Podcasts about kristjan port

Ajakirja Horisont 4. numbris räägivad Tallinna ülikooli spordibioloogia professor Kristjan Port ja Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt eestlaste ülekaalulisusest ja liikumise tähtsusest. Saate olulisust silmas pidades räägime samal teemal, asetades rõhu laste ja noorte kaaluprobleemidele ja kehalisele aktiivsusele. Saates on külas Kristjan Port. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Uue aasta esimeses saates on meil külas oma ala tunnustatud eksperdid, kes aitavad heita pilku alanud aasta trendidele. Telekomimaastikust räägib Mailiis Ploomann, tehisintellekti tagamaid avab Kristjan Port ning virtuaal- ja liitreaalsuse olevikust ja tulevikust pajatab Märt Lume.   Saate teemad: • 01:05 Mailiis Ploomann räägib sellest, mida toob alanud aasta nii mobiilse kui kaabliga interneti kasutajatele ning mis on hetkel suur mure nii kasutajate kui teenusepakkujate jaoks. • 23:47 Kristjan Port lahkab tehisintellekti arengusuundi ning aitab arutada, kas AI toob meile kasu või peaksime seda hoopis kartma? • 46:30 Märt Lume räägib sellest, mida põnevat on uuel aastal oodata VR-seadmetelt ja selgitab, kas peagi müügile jõudev Apple'i Vision Pro muudab mängu.   Kui sul on meile küsimusi või tahad jagada oma kogemusi tehnikamaailmas, siis kirjuta meile: digisaade@geenius.ee. Saadet teevad Hans Lõugas, Glen Pilvre ja Meelis Väljamäe. Tunnusmuusika: Glen Pilvre, Paul Oja.

Spordibioloog Kristjan Port ütles aastalõpuintervjuus, et sugulastega tuleks ka aasta jooksul rohkem kokku saada, siis ei ole pühade ajal nii suur šokk, kui keegi jõululauda tulemata jääb. Saatejuht on Ulla Länts.

Podcasti “Jalgrattapalavik” külaliseks on Tallinn Ülikooli tervisekäitumise ja spordibioloogia professor Kristjan Port. Räägime jalgrattasõidust kui liikumisviisist ja jalgrattasõidust tippspordi vaatevinklis – kuidas ühte või teist sportlikku suursaavutust ning eredalt silma jäänud trendi selgitada. Kas dopingukahtlustused tuleks maailma tippude puhul jätta minevikku? Mõned Euroopa riigid, nagu näiteks Holland ja Prantsusmaa premeerivad rattaga tööl käivaid kodanikke rahaliselt. Suurusjärk 800 eurot aastas. Kas meil oleks sarnane mõtteviis ja premeerimine utoopia? Rahvatervise seisukohalt vaadatuna tunduks see samm mõistlik, aitaks ennetada ja leevendada ilmselgeid murekohti – oleksime tervemad, vähem saastvamad, suuremas pildis paremad nii ühiskonna kui ka indiviididena. Või äkki ei peaks rahvast ratta selga “meelitama” riik, vaid hoopis tööandja? Või tuleks hoopis eeskuju võtta Skandinaavia riikidest, kus toetatakse elektrijalgrataste soetamist. Sellest kõigest räägime. Tippspordi osas puudutame mitmeid teemasid, mis on silma jäänud vast enamusele jalgrattasõidu jälgijatele: * Kui suurtuuridel hakatakse mägedes üle sõitma nii-öelda dopinguajastu rekordeid, siis mida see antidopingu vaates tähendab? Kas kusagil lähevad piltlikult öeldes punased tulukesed põlema, et oot-oot, mis see nüüd on? Midagi justkui ei klapi? * Tänavusel Hispaania velotuuril juhtus pretsedenditu olukord, kus üks meeskond hõivas terve poodiumi? Jumbo-Visma kolmikvõit on seda huvitavam, et tänapäeval räägitakse targast treenimisest, mis on kõigile kättesaadav. Kuidas siis järsku selline domineerimine? Kõige andekamad on sattunud sõitma ühte tiimi? * Huvitav teema on erisuste ehk inglise keelse lühendina TUE lubamine (Therapeutic Use Exemptions). Kas erandite tegemise vallas on viimastel aastatel asjalood muutunud? Jalgrattamaailmast on varasemalt teada juhtumeid, kus suurtuuride võitjad said erandeid kasutada kahtlastel aegadel, enne tähtsaid võidusõite. * Eesti ratturite käitumiskultuur, seoses antidopinguga. Kas on näha, et ratturid on koostööaltid või leidub ka imelikke ilminguid? * Chris Froome'i juhtum. Oli suurtuuride täielik valitseja, tuli raske kukkumine ja ühtäkki mägedes enam üldse ei liigu. See tundub mingis plaanis väga veider. Kuhu see mägedes sõitmise võime kadus? Või siin ei ole mitte midagi imelikku? Head kuulamist! Vestlust veab Ivar Jurtšenko.

Tänases erisaates on teemaks tehnoloogia spordis - miks seda vaja, kust see tulnud ja kas ning kuidas see praegu ja tulevikus sporti muudab. Külas on lektor ja treener Karmen Reinpõld ning õppejõud ja teadlane Kristjan Port.Tänases saates tuleb juttu:↠ sellest, mis on elu ainukene mõte;↠ noaga Nõmme metsas käimisest;↠ AI sekkumisest;↠ trendide jälgimisest;↠ ebamugavatest harjutustest, mida tuleb korrata. Saadet juhib Sandra Raju.Liitu perega

Täna on aeg eriepisoodiks, kus räägime teemast, mis puudutab nii lapsevanemat, sportlast kui ka tugitoolisportlast - doping. Saates on külas spordibioloog Kristjan Port ja endine tippsportlane Jüri-Mikk Udam. Tänases saates räägime: ▪ inimvõimete piirist, ▪ musteimast olümpiast, ▪ dopingu tagajärgedest, ▪ hokiemmedest, ▪ rumalusest. Saadet juhivad Kairi Killing ja Sandra Raju. Liitu perega

Mida peetakse nüüdisajal silmas mõistega „surm“ ja kuidas see seostub eluga? Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi ja Levila koostöös valmiva taskuhäälingu „TÜHI eeter“ seitsmes osa küsib, miks on surm ühtaegu nii tabu kui ka populaarne teema kogu nüüdiskultuuris. Kui palju ja mismoodi tuleks surmast mõelda ja kõneleda? Neil teemadel vestlevad TÜHI vanemteadur, folklorist ja kultuuriloolane Marju Kõivupuu ja TLÜ loodus- ja terviseteaduste instituudi tervisekäitumise ja spordibioloogia professor Kristjan Port. Vestlust juhib Joosep Susi.

Mõtet, et surm on une vend, on ühel või teisel viisil väljendanud mitmed autorid Vergiliusest kuni räppar Nasini. Eelolevas saates räägime sellest ideest lähemalt tõlkija Enn Kaljo ja Peeter Liiviga. Enn on saates esimest korda. Peeter osales koos Alar Tamminguga vestluses nr 147 "Kõiksuse lühilugu ja teooria", kus me rääkisime Ken Wilberist. Surm on tulnud jutuks mitmes saates. Esimesena tulevad meelde nr 101 "Surma kemiseerimine ja mehhaniseerimine", kus osalesid Karl Käsnapuu ja Kristjan Port ning nr 159 "Surm ja fotograafia" (Jaak Kikas ja Karl Käsnapuu). Plelistis "Tähenduse teejuhtide paremad palad" on klipp "Toomas Siitan: "Sellest aegreast võib komponeerida usu kaotsimineku kurva loo."", mis on siinkohal samuti väga asjakohane. Head uudistamist! H.

Mõtet, et surm on une vend, on ühel või teisel viisil väljendanud mitmed autorid Vergiliusest kuni räppar Nasini.Eelolevas saates räägime sellest ideest lähemalt tõlkija Enn Kaljo ja Peeter Liiviga. Enn on saates esimest korda. Peeter osales koos Alar Tamminguga vestluses nr 147 "Kõiksuse lühilugu ja teooria" [1], kus me rääkisime Ken Wilberist. Surm on tulnud jutuks mitmes saates. Esimesena tulevad meelde nr 101 "Surma kemiseerimine ja mehhaniseerimine", [2] kus osalesid Karl Käsnapuu ja Kristjan Port ning nr 159 "Surm ja fotograafia" [3] (Jaak Kikas ja Karl Käsnapuu).Plelistis "Tähenduse teejuhtide paremad palad" [4] on klipp "Toomas Siitan: "Sellest aegreast võib komponeerida usu kaotsimineku kurva loo."" [5], mis on siinkohal samuti väga asjakohane.Head uudistamist!H.—————————————[1] https://youtu.be/HCLhiBrb0hs?t=89 [2] https://youtu.be/9PID2xL8WDs?t=11[3] https://youtu.be/KTJV23t8JiY?t=1[4] https://www.youtube.com/playlist?list...[5] https://youtu.be/zoDQBtQyN0U?t=1 See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Tehnoloogiavaatleja Kristjan Port aitab kell 8.15 lahti selgitada, mida tähendab suurettevõtte Google'i alistumine Kremli survele, et Ukrainas toimuvat ei tohi nimetada Google'i tõlkekeskkonnas sõjaks.

Seekordse "Eesti eso" saates oli külas spordibioloog Kristjan Port, kellega üritasime inimese pea sisse vaadata – millest me mõtleme? Soojätkamine ja ellujäämine vallutavad meie igapäevased mõtted, selge see, ent kuhu paigutada siis elektriarve? Mustvalge maailmavaate järgi on inimesed head ja halvad ning me ise kuulume alati just heade kampa. Kahetasandilises maailmavaates saab inimesed jagada ka rikasteks ja vaeseteks – kas see on paratamatu? Mis juhtuks, kui igale eestlasele näiteks kodanikupalka maksta? Sa oled see, mida sööd! Ja see, millest mõtled? Kuidas mündi teist külge näha ja õnnelikum olla?

Teekond paremaks lapsevanemaks algab soovist areneda ja julgusest muutuda. Sellepärast on avasaate teema mänguline areng ja õppimine, sealhulgas lapsevanemate õppimisvõime ja elukestev õpe. Saates oli jutuks:

Eesti vajab ambitsioonikat ja ühiskonda liitvat tulevikuvisiooni, sest meie avalikus debatis puudub kaugemasse tuleviku suunatud fookus. Ambitsioonika tulevikunägemuse asemel käib avalik vastandumine ja huvirühmade võitlus. Samas on COVID-19 näidanud, kui kiiresti ja kergesti haavatav on kogu maailm, isegi kõige arenenumad riigid. Maailma ainus tee edasi on liikuda suurema jätkusuutlikkuse suunas. Aga kuidas me teame, et oleme piisavalt jätku­suutlikud? Üks võimalus on mõelda, kas me saame hakkama kosmoses. Kosmos keskkonnana on halastamatu ja seal on ressurssidel ja inimeseks olemisel hoopis teine tähendus. Tehnoloogia, looduse ja inimeseks olemise järgmine suur väljakutse on viia elu väljapoole meie koduplaneeti. Selle ambitsiooniga tegelevad nii ettevõtjad-innovaatorid, suurriigid kui ka meelelahutustööstus. Millised on Eesti tugevused, valikud ja tee selle inimkonna järgmise suure peatüki kirjutamisel? Kas oleme valmis saama aastaks 2100 kosmoseühiskonnaks? Arutelujuht: Linnar Viik Arutelus osalejad: Kristjan Port, Madis Võõras, Agu Leinfeld

Kudede uuendamiseks on meil pidevalt "ehitusmaterjalina" vaja valku. Suurema osa sellest saame söögist. Vananedes aga liigume vähem, vajame vähem energiat ja ka sööme vähem - vajalikus hulgas valkude saamine satub ohtu. Loodus hakkab sellisel juhul valke hankima lihastest. Seepärast ongi äärmiselt oluline oma lihaste eest hoolt kanda, ütleb Tallinna Ülikooli spordibioloogia professor Kristjan Port.

Eesti sporti lõi taas doping sisse. Vara on veel lõplikult kedagi mõista, ent küsimusi kerkib nii sõprdisõbral kui kriitikul. Kaasaelajate küsimustele aitab vastuseid leida härra Antidoping ehk Kristjan Port. Saatejuht on Meelis Atonen.

Eesti sporti lõi taas doping sisse. Vara on veel lõplikult kedagi mõista, ent küsimusi kerkib nii sõprdisõbral kui kriitikul. Kaasaelajate küsimustele aitab vastuseid leida härra Antidoping ehk Kristjan Port. Saatejuht on Meelis Atonen.

Kas depressioon on ikkagi ajukeemia kõikumine? Milline on depressiooni ja ülekaalu seos? Kumb töötab paremini – antidepressandid või treening? Kas keegi on sündinud paksuks? Aga kas keegi on mõne haiguse pärast ülekaalus? Kui kaua inimkeha üldse võimaline elama on? Neile ning paljudele teistele küsimustele leiab vastuseid ja mõtteainet järjekordsest "Eesti eso" saatest. Seekord käis saatejuhil külas Tallinna Ülikooli spordibioloog Kristjan Port.

Saatekülalised Karl Käsnapuu ja Kristjan Port. Saatejuht Hardo Pajula. Sarja 101. saates otsisime Karli ja Kristjaniga paralleele surma ja sotsialistliku põllumajanduse vahel.

Saatekülalised Karl Käsnapuu ja Kristjan Port. Saatejuht Hardo Pajula. Sarja 101. saates otsisime Karli ja Kristjaniga paralleele surma ja sotsialistliku põllumajanduse vahel.

Sarja 101. saates otsime Karli ja Kristjaniga paralleele surma ja sotsialistliku põllumajanduse vahel. See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Valgete ööde ootuses kohtusime inimese ja spordibioloogi Kristjan Pordiga. Jutt sai alguse teadusest ja liikus edasi armastuse radadele. Tõdesime ka seda, et kõike ei peagi ära seletama, sest muidu me suudame selle ära programmeerida. Armastust aga programmeerida ei ole tarvis. Ta on niivõrd amorfne, et las ta kõlab me südames. Kui ohtlik teema armastus Kristjani jaoks on, ka seda kuuled saates. Toeta meie podcasti valmimist ja saa ligipääs erisaadetele: patreon.com/armastusest Jälgi meid: Instagram: instagram.com/podcastarmastusestFacebook: facebook.com/podcastarmastusestTwitter: twitter.com/armastusest Kuula meie Spotify muusikanimekirja.

Saatejuhid on Margus Kamlat & Bert Järvet

Saatejuhid on Margus Kamlat & Bert Järvet

Saatejuhid on Margus Kamlat & Bert Järvet

Saatejuhid on Margus Kamlat & Bert Järvet

Koroonaviiruse mõjust tuli rääkima spordibioloog Kristjan Port. Kas tühjade tribüünide ees võistlemine on mõistlik samm? Kas üle-Euroopa toimuv jalgpalli EM on lihtsalt katastroof, mis hüüab tulles? Kas Tokyo olümpiamängud üldse toimuvad? Seejärel vaadati tagasi möödunud spordinädalale ja luubi alla sai võetud kõik suured pallimängualad. Vehklejad said kiita, laskesuusatajad, ühe erandiga, aga laita.

Seekord oli saates "Tugitoolis sportlane" külas Kaarel Zilmer, kelle kohta võib öelda, et mees nagu orkester. Tema karjäär, mille lõppu pole veel näha, on olnud heas mõttes pöörane. Valgamaalt tuule tiibadesse saanud Zilmer on ülikoolides õpetanud sada semestrit ehk 50 aastat, ta on kirjutanud raamatuid, tegutsenud Eesti suusaliidu peasekretärina ja utsitanud inimesi elama tervislikult. 72aastane Zilmer peab oma blogi, mis on populaarne, sest sealt saab asjalikku teavet. Zilmer on näinud Eesti suusatamise kehvemaid ja kõige paremaid aegu. Tema õpilaste hulka kuuluvad ka Mati Alaver ja Kristjan Port. "Mati oleks pidanud ühel hetkel peatuma," ütleb Zilmer. Saates on juttu paljudest huvitavatest inimestest, kellega ta on kokku puutunud. Küsimusi esitas Deivil Tserp.

"Mehed ei nuta" peateemad 15. oktoobril: - Kas Eesti jalgpallikoondis võitis mängudega Valgevene ja Saksamaa vastu terake respekti? Mitu meest peaks Saksamaalt ära võtma, et Eesti võidaks? - Kust tuli BC Kalev/Cramo ootamatu ümbersünd, mis langetas nii Nižni-Novgorodi kui ka Kaasani Unicsi ja on tõstnud Eesti meisterklubi VTB-liigas isegi Moskva CSKA-st ettepoole? - Magnus Kirdi õlg peaks Tokyo olümpiaks korda saama, ütlevad doktorid. - Kristjan Port: kõik märgid näitavad, et dopingujuurdlusest tuleb rohkem ebameeldivat infot, kui praegu rääkida saame. Mida ta võiks selle all mõelda? - Rallinurk. Nädal möödas, Ott Tänaku lepingut ei kuskil - mis toimub? Kas kogu Toyota ja Ott Tänaku edu saladus peituski "piiripealses" tagatiivas? Mis on peamine järeldus Saaremaa rallilt?

Õhtulehe taskuhääling „Tugitoolis sportlane“ võttis seekord luubi alla Eesti dopinguvastase võitluse kõneisiku Kristjan Pordi. Tallinna Ülikooli spordibioloogia professori, Eesti Antidopingu nõukogu liikme ja EOK täitevkomitee liikme abil püüdsime mõtestada, kellele ja miks on tippsporti üldse vaja. Kas dopinguvastast võitlust on võimalik võita? Kas Eesti spordimeedia reageeris Seefeldi dopinguskandaali järel adekvaatselt ja vastutustundlikult? Lisaks uurisime värskelt EOK täitevkomitee liikmelt, kas Eesti spordi katuseorganisatsiooni võimuses on tuua avalikkuse ette selgitusi jagama olümpiavõitja Andrus Veerpalu, kes oli kahe veredopinguga vahele jäänud sportlase treener. Ajakirjanikega endine suusataja ei suhtle. „Ma arvan, et ka olümpiakomiteel puuduvad selleks meetmed. See on avaliku kultuuri küsimus. Andrus Veerpalu on teinud rõõmu kogu Eestile, vähemalt sellele osale, kes spordist rõõmu tunneb, aga ka suurele osale nendest, kes ütlevad, et ta on kultuurifenomenina erakordne. Ja nüüd on ta neid samu inimesi alt vedanud,“ arutles Port. „Usun, et tema enda jaoks – maailm on sarnaseid näiteid täis – oleks hea avalikkusega diskussioon algatada. Ma ei ütle, et ta peaks süüd tunnistama, see on igaühe enda valik. Avalikkus on ikkagi see, kes armu annab või mitte. Üldiselt kipub avalikkus armuline olema, ka inimeste suhtes, kes oma süüd oskavad tunnistada. Usun, et pikas perspektiivis on temale ja tema perele väga kurnav varju hoida. Olümpiakomitee kohustus pole Andrus Veerpalu Raekoja platsile tuua.“

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on töövõime- ja terviseuurija, spordibioloog ja hinnatud arvamusliider Kristjan Port. Ta on Tallinna Ülikooli Terviseteaduste ja Spordi Instituudi direktor, samuti seotud nii Eesti Olümpiakomitee, Eesti Olümpiaakadeemia kui ka SA-ga Eesti Antidoping. Avalikkusele on Kristjan tuntud mehena, kellel on võimekus rääkida keerukatel tervise valdkonda puudutavatel teemadel huvitavalt, lihtsalt ja selgelt. Rääkisin temaga stressi ja pingetaluvuse, puhkuse ja une, füüsilise koormuse ja aeroobse aktiivsuse ning samuti toitumisharjumuste mõjust juhtide töövõimele ja töö kvaliteedile. “Eesti juht on heas mõttes töösõltlane. Selle juured asuvad laiemalt läänelikus kultuuris ehk meie käitumist kujundavates väärtustes. Levinud edukuse arusaam on, et rohkem tuleb nö panna kui puhata. Kerge irooniaga võib lausa öelda, et juht peab kogu aeg olema stressiseisundis, siis ta on ikka päris juhi moodi. Kuid juhi väärtust tuleb hinnata ikkagi selle alusel, kas ta piltlikult öeldes teeb päeva jooksul ühe targa otsuse või kümme keskpärast otsust. Üleüldise töörügamiskultuuri kõrval on üha enam üles kerkimas erinevad meditatsioonitehnikad, mindfulness teema ja igasugused taolised meelerahu ja -selgust toetavad voolud. Me oleme kõigi nende uute vaimsete tehnikate populariseerimise juures aru saamas, et oleks vaja vahel ka päriselt pausi pidada. Kõigi nende tehnikate ühine nimetaja kehas toimuvate protsesside vaates on tõdemus, et pausi pidamine on täpselt sama tähtis kui töö tegemine. See mõtte- ja käitumismustri muutus vajab aga julgust, ja loomulikult kultuuri poolt antavat võimalust ka. Tehnoloogia ja arvutite areng on muutnud puhkuse pigem kaugtöö tegemiseks, seega oleks formaalse puhkeaja lisamisest vähe abi. Me peame puhkamise väärtust inimestele rohkem teadvustama ning muutma töökultuuri puhkust õilistavaks.” — Kristjan Port Kuulake kindlasti ...

Suvistel pühapäevapärastlõunatel kuulame korra veel üle läinud hooaja teadlase kommentaarid, kus meie väljapaistvad teadlased – igaüks oma isikupärases stiilis – avaldavad mõtteid ja arvamusi teaduse ja ühiskonna teemadel.Kolmandas kommentaarisaates saavad sõna biokeemik Tiit Land, astronoom Mihkel Kama, neuroteadlane Jaan Aru, botaanik Kalle Olli, keemik Enn Lust, arvutiteadlane Tanel Tammet ja sporditeadlane Kristjan Port.Kindlasti nopime neist kommentaaridest veel mõnegi terase tähelepaneku ja kasuliku teadmiseivakese!

Suvistel pühapäevapärastlõunatel kuulame korra veel üle läinud hooaja teadlase kommentaarid, kus meie väljapaistvad teadlased – igaüks oma isikupärases stiilis – avaldavad mõtteid ja arvamusi teaduse ja ühiskonna teemadel.Kolmandas kommentaarisaates saavad sõna biokeemik Tiit Land, astronoom Mihkel Kama, neuroteadlane Jaan Aru, botaanik Kalle Olli, keemik Enn Lust, arvutiteadlane Tanel Tammet ja sporditeadlane Kristjan Port.Kindlasti nopime neist kommentaaridest veel mõnegi terase tähelepaneku ja kasuliku teadmiseivakese!

Mis siis, kui suur osa teadustulemustest ei olegi nii õiged, kui teadlased isegi arvavad? Teadlase kommentaaris arutleb Tallinna Ülikooli spordibioloog Kristjan Port (foto: R2) lähemalt teadustulemuste tõepärasuse hindamiseks laialdaselt kasutatava statistilise p-väärtuse levinud väärtõlgenduste üle.Teaduse edenemisele aitaks kaasa, kui nii teaduse tulemused kui ka andmed, mille pinnalt tulemusi saada, oleksid võimalikult avalikud ja kõigile kättesaadavad. Sellest, kuidas Eestis avatud teaduse poliitikat võiks kujundada, ajame juttu Viktor Muuliga Eesti Teadusagentuurist.

Mis siis, kui suur osa teadustulemustest ei olegi nii õiged, kui teadlased isegi arvavad? Teadlase kommentaaris arutleb Tallinna Ülikooli spordibioloog Kristjan Port (foto: R2) lähemalt teadustulemuste tõepärasuse hindamiseks laialdaselt kasutatava statistilise p-väärtuse levinud väärtõlgenduste üle.Teaduse edenemisele aitaks kaasa, kui nii teaduse tulemused kui ka andmed, mille pinnalt tulemusi saada, oleksid võimalikult avalikud ja kõigile kättesaadavad. Sellest, kuidas Eestis avatud teaduse poliitikat võiks kujundada, ajame juttu Viktor Muuliga Eesti Teadusagentuurist.

Ulatusliku dopingutarvitamise paljastanud Tartu arsti Vitali Bernatski väidete uurimiseks koguneb SA Eesti Antidopingu poolt moodustatud viie-liikmeline komisjon. Nädala Tegija stuudios on komisjoni tööd juhtima hakkav Antidopingu nõukogu liige Kristjan Port ning Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liidu president Arnold Tokko. Koos saatejuht Kärt Anveltiga otsitakse Nädala Tegija stuudios täna vastuseid küsimusele, kas dopingu tarvitamine on tõepoolest siis ka praegu laialt levinud nähtus või on need ajad jäänud siiski eelmisesse kümnendisse, millele on ma tegevuses viidanud Bernatski. (Kärt Anvelt)

Kristjan Port ja Tarmo Tiisler

Kristjan Port ja Tarmo Tiisler