Podcasts about peamine

Kas sina tead, mis on kõige suurem julgus? Mina arvan, et see on julgus olla sina ise! Tänases saates jagan sulle enda uut avastust ja suunamuutust seoses sellega. Peamine eesmärk on, aga julgustada sind astuma samme, mis võivad tunduda hirmutavad. Ainult sedasi jõuad sa uute avastusteni iseendas ja seejärel saad valida, kuidas jätkad. Oluline on meeles pidada, et valik on sinu! Saad teada, kuidas minu uues kuues Mindset Fitness aitab treenida sinu mõttemusklit veel laiemalt, kui varem. Lõpus jagan ka väga inspireerivat raamatut, mis on minu TOP 5 hulgas. Mõnusat trenni! Tutvu Mindset fitnessiga lähemalt! Kõiki naisi ootame, aga juba 26. märtsil järjekordsele lõbusale naiste hommikule RESTART.

Oma kogukonnas olen mitme naise käest kuulnud seda kuidas nad tahaksid midagi teha, kuid ei julge kuna kardavad teiste arvamust. Kas ka sina? Oled sa aga sellele mõelnud, et julgus olla mina ise võib alguse saada sellest kuidas sa enda piire sead! Peamine põhjus miks me ei julge piire seada on sellepärast, et me kardame teiste inimeste reaktsiooni. Tänases MINDSET FITNESS trennis kuuled: Raamatusoovitus "Set Boundaries, find peace - a guide to reclaiming yourself" Nedra Glover Tawwab 3 sammu kuidas alustada piiride seadmist 8 reaktsiooni mida piiride seadmine inimestes tekitab Näidislaused, mida erinevates olukordades kasutusele võtta Huvitavat kuulamist! Muutes oma mõtteviisi, muudad oma elu, Sinu coach kErDU

Megatrendid, mida investor ei tohi maha magada Taasesitamisel on suursündmusel InvesteerimisFestival 2021 toimunud suur vestlus Kristjan lepiku ja Taavi Kotka vahel teemal "5 globaalset megatrendi, mida sa ei taha maha magada". Majandusekspert ja investor Kristjan Lepik ning tehnoloogiaettevõtja, investor ja saatejuht Taavi Kotka hoiavad silma peal tulevikusuundumustel ning Investeerimisfestivalil tõid nad oma vaatlustest lähtuvalt välja mitu globaalset megatrendi. Mõlemad investorid rõhutasid, et igal trendil on omad kasvufaasid. Alguses, kui trend alles kujuneb, on raske aru saada, kuidas see võiks maailma mõjutada. Peamine küsimus on, kas see jääb ja kasvab või hoopis kaob. Sellises järgus, kus trendiga seotud lahendused ja ettevõtted alles otsivad õiget suunda, on olukord sarnane metsiku läänega. Just see aeg ongi õige investeerimiskoht, sest hiljem, kui trend läheb massidesse, on tuluteenimise võimalus väiksem. Vestlusest kuuleb, millised trendid on praegu oma metsiku lääne faasis. Sellest ja paljust muust saad kuulda lähemalt juba podcastist. InvesteerimisFestival 2021

406. köögilaud Teeme etnoloog Aima Ventseliga kokkuvõtte, kuidas töötab Venemaa võimu valede masin ühiskonnas ja ajakirjanduses, eriti muidugi telekas. Mõni igapäevane mõttemuster Venemaa saadetest: * Venelaste vastu on kogu maailmas lahti päästetud mastaapne vihkamiskampaania, venelased on kuulutatud rahvuse ja riikkondsuse järgi väljaspool seadust olevaks rahvaks, inimesteks, kel pole mingeid õigusi, mis teistel. Venelasi ahistatakse ja solvatakse, mõnel pool nt ei lasta venelasi enam restoranidesse, ähvardatakse diplomaate jne. * Ukraina natsipataljonid takistavad rahulikel elanikel lahkuda linnadest, nt Mariupolist mööda turvakoridore, mida humaansetel kaalutlustel on Vene väed vastavalt kokkuleppele loonud, kuid bandeeralased ei lase inimestel lahkuda, kasutades neid elava kilbina ja tekitades humanitaarkatastroofi. * Käimasolev operatsioon on tegelikult vastus sellele sõjale, mida USA juhtimisel Lääs on pidanud NSV Liidu ja Venemaa vastu juba alates 9. maist 1945. Ukrainaga tuleb kiiresti ühele poole saada, et asuda lahendama tegelikku vastasseisu, mille teiseks pooleks on USA. Peamine võitlus ei ole mitte Ukrainaga, vaid kollektiivse Läänega. Niisiis: saade massiliste valede inimajju süstimisest.

Nutikatele lapsevanematele suunatud Einstein3000 neljanda saate peateema on loovus, selle erinevad avaldumisvormid ja arendamine. Loovus, probleemide lahendamise oskus ja innovatsioon on omavahel seotud. Loovuse kui võime/oskuse abil leitakse probleemidele uusi lahendusi, millega kutsutakse esile innovatsioon. Lapsed on teadagi väga loovad ja kastist välja mõtlejad, kuhu kaob loovus täiskasvanuks saades? Saates otsime võimalusi ja lahendusi, kuidas loovust arendada ja mängida see meie trumbiks robotite ees. Vaata lisainfot https://www.nutikasvanem.ee/blog/2/31 Saates püüame vastata küsimustele

Eesti kuulutati osaks põhjapoolseimast viinamarjakasvatusvööndist. Kõlab uhkelt, ent mida see tähendab tarbijate ja mida tootjate jaoks? Lähemalt räägivad kaks teadjat veinimeistrit, Tiina Kuuler Valgejõe Veinivilla ja Peke Eloranta Muhu Veinitalust. “Kuidas teenida väike varandus veiniga? Tuleb investeerida suur varandus.” Umbes nii kõlab üks versioone tuntud naljast. Ent “Vala välja” külalised on küll muidu igati rõõmsa olemisega, ent kui asi läheb veiniteoks, on asi naljast kaugel. Viinamarjaveinidega on nii Tiina Kuuler kui Peke Eloranta juba mõnd aega katsetanud, nüüdsest on aga asi nii nende kui teiste kodumaiste veinimeistrite jaoks ametlik. Eelmisel aastal toimus Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika laienemine ning selle käigus kirjutas ka maaeluministeerium avalduse, et Eesti viinamarjakasvatuspiirkonnaks arvataks. Nii läks. Eesti ühes oma 11 hektari veiniviinamarjadega kuulub nüüd põhjapoolseimasse viinamarjakasvatusvööndisse ja peab hakkama järgima sellega kaasnevaid regulatsioone. Need puudutavad nii tehnoloogiaid kui ka marju, mida kasvatada võib. Regent, Rondo, Solaris – need on vaid mõned marjasordid, mis tasub meelde jätta ka neil, kes seni kodumaiste viinamarjaveinidega kokku pole puutunud. Üldjoontes kuuluvad lubatud marjade hulka Vitis Vinifera hübriidid. Mida see täpsemalt tähendab, räägivad Peke ja Tiina saates lähemalt. Peamine küsimus on Eesti puhul aga ikka ja alati kliimas. Paljud tuntud viinamarjasordid ei jää siin kas ellu või ei küpse välja. Nii tuleb valida hoolsalt, mida ja kus kasvatada. Kui suur on lootus, et hakkame nägema kodumaiseid superveine? Arutame asja ja mõistagi katsetame arutlemise kõrvale ka kodumaiseid viinamarjaveine. Saadet juhtisid Keiu Virro, Martin Hanson ja Liisa Tagel. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka Facebookis ja Instagramis.

Podcasti „Jalgrattapalavik“ külalisteks käisid sel korral isa ja poeg, Eero ja Siim Kiskonen. Sobib igati titulleerida rattadünastiaks, sest Eero isa ja Siimu vanaisa Eino oli noorena samuti jalgrattur. Sai hakkama nii kõva tulemusega kui 1967. aasta NSV Liidu koolinoorte spartakiaadi võitja grupisõidus ehk liidu juunioride meister. Eero sai eelmisel suvel endalegi ootamatult Gran Fondo Euroopa meistriks, vanuseklassis 50-54. Ta räägib kogu loo ausalt ära. See oli isegi kergelt hingel. Eero ei olnud Itaalias peetud sõidul küll oma vanuseklassi kiireim, aga võistlusjuhendis oli konkreetne klausel, mille alusel sai tiitli just tema. Nooruspõlves Tallinna noormees ülemäära ambitsioonikas spordimees polnud, kus võimalik, seal sai ikka pulli tehtud. Peamine oli mõnus seltskond. Samas, ega kevadistes lõunalaagrites on saadud kamaluga ka vett ja vilet, teab väga hästi, milline on äraaetud hobuse enesetunne. Värskelt 25. sünnipäeva tähistanud Siim pole kaotanud lootust välja jõuda profileeri. Pedaalib kolmandat hooaega Prantsusmaa kõrgema kategooria amatöörklubis EC Saint-Etienne Loire. Oli mullu Prantsusmaa amatööride reitingu 15es mees, sama reitingu eesotsas troonis Karl Patrick Lauk, kes algaval hooajal kannab Belgia profitiimi Bingoal Pauwels Sauces särki. Palju räägime isa ja poja suhetest, eelkõige läbi jalgrattaspordi vaatenurga. Kes keda õpetab ja kes kellele ratast laenab? Mullu võistles Siim Eesti koondisega nii Tour of Estonial kui ka Balti Keti velotuuril. Kindel satsi mees, kes teeb reeglina oma ära. Vestlust veab Ivar Jurtšenko. Head kuulamist!

Milline on hea enesejuht ja kuidas oma aega hästi planeerida, uurime kell 9.15 juhtimiskoolitajalt Raimo Ülaverelt.

„Enamus lapsi ootab väga kooli. Peamine argument on see, et siis ei pea enam lõunal magama. Paraku saab õhin tihti kiirelt otsa, sest ootused ei vastanud reaalsusele,“ räägib koolipsühholoog ja pereterapeut Kristel Päll.

Tegemist on kümnest tunni ajasest podcastist koosnev webinari sari “Rahast lage”, kus podcasti “Ausad mehed” juht Chris Kala istub maha ning arutleb külalistega sellest, kuidas ennast paremini tundma õppida, kuidas leida enda tugevused, kuidas panna raha ennast teenima, kuidas saavutada rahaline sõltumatus ja millist mõtteviisi tuleb omada, et muutuseid käivitada ja neid ka hoida ning säilitada. Käesolev episood on webinari sarja "Rahast lage" üheksas osa, mille külaliseks on Viktor Jasska. Üheksanda webinari külaliseks on Viktor Jasska, kes täna tegutseb koolitaja, suhete looja ja mentorina. Tema peamiseks tegevusalaks on võrkturundus, otsemüük, kus ta on viimased 10 aastat tegutsenud ja sealt ka kasvanud välja kirg ning peamine sissetulekuallikas. Samuti on tal 4 last, kellele ta on eeskujuks. Käesoleval webinaril räägime Viktoriga rahast, mõtteviisist, üle võimete elamisest ja selle teadlikult vaatlemisest, võrkturundusest, sihist, unistamisest. Head mõtted Viktorilt: “Ma käisin noorena koos isaga Klooga rannas pudeleid korjamas. Raha tegelt oli aga see oli minu isapoolne õpetus, kuidas endale asju ise võimaldada.” “Pudelid on raha, mis vedeleb maas.” “Mina olen väga avatud inimene. Imelik on minu jaoks see, kui ma käin klapid peas ja ei kuula inimesi ära. Ma kuulan alati inimesed ära.” “Kümne kuuga oli minu otsemüügi sissetulek 2x suurem kui eelnevad sissetulekud erinevatest projektidest.” “Ma olen hästi järjepidev, alla andmine ei ole mul kombeks.” “Peamine probleem edu Mitte saavutamisel on järjepidevuse puudumine. Kui on olemas järjepidevus, siis on pea võimatu mitte jõuda soovitud tulemusteni.” “Tiimi mõte on üksteist üles tõsta ja teineteisele rasketel hetkedel toeks olla.” “Ma ei usu sellesse, et loe oma unistusi, istu zen-is ja kõik muutub. Ei, kui sa tahad läbi lüüa, tuleb siiski tegutseda. Kõik see muu on toetav, kuid ilma tegutsemiseta ei ole võimalik kuskile jõuda.” “Hullumeelsuse esimene definitsioon on see, et tehes ühte ja sama asja, lootes saada teistsugust tulemust, siis see ongi hullumeelsus.” “Kui me mitu aastat tegeleme ja kontol on ikkagi null eurot, siis on ikka midagi väga mäda.” “Ilma rahat ei saa. Raha ei ole jumal, see ei saa olla ainus prioriteet ja eesmärk. Selline raha järgi jooksmine viib hukatuseni.” “Me kõik peaksime olema mudarikkad.” Ausad Mehed: www.chriskala.com www.ausadmehed.ee Facebook: www.facebook.com/podcastausadmehed/ www.facebook.com/chriskkala

Jumal igatseb juhtida meie elusid nii, et meil on edu. Peamine viis, kuidas Ta räägib, on läbi sisemise tunnistuse. Jumal juhib sind ja kasutab sind, ja Ta teeb sinu jaoks erandeid. Kui sa Talle järgned, teed sa vägevaid asju.      -----     God desires to direct our lives so that we have success, and the main way He will speak to you is the inward witness.  God will lead you and to use you, and He will make exceptions for you in life.  If you follow Him, you will do great things.

Äsjane Euroopa ülemkogu lõppes kuidagi kummaliselt – otsustati, et enam ennast vaktsiinide osas kuivale jätta ei kavatseta… ja justkui ei otsustatud ka. Euroopa parlamendi liikme ning endise välisministri Sven Mikseri (SDE) sõnul astusid riigipead ja valitsusjuhid üsnagi tavatu sammu ning delegeerisid euroliidu kodanikke enim huvitava teema – ehk vaktineerimisprogrammi ja vaktsiinide jaotuse – tagasi madalamale tasemele. Nii jäid kohtumisele eelnenud karmidele hoiatustele vaatamata kehtestamata vaktsiinide ekspordikeelt. Praegu on EL tootnud enda jaoks umbes 88 miljonit vaktsiinidoosi, aga eksportinud kolmandatesse riikidesse 70 miljonit. Peamine vaidlus käib seejuures Suurbritanniaga, kes pole EL-i hinnangul solidaarne: ise võtab vaktsiine vastu küll, kuid midagi vastu ei anna. Siseriiklik jaotus jääb samaks Niisamuti jäid täitmata mitmete maade nagu Eesti lootused saada halva epidemioloogilise olukorra tõttu suuremaid koguseid. Mikseri sõnul on siin oma selge loogika: „See, milliseid meetmeid mingi riik viiruse leviku piiramiseks enda sees teeb, on väga kulukas ning raske,“ tõstis ta esile. „Öelda, et nüüd soovime suunata vaktsiinid sinna, kus siseriiklikult ei soovita kasutada rangemaid piiranguid, ei tundu õiglane jälle teistes pealinnades.“ Nii, nagu enamik jõukast maailmast tellisid ka suurem osa EL-i liikmesmaid vaktsiine rohkem, kui elanikkonnale tegelikult vaja läheb. Just ettenägematuteks juhtudeks ning teades, et tarned algavad eri aegadel. „Paljud otsustasid end üle turvata,“ kommenteeris Mikser. „Kuid mõned otsustasid tegutseda säästlikumalt ning sõlmisid ilmselt hinnakaalutlustel lepingud vaid ühe tarnijaga. Nii on need, kes ainult AstraZenecale lootsid, suuremas hädas, kui need, kes võtsid kõik, mida pakuti.“ Mikseri kirjeldusel langesid selle teema eestkõneleja Austria pingutused paljuski kurtidele kõrvadele, sest Austria on vaktsineerimistempo poolest ikkagi Euroopa Liidu esikümnes ega peaks endale lisadoose juurde nuiama. Küll võib tulla mingi vastutulek Bulgaariale, Horvaatiale ja Lätile. Saates uurime: Kelle peale EL liikmesmaad tegelikult ärritunud on? AstraZeneca, Euroopa komisjoni või brittide? Britid nägid enne ülemkogu üksjagu vaeva, et ekspordikeeldu ei tuleks ning lubasid win-win olukorda. Mis võiks selle reaalne sisu olla? Mis on peamised vastuargumendid, miks ei tohiks ekspordikeelde kergekäeliselt kasutada? Millised on lootused ületada kavandatava vaktsineerimispassi puhul erinevaid tehnoloogilisi võimekusi, erinevat arusaama privaatsusest – aga jääda ikkagi efektiivseks? Kas mõneti tugevama Euroopa komisjoni juht suutnuks vaktsineerimist paremini hallata? Kuula Krister Parise saadet Sven Mikseriga siit!

Suure tõenäosusega ei pruugi terve inimesega ühekordse harjumatu talisupluse korral midagi halba juhtuda, sest inimkeha on imetlusväärse kohanemisvõimega. Küll aga käivitab ootamatu külm hulga reaktsioone - keha võtab seda kui tugevat stressi, asub ennast kaitsma ja hakkab võitlema. Peamine risk tekib vere äärmusliku ümberjaotumise tõttu, tekitades südamele järsult väga suure koormuse.

Korvpallitarkade klubi seekordsed külalised on kunagised Eesti meeste rahvuskoondise peatreenerid Jaanus Levkoi ja Heino Enden. Õpetaja ja õpilane. Maailmameister Enden on Levkoi käe all noorena korvpallitarkusi omandanud. Peamine põhjus, miks nad just nüüd saatesse tulid, on lähenev juubel. Jaanus Levkoil täitub 20. märtsil 70 eluaastat. Väärikas number, mille puhul meenutasime enam kui pool sajandit kestnud treeneritöö värvikamaid momente. Teiste seas 1985. aasta lennusõitu, kus Levkoil tuli tegemist teha Liidu koondise hirmuäratavate keskmängijatega.

Võrkpalliteemaline taskuhäälingusaade "Kuldne geim" võõrustab sel nädalal Manta maja stuudios Tallinna Selveri abitreenerit Andres Toobalit ja nurgaründajat Oliver Oravat. Teemadest puudutame mõlema saatekülalise isiklikku karjääri ja Selveri hetkeseisu, ent palju muudki. Jutuks tuleb muuhulgas: *Miks on Orav öelnud tänaseni ära kõikidele välispakkumistele? *Kas Toobal plaanib veel mängijana väljakule naasta? *Mille poolest erineb Selveri uue peatreeneri Alessandro Piroli käekiri teistest Eesti liiga treeneritest? *Kes on tänavu Credit24 Meistriliigas peamine tiitlipretendent *Milliseid mängijaid tasub võrkpallisõpradel tänavu koduses liigas erilise huviga jälgida?*Kui suur üllatus oli Siim Ennemuisti naasmine *Mida mäletavad tänasest Austraalia koondise põhimängijast Lincoln Williamsist tema kolm endist meeskonnakaaslast? *Rivo Vesik ja malemäng. Kus on siin seos?

Kiusatust saab vaadata 2 viisil - sa võid üritada seda võita või siis treenida selleks, et võita. Me peame treenima, mitte üritama - Jumal tahab, et meil oleks selline mõtteviis. Peamine valdkond, milles ennast treenida, on Jumala Sõna südamesse panemine, ja selleks läheb tarvis vaimset distsipliini. ----- There are 2 ways to look at temptation - you can try to over come temptation, or train to overcome temptation. We are to be training, not trying, that is the mentality God wants us to have. The main area are to train ourselves in, is putting the Word of God in our hearts, and that requires spiritual discipline.

EM-valiksarja kaotusega Põhja-Iirimaale alustanud Eesti jalgpallikoondis peab enne järgmiseid mänge peeglisse vaatama ja vajalikud muudatused sisse viima. Peamine küsimus on aga see, kas vajalikke muudatusi üldse kuskilt võtta on?

EM-valiksarja kaotusega Põhja-Iirimaale alustanud Eesti jalgpallikoondis peab enne järgmiseid mänge peeglisse vaatama ja vajalikud muudatused sisse viima. Peamine küsimus on aga see, kas vajalikke muudatusi üldse kuskilt võtta on?

Joogisaate “Vala välja!” kuues lindistus toob kuulajate kõrva esmakordselt alkoholivabade jookide - veinid, õlled, kokteilid - temaatika. Vesi on fookuses juba olnud, seekord vaatame otsa tuntud napsidele ja jookidele, millest kärakas eri viisidel välja on imetud. Peamine küsimus - keerutamata ja otse - on, et mis kuradi asi on alkoholivaba džinn? Või alkoholivaba viin? Aju tõrgub jõuliselt sellist kontseptsiooni omaks võtmast - tegu oleks nagu lihavaba viineri või suhkruvaba siirupiga ... Samas on meil ka teisi jooke, mis on “alkoholivabastatud” ... Mis näiteks eristab tegelikult alkoholivaba veini lihtsalt viinamarjamahlast ning kas alkoholivaba siider on vaid mulliga õunanektar? Korralik kaos. Alkoholivaba õlu oleks siis nagu ikkagi justkui üsna adekvaatne jook? Stuudios on kohal Eesti tippbaarmen ja miksoloogia geenius, ühe ülipõneva alkoholivaba joogi esindaja ja PRIKE brand ambassador Andrei Kazakov, kes selgitabki olukorda ja alkoholivabade jookide sisu, lisaks šeigib kokku ka mõned kokteilid. Saatejuhid siis maitsevad ja hindavad oma oskuste tasemel … Lisaks Kazakovi imejookidele on meil stuudiolaud kaetud veel terve rea alkoholivabade veinide, mokteilide ja õlledega. Hea koostööpartner Vino Sobrio saatis valiku nende e-poe www.alkovabapood.ee kõige populaarsematest jookidest. Nendel pudelitel lööme punnid pealt ja arvame ausalt, kas ja mis nad siis lõpuks on. Saatejuhid on Martin Hanson ja Keiu Virro!

Räägime ootamatult kätte tulnud talve mõjust autojuhile, mis juhtub kui närvi minna ja oma võimeid üle hinnata, miks auto uksed talvel kinni ei pruugi minna ja vast kõige olulisemana, kuidas talvel autos käitud. Saate teemad: - Yandex takso värvides auto tegi uskumatu manöövri - Tallinna on riputatud mingid tablood - Tuumajaam ratastel: Eestis tuli müügile hull Brabus - Isejuhtivad autod loovad kaks töökohta auto kohta - Volvo ja Google teevad auto jaoks Androidi - Elektrikardid Eestis - Kuidas talvel autoga hakkama saada: sõitmine, hooldamine ja etikett Saatejuhid Hans Lõugas ja Tarmo Tähepõld.

Keir on robo-advisor-investeerimisplatvormi Smartly üks asutajatest. Keir on elanud viimased kolm aastat Singapuris ja on seal valmis ehitanud eduka startup’i. Tänaseks on Smartly Singapuris suuruselt teine omade seas ning hetkel käivad ettevalmistused Malaysia turule sisenemiseks. Saate märkmed: Kuidas Keirist ettevõtja sai ja miks ta läks Aasiasse äri tegema [2:40 ]Miks nimetatakse Singapuri Asia for beginners’iksja Aasia Silicon Valley’ks[4:50]Noored eestlased Singapuris äri tegemas [6:38]Mis Keiri startup-maailma poole tõmbas ja mis olid esimesed suuremad takistused [7.40]Kumb on startup’i tegemise juures olulisem, idee või teostus? [12:00]Õnn startup’i maailmas [13:40]Ideede leidmine [15:30]Eesti startup’ide ökosüsteem [17:10]Kuidas Keir ettevõtlust õppis [19.30]Esimese sammu astumine ettevõtjaks saamise suunas [26:20]Keiri soovitused alustavale ettevõtjale [27:20]Miks mõelda investeerimise ja oma raha asjade organiseerimise peale [29:30]Miks inimesed eesmärke ei oska seada [33:10]Esimesed sammud, kuidas investeerida ja tekitada uus harjumus [35:35]Krüptorahasse investeerimisest [38:14]Noored ja krüptoraha [41:20]Smartly – robo-advisor-investeerimisplatvormi sündimise lugu [43:25]Smartly platvorm kasutaja vaatevinklist [46:33]Smartly suurimad takistused ja lahendused probleemidele [47:47]Aasia ja Euroopa erinevused [52:27]Suurim ohverdus ettevõtjaks olemise puhul [53:50]Läbipõlemine – kuidas sellega toime tulla ja kuidas sellest õppida [55:40]Oma nõrkuste muutmine tugevusteks [57:25]Suurim põhjus, mis on taganud Keirile edu [58:50]Pausi tegemine ja katsetamine ettevõtlusega [1:01:20]Peamine asi, mida inimesed iga päev teevad, on probleemide lahendamine [1:03:00]Smartly tuleviku plaanid [1:05:00]Taavi Rõivase pidu Malaysias [1:06:07]Keiri põhjapanev küsimus 8. klassis [1:10:57]Keiri viimased soovitused [1:15:45] Viited: Ouu – Hyrri bändRake – Hyrri bändSmartly – robo-advisor-investeerimisplatvormÄripäeva artikkel “Eesti maffia istutab idusid Kagu-Aasias”Startup EstoniaQuora – lehekülg küsimuste küsimiseksStartUp Podcast – podcast ühe startup'i loomisest päev ühest päev lõpuni Mainitud inimesed: Hyrr Innokent VainolaArtur LuhaäärKarl VäänGustav LiblikMarkus PrommikKristjan KangroTaavi Rõivas See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

„Peamine on leida paat!”

„Peamine on leida paat!”

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on ärimees Alar Tamming, kes on tuntud kui valuutavahetusketi Tavid omanik. Lisaks ärisoonele on Alari suur kutsumus ka psühholoogia. Jutt viib meid mitmete juhtimis-psühholoogiliste teemadeni: äri olemus, juhi roll ja tema töö tulem, usaldus ja vastutus meeskonna juhtimisel, väärtused ja suhted tööl jne. "Mind häirib, et tänapäeval räägitakse nii palju kasumist. Kas äri eesmärk on kasum või ühiskonnale mingi väärtuse loomine? Minu arust ei saa ettevõtluse eesmärk olla esmajärjekorras kasum, kasum kaasneb ühiskonnale kasuliku tegevusega. Laevafirma eesmärk ei saa olla kasum – selle eesmärgiks on vedada inimesed ühest kohast teise. Haiglate eesmärk on haigete ravimine. Samuti on restorani eesmärk inimestele süüa anda. Ka Tavidi eesmärk pole kasum, vaid pakkuda inflatsiooni kaitset investoritele ja soodsat valuutakurssi välismaale reisijatele. Kui firma teeb oma tööd hästi, siis järgneb sellele muidugi ka kasum. Küsimus on pigem üldises mõtteviisis — kas ettevõte on ellu kutsutud maailma paremaks muutmise ajendil?” — Alar Tamming Kuulake ...

Aafrika riigis Kamerunis mõned kuud veetnud Maia Klaassen räägib, et sealsed inimesed on küll vaesed, kuid samas on raha kulutada näiteks nutitelefonidele ja uuele soengule. Kui Eestis eelistatakse raha investeerida näiteks sellesse, et oleks mugav kodu, siis Kamerunis on täiesti normaalne, kui maja seinas on auk või üks televiisor kolme perekonna peale. Peamine, et juuksed oleksid keeratud ägedasse soengusse ning moodne telefon näppude vahel. Samuti jutustab Maia, kuidas šokeeris kohalikke asjadega, mida naine ei tee – näiteks andis ruumi sisse astudes meestele kätt, suitsetas tänaval ja avaldas oma arvamust. Liigagi tihti öeldi talle selle peale, et kui teeks niimoodi Kameruni naine, siis…