov, kes olenemata suurest usust USA tehnoloogiasektorisse, müüs möödunud aasta lõpus maha kogu Nasdaq 100 positsiooni ning muutis investeerimisstrateegiaid. Saates rääkisime Dolgatšjoviga, kes pärjati jaanuaris aasta investori tiitliga, tema teekonnast ettevõtja ja investorina ning uutest investeerimisteesidest. Investor paljastas ka valemi, kuidas kasvatada portfell pea 10 miljoni euro suuruseks. Täpsemalt tuli juttu Dolgatšjovi teekonnast ärimehena, kes alustas ettevõtlusega juba 12-13-aastasena Keskturul kaktuseid müües. Millised kokkupuuted olid toona ettevõtjal allilmaga ja kuidas suutis hoiduda kuritegelikust maailmast? Samuti rääkisime, milliseid kogemusi ja õppetunde ettevõtja ohtlikest aegadest kaasa haaras. Juttu tuli ka tema teekonnast investorina ehk kuidas jõudis tänaseks edukas investor investeerimise juurde ja millised olid tema esimesed investeeringud. Millised momendid investorkarjääris on Dolgatšjovi enim raputanud ja mida neist õppinud on?  Tuntud iduinvestorist kõneisikuna on tema avalikud sõnavõtud idusektoris toimuva üle ajas hääbunud. Kuidas on idusektor ajas muutunud ja millise maiguga täna seal toimuvat kõrvalt jälgib? Täpsemalt räägime ka, millised ärivead iseloomustavad iduettevõtteid ja mida õppida Eurora ja Planet42 skandaalidest. Investeerimisest rääkides ei saa üle ega ümber ka praegu finantsturgudel toimuvast. Millised on eduka investori investeerimisstrateegiad ja -teesid täna ning miks investeerib üha julgemalt mullistunud kaitsetööstuse sektorisse? Trumpi heitlik juhtimisstiil on viinud finantsturud suurde langusesse. Kas sarnast volatiilsust ja turbulentsust võime näha kogu Trumpi ametiaja vältel? Mida toob tulevik finantsturgudele? Investoritunni saatejuhid on Joonas Piir ja Rauno Uusleer.

“Kinnisvarajutud” podcasti 237. osas on Algis ja Siim stuudios kahekesi jauramas ning episood on jagatud laias laastus kahte ossa. Saate esimeses pooles vaatame üle päevakajalised teemad ning teises pooles lahkame teemat: praeguse turuolukorra plussid ja miinused kinnisvarasse investeerimisel. Päevakajaliste teemade rubriigis räägib Algis taaskord ausalt välja, mida ta igapäevaselt maaklerina kinnisvaraturul tegutsedes hetkel näeb. Kas ilus ja soe kevad on pannud ka kinnisvaraturu elama või vahepealne talvekaamos ning ärevad ajad majanduses on kinnisvaraturu lukku löönud? Seejärel valmistasime mõlemad ette kolm miinust ja kolm plussi, mis on praeguses turuolukorras kinnisvarasse investeerimisel aktuaalsed. Ilmselt mitte eriti suure üllatusena päris mitmed mõtted meil omavahel kattusid ning mõned aspektid olid väga tihedalt omavahel ka seotud. Aga täpsemalt kuulake juba ise! --- Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on investor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Jälgi meid ka Instagramis: www.instagram.com/kinnisvarajutud/ Vaata ka meie koolituskeskkonda Kinnisvaraseminarid.ee ja Instagramis www.instagram.com/kinnisvaraseminarid/ Toeta meie tegemisi Patreonis ja saa ligipääs boonusepisoodidele ja muule lisamaterjalile: www.patreon.com/kinnisvarajutud

Ilmselt on meist igaühel olnud nii igapäevaelus kui ka töistes ettevõtmistes erinevaid ahhaa-hetki - kui sa millesti lõpuks aru saad või midagi tõeliselt taipad. Selles osas saad kuulda, millised on olnud Johannese ja Marko ahhaa-hetked ettevõtlusest.

Ilmselt paljud on nõus, et tänane külaline on omal moel päris karismaatiline. Ta on tõusnud komeedina sisuloojate tähetaevasse ja selle aja jooksul on ta noppinud rohkelt auhindu. Ta on valitud aasta meelelahutajaks ja kui mingi teema huugama läheb, siis ta ei hoia ennast tagasi. Tal on suur võime teha asju suurelt ja mõjutada sellega ka paljusid teisi. Külas on Andrei Zevakin ja saatejuht on Kerli Kivistu.

Kas teadsid, et lisaks GDPR-le on Euroopa Liit juba vastu võtnud või peagi vastu võtmas mitmeid regulatsioone, mis puudutavad tarkvara arendusega seotud ettevõtteid. Risto Hübner, advokaadibüroo NordX Legal partner ja vandeadvokaat jagas meiega seda kirjut maailma, mis reguleerib andmete kaitset, küberturvalisust ja peagi ka tehisaru kasutust.Jaga meile enda jaoks olulisimat mõtet episoodist meie Discord kanalis: https://discord.gg/8X5JTkDxccEpisoodi veavad Tiit Paananen, Martin Kapp ja Priit LiivakAlgorütmi toetavad Pipedrive, Nortal ja Veriff.

Jääkiht, tõsi, paksenebki, aga seda ilmselt seetõttu, et Lõunameri soojeneb ja lõunapoolusele sajabki rohkem lund. Ilmselt sukeldub samas ka rohkem liustikujääd merre. Soome Antarktika uurimisjaamal on vanust 30 aastat. Viimased 9. aastat on Soome meteoroloogiainstituudi lõunapooluse uurimisjaama logistikat korraldanud füüsikdoktor Priit Tisler. Saates ta räägibki, kuidas Antarktika uurimise praktiline pool välja näeb. Saatejuht Marek Strandberg.

“Kinnisvarajutud” podcasti 133. osas võõrustame esmakordselt meie saate ajaloos kinnisvaraportaali ning uurime selle kõigile meile väga lähedal oleva maailma telgitaguste kohta. Külas on meie uue hea toetaja Kinnisvara24 portaali tegevjuht Urmas Uibomäe, kellega sukeldume väga põnevasse maailma. Ilmselt enamuse kinnisvarainvestorite üks meelisajaviiteid on portaalides surfamine ning kõigil on kindlasti välja kujunenud ka oma lemmikportaal. Uurimegi Urmase käest, millal Kinnisvara24 alguse sai ning kuidas on nende areng seni kulgenud. Tarkade meestena, mida Algis ja Siim ju kahtlemata on, pakuvad saatejuhid välja ka mitu suurepärast ideed, kuidas Kinnisvara24 portaali võiks tulevikus veel täiendada. Saame teada, kuidas Kinnisvara24 teiste portaalidega võrreldes turul paikneb, milline on nende hinnastamismudel, mis asi on Siimu väga rõõmustanud nimekujuga "Kohaliku tegija" pakett, milline on Eestis keskmise kuulutuse tase ning milline on keskmise kinnisvara otsija profiil. Loomulikult räägime ka hea kinnisvarakuulutuse anatoomiast ning suurimatest fopaadest, mida Urmas on näinud. Urmasel on ka meie kuulajatele suurepärane uudis, kui kuni mai lõpuni saab Kinnisvara24 portaalis kuulutada -50% ehk lausa poole hinnaga! Selleks on vaja saate päris lõpuminutitel tähele panna ning endale vastav sooduskood üles kirjutada! Mõnusat kuulutamist! --- Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on mikroinvestor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Jälgi meid ka Instagramis: www.instagram.com/kinnisvarajutud/ Toeta meie tegemisi Patreonis ja saa ligipääs boonusepisoodidele ja muule lisamaterjalile: www.patreon.com/kinnisvarajutud

Jukuraadio 463. köögilauas hakkame uurima vandenõuteooriaid, vabamüürlust ning teosoofiat. Selleks puhuks on ennast laua taha istutanud lääne esoteerika uurijad Meelis Piller ja Toomas Abiline Linnamuuseumist. Kuidas on toimetanud vabamüürlased Eestis? Teadaolevalt olid algselt vabamüürlased ainult mehed. 19. sajandi eelviimasel kümnendil tegi prantslasest arst, Pariisi linnavalitsuse liige ja vabamüürlane Georges Martin (1844–1916), kes kuulus ordusse La Grande Loge Symbolique Ecossaise (GLSE) ettepaneku naiste initsieerimiseks vabamüürlusesse. 14. jaanuaril 1882 pühitsetigi GLSE looži Les Libres Penseurs liikmeks esimene naine – aktiivne naisõiguslane ja kirjanik Maria Deraismes (1828–1894). Kõik Prantsusmaa vabamüürlaste ordud kuulutasid pühitsuse ebaseaduslikuks ning vanade tavade vastaseks. Paljud liikmed lahkusid loožist, kus Deraismes' pühitseti. Loož arvati GLSE-st välja. Ilmselt oli naisterahva pühitsemine vabamüürlaseks tol ajal niivõrd piireületav, et GLSE lõpetas oma tegevuse 1911. aastal.

Tööturg on muutunud ja täna ei tea keegi väga täpselt seda, millised saavad olema töökohad ja nõudmised neile viie ja kümne aasta pärast. Robotid kirjutavad ja räägivad üsna edukalt – ütleme nii, nad teevad ära teksti ja kõneloome rutiinse töö. Samas toimetavad nad vigu tehes, mis tähendab, et meil on vaja inimesi, kes aru saavad, mida need teevad. Kas on nii, et kui pole piisavalt insenere ja keemikuid ja mikrobiolooge, siis ei tule ka sellised ettevõtted siiakanti neile tööd pakkuma või esitama ülikoolidele tellimust, kui palju ja milliseid insenere neil vaja on. Raha muutmine haritud inimesteks on parim investeering – pikas perspektiivis muidugi. Aga millisteks inimesteks? Ilmselt laia haardega, interdistsiplinaarstekes, kel ka parem koostöövõime. Saatekülaline on Tartu Ülikooli majandusprofessor ja sotsiteaduste valdkonna dekaan Raul Eamets. Raul Eamets kandideerib ka aprillis toimuvatel valimistel Tartu Ülikooli rektoriks. Teised kandidaadid, praegune rektor Toomas Asser ja informaatik Jaak Vilo on saanud samuti kutse Kukkuvasse Õuna. Saatejuht Marek Strandberg.

Ilmselt pole kellelegi saladuseks, et Eesti tervishoiusüsteem on külili ja püsti ei saa enam ise ega ka aitajaid ei näi ümbruskonnas olevat. Tundub, et küliliolek seostub ametnikele puhkeasendiga, mis on piisavalt mõnus ega nõua mingit pingutust.Ümbernimetamistest hoolimata pole sisu muutunud ja haigustest pole ikka tervis saanud, selle kassa ümbernimetamine ei aidanud. Mida teha?!Stuudios on ettevõtja Harry Raudvere ja räägime peale tervishoiu ka muust, mis parasjagu akuutne.

MM-finaalturniiri neli esimest võistluspäeva on serveerinud kaks väga suurt üllatust, kui Argentina kaotas 1:2 Saudi-Araabiale ja Saksamaa 1:2 Jaapanile. Mõlema seis on keeruline, aga kui üks suudab Vutikohtu arvates ilmselt end välja rabeleda, siis teine pigem mitte. Mida näitasid Inglismaa ja Hispaania suureskoorilised võidud? Kas Katar ongi nii nõrk? Panustamisrubriigis luubi all paf.ee koefitsiendid. Vutikohtu saatejuhid on Ott Järvela (Soccernet.ee) ja Andres Vaher.

Vanamehed Rein Lang ja Väino Koorberg viinavabriku kõrvalt on kadedad endise kõrge riigiametniku peale. Sest too on Anvari sõber ja saab oma hääle kuuldavaks - kaugele. Vanamehed mõtisklevad ka selle üle, kas kogu enne 24. veebruari soetatud vene kraam tuleks põlema panna või kogumispunkti viia. Ja kus kogumispunkt on. Jutuks tulevad veel järgmine eelarve, rahauputus, kulturnikute ülestõus ja palju muudki. Kui muidugi aega jagub. Ilmselt ei jagu.

Taaskord peame rääkima sellest, kuidas üks suurfirma ostab kokku palju asju.... aga sedapuhku see teeb meid pigem nõutuks. Mida teeb Embracer kogu Lord of The Ringsi, Maneateri ja vanade mängudega? Aga päris tühja need ostud pole läinud, saame oodata uut Alone In The Darki, Jagged Alliance'i, Gothicut, Spongebobi ja South Parki, aga millal, ei tea. Ilmselt järgmine aasta, kuhu on lükatud ka uus Hogwartsi mäng ja Metal Slugi strateegiamäng.  Rein saab natuke rääkida järgmise nädala Gamescomi plaanidest, ning on ka mänginud Cult of The Lambi ja Rainer on sõitnud rulluiskudega Rollerdrome'is.  Soovituseks Quakeconi allahindlus mitmel platvormil.  Lingilist: https://www.pcgamer.com/embracer-goes-on-spending-spree-buys-lord-of-the-rings-ip-rights-tripwire-interactive-and-more/ https://www.eurogamer.net/embracer-confirms-aaa-project-has-switched-studios-following-report-of-kotor-trouble https://www.videogameschronicle.com/news/heres-everything-shown-during-the-thq-nordic-showcase-2022/ https://www.eurogamer.net/theres-a-new-south-park-game-on-the-way https://www.eurogamer.net/metal-slug-tactics-delayed-into-next-year https://www.eurogamer.net/amazon-leak-says-tales-from-the-borderlands-follow-up-out-this-october https://www.eurogamer.net/leaked-fallout-set-images-give-us-a-closer-look-at-tv-adaptation https://www.reddit.com/r/Games/comments/wmow30/hogwarts_legacy_will_launch_on_february_10_2023/ https://web.archive.org/web/20120819122129/http://raadio1.ee/2012/08/17-augusti-puhata-ja-mangida-gamescomil-teeb-ilma-sony/

Ants Frosh:Eesti peab sisekonflikti välistama. Sõda Ukrainas ilmselt eskaleerub. Venelased terroriseerivad jõhkralt ukrainlasi ja šantažeerivad tervet maailma tuumarelvaga. Sõja arengud Ukrainas viitavad sellele, et augustikuus ja sügise alguses saabuvad murrangulised ajad. Kui ameeriklased kuulutavad Venemaa terrorismi sponsor-riigiks, siis mis sellest Putini režiimi jaoks järeldub?– ...Ja mida peab sõjasegases olukorras tegema Eesti oma julgeoleku tagamiseks?Saatel on külas Ants Frosh– Eesti välisluure rajaja ning esimene juht, suursaadik ja erudiplomaat, advokaat ja praegu Otepää vallavolikogu liige.Saatejuht on Erik BoltowskiMinusrus.com ja armijainform.com.ua 

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus räägib erisaates, kuidas tootmiskulude kasv mõjutab otseselt ka tarbijate rahakotti. Toidujulgeolekule on ohuks aga seegi, et sõltume aina enam impordist. Saadet juhib Karoliina Vasli.

Tänases erisaates räägib meremuuseumi teadur Ivar Treffner sellest, mis võiks olla Hiiumaa ja Vormsi randu vallutanud masuudireostuse allikas ja kas sellised reostused on ka tulevikus paratamatus.

Nojah siis. Tõmbasime Rohevaliku ribadeks. Kas me läksime üle piiri? - Ilmselt küll.

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all võimalused Vladimir Putin sõja- ja muude kuritegude eest vastutusele võtta. Ilmselt oleks vaja rahvusvahelise õiguse asjatundjatel pead kokku panna ja vaadata, mil viisil õnnestuks tunnistada Venemaa agressoriks, märgib Tiido.

Tänane episood on jätk podcastide seeriale, mis on pühendatud holakraatiale, organisatsioonide kaasaegsele juhtimispraktikale. Viimasel ajal olen pidanud mitmetes seltskondades lihtsas ja selges keeles lahti rääkima, mis asi see holakraatia siis õigupoolest ikkagi on. Ja pean ausalt tunnistama, et see ei olegi olnud nii lihtne kui esialgu võib tunduda. Sellest sai ka tänane episood inspiratsiooni. Võtsin kampa Paul Vahuri, kellega meil on varasemalt juba mitmeid häid mõttevahetusi holakraatia teemadel, ja püüdsime koos selle 25 minuti jooksul välja tuua erinevaid holakraatia määratlust selgitavaid nüansse. Usun, et see on hea kuulamine kõigile, kellel huvi holakraatia ja teiste kaasaegsete juhtimispraktikate vastu. “Kuidas kahe lausega seletada ära, mis asi on holakraatia inimestele, kes sellega varem kokku puutunud ei ole? Kui proovida holakraatiat määratleda, siis tuleks välja tuua kaks esmapilgul vastandlikku aspekti, mida holakraatia püüab omavahel edukalt ühendada. Ühelt poolt aitab holakraatia selgelt ära kirjeldada kõik erinevad rollid ja nende vastutusjooned, millega siis konkreetne organisatsioon oma eesmärke saavutab. Selgus, mis läbi rollide vastutuspiiride paikapanemise tekib, annab omakorda võimaluse inimestele ka rohkem vastutust ja otsustusõigust jagada. Holakraatiat võiks siis nimetada isejuhtiva organisatsiooni praktikaks, mille läbiv tunnus on, et selles organisatsioonis ei vajata nii palju nö professionaalseid otsustajaid-juhte, vaid et otsuste tegemine on ära jaotatud rollitäitjate vahel. Kõik see toimub koordineeritult etteantud holakraatia mängureeglite – nii nagu nad nö konstitutsiooni näol kirja pandud on – raames.” – Veiko Valkiainen ja Paul Vahur Kuulake ikka ...

Ants Rootslane on terapeut ja kõneleja. Hetkel mil Ants siseneb ruumi, on koheselt tunda huvitavat energiat, mida on keeruline sõnadega seletada. Tema karismaatilisus ja otsekohesus haaras põnevalt nii meie saatemeeskonna kui ka kohale tulnud publiku. Ilmselt sellepärast tuligi seekordne vestluse episood senistest kõige pikema kestusega.

Madis intervjueeris kokkade olümpial 7. koha saanud Eesti noormeest ning Triin käis sama tüübi poolt valmistatud roogadega õhtusöögil. Aga üksi! Ja peenes restoranis. Nüüd kurdab ta, kui raske tegelikult oli tasuta head toitu süüa. Ilmselt tuli millestki veel juttu, aga selleks peate ise kõrva peale panema. Andke meile kehva helikvaliteedi eest andeks, proovime järgmine kord paremini.

Madis intervjueeris kokkade olümpial 7. koha saanud Eesti noormeest ning Triin käis sama tüübi poolt valmistatud roogadega õhtusöögil. Aga üksi! Ja peenes restoranis. Nüüd kurdab ta, kui raske tegelikult oli tasuta head toitu süüa. Ilmselt tuli millestki veel juttu, aga selleks peate ise kõrva peale panema. Andke meile kehva helikvaliteedi eest andeks, proovime järgmine kord paremini.

Viimases „Eesti eso“ saates oli külaliseks endine Jehoova tunnistaja Margus (32), kes veetis sekti liikmena enamuse oma elust – viie-aastaselt asusid tema vanemad Jehoovat tunnistama ning ametlikult astus mees organisatsioonist välja alles eelmisel aastal. Margus räägib saates pikalt ja põhjalikult ära oma loo. Ilmselt on paljud meist kuulnud – või isegi käes hoidnud – kurikuulsat brošüüri Vahitorn. Mis tunne on aga juba koolieelikuna käia võõraste inimeste kodudes usku kuulutamas? Margus selgitab, et paljuski tekitatakse Jehoova tunnistajatele nii-öelda sisemine süütunne. Juba koolipingis tundis ta enda sees kõikide päästmata hingede talumatut raskust. Usutööd ärgitati tegema igal võimalusel. Oma kahekümnendad eluaastad veetiski mees peasjalikult usutööd tehes. Ta käis poole kohaga tööl, et misjonireiside eest maksta.

Õhtulehe jalgpallisaade „Kolmas poolaeg“ naaseb pikalt pausilt ja proovib anda enda brändile uue näo. Eesmärk on edaspidi eetrisse jõuda iganädalaselt ja arutleda ekspertidega Eesti jalgpalli päevakajalisematel teemadel. Kuivõrd käimas on koondisepaus, siis oli seekord fookus Eesti rahvuskoondisel. Belgia – Eesti kohtumist analüüsisid ühise laua taga saatejuht Rasmus Voolaid, jalgpallitreener Marko Pärnpuu ning FCI Levadia ääremängija Frank Liivak. Eesti 1 : 3 kaotusega lõppenud mängus olid kaks väga eriilmelist poolaega. Avapoolaeg oli hirmus ning eestlastel oleks kasulikum olnud jalgpallisaabaste asemel kanda jooksutosse. Ilmselt poleks suurt kasu olnud ka sellest, kui keskkaitses oleks olnud praeguste koondislaste asemel maailmameistrid, sest probleemid peitusid mujal. Nagu ikka, siis kippusid jutud teemast natuke kaugemale liikuma ja nii saime teada, kuidas kogenud Pepe Reina Liivaku suguse noore naga omal ajal Napoli trennis paika pani. Lisaks peatusid osalejad pikemalt Eesti koondise ründajate, Matvei Igoneni, Vladislav Kreida ja Markus Poomi personaalküsimuste juures. Head kuulamist!

Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Marek Strandberg. Riigikontrolli raport paljastas suuure mahajäämuse Rail Balticu ehitamisel. Ilmselt tähtajaks valmis ei jõuta, aga hiljem on oht ilma jääda Euroopa rahast selle ehitamiseks. Koroonateemal valitseb täielik kaos. Millal saavad vanemad inimesed tõhustusdoosi? Mida valitsus tegelikult teha kavatseb? Piirata või veenda? Peaminister pillub Tanel Kiige poole mürginooli. Miks on koroona vastane võitlus muutunud parteipoliitiliseks käteväänamiseks, mille ohvrid on tavalised inimesed. Elektrihinna tõusu leevendamiseks tegi valitsus oma ettepaneku. See tundub hale ja väeti võrreldes sellega, mida valitsus hinnatõusu kaudu maksudena ise saab. Kohalikud valimised on ukse ees - need toimuvad homme! Keda siis tegelikult ikka valida? Või siis - keda mitte valida? President Alar Karis ei saanud kohtuda ei Soome ega Läti presidendiga...

Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Marek Strandberg. Riigikontrolli raport paljastas suuure mahajäämuse Rail Balticu ehitamisel. Ilmselt tähtajaks valmis ei jõuta, aga hiljem on oht ilma jääda Euroopa rahast selle ehitamiseks. Koroonateemal valitseb täielik kaos. Millal saavad vanemad inimesed tõhustusdoosi? Mida valitsus tegelikult teha kavatseb? Piirata või veenda? Peaminister pillub Tanel Kiige poole mürginooli. Miks on koroona vastane võitlus muutunud parteipoliitiliseks käteväänamiseks, mille ohvrid on tavalised inimesed. Elektrihinna tõusu leevendamiseks tegi valitsus oma ettepaneku. See tundub hale ja väeti võrreldes sellega, mida valitsus hinnatõusu kaudu maksudena ise saab. Kohalikud valimised on ukse ees - need toimuvad homme! Keda siis tegelikult ikka valida? Või siis - keda mitte valida? President Alar Karis ei saanud kohtuda ei Soome ega Läti presidendiga...

Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Marek Strandberg. Riigikontrolli raport paljastas suuure mahajäämuse Rail Balticu ehitamisel. Ilmselt tähtajaks valmis ei jõuta, aga hiljem on oht ilma jääda Euroopa rahast selle ehitamiseks. Koroonateemal valitseb täielik kaos. Millal saavad vanemad inimesed tõhustusdoosi? Mida valitsus tegelikult teha kavatseb? Piirata või veenda? Peaminister pillub Tanel Kiige poole mürginooli. Miks on koroona vastane võitlus muutunud parteipoliitiliseks käteväänamiseks, mille ohvrid on tavalised inimesed. Elektrihinna tõusu leevendamiseks tegi valitsus oma ettepaneku. See tundub hale ja väeti võrreldes sellega, mida valitsus hinnatõusu kaudu maksudena ise saab. Kohalikud valimised on ukse ees - need toimuvad homme! Keda siis tegelikult ikka valida? Või siis - keda mitte valida? President Alar Karis ei saanud kohtuda ei Soome ega Läti presidendiga...

Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Marek Strandberg. Riigikontrolli raport paljastas suuure mahajäämuse Rail Balticu ehitamisel. Ilmselt tähtajaks valmis ei jõuta, aga hiljem on oht ilma jääda Euroopa rahast selle ehitamiseks. Koroonateemal valitseb täielik kaos. Millal saavad vanemad inimesed tõhustusdoosi? Mida valitsus tegelikult teha kavatseb? Piirata või veenda? Peaminister pillub Tanel Kiige poole mürginooli. Miks on koroona vastane võitlus muutunud parteipoliitiliseks käteväänamiseks, mille ohvrid on tavalised inimesed. Elektrihinna tõusu leevendamiseks tegi valitsus oma ettepaneku. See tundub hale ja väeti võrreldes sellega, mida valitsus hinnatõusu kaudu maksudena ise saab. Kohalikud valimised on ukse ees - need toimuvad homme! Keda siis tegelikult ikka valida? Või siis - keda mitte valida? President Alar Karis ei saanud kohtuda ei Soome ega Läti presidendiga...

Sel korral räägime loo sellest, kuidas üks Leedu ema Triini oma lapsega segamini ajas. Nutame selle üle, et Dagmar Postimehest lahkub ning rõõmustame, et Madis on viimaks Kodustiili portaalis ja Postikas tagasi! Joome legendaarset Ukraina kirsilikööri, mis VÄGA HÄSTI pähe hakkab. Midagi ka sõjast ja sellest, et meie vaarisad olid kõrtsmikud. Sobilik sugulus sellise podcasti salvestajatele. Lisaks teeb Triin saate alguses enesepromo, sest teda on võimalik näha ja tõenäoliselt ka oma käega katsuda järgnevatel üritustel: Juba täna, 15.10.2021 kohtab teda drääg-persoona Maxx Toxicuna üritusel Ms. Elsa's Cabinet of Curiosities (https://fb.me/e/2uNnqVFrj) ning kui kasutada pileti ostmisel koodi ELSAFRIEND, saab soodukat :) Kui keegi peaks kiirelt reageerima ja reede õhtuks veel plaane mitte omama. Algab kell 19.00. Kahe nädala pärast, 29.10 toimub X-baaris seksiteemaline vestlusõhtu (https://fb.me/e/1p5JZMxaw), kus kaks meie sõpruspodcasti, Lilla Agenda ning Homokringel ühenduvad Lillaks Kringliks ning juttu tuleb kväärseksist igasuguste nurkade alt. Triin modereerib. Sellega on veel aega, üritus on tasuta ja pärast saab pidu. Ilmselt mängib ühel hetkel retrohitte ka DJ trnFM.

Sel korral räägime loo sellest, kuidas üks Leedu ema Triini oma lapsega segamini ajas. Nutame selle üle, et Dagmar Postimehest lahkub ning rõõmustame, et Madis on viimaks Kodustiili portaalis ja Postikas tagasi! Joome legendaarset Ukraina kirsilikööri, mis VÄGA HÄSTI pähe hakkab. Midagi ka sõjast ja sellest, et meie vaarisad olid kõrtsmikud. Sobilik sugulus sellise podcasti salvestajatele. Lisaks teeb Triin saate alguses enesepromo, sest teda on võimalik näha ja tõenäoliselt ka oma käega katsuda järgnevatel üritustel: Juba täna, 15.10.2021 kohtab teda drääg-persoona Maxx Toxicuna üritusel Ms. Elsa's Cabinet of Curiosities (https://fb.me/e/2uNnqVFrj) ning kui kasutada pileti ostmisel koodi ELSAFRIEND, saab soodukat :) Kui keegi peaks kiirelt reageerima ja reede õhtuks veel plaane mitte omama. Algab kell 19.00. Kahe nädala pärast, 29.10 toimub X-baaris seksiteemaline vestlusõhtu (https://fb.me/e/1p5JZMxaw), kus kaks meie sõpruspodcasti, Lilla Agenda ning Homokringel ühenduvad Lillaks Kringliks ning juttu tuleb kväärseksist igasuguste nurkade alt. Triin modereerib. Sellega on veel aega, üritus on tasuta ja pärast saab pidu. Ilmselt mängib ühel hetkel retrohitte ka DJ trnFM.

Ilmselt on paljud meist sotsiaalmeediakanalites ning avalikes kommentaariumites kas isiklikult kokku puutunud või vähemalt näinud teisi alavääristavaid, mõnitavaid või halvustavaid kommentaare ning mõelnud, kes neid kirjutavad, ja veel tähtsam, miks? Arvutiekraanist kilp ja sageli mittemidagiütlevad kasutajanimed on tekitanud anonüümsuskookoni, mis annab meile enneolematu julguse jagada oma arvamust, olgu siis viisakalt või mitte. Aga kes need mõistatuslikud olendid, keda me trollideks ja sõdalasteks nimetame, õigupoolest on? Miks otsustavad nii paljud neist minna inimeste ahistamise ja ähvardamise teed? Palju on räägitud sellest, kui kaugele oleks võimalik sõnavabaduse piire venitada, kuid vähem on peatutud sellel, kes on need inimesed, kes kommenteerivad, ja miks nad seda teevad. Loodame, et nende tegevuse põhjuste üle arutlemine avab sel teemal laiema avaliku arutelu ning annab meile parema arusaama, kuidas nende trollide ja sõnasõdalastega käituda. Many of us have either personally encountered or seen mean, degrading or derogatory comments on social media and in public commentaries. Many of us have probably also wondered, who are the people writing and why are they doing it? The “shield” of a computer screen and the use of often nonsensical usernames has created a cocoon of anonymity making us braver than ever to share our opinions, be it polite or not. But who are these mystical creatures we call trolls or warriors? Why do so many of them choose to harass and threaten people? There has been a lot of talk about how far we can stretch freedom of speech, but not so much talk about who are the people commenting and what are their reasons behind it. We are hoping that discussing the reasonings behind their actions will open up a wider public discussion on this topic and give us new insight on how to deal with these trolls and word warriors. Arutelujuht: Lauri Tankler, Riigi Infosüsteemi Ameti küberturvalisuse analüütik/Lead Analyst at Estonian Information System Authority Osalejad: Christian Mogensen, Taani digitaalse noorsootöö keskuse erikonsultant, Taani Tuija Saresma, Jyväskylä ülikooli vanemteadur, Soome Kyrre Lien, dokumentalist, fotograaf ja visuaalajakirjanik, Norra Kerli Valner, Lastekaitse Liit, projekti Targalt internetis teavitustööjuht, Eesti. Christian Mogensen, special consultant for the Danish Center for Digital Youth Care, Denmark Tuija Saresma, senior researcher at the University of Jyväskylä, Finland Kyrre Lien, documentarist, photographer and visual journalist, Norway Kerli Valner, Estonian Union for Child Welfare, project manager for the project Targalt internetis – Safer Internet Centre in Estonia Arutelu korraldaja: Nordic Council of Minsiters´ Office in Estonia

Vaktsineerimine kahandab võimalust nakatuda koroonaviirusega, kuid veel enam: hoiab ära raske põdemise. Ometi jõuavad ka kaitsepoogitud inimesed haiglasse, moodustades siiski haiglaravi vajajatest vähemuse. Mis aga saab nende üksikutele vaktsineeritud inimestele saatuslikuks, saab teada Delfi „Erisaatest“.

Delfi "Kuuenda käigu" stuudios käis enne õhtust avatseremooniat külas Rally Estonia direktor Urmo Aava, kes aitas meil pisut mõista, kuidas toimib sel nädalal keeruline masinavärk nimega Rally Estonia korraldusmeeskond, palju tema alluvuses inimesi töötab ning milline on tema isiklik päevakava ja unerütm. Samuti ei saanud Aavaga rääkides üle ega ümber Ott Tänaku kriitilisest kommentaarist punktikatse kohta. "Küsimusele "Kas me saame poodiumit ja ERM-i liigutada metsa", siis vastus on ei. Kas me saame ühe katse siia liigutada? Ilmselt saime. Kas see on parim lahendus? Ilmselt mitte. See on kahjuks või õnneks parim, mida me suutsime teha. Suutsime koostöös Tartu vallaga teha sellise katse siia, nagu ta täna on. Ütleks, et viimane neli kilomeetrit ei ole väga kole. Pigem on viimased kaks kilomeetrit väga ilus. Kas ta on selline, nagu ralli on? Ei ole. Aga see on see, mis siia on võimalik teha. Tuua see kulminatsioon siia."

„Pole võimalik teisi aidata, toetada ja nende jaoks olemas olla, samal ajal ka iseenda ülesandeid täita, kui sa ise kokku vajud ja tühi oled. Iseend tuleb esiplaanile seada,“ rõhutab viie lapse ema Heli Künnapas värskes Naistelehe podcastis Mõttekoht. Tema õppis seda alles hiljaaegu. Ilmselt ei ole inimest, kes saaks väita, et viimane aasta on tema elu korralikult pea peale pööranud. Milline on aga elu siis, kui tuleb ära teha enda töö ning samal ajal õpetada kolme last distantsõppel ning korraldada ka nende väiksemate lasteaiaealiste õdede-vendade elu? Kõigest sellest ning ka elust maal räägib tänases saates kirjanik Heli Künnapas. Ta nendib, et kuigi aeg on väga ebakindel, on hea planeerimisoskus sellel ajal igapäevases toimetulekus abiks. Samuti senisest veel rohkem läbimõeldud tegevus lastega ning vaimse tervise probleemidega tegelemine. Seda ka siis, kui iseendal jääb töötegemiseks aega teinekord vaid hilistel öötundidel. Heli jaoks on koroonakriisi suurim õppetund arusaam, et ta võib olla ka ebatäiuslik. „Kõike ei pea jõudma. Sa pead valima, mida jõuad, ning seda, mis on sinu jaoks tähtis, tegema hästi,“ rõhutab ta. See tõdemus mõjub väga vabastavalt igale inimesele. Milliseid muutuseid on viimane aasta toonud Heli ellu ning mida on kõigil teistel tema kogemustest õppida, saabki kuulda värskest saatest. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

Äsjane Euroopa ülemkogu lõppes kuidagi kummaliselt – otsustati, et enam ennast vaktsiinide osas kuivale jätta ei kavatseta… ja justkui ei otsustatud ka. Euroopa parlamendi liikme ning endise välisministri Sven Mikseri (SDE) sõnul astusid riigipead ja valitsusjuhid üsnagi tavatu sammu ning delegeerisid euroliidu kodanikke enim huvitava teema – ehk vaktineerimisprogrammi ja vaktsiinide jaotuse – tagasi madalamale tasemele. Nii jäid kohtumisele eelnenud karmidele hoiatustele vaatamata kehtestamata vaktsiinide ekspordikeelt. Praegu on EL tootnud enda jaoks umbes 88 miljonit vaktsiinidoosi, aga eksportinud kolmandatesse riikidesse 70 miljonit. Peamine vaidlus käib seejuures Suurbritanniaga, kes pole EL-i hinnangul solidaarne: ise võtab vaktsiine vastu küll, kuid midagi vastu ei anna. Siseriiklik jaotus jääb samaks Niisamuti jäid täitmata mitmete maade nagu Eesti lootused saada halva epidemioloogilise olukorra tõttu suuremaid koguseid. Mikseri sõnul on siin oma selge loogika: „See, milliseid meetmeid mingi riik viiruse leviku piiramiseks enda sees teeb, on väga kulukas ning raske,“ tõstis ta esile. „Öelda, et nüüd soovime suunata vaktsiinid sinna, kus siseriiklikult ei soovita kasutada rangemaid piiranguid, ei tundu õiglane jälle teistes pealinnades.“ Nii, nagu enamik jõukast maailmast tellisid ka suurem osa EL-i liikmesmaid vaktsiine rohkem, kui elanikkonnale tegelikult vaja läheb. Just ettenägematuteks juhtudeks ning teades, et tarned algavad eri aegadel. „Paljud otsustasid end üle turvata,“ kommenteeris Mikser. „Kuid mõned otsustasid tegutseda säästlikumalt ning sõlmisid ilmselt hinnakaalutlustel lepingud vaid ühe tarnijaga. Nii on need, kes ainult AstraZenecale lootsid, suuremas hädas, kui need, kes võtsid kõik, mida pakuti.“ Mikseri kirjeldusel langesid selle teema eestkõneleja Austria pingutused paljuski kurtidele kõrvadele, sest Austria on vaktsineerimistempo poolest ikkagi Euroopa Liidu esikümnes ega peaks endale lisadoose juurde nuiama. Küll võib tulla mingi vastutulek Bulgaariale, Horvaatiale ja Lätile. Saates uurime: Kelle peale EL liikmesmaad tegelikult ärritunud on? AstraZeneca, Euroopa komisjoni või brittide? Britid nägid enne ülemkogu üksjagu vaeva, et ekspordikeeldu ei tuleks ning lubasid win-win olukorda. Mis võiks selle reaalne sisu olla? Mis on peamised vastuargumendid, miks ei tohiks ekspordikeelde kergekäeliselt kasutada? Millised on lootused ületada kavandatava vaktsineerimispassi puhul erinevaid tehnoloogilisi võimekusi, erinevat arusaama privaatsusest – aga jääda ikkagi efektiivseks? Kas mõneti tugevama Euroopa komisjoni juht suutnuks vaktsineerimist paremini hallata? Kuula Krister Parise saadet Sven Mikseriga siit!

"Istmesoojendus" võtab täna vaatluse alla uued tahkisakud, mis võimaldavad uutele elektriautodele 700 kuni 1000 kilomeetriseid sõiduulatusi. See on märkimisväärselt enam kui tänastel särtsusõidukitel. Lisaks räägime alla 25 000 dollari hinnalipikuga Teslast, mida tutvustatakse tõenäoliselt juba järgmisel aastal. Millal auto aga klientideni võiks jõuda, arvestades Tesla tootmismuresid? Peale selle täpsustame Apple'i autoga kaasnevat infot - tundub, et õunafirma on oma kaastootja leidnud, kellega oma elektriauto valmis tehakse, kuigi kumbki osapool infot veel kinnitama ei rutta. Millal võiks esimest iCar-i aga tänavatel näha? Proovisõiduautoks oli sel nädalal Peugeot 5008, mille ilmselt tähelepanuväärseimaks iseloomuomaduseks on see, et autol on seitse istekohta. Kas mahukas maastur suudab kogu pere mahutada ning milline kogemus on selle pagasiruumis asuvas tagareas istumine? Lõpetuseks jagab Veli oma kogemusi jääradadega ning selgitab täpselt, mis on jäärada, mis seal toimub ning kes sinna sõitma minema peaks ja võiks. Lisaks märgime ära paar tähelepanuväärset kohta, kus libedaid sõiduolusid proovida saab.

Ilmselt on meil kõigil, eriti jõuluajal, kõrini sellest ühest teemast. Annely Rebane on aga loonud endale reaalsuse, kus ta koroonahullusega üldse kokku ei puutugi – nimelt viibib naine suurema osa ajast maal ja looduses ning tema Pootsmani Suvekohvik (mis sel aastal esimest korda on avatud ka talvel) on nädalalõppudel oma talvevõlumaise õuealaga saanud tõeliseks vabaduse oaasiks. Saade on salvestatud 21. detsembril ning toimetuses aitasid jõulumeeleolu luua glögi, piparkoogid ja Annely küpsetatud imemaitsvad koogid Pootsmani Suvekohviku menüüst. Esimene osa podcastist on vabalt kuulatav/vaadatav kõigile, teine osa vaid Minu Telegrami tellijatele siin: https://www.telegram.ee/ajaviide/telegrami-podcast-43-vaba-elu-voimalikkusest-muutunud-maailmas-kulas-annely-rebane "Koroona Valehäire" müügil Apollos: https://www.apollo.ee/koroona-valehaire.html     VAATA LISAKS: Pressiskandaal: Postimees üritab takistada Telegrami ajakirja müüki: https://www.telegram.ee/eesti/pressis...     Telegrami heliplatvormid:

Kergejõustikuteemalise taskuhäälingusaate "Staadionijutud" 21. osas on külaliseks endine keskmaajooksja ja praegune maratoonar, pärnakas Roman Fosti. Mullu Valencia maratonil joostud aeg 2:12.49 annab Fostile Eesti kõigi aegade edetabelis Pavel Loskutovi (2:08.53) ja Tiidrek Nurme (2:10.02) järel kõrge kolmanda koha. Tänavuse Valencia maratoni lõpetas Fosti aga mullusest viis sekundit kehvema ajaga, mis tähendab ühtlasi seda, et viimane võimalus Tokyo olümpianorm 2:11.30 alistada tekib tal kevadel. "Eks ma olen seda jooksu saanud nüüd üle nädala analüüsida. Miks see norm täitmata jäi? Ilmselt ikkagi peamiselt koroonaviiruse tõttu. Pääsesin liiga hilja Keeniast tulema. Sain hea tunde küll lühikeste võistlustega kätte, aga kuna keskendusin sügisel esialgu poolmaratoni MM-iks, siis ei saanud pikemaid distantse ehk üle 35-kilomeetriseid jookse treeningutesse panna. Tundub, et sellest jäi vajaka. Teine asi oli see, et Valencia maratonist kujunes minu jaoks omamoodi fartlek - tempo oli kiire, aeglane, kiire, aeglane. Pärast 20 kilomeetrit kuhjus laktaat. Jooksmises pole teatavasti laktaati ka nii kerge alla saada nagu näiteks suusatamises laskumistel või rattaspordis kellegi tuules sõites. Eks ma praegu nuputan, kuidas uut perioodi üles ehitada, et anaeroobset läve veelgi paremaks saada ja tempo kõikumine ei mõjutaks tulemust. Motivatsioon on kõrge," ütleb 37-aastane Fosti. Fosti suurimaks koduseks konkurendiks, aga ühtlasi toredaks võistluskamraadiks on saanud aastate jooksul Tiidrek Nurme, kellega seekordne saatekülaline on pidanud nii staadionil kui ka maratonirajal maha lugematu arvu põnevaid võistlusi. "Tiidrek on jooksjana väga võiduhimuline. Tema on kindlasti veel võiduhimulisem kui mina, sest kui ta kaotab, siis ta väljendab seda, kui paha ta enda peale on. Aga see on edasiviiv jõud. Olen temalt seda õppinud. Samuti olen õppinud Tiidrekult, kui professionaalne ja detailidesse süvenev peab üks sportlane olema. Tiidrek on musternäide profisportlasest," kiidab Fosti. Olgugi et kahel viimasel EM-il on maratonijooksus pronksmedal võidetud 2 tunni ja 12 minutiga, mis märgib ühtlasi Fosti rekordit - tõsi, tiitlivõistlustel reeglina superaegu ei joosta -, ütleb "Romka", et individuaalset suurvõistluste medalit pole ta eesmärgiks veel võtnud. "Konkurents on nii tugevaks läinud, et ega ma pole julgenud medali peale mõelda. Küll aga olen mõelnud sellele, et kui Kaur Kivistik söandaks takistusjooksu asemel maratonile keskenduda, siis meil oleks Eesti koondisega võimalik EM-il medal võita. Oleksime kolmekesi täiesti medalikonkurentsis, kui suudaksime kõik joosta aja alla 2:20.00," usub Fosti. Saates keskendume pikemalt Fosti treeningutele ja Keenia jooksukultuurile, aga räägime muuhulgas ka tema sportlaskarjääri raskematest ja kergematest hetkedest ning poeg Ramonist. Saate lõpus esitame kuulajatele uue küsimuse ning avalikustame ühtlasi eelmise küsimuse õige vastuse ja loosime välja auhinnavõitja. Saadet juhib Manta Maja stuudios Karl Rinaldo.

Ilmselt on paljud meist vanemate-vanavanemate käest riielda saanud, kui toas vilet laseme. Vana uskumuse järgi seda teha ei tohi – maja läheb põlema! Aga miks see nii on? Marju Kõivupuu selgitab, kust see alguse on saanud ja millega seda seostatakse. Vanakuri, pagan või kurat on Eesti rahvapärimuses väga tihe külaline. Tema käest saab hinge hinna (sõna otseses mõttes!) eest endale krati tellida. Kratt või puuk, üks sama puha. Kratt aitab rikkust koguda, ent tema eest müüaksegi kuradile hing maha. Lisaks on väga paljud õudusjutud seotud loomadega. Saates arutatakse ka selle üle, millised loomad tähendavad halba ennet, millised head. Tänapäeval räägitakse heli- ja valgusreostusest. Pimedust meil enam polegi, alati paistab kuskil mõni tanklatuluke. 100 aastat tagasi võis olukord olla hoopis teistsugune, inimesed kogesid täielikku kottpimedust. Palju see peeruvalgus ikka valgust andis! Ja seal pimeduses hakatigi nägema tonte, kodukäijaid, haldjaid, kummitusi, poltergeiste, kuradeid, hingi ja kõiksugu muid tegelasi.

Karl ja Ardo on seekord koos külalise Aleksandr Popov-iga ning koos arutatakse algavast kooliaastast, onlyfansist, akordionimängijatest ja veel paljust muust. Ühtlasi proovi kokku lugeda, mitu korda öeldakse episoodis sõna "kaasus". Ilmselt tegemist rekordiga. A ja lõpus ka pisike viktoriin kuuenda klassi loodusõpetuse ainetel.

The Last of Us Part II on lõpuks väljas ja meil on külas Digigeeniuse portaali Martin Liivand, kes on selle juba läbi teinud. Aga ka Rainer ja Rein on seda üksjagu mänginud, seega arutamist jagub pikemaks. On see sama hea, parem või hoopis üldse mittevajalik järg? Uudistes saame ka lõpuks öelda oma arvamuse PlayStation 5 välimuse kohta. Ilmselt on selle vorm mööblitootjate konspiratsioon. Käime läbi ka palju mänge mis selle välja kuulutati, näiteks uus Spider-Man, Horizon Zero Dawn, Ratchet & Clank ja palju teisi. Kuid kas sellest piisab konsooli müümiseks? Ka PC-Gameri ja Pokemoni üritused olid sellel nädalal, seega on meil midagi uut kõigile. Lisaks The Last of Us'ile on Rainer veel mänginud 51 Clubhouse Gamesi ja Rein on lõpetamas Eesti mängu Teleglitch. Soovituseks on Humble'i Racial Equality pakk, kus alla 30 euro eest saab kümneid mänge, koomikseid ja raamatuid.

Äsja vastuvõetud hädaolukorra seaduse muudatuste kobareelnõu on pälvinud väga palju kriitikat. Eesti Päevalehes kirjutas riigikohtu esimees Uno Lõhmus koguni, et Eesti põhiseaduslik kord väriseb. Ei saa olla, et täitevvõim saab mingeid reegleid kehtestada, raiub vandeadvokaat Leon Glikman, kelle hinnangul on see Eestis vana tava. Eesti riik ei kaitse ka tavaolukorras inimesi võimu omavoli eest, eirab Euroopa inimõiguste kohtu lahendeid, aga praegu jätavad seadused sisse nii suuri auke, mis võivad muuta tavainimese üldse kaitsetuks. Kui tõsisesse kriisi on meie demokraatia jõudnud? Mida arvata ülisuure võimutäiuse delegeerimisest terviseametile? Kes enam kontrollib reeglite seadjaid? Kuidas suhtuda kriisiaja seadusloomesse üldse? Olulised eelnõud võetakse vastu tohutu ajasurve all ning kobarpakettidena. Ning olukorras, kus seadusi näidakse kirjutatavat nimme nõnda, et inimene ei saa isegi aru, millal ta mõne paragrahvi vastu läheb – kuidas end üldse kaitsta, küsib Krister Paris. Vihje – ära politseinikule vastu hakka, vastab Glikman. Aga kangelasi, kes kohtus lõpuni lähevad, on vaja. Kuula – ja hakka muretsema.

FK138! Saates on meil külaliseks Jaan Tootsen, kes on valmis saanud dokumentaalfilmi Fred Jüssist. Ilmselt selle aasta kõige zen-im film, mida te kinos näete. Uudiste rubriigi võtavad suuresti endal alla Oscarite nominatsioonid. Lisaks kodumaisele dokile "Fred Jüssi. Olemise ilu” tulevad jutuks “Doktor Dolittle”, “Pahad poisid kogu eluks” ja “Pommuudis”. Saadet juhivad Lauri Kaare ja Kristjan Gold.

FK138❗️ Seekord on saates 2 intervjuud. Podcastis on külaliseks operaator Kristjan-Jaak Nuudi, kellega võtame ette filmi "1917” ja uurime, kuidas sir Sam Mendes ja Roger Deakins selle ikkagi kokku panid. Saates on meil külaliseks Jaan Tootsen, kes on valmis saanud dokumentaalfilmi Fred Jüssist. Ilmselt selle aasta kõige zen-im film, mida te kinos näete.

Ardol ja Karlil on külas Rauno ja Renar ning koos räägitakse loomadest. Täpsemalt nende suguelust tänu mõnele külmale faktile. Alligaatorid, pardid, kilpkonnad, kõrbehiired ja muud isendid pole varem selliselt koos olnud. Ilmselt peaks mingid organisatsioonid sekkuma ka.

Tänases episoodis räägime YouTube'ist - lood võimalustest, mille YouTube meile andnud on, lood raskustest, mis sellega kaasnevad, ning kokkuvõte sellest, miks te ilmselt ei tahaks ise juutuuber olla.Kuula episoodi YouTube'is, Spotify’s või iTunes’is.

Ekke Lainsalu: „Palgatööga rikkaks.“ Kuidas lõpetada enda odavmüük ja saada turu parimat palka. Tuntud koolitaja Ekke Lainsalu raamat õpetab lihtsad ja senikasutamata tehnikad, mis aitavad saada unistuste palgatõusu. Ilmselt on see üks vähestest raamatutest, mille soetushind võib end 100-kordselt tagasi teenida.

Militaartehnika on tegelikult äri, nagu iga teinegi. Mõnede erinevustega valdkonnas ja tootearenduses. Äriline edu sõltub peaaegu alati valdkonna tunnetuses ja õigete tegevuste sooritamises. Intervjueerisin Threod Systemsi tegevjuhti Villiko Nurmojat, et teada saada, kuidas on õnnestunud väikesel Eesti militaartehnoloogia ettevõttel saada võrdlemisi lühikese ajaga suurte poiste laua taha. Threod Systems väljapanek AAD18 näitusel, Lõuna-Aafrikas. Põhjuseid on mitmeid - mida sügavamale vestlusesse laskume, seda rohkem avaneb erinevaid nüansse ja käike, kuidas just selles valdkonnas edu saavutada. Äärmiselt tähtis osa on ettevõtte kuvandil. Ilmselt on militaartehnoloogia valdkonnas kuvand isegi veel tähtsam kui tsiviilisikutele mõeldud kaupade müügis. Usaldusväärsust mõõdetakse aastates ja toote suunitluses. Minu jaoks tekkis siin loos kaks liini - toote arendus ja kuvandi kasvatamine. Mõlemad samaväärselt tähtsal kohal. Villiko lausus intervjuus ühe väga tähtsa lause, see kõlas umbes nii: kui soovid kaugele jõuda, siis pead juba algusest peale end õigesti positsioneerima. Kuna olen viimasel ajal just positsioneerimisega päris palju tegelenud, siis tundsin siin ära selle koha, mis võiks huvi pakkuda paljudele neile, kes alles alustavad oma äriga. Threod Systems kodulehekülg: https://threod.com/ Head kuulamist!

"Red Dead Redemption 2" mitmikmäng tuli sel nädalal välja ja proovime aru saada, mida see endast kujutab. Uudistes räägime sellest, et krüptorahabuum sai selleks korraks läbi ja ka Eestis on müügile tulnud paljud selleks kasutatud graafikakaardid, kas aga neid tasub osta? Ilmselt kuulutatakse uus Alieni mäng peagi välja ja Rein mängis lõpuks Thronebreaker: The Witcher Talesi. Euro Truck Simulator 2 sai just Baltimaade lisapaki ja Rockstari mäng Agent on ametlikult surnud. Fallout 76 jamad ei lõppe ikka mitte kunagi, vähemalt nii paistab. Soovituseks ongi Euro Truck Simulator 2, mis maksab Steamis praegu 5 eurot.

Me tunneme lapsevanematena süütunnet oma valikute pärast hoolimata sellest, kas keskendume parasjagu rohkem tööle või perele. Kuidas siis vanema ja töötajana eraelu ja tööelu vahelist tasakaalu leida? Ilmselt maadleb enamik lapsevanemaid sellise väljakutsega. Sellel teemal arutlevad ja pakuvad omapoolseid soovitusi saatejuht ja kahe lapse isa Tanel Jäppinen ning panganduses töötav nelja lapse ema Gundel Lehes.

Kääbusmarmosett on kõige väiksem ahv maailmas. Ilmselt seetõttu on ta pälvinud hüüdnime - taskuahv. Folklore.ee andmeil aga, ei tähenda taskuahv rahvasuus mitte ahvi, vaid - kerglast, eputavat tüdrukut.

Kääbusmarmosett on kõige väiksem ahv maailmas. Ilmselt seetõttu on ta pälvinud hüüdnime - taskuahv. Folklore.ee andmeil aga, ei tähenda taskuahv rahvasuus mitte ahvi, vaid - kerglast, eputavat tüdrukut.

Kirjandusteadlane Sirje Olesk: "Niisugust fenomeni nagu Eestis Soomes laulupeost ei saanud. Ilmselt ei olnud soomlastel vaja nii väga oma rahvuslikku enesetunnet kinnitada." Saates on juttu Lydia Koidulast, Johan Voldemar Jannsenist, Johannes Reinhold Aspelinist,Carl Gustaf Swanist, Antti Almbergist ja teistest 19. sajandi "üle silla rändajatest". (Eesti sajakroonise rahatähe teisel küljel on read Koidula luuletusest "Soome sild").

Kirjandusteadlane Sirje Olesk: "Niisugust fenomeni nagu Eestis Soomes laulupeost ei saanud. Ilmselt ei olnud soomlastel vaja nii väga oma rahvuslikku enesetunnet kinnitada." Saates on juttu Lydia Koidulast, Johan Voldemar Jannsenist, Johannes Reinhold Aspelinist,Carl Gustaf Swanist, Antti Almbergist ja teistest 19. sajandi "üle silla rändajatest". (Eesti sajakroonise rahatähe teisel küljel on read Koidula luuletusest "Soome sild").

Investeerimine on üks huvitav valdkond. Sellega tegelevad Eestis veel endiselt väga vähesed (olenemata meedias esinevatest investeerimisbuumi hõisetest, ei ole minu teada endiselt investeerimisega tegelevate inimeste osakaal isegi kahekohaliseks protsendiks tõusnud). Samas arvamus asjast ja mõne tuttava hirmutav kogemus on kõigil vajadusel võtta. Samuti on uskumatult suur hulk inimesi, kes leiavad, et "peaks" või "tahaks" investeerimisega alustada. Nii mõnigi neist on sellel seisukohal juba aastaid. Heaks näiteks on kasvõi minu tutvusringkonnas olevad inimesed, keda heal juhul iga paari aasta järel kuskil kohtan ja jutt läheb jälle sinna, et "peaks investeerima hakkama". Kindlasti on siinkohal abiks, kui mõni hea investeerimisalane raamat läbi lugeda ja harjutused kaasa teha või mõni eesmärgipäraselt kokku pandud koolitus läbida. Julgen seda meie klientide tagasisidest lähtuvalt üsna kindlalt väita. Sellegipoolest, leidub endiselt palju inimesi, kes isegi peale raamatute lugemist ja mitmetel koolitustel osalemist, ei ole ühegi reaalse tehinguni jõudnud või on peale väga lühikest katsetamist taaskord sammu tagasi astunud ja kinni jäänud. Selle saate jooksul püüan mõtiskleda ühe nüansi üle, miks see nii võiks olla. Teades inimeste loomingulisust, siis kindlasti ei ole see ainus takistus, aga kui suudad selle bloki oma peas kõrvaldada, siis on kindlasti lihtsam edasi liikuma asuda. Arutelu RahaFoorumi Facebooki grupis leiad, kui otsid #RR059 Mainitud ressursid ja lingid leiad: http://rahafoorum.ee/rr059

Urmas Vadi: "Uus kümnend hakkab kohe raginaga pihta. Jaanuaris ründavad Berliinis tuhanded inimesed Stasi peakorterit, et kätte saada oma toimik. Samal kuul hakatakse lammutama Berliini müüri. Moskvas avatakse Nõukogude liidu esimene McDonalds. Ilmselt on see üks verstapost, mis tähistab NSV liidu lagunemist. Juba seitsmendal veebruaril nõustub NLKP Keskkomitee loobuma oma võimumonopolist. Oktoobris saavad La Manche'i tunneli ehitajad merepõhja all kokku, luues sellega esimese kuiva ühenduse Suurbritannia ja Mandri-Euroopa vahel.

Urmas Vadi: "Uus kümnend hakkab kohe raginaga pihta. Jaanuaris ründavad Berliinis tuhanded inimesed Stasi peakorterit, et kätte saada oma toimik. Samal kuul hakatakse lammutama Berliini müüri. Moskvas avatakse Nõukogude liidu esimene McDonalds. Ilmselt on see üks verstapost, mis tähistab NSV liidu lagunemist. Juba seitsmendal veebruaril nõustub NLKP Keskkomitee loobuma oma võimumonopolist. Oktoobris saavad La Manche'i tunneli ehitajad merepõhja all kokku, luues sellega esimese kuiva ühenduse Suurbritannia ja Mandri-Euroopa vahel.

Ilmselt ei ole palju neid, kes pääsevad pangas jutule pelgalt hüüdnimega. Ike Volkov on siin kahtlemata erand. Millised on arhitekti ja Kukerpillide muusiku meelejäävamad kurvid varsti 65-aastasel eluteel, sellest räägib ta Jutusaates pühapäeval, 14. veebruaril kell 10.10. Küsib Sten Teppan.

Ilmselt ei ole palju neid, kes pääsevad pangas jutule pelgalt hüüdnimega. Ike Volkov on siin kahtlemata erand. Millised on arhitekti ja Kukerpillide muusiku meelejäävamad kurvid varsti 65-aastasel eluteel, sellest räägib ta Jutusaates pühapäeval, 14. veebruaril kell 10.10. Küsib Sten Teppan.

Mida me teame Leedust? Ilmselt mitte väga palju. Teadlikkust aitab tõsta leedu keele tõlkija Tiiu Sandrak, temaga vestleb Margit Kilumets.

Ilmselt on professor Ene-Margit Tiit jõudnud tänu rahvaloendusele ja omapärasele hääletämbrile peaaegu iga eestlase teadvusse: tema vahe mõistus ja võime numbritega zongleerida on muljetavaldavad. Aga lisaks teadusele mahub professor Tiidu ellu palju muudki: suur pere, kadestamisväärne rüht, võime lüüa auditoorium pahviks kelmika kevadise seeliku või kannikesekarva kingadega. 22.aprillil tähistab "Jutusaate" kangelanna 80. sünnipäeva. Ene-Margit Tiitu portreteerib Margit Kilumets.

Ilmselt on professor Ene-Margit Tiit jõudnud tänu rahvaloendusele ja omapärasele hääletämbrile peaaegu iga eestlase teadvusse: tema vahe mõistus ja võime numbritega zongleerida on muljetavaldavad. Aga lisaks teadusele mahub professor Tiidu ellu palju muudki: suur pere, kadestamisväärne rüht, võime lüüa auditoorium pahviks kelmika kevadise seeliku või kannikesekarva kingadega. 22.aprillil tähistab "Jutusaate" kangelanna 80. sünnipäeva. Ene-Margit Tiitu portreteerib Margit Kilumets.