Podcasts about sageli

Minu seekordseks vestluspartneriks on Indrek Maripuu, strateegilise loovuse ekspert ja innovatsiooniprotsesside juht, kelle töö keskmes on küsimus: kuidas leida tõeliselt uusi ja toimivaid lahendusi? Selles vestluses räägime loovusest kui metoodilisest protsessist, kus lahenduste leidmine algab mitte juhuslikust inspiratsioonist, vaid sügavast probleemi mõistmisest. Indrek jagab oma kogemusi sellest, kuidas meeskonnad võivad kiirete vastuste otsimise asemel investeerida aega õige küsimuse leidmisse ja miks parimad ideed sünnivad alles siis, kui probleem on põhjalikult läbi töötatud.

Sageli omandab noor esmased teadmised seksuaaltervise kohta koolipingis.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Maksu- ja Tolliameti peadirektor Raigo Uukkivi. Raigo on kogenud avaliku sektori tippjuht, kes enne Maksu- ja Tolliameti juhiks asumist töötas Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantslerina ning veel enne seda Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektorina. Märkimisväärne on, et Raigol on doktorikraad Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonnast. Varasemalt on mul olnud au podcastis võõrustada nii Marek Helmi kui ka Valdur Laidi, kes on mõlemad samuti Maksu- ja Tolliameti juhi rolli täitnud. Nüüd siis arutleme Raigoga erinevatel põnevatel juhtimisteemadel. “Üldiselt ei saa hoiakut õppida või sellist head isiklikku energiat juurde kasvatada. Tehnilised teadmised ja oskused saab kogemuse käigus omandada, kuid õiget suhtumist täiskasvanud inimene enamasti ei omanda – see kas on või seda ei ole. Leida endale inimesed, kes tahavad ja kellel on hea energia, on minu jaoks väga oluline. Sageli olen oma meeskonda võtnud pigem hea energiaga inimesi, isegi kui nad pole valikus olevatest kõige kompetentsemad. Hea energia on positiivselt nakkav, sellest saavad teised kasu ja meeskonnal on nende inimestega mõnus asju ajada. Oluline on, et meeskond tahaks sooritada, mitte ainult oskaks sooritada. Supermeeskond, mis koosneb täielikest briljantidest, ei saavuta midagi, kui puudub motivatsioon ja hea energia päriselt suuri asju ellu viia.” – Raigo Uukkivi Kuulake ikka ...

Iga äri eesmärk võiks olla panna kliendid enda tooteid või teenuseid tarbima. Sageli võivad tooted ja teenused olla sarnased või võrdväärsed, kuid ometi müüvad ühed paremini kui teised. Selles saates mõtisklemegi, mis võivad olla põhjused, miks kliendid su toodet osta ei taha. "Äriminutid" on ettevõtlusest ja ettevõtjatest rääkiv lühisaade, mis ilmub kaks korda nädalas. Saadet viivat läbi LHV ettevõtete finantseerimise juht Marko Kiisa ja B2B-turundusspetsialist Johannes Kanter. Markole ja Johannesele saab kirjutada aadressil minutid@lhv.ee.

Liigume Eestis aina enam etapiviisilise karistuse kandmise suunas (vangla-avavangla–kriminaalhooldus). Sageli jätkub kogukonnas täiendav karistamine, kus karistuse ära kandnud inimene põrkub suletud uste ees. Ei taheta neid naabriks ega võeta tööle, mis raskendab õiguskuulekal teel püsimist. Kuidas jõuda aktsepteerimiseni, et kuritegusid toime pannud inimesed naasevad ühiskonda. Arutelus osalejad: Jako Salla (Kriminaalhoolduse direktor), Eva Üprus (Tugiisik), Epp Elbrecht (Tartu avavangla juhi ülesannetes), Helen Mihelson (ajakirjanik) Arutelujuht: Stanislav Solodov (Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna tiimijuht) Arutelu korraldaja: Vanglateenistus

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Põim Kama, kommunikatsiooniekspert, publitsist ja poliitikavaatleja, kes on oma mõtteid jaganud seni pigem poliitikasaadetes ja arvamuskülgedel. Põim on TUUM Consulting OÜ asutaja ja juht ning tuntud ennekõike keeruliste ja väljakutset pakkuvate olukordade strateegilise nõustajana, kes pakub juhtidele ja meeskondadele väärtuslikku kõrvalpilku. Ta on kogenud nii poliitilises ja avaliku sektori kommunikatsioonis kui erinevate ettevõtete avalike ja meediasuhete kujundamisel. Seekordses saates räägime Põimuga aga hoopis inimlikumatel ja elulisematel teemadel – enese tundma õppimisest, valikute tegemisest, iseolemisest ja loobumise kunstist. Põim räägib, kuidas isiklikud väärtused ja selge visioon aitavad juhtidel luua tugevaid meeskondi ja edukaid organisatsioone. Ta toob esile, et ausus, selgus ja julgus oma suhete juhtimisel ja eesmärkide kommunikeerimisel pole mitte ainult võimalik, vaid tänapäeva kiirelt muutuvas ja infomürast küllastunud maailmas hädavajalik. Kama jagab praktilisi näpunäiteid, kuidas juhid saavad oma sisemisi tugevusi avastada ja neid oma töös efektiivselt rakendada ning rõhutab pideva enesearengu tähtsust. „Igaüks võiks eneselt küsida: millist maailma ma loon? Kui juht on kindel, kes ta on, milleks ta siin maailmas on ja mida ta tahab saavutada, on tal eeldused viia oma meeskond ja organisatsioon uuele tasemele. Sageli me kas ei tunne iseennast või kipume oma olemust ja väärtusi varjama, eriti töösuhetes kanname rolle ja maske, püüdes vastata ootustele, mida arvame teistel enese suhtes olevat. See on kurnav ja toob varem või hiljem kaasa pettumuse, sest ükskõik, kas räägime isikubrändist või laiemalt iseendaks olemisest, pole neil inimestel, kellega me tõepoolest sobime, olgu nendeks kliendid, koostööpartnerid, investorid või laiem avalikkus, neil pole võimalik meid üles leida ja ära tunda, kui me ennast ei näita või pole arusaadavad. Ennekõike hoiab tugev ja seesmistel väärtustel põhinev kuvand ning selge suhtlus juhtidele aega kokku, see vähendab vääritimõistmist ja segadust.“ – Põim Kama Kuulake ikka ... PS! Väike eelhoiatus: mõnes üksikus kohas ei vasta helikvaliteet ootustele.

Käesolev episood on üle tüki aja jälle minu sooloepisood ning jätk minu mõtiskluste seeriast coachingu teemadel. Teemaks on sel korral vastupanu muutustele. Tänases episoodis sukeldun sügavale käitumisharjumuste muutuste keerukusse. Toetudes Harvardi ülikooli professorite Robert Kegan'i ja Lisa Lahey'i poolt loodud “Immunity to Change” raamistikule, püüan selgitada, miks inimesed sageli oma käitumisharjumusi muuta ei suuda, seda isegi hoolimata siirast soovist ja päris tahtest. Episoodis käsitlen, kuidas meie alateadlikud uskumused ja senine identiteet võivad osutuda isikliku ja professionaalse arengu takistusteks ning kuidas nendest uskumustest teadlikuks saada ja nad muutusi toetavaks jõuks pöörata. “Paradoksaalsel moel oleme inimestema ülikehvad soovitud muutuste elluviimisel. Kui tõesti soovime kestlikke muutusi oma ellu kutsuda, siis peame kõigepealt mõistma ja teadvustama alateadlikke uskumusi, mis meid vanades mustrites kinni hoiavad. Nii näiteks võivad nö vana kooli juhid isegi ratsionaalsel tasandil aru saada, et kogu tiimile oleks elutervem ja kasulikum, kui nad rakendaksid kaasavamat, hoolivamat ja arengule suunatud coachivat stiili, kuid neid takistab alateadlik uskumus, et nn tugevad juhid nii ei tee – see on pigem nõrga juhi tunnus. Sageli ei luba sedalaadi alateadlikud uskumused neil päriselt väljuda oma senisest jõulisest käitumismustrist. Sellised uskumused mõjutavad nende arusaama heast juhtimisest kuskil sügaval identiteedi tasandil, hoides neid tagasi kaasavama juhtimisstiili poole liikumast. Nad isegi ei suuda endale lõpuni teadvustada, et see ongi põhjus, miks nad vanades mustrites jätkuvalt kinni on. Eduka muutuse võti aga peitub just sedalaadi uskumuste pinnale kergitamises ja teadvustamises ning selle kaudu uute, teadlike valikute tegemises, mis suunavad meid soovitud tulevikunägemuse poole.” – Veiko Valkiainen Kuulake ikka ...

Me oleme Algorütmis poppidest terminitest nagu low-code ja no-code rääkinud enne mitmel korral, aga see jutt ei lõppe otsa. Täna on meil külas Solita Eesti juht Märt Ridalaga, kes oma ettevõttega seda teemat Eestis jõudsalt veab ja proovime teada saada, millised on low-code ja no-code rakendamise praktilised asjaolud ning edukad tulemused. Saate teemad: Sageli eeldab low code, et andmed on olemas, kes andmekihti disainib? Milline on täna sobivaim platvorm suure süsteemi loomiseks? Openblocks, Appsmith, Power Platform (Power Pages), Webflow, Bubble, Hasura Rakendamise näited Läbi lukuaugu arendamine Versioonihaldus Erinevad keskkonnad Algorütmi veavad Priit Liivak Nortalist, Martin Kapp Pipedrive'ist ja Tiit Paananen Veriffist.

Majandusteadus on üsna uus teadus, aga selle objektiks on üsna muutlik kogum: ettevõtted, riigid ja inimesed. Tegemist on mõnes mõttes jõega: selle suund on teada, aga samasse jõkke kaks korda astuda ei saavat. Ega ju saagi. Statistika abil on võimalik esitada ju kõikvõimalikke seoseid, kui vaid tahtmist. Sageli ei tähenda korrelatsioon mõõtmisandmete vahel aga üldse seda, et nendel mõõdetud nähtustel omavahel seost oleks. Majanduse üldine püüd on olla tasakaalus. Muutuste korraldamise tulemused on paraku ennustamatud. Murphy seaduseski on mainitud, et paljudele keerulistele küsimustele on olemas lihtsad vastused... mis sageli on valed. Majanduse mõõtmisest ja varjuteaatri-nähtusest räägivad Eesti Panga ökonomist Peeter Luikmel ja saatejuht Marek Strandberg.

Ussikeeled on minipuhkuselt tagasi ja seekord räägime, miks laisk on kasulik olla. Kuid naised sageli ei oska aega maha võtta, vaid kahmavad endale veel ja veel tegemisi. Vahel on tulus vähem rabada! Sageli ei suuda naised midagi tegemata olla. Mis sest, et ühel hetkel keegi ei pruugi seda tahta või taluda. Ikka võideldakse selle eest, et igal i-l oleks täpp.

„Sageli arvatakse, et inimese tervisehäda taga on tähelepanu otsimine või vajadus ennast haletseda. Aga see ei pruugi sugugi nii olla,“ nendib värskes Naistelehe podcastis Mõttekoht kogemusnõustaja Sirje Kuldmägi-Pajula, kes ise on oma elus kogenud kaaskodanike mõistmatust teda kimbutavate väga hullude peavalude pärast. „See ei saa ju olla ometi takistuseks, et sa ei saa enda last lasteaeda viia?“ on olnud lause, mis on Sirjele palju haiget teinud ja pannud teda mõtlema, kas asi on tõesti tema saamatuses või siis hoopis ütlejas, kes ei tahagi tema haigust mõista. Aga Sirje tõesti ei suuda. Ta on juba 31 aastat kogenud olukordi, kus saabuva migreeniga kaasneb poole keha halvatus. See omakorda on põhjustanud ärevus- ja paanikahäireid. Ning üsna sageli järgneb tõsisele migreenile depressioon. Sirje teab enda kogemustest, et selline levinud mittemõistmine mõjub haigele inimesele häbimärgistamisena, mis võib takistada probleemidega inimesi abi otsimast, täisväärtuslikku elu elamast ning süvendada haigustki. Kuidas mõjutab tõsine haigus ning sellega kaasnev häbimärgistamine inimese tervist ja igapäevaelu, miks inimesed kipuvad kergekäeliselt sildistama ning mida teha, et sellist suhtumist vähem oleks, sellest sellenädalases saates räägime. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

„Kui ümberringi vaadata, võib näha, kui palju on meie ümber viha ja kuidas viha meid juhib. Läbi viha tahetakse inimesi muuta ja usutakse, et see aitab teisi panna käituma nii, nagu meie tahame,“ räägib tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht vaimse tervise nõustaja Kairit Lindmäe. Viha torkab Kairiti sõnul viimasel ajal rohkem silma, sest inimesed on hakanud rohkem rääkima oma vaimsest tervisest ning oma vajadustest. Nõustaja lausub, et see on üks juhivamaid emotsioone meie elus, mida me sageli ei märka, kuid mis annab märku, et meie tundeid ja väärtuseid on riivatud. „Ometi ei saa mitte keegi teine viia meid endast välja, vaid me ise valime, kas oleme vihased või õnnelikud. Meil on võimalik valida, kas vihastada või võtta mõttepaus ja reageerida mingis olukorras teistmoodi,“ räägib nõustaja. Ka praegune olukord maailmas tekitab abitut viha, ent seegi on Kairiti sõnul iseenda tekitatud emotsioon. „Abitu viha ongi abitu, see meid ei aita. Me ei saa tänase päeva olukorraga midagi teha. Küll aga saame igaüks mõelda, mida mina saan teha,“ soovitab ta iseenda sees olukorra üle kontroll haarata, sest viha mõjub halvasti nii füüsilisele kui vaimsele tervisele. Nimelt on viha tekkimist ning sellega toimetulekut võimalik läbi iseenda tundma õppimise ja läbi iseenda väärtustamise reguleerida. Kuidas seda täpsemalt teha, seda räägib Kairit värskes Mõttekoha saates. Lisaks selgitab ta laiemalt viha olemust, miks armastatud inimesest võib ühtäkki saada vihavaenlane, mis vahe on laste ja täiskasvanute vihal ning millest alustada, et hakata olukordi paremini haldama ja oma emotsioone vaos hoidma. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

Cabernet Franc on viinamari, mida tunneme peamiselt kui nii öelda „vaikiva” osalisena Bordeaux' segust, ent see mari annab ka iseseisvalt kauneid tulemusi. Seekordses veinikoolis tutvustab kuulsat halli kardinali, Prantsusmaa ühte olulisemat viinamarja lähemalt Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni president Kristjan Markii. Ajalooliselt on Cabernet Franc'i kohta leitud üsna intrigeerivaid seoseid. Suuri tegusid on ta teinud peamiselt Bordeaux' piirkonnas, kus on tal juba eelnimetatud, khm, lapsed. Ent üllataval kombel on tal oluline roll ka Baskimaal, kus ta on esivanemaks sellisele marjale nagu Hondarribi Beltza. Aga alustuseks nagu ikka kolm fakti Cabernet Franc viinamarja kohta: 1. Cabernet Franc on esivanem mitmele tuntud sordile. Sageli jääb ta teiste marjade varju, kuivõrd esineb pigem segudes, ent ta on uhke esiisa tuntud sortidele nagu Cabernet Sauvignon, Merlot, Carmenere. Nii et tema rolli ei saa kuidagi alahinnata. 2. Cabernet Franc seostub “Kolme musketäri” raamatuga. Kardinal Richelieu pani selle marja oma valdustesse Loire'i orgu kasvama. 3. Kuigi Bordeaux piirkonnas on Cabernet Franc valdavalt taustajõud, siis ikooniline Château Cheval Blanc on seda sorti kasutanud peamise viinamarjana oma segudes juba pikka aega. Täna on Cabernet Franc tõusmas üha populaarsemaks, kuna pakub nõtkeid, elegantseid veine, millel ka märkimisväärne arengupotentsiaal. Seda Prantsusmaal, Ameerikas ja kaugemalgi. Kasvukeskkondade osas on Cabernet Franc pandlik ja kasvab nii mõõdukalt jahedas kui soojas kliimas. Kliima mõjutab küll oluliselt tema maitseprofiili. Kohtame teda sageli seguveinides, eriti Bordeaux' segudes. Peategelasena leiame teda Prantsusmaal Loire regiooni keskkosas, Chinon, Bourgeuil ja Samur-Champgny külades. Väljaspool Prantsusmaad on Cabernet Franci suured kasvualad näiteks Itaalias, Ungaris, USA läänerannikul, Argentiinas, Uruguais, Tšiilis, Lõuna-Aafrikas. Katsetatakse temaga aga isegi Hiinas ja Kasahstanis. Tema sünonüüme ei kasutata kuigi palju. Kui saab juba pudelile märkida sõna “Cabernet”, on see müügiargument. Ent nimesid jagub sellest hoolimata. Mõned näited: Achéria (Baskimaal), Bidure, Petite Vidure, Bouchet, Breton jt. Iseloomulikud aroomid: kirsid, maasikad, vaarikad, tomatid, paprika. Saates proovisime Cabernet Franc marjast veine: 1. L´Equilibriste, 2020, Château de Parenchère, Bordeaux, Prantsusmaa (Vin Vin Veinipood) 2. Clos de L´Echo, 2013, Couly-Dutheil, Chinon, Loire, Prantsusmaa (Vins de France) 3. Cabernet Franc Russiz Superiore, 2016, Marco Felluga, Collio, Itaalia (Liviko) 4. Cabernet Franc "Frettner", 2016, Weninger, Sopron, Ungari (Wibe OÜ) Põhjalikumalt saab sellest põnevast viinamarjast aga aimu juba saates, kus jutuks on ka söögiga sobitamine. Saate kuulasid sommeljee Kristjan Markii põnevaid jutte saatejuhid Keiu Virro ja Martin Hanson. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis!

Lev Tolstoi, „Anna Karenina“. Tõlkinud Selma Holberg. Postimehe kirjastuselt. Loeb Kristi Aule. „Anna Karenina“ on lugu ootamatust ahvatlusest, moraalsest konfliktist ning unistustest ja nende purunemisest. Ennekõike on see aga lugu ühest erakordsest naisest ja suurest armastusest, mis sunnib eirama ühiskonnareegleid ja viib etteaimatavalt traagilise lõpplahenduseni. Lev Tolstoi suurteos on oma paeluva sündmustiku ja meisterliku stiiliga inspireerinud lugematuid põlvkondi. Sageli maailma parimaks romaaniks tituleeritud teost on Fjodor Dostojevski nimetanud täiuslikuks kunstiteoseks.

Lev Tolstoi, „Anna Karenina“. Tõlkinud Selma Holberg. Postimehe kirjastuselt. Loeb Kristi Aule. „Anna Karenina“ on lugu ootamatust ahvatlusest, moraalsest konfliktist ning unistustest ja nende purunemisest. Ennekõike on see aga lugu ühest erakordsest naisest ja suurest armastusest, mis sunnib eirama ühiskonnareegleid ja viib etteaimatavalt traagilise lõpplahenduseni. Lev Tolstoi suurteos on oma paeluva sündmustiku ja meisterliku stiiliga inspireerinud lugematuid põlvkondi. Sageli maailma parimaks romaaniks tituleeritud teost on Fjodor Dostojevski nimetanud täiuslikuks kunstiteoseks.

Endine sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse leiab, et tervishoius on liiga palju tippjuhte korraga välja vahetatud. Tanel Kiige lahtilaskmine ei oleks tema hinnangul vaktsineerimistempot üles vedanud.

Kell 9.20 küsime Muinsuskaitseameti peadirektorilt Siim Raielt, mida ette võtta muinsuskaitse all olevate lagunevate hoonetega.

Keelevõistlus "Tuum" on saanud kümneaastaseks ja kutsub jälle nuputama. Keelemees ja tulihingeline eestvedaja Tiit Hennoste räägib lähemalt kell 9.15.

Veinikooli seekordseks peategelaseks on Chenin Blanc. Ehk Pineau de la Loire ehk Steen. Sageli on seda nimetatud enim alahinnatud viinamarjaks. Milliseid maitsevõimalusi Chenin Blanc tegelikult pakub, räägib lähemalt Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni sommeljee ja sommeljeede erakooli lektor Aivar Vipper. Eesti Sommeljeede Erakooli essees Chenin Blancist on Reet Melia Sildre toonud välja metafoori, mida Lõuna-Aafrikas kasutatakse. Selle kohaselt on Chenin Blanc nagu isiksushäirega purjus koomik, sest ta võib sõna otseses mõttes olla ükskõik milline. Sellest saab valmistada niivõrd erinevat veini. Selle veini erinevaid külgi sedapuhku avada püüamegi. Alustuseks palusime Aivar Vipperil peategelase rollis oleva viinamarja kohta välja tuua kolm fakti. Siin need on: 1. Chenin Blanc on Lõuna-Aafrika suurima kasvupinnaga viinamarjasort. Lõuna-Aafrikat seostame küll enamasti punase marja Pinotage'iga, ent mahult temast Chenin Blancile, mille veidi keskpärasemaid versioone Steeniks nimetatakse, võistlejat ei ole. 2. Rahvusvaheline Chenin Blanci päev on juunikuu kolmandal laupäeval. Sel suvel oli selleks 19. juuni. Nii et enne jaanipäeva igati sobilik vein avamiseks ja välja valamiseks. 3. Chenin Blancist saab teha nii kergeid värskeid mulliveine kui väärishallituse-dessertveine, mis võivad säilida suisa saja aasta ringis. Ja kõike, mis sinna vahele jääb. Peamised alad, kus Chenin Blanci kasvatatakse, on Lõuna-Aafrika Vabariik (umbkaudu pool kogu toodangust), Prantsusmaa, USA ja Argentiina. Pärit on ta aga Prantsusmaalt. Sünonüümid: Steen, Pineau de la Loire. Piirkondlikult võib Chenin Blanci aimata aga selliste nimede tagant nagu Vouvray, Quarts de Chaume, Bonnezeaux ja Savennières. Chenin Blanc õitseb vara ja valmib hilja. Sestap on ta vastuvõtlik Botrytis Cinereale ehk väärishallitusele. Maitse- ja lõhnanüansid on väga mitmekesised. Mari peegeldab hästi keskkonda, kus ta kasvab. Kõrge hape annab sellele hea säilimispotentsiaali. Ta on tugeva kasvujõuga, tal on suured kobarad, kus on erinevates küpsusastmetes marjad. Neid ei saa aga korraga korjata, vastasel juhul tekivad halvematele eksemplaridele omased juurviljased ja mõrkjad noodid. Mida see tähendab? Eks ikka seda, et Chenin Blanc vajab palju hoolt, sealhulgas tagasilõikust. Milliseid lõhnu ja maitseid võib Chenin Blancist tehtud veinidest leida? Omased on õunased, pirnised, ananassised nüansid. Aga ka lillelõhnad: jasmiin ja õunaõis. Mida magusamaks vein läheb, seda enam lisandub brioche'i ja röstitud mandlite noote. Lisaks küpsed luuviljalised ja magusad tsitrused. Veinid, mida mekkisime: 1. Vouvray Les Boscuets, Sauvion, Prantsusmaa, 2019. Liviko 2. Bonnezeaux Le Malabe, Domaine des Grandes Vignes, Prantsusmaa. 2013 Vins de France 3. Chenin Blanc Platinum, Lyngrove, Lõuna-Aafrika Vabariik. 2019 Bestwine 4. El Bandito Skin Chenin Blanc, Testalonga, Lõuna-Aafrika Vabariik (Orange vein). 2019 West Cape Põhjalikumalt saab sellest marjast aga aimu juba saates, kus jutuks on ka söögiga sobitamine. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis.

Majaehitus- või renoveerimismõtete algusjärgus on vaja läbi mõelda ka see, milline hakkab hoone välja nägema. Mitte kuju või ruutmeetrid, korrused või disain, vaid välja tuleb mõelda ja valida materjal, stiil, mis hakkab ehitama maja seinu. Üheks selliseks võimaluseks on kasutada StoneREXi tsementkiudplaate, mille on tootnud Eesti firma Centene Pro. „StoneREXi ehitus- ja fassaadiplaatide kõige erilisemateks omadusteks on ohutus tervisele ja keskkonnale, samuti väga hea vastupidavus erinevatele ilmastikutingimustele, tugevus, tulekindlus, kvaliteet ning loomulikult ka suurepärane välimus,” ütleb Centene Pro juhataja Jana Volt ja lisab, et nende laiast valikust leiavad endale sobiva nii modernse stiili austajad kui ka need, kes maalähedast kodu rajavad. Tsemendist fassaadiplaatide kasutusviis – ventileeritavad fassaadisüsteemid – tagavad kodudes ka hea sisekliima, aitavad kokku hoida energiakuludelt ja toetavad nii kliimaneutraalsuse poole püüdlemist. „Me väärtustame inimeste tervist, heaolu ja keskkonda ning toome turule vaid neid tooteid, mille pikaealisus, kvaliteet ja ohutus nii inimestele kui ka keskkonnale on kontrollitud,” mainib Volt. Turule toodi veelgi parem lahendus – StoneREX Air Uusim arendus, millega kohe turule tullakse, on aga valmis disainiga fassaadiplaatide terviklahendus, mis koosneb mõõtu lõigatud tsementkiudplaadi tükkidest, mida on lihtne hoone fassaadile mustriks sättida. Hetkel on valikus neli erinevat mustrit, mis moodustuvad kindlas suuruses, üksteisega ideaalselt kokku sobivatest plaatidest. Paigaldus on nii kergem, lihtsam ja kiirem. „Meie kogemus on paraku selline, et objektil ei oska paljud ehitajad tsementkiudplaate õigesti kasutada. Sageli ei loeta läbi paigaldusjuhendit, mis iga materjaliga kaasa tuleb. Seal on kirjas, kuidas ja mis tingimustes meie suurest plaadist vajaliku suurusega tükke lõigata, kuidas neisse õigesti auke puurida, kuidas seina kinnitada. Kõik on väga lihtne, kuid ikkagi eksitakse õige kasutuse vastu. Selleks panimegi pead kokku ja tulime välja uudse lahendusega, kus ehitaja eest on suur osa tööd tehase tingimustes ära tehtud, mis muudab hea tulemuse saavutamise tunduvalt tõenäolisemaks. Väiksemate tükkide kasutamine muudab ehitaja töö ka tunduvalt lihtsamaks,” selgitab Volt. Teiseks suureks uue lahenduse eeliseks on see, et plaadimosaiigi osi saab hakata mugavamalt müüma ka ehituspoodides. „Pakendame kõik plaadid kenasti ära ja need saab poest auto pagasnikusse tõsta ning objektil lasta juba probleemita seina,” räägib Centene Pro juhataja. Selleks, et jutt ei jääks vaid jutuks, külastage kodulehte www.stonerex.ee/air. Uuel tootelehel on võimalik näha ettevõtte loodud mustreid, vaadata värvivalikut ning näha mustrite ja värvide sobivust konkreetse maja fassaadis. Hetkel on näidisvalikus neli majatüüpi, neli mustrit ja neli värvi. Volt ütleb aga, et kui huviline saadab neile pildi oma majast, saavad nende kujundajad tõsta õige mustriga fassaadi disaini juba otse reaalsele hoonele. Nii saab näha, kas ja mis konkreetsele majale sobiks. Saates rääkis StoneREXi fassaadi-, sokli- ja ehitusplaatidest nende tootja Centene Pro juhataja Jana Volt. Saadet juhtis ajakirjanik Martin Hanson. Kõikide küsimuste, ettepanekute ja kommentaaridega palun pöörduda meie poole kirjalikult: ehitamemaja@ekspressmeedia.ee.

Raseduse katkemine, tahame me seda või mitte, on elu loomulik osa. Juba diagnoositud rasedustest katkeb ligi 15% ehk iga viies. Mis on peamised põhjused, mille tõttu rasedused kõige enam katkevad? Kui suurt rolli mängivad raseduse katkemisel geenid? Kõigest sellest ja paljust muustki räägib Tartu Ülikooli genoomika instituudi teadlane Triin Laisk.

Saates "Poolkuu" filosofeerivad Igor Gräzin ja Andres Raid turbulentsetest aegadest meil ja mujal maailmas, eriline fookus on võimuvõitlusel ja võimuvahetusel. Minnakse ajalukku ning jõutakse tänasesse."Iga võimuvahetuse juures tundub, et see, kes parasjagu võimule pääseb, ei reageeri sündmustele õigesti,“ leiab Igor Gräzin, lisades, et enamasti ei lahku peaminister seetõttu, et ta tahab ära minna, vaid seetõttu, et pannakse jalaga tagumikku. "Sageli lennatakse, ilma et sa oled isegi süüdi."

Elu jooksul puutub mitmesuguste erinevate haavadega kokku iga inimene. Sageli pole nende teket võimalik ära hoida, küll aga saame teha kõik selleks, et haavad kiiremini ja tüsistusteta paraneneks.

Saatekülaliseks on Mari Arnover kes on turundusmentor ja kliendiuuringute juht. Tema lemmikküsimus on Miks ja ta aitab leida ettevõtetel eristuvust, saada paremini aru nende klientidest. Meie vestluses vaatame kas ja kust on tulnud tema inspiratsioon, kuidas on olnud olla naisettevõtja ja millest see üldse alguse sai ning kas ja kuidas turundusmaailmas toimetada ja mis rolli mängib selles kõiges heaolukonto? Mari palus lisada ka need lingid: Info tema kohta: www.kliendiuuringud.ee Personaalsuse test millest oli podcastis juttu: https://www.16personalities.com/ee Märgitud inspireeriv TED küne Brene Browniga: https://www.ted.com/talks/brene_brown_the_power_of_vulnerability/transcript https://www.facebook.com/media/set/?set=a.10155051807153455.1073741832.577278454&type=1&l=88a2bde83c Mari raamatu soovitused ja Brené Brown haavatavus: https://www.kliendiuuringud.ee/raamatu-soovitused/ 03:00 Muutuste ajastu kodukontoris. 03:44 Crystal Ra ja Mari kohtumise lugu. 5:36 Inside out fotoprojekti tutvustus – kuidas ennast ise näed ja kuidas teised sind näevad. 13:40 Eestis sündinud enne teist iseseisvumist ja ajakirjanikest vanemate lapsena väga avatud maailmale. 15:34 Mari isa mõju. 17:04 Kogemuste olulisus elus. 17:35 Mari isaga koostöö projekt. 19:13 Eal ei tea kuhu üks idee võib kanda. 19:30 Nipid naisettevõtjatele. 20:20 Uuele avatud olemise tähtsus. 21:00 Elu viib su projektideni. 21:28 Hakka usaldama elu ja õiged projektid ja inimesed jõuavad sinuni. 22:22 Dialoog võõraga võib viia ei tea kuhu. 22:40 Rääkida ideedest ja julgeda riskida. 23:30 Otsida koostöövõimalusi. 23:38 Tõlgin klientide muresid, vajadusi. 23:57 Oluline on välja selgitada klientide vajadused ja soovid. 24:46 Muster et klienditeeninduses ei olda ausad. 25:43 Aususe tähendus. 26:00 Sageli ei julge ütelda et oleme eksinud. 27:00 Puhastumine toimub. Vajadus olla ausam ja paindlikum klientidega. 28:00 Kas ausus on jätkusuutlikkuse päästerõngas? 28:00 Tarbimisühiskond on tekitanud kesta ümber. 29:00 Ettevõtjad kui loojad. 31:50 Kui bränding on muutunud – et on vaja uutmoodi pakendit luua. 32:40 Võimendan seda mis on ettevõtte sees unikaalne. 34:00 Maslowi vajaduste püramiid. Keerulistel aegadel on ellujäämisele mõtelda. Harjumuste muuutused. 36:40 Muutuvatest harjumustest saavad uued trendid. 37 Eneserealiseerimise maagia. 39 Ettevõtja peaks mitte kritiseeerima vaid lahendusi pakkuma. 40 Oluline on ka ennast hästi tunda – tee isiksusetüüpide test. 43 Eesti kui online riigi hakkamasaamine kriisi ajal. 43 Eesti üliarenenud e-systeemi teenuste süsteem. 45 Heaolu konto uued võimalused? 46 Inimene on lihtne olevus. Heaolukonto võti. 48 Miks on oluline vaja treenida rohkem ma mõistan ja vajan teemasid? 52 Kui inimesed on kaugenenud mõista iseennast, lähedasi ja kliente. Mari on tõlkija töö kõikide vahel mis inspireerib. 54 Brene Browni haavatavuse TED kõne inspiratsioon. Meie probleem – me ei julge olla haavatavad. 58 Eksime inimestena ja võime haavatavust näidata ja sellega võidab rohkem. 59 Miis on kõige olulisem küsimus mida võiks küsida praegusel hetkel? 59 Mida ma inimesena vajan, ettevõtjana, abikaasana, koostööpartnerina? Heaolu kontod on liiga tühjaks saanud. 60:00 Einsteni küsimus – kas universum on sõbralik koht või mitte? 61 Kas sa kritiseerid või leiad lahendusi? 61 Rilke – küsimuste armastamine 61 Võta ühendust kliendiuuringud. ee. Aitan ettevõtetel fookuse tagasi saada. Mille poolest nad eristuvad. Mille poolest kliendid peaksid valima. Mis on väärtuspakkumine. Mis on nende unikaalsus. Kaasan kliente, koostööpartnerieid toon tagasi lootuse paremale homsele. Peegeldan nende koostööpartnerite ja klientide peegeldust. Võimendan nende unikaalsust. 62 Hirmul ei tasu võimu lasta võtta. Iga muutuste ajastu toob uusi võimalusi. Teistele ja enda soovide tuvastamine . Siis muutub elu lihtsamaks.     Saadet viib läbi Crystal Ra Laksmi-Ditton * Holistic Coach (Business, Relationships, Sexuality, Health, Career, Money etc) * Events and Adventures organizer (Holistic  and transformative self-development retreats and courses worldwide) * International Wantra Founder & Instructor (Water therapy for individuals and groups and couples) * Writer (Blogging and freelance appearance) * Motivational Speaker * Filmmaker & artist * Abundance Anthropologist Email: crystalralaksmi@gmail.com Web ENG: www.crystalralaksmi.com Web EST: www.crystalralaksmi.com/eesti FB: Personal @CrystalRaLaksmiDitton FB: Professional - @liquidheavenfacilitator Instagram: @crystalheavenactivation You tube: @turbonewflow You tube: @infiniteactivation

Iga mõne aja tagant võib kuulda mõnest uuest Eesti iduettevõttest, kes maailma muuta soovib. Sageli võivad aga idufirmade lahendatavad probleemid jääda tavalisele inimesele kaugeks ning arusaamatuks.

Iga mõne aja tagant võib kuulda mõnest uuest Eesti iduettevõttest, kes maailma muuta soovib. Sageli võivad aga idufirmade lahendatavad probleemid jääda tavalisele inimesele kaugeks ning arusaamatuks.

Merit Raju on joogafestivalide korraldaja ja joogaõpetaja, tervislikust ja õnnelikust elustiilist rääkiva ülipopulaarse raamatu "Hingele pai" ning äsja ilmunud raamatu "Vaba ja metsik" autor. Tegelikult on Merit avaldanud suisa 6 raamatut. Õppinud on ta TTÜ-s ärikorraldust ja Saksamaal rahvusvahelist ärijuhtimist. Alustas ta oma teekonda kunagi koristajatööst oma lemmikus teatrimajas, seejärel asus ta kontoritööd toetavale ametile, millest sai alguse igatsus iseenda tööandjaks olemisele. Kuskil sündis Meritis aga julge otsus oma lemmiktöölt ära tulla ja seejärel raamat "Out of Office ehk Aasta kontsakingadeta" välja anda. Täna on Merit meil külas jagamas enda kogemust, maailmanägemust ja viisi, kuidas elada nii, et elu oleks võimalik ka nautida ja sellest elamisest rõõmu tunda. Tegemist on tasulise saatega, kui soovid kuulata tervet episoodi ja ka kõiki teisi tasulisi külalistega saateid, siis leiad need kõik suletud Facebooki grupist: www.facebook.com/groups/ausadvestlused/ Ligipääsu saamiseks tuleb sooritada väike tasu järgnevale kontole: IBAN: GB68REVO00997013422585 BIC: REVOGB21 SAAJA: Chris Kala SUMMA: 12€ / kuus SELGITUS: Oma facebooki nimi NB! Swedbank omanikel soovitan sooritada makse läbi arvuti ja valida eraldi välismakse, muidu võib tekkida probleeme kande sooritamisel. Head mõtted Meritilt: "Tuleb leida enda jaoks tasakaal asjade vahel, mida Sa oled mingis eluetapis sunnitud tegema, ja asjade vahel, mis on Sulle südamelähedased – ent pikka aega ei saa asju teha ainult raha pärast." "Mõnikord tuleb rasketel hetkedel oma eneseuhkus (või valehäbi) kõrvale panna ja võtta vastu abi, kui seda pakutakse. Ka vanuses 35+ on okei, kui Su vanemad Sind aitavad kas rahaliselt, teevad Sulle süüa vms." "Sageli võtame ühiskonnast üle kellegi teise unistused – näiteks maja mere ääres... Tegelikkuses ei pruugi Sa end seal üldse hästi tunda, aga tegu on sellise n-ö üldlevinud unistusega, mis tundub äge." "„Elusalt maetud emotsioonid ei sure mitte kunagi – nad leiavad lihtsalt kehas uue koha, kus oodata ootamatut välja purskamist.“ "„Kui sul on mingi idee, mida teostada, aga samal ajal mõtled, et „Ah, mis nüüd mina.. Ma pole piisav!“ jne, siis – tee see lihtsalt ära! See on osa endaks kasvamisest.“ "Väga oluline on end ümbritseda inimestega, kes mõtlevad Sinuga sarnaselt, on inspireerivad ning toetavad Su valikuid. Siis on ka tõenäolisem, et avastad ühel hetkel ka oma tõelise kutsumuse. „Eelista olla heas vaibis, mitte kurtmise ja elu raskuste alla vajumise vaibis.“ Sa asud kuulama podcasti Ausad Mehed, mille eesmärgiks on motiveerida ja inspireerida kuulajaid olemaks rohkem ausam enda vastu ning võtmaks suuremat vastutust enda isikliku elu ees. Kui tunned, et saade pakub sulle väärtust, siis too meieni üks sõber, jagades saadet kellegagi, kes võiks saates oleva informatsiooniga resoneeruda. See aitab meil enda ja külaliste sõnumit laiema kuulajaskonnani edasi viia. Ausad Mehed: www.chriskala.com www.martinpukspuu.ee Facebook: www.facebook.com/podcastausadmehed/ www.facebook.com/chriskkala Jälgi Merit Raju tegemisi: https://www.joogafestival.ee https://hingelepai.ee

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Warwicki Ülikooli professor Anu Realo, kes kuulus aastaid maailma ühe protsendi tsiteeritumate psühholoogiateadlaste hulka. Anu on olnud pikka aega seotud Tartu Ülikooli psühholoogia osakonnaga, sellest viimased viis aastat isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia professorina. Nüüd aga toimetab ta Warwicki ülikoolis Suurbritannias. 2019. aastast on Anu ka Eesti Teaduste Akadeemia liige. Tema teadustöö pagas on aukartustäratav: ta on avaldanud üle 150 teadustöö rahvusvahelistes ajakirjades ning kogumikes ja toimetanud koos kolleegidega mitu eestikeelset raamatut. Märkimisväärne on fakt, et 2016. aastal pälvis ta Presidendi Valgetähe IV klassi teenetemärgi. Anu peamised uurimisteemad on isiksuse seadumused, emotsioonid, väärtused, sotsiaalne kapital ja subjektiivne heaolu. Mina tahtsin ühelt poolt Anuga vestelda väärtustest ja kultuurist laiemalt ning kuidas see kõik juhtimiskvaliteediga seostub. Teisalt tahtsin ka puudutada isiksuse temaatika, viit peamist isiksuse seadumust – neurootilisust, ekstravertsust, avatust, sotsiaalsust ja meelekindlust –, et mõista paremini, kuidas võiksid need juhi edukust mõjutada. Tõesti oli põnev. “Sageli tuleb juhi rolli täita ka inimestel, kes oma isiksuse omaduste poolest sellesse rolli nii hästi ei sobitu. Isegi, kui me suudaks defineerida ideaalse juhi isiksuse profiili – millele ei ole ühest vastust –, siis paratamatult nö satub juhi rolli ka inimesi, kellel kõik isiksuslikud omadused juhitöö edukust ei toeta. Seetõttu tuleks juhil aru saada, kes ma olen – millised on minu tugevused ja millised mu nõrkused. Ja võtta see vastutus, et minust sõltub mitte ainult minu enda vaid ka kõikide selles organisatsioonis töötavate inimeste heaolu. Et oluline ei ole ainult see majanduslik tulem, või mis iganes viisil siis selle organisatsiooni edukust mõõdetakse, vaid et sa juhina vastutad nende inimeste heaolu eest, kes sinu heaks igapäevaselt töötavad. Ma tahaks, et juhid saaksid aru selle vastutuse tõsidusest, selle sõna kõige paremas tähenduses. See, kuidas juhid käituvad, milliseid väärtusi nad oma tegevuses järgivad ja kuidas nad seda organisatsiooni juhivad – sellel kõigel on kohutavalt suur mõju sealsete töötajate laiemale heaolule. Olenemata sellest, millised on konkreetse juhi isiksuslikud seadumused, sest nendega me kõik sünnime ja neid bioloogilisi tendentse märkimisväärselt muuta ei saa, peaks iga juht ikkagi aru saama, et tema vastutab lisaks ettevõtte tulemustele ka oma töötajate heaolu eest. See tähendab, et kui sa juba liidriks oled saanud, siis tuleb võtta ka vastutus iseenda pideva arengu eest juhina. See nõuab ausat enesereflektsiooni, sisekaemust, sisevaatlust, et arendada endas just neid omadusi, kus see naturaalne pool ei ole võib-olla nii tugev ja mahendada neid omadusi, mis looduse poolt on ehk saanud liiga palju peale keeratud.” – Anu Realo Kuulake ikka ...

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Eesti üks mõjukamaid suhtekorraldajaid ja valitsussuhete eksperte Ott Lumi. Täna tegutseb Ott partnerina suhtekorraldus- ja valitsussuhete ettevõttes Meta Advisory Group. Lisaks annab ta ka avaliku poliitika loenguid Tallinna Ülikoolis, õppides ise samal ajal ka Tallinna Ülikooli riigi- ja poliitikateaduste doktorantuuris. Ta valiti XI Riigikogu koosseisu, kuid lahkus parlamendist, poliitikast ja ka IRL-ist 2009. aastal, suundudes ettevõtlusesse. Päevapoliitikas toimetas ta Res Publica peasekretärina aastatel 2003–2005 ja Isamaa ja Res Publica Liidu kaaspeasekretärina aastatel 2006–2007. Ottiga võtsingi ühendust, kuna mind hakkas paeluma küsimus, kas ja mida oleks erasektori ärijuhtimisel õppida poliitilisest kommunikatsioonist. “Nii nagu Simon Sinek, võime jagada ettevõtted oma kommunikatsiooni tasemete poolest kolme rühma: tavapärane on, et ettevõtted kommunikeerivad hästi seda, mis asi see on, mida nad teevad; siis on ettevõtted, kes kommunikeerivad hästi ka seda, kuidas nad seda kõike teevad; ja kõige väärtuslikumad on aga ettevõtted, kes suudavad kommunikeerida ülihästi, miks nad seda kõike teevad. Kui me nüüd vaatame ettevõtteid, kes suudavad hästi kommunikeerida, mis asja nad ajavad ning milliseid tooteid-teenuseid pakuvad, siis neid ikka on; aga neid ettevõtteid, kes suudavad tekitada inimestega sellist väärtusmaailma tasemel klikki, seda tunnetust, et nad ajavad mingit asja sellepärast, et neil on mingi sügavam usk ja kreedo oma tegevusega seoses, neid ei ole väga palju. Inimesed tahavad uskuda mingit lugu, mingit narratiivi, mis neile kuskil sügaval baasvajaduste tasemel naha alla poeks ja korda läheks – usk on sageli olulisem kui leib! Seda me näeme nii poliitikas kui ka ärimaailmas.” – Ott Lumi Kuulake ikka ...

Eestis on üle 5400 e-poe, rääkimata kümnetest tuhandetest välismaistest võrgukauplustest. Sageli tuleb nende seas ette ka petturitest kaupmehi, kes enda heameele ostjate omast ettepoole seadnud.

Eestis on üle 5400 e-poe, rääkimata kümnetest tuhandetest välismaistest võrgukauplustest. Sageli tuleb nende seas ette ka petturitest kaupmehi, kes enda heameele ostjate omast ettepoole seadnud.

Räägime ärevusest ja ärevushäiretest. Statistiliselt on 90% ärevushäiretest ravitavad, kuid abi saamiseks on vaja probleemi märgata. Sageli seda aga ei tehta ning ärevushäired aetakse segamine muude füüsiliste vaevustega või arvatakse, et see ongi normaalne elu.

Räägime ärevusest ja ärevushäiretest. Statistiliselt on 90% ärevushäiretest ravitavad, kuid abi saamiseks on vaja probleemi märgata. Sageli seda aga ei tehta ning ärevushäired aetakse segamine muude füüsiliste vaevustega või arvatakse, et see ongi normaalne elu.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on juht, koolitaja ja psühhodraama lavastaja Vahur Murutar. Igapäevaselt juhib Vahur koos oma abikaasa Karin Hangoga koolitusfirmat Self II. Koolitajana viib ta läbi mõjutamis- ja juhtimistreeninguid, psühhodraamakursusi, eneseanalüüsi kursusi, koostöötreeninguid jmt. Vajadusel superviseerib / juhendab teisi inimestega tööd tegevaid kolleege ja viib läbi ka individuaalpsühhoteraapiat. Vahur jagab vestluses oma mõtteid ja kogemusi juhtidest ja juhtimisest, mis tal viimase 30 aasta jooksul koolitajana on kõrva taha pandud. “Pahatihti seisneb väljakujunenud ja kogenud juhtide väljakutse selles, et neil on oma seni edu toonud põhimõtetest ja käitumismustritest keeruline lahti lasta. Nad on mingisugused käitumisviisid ära õppinud, sest need on neile elus edu toonud. Neil on läinud hästi ja nende maailmapilt on vastavalt ka siis kinnistunud – nii asjad käivadki ja elu ongi selline. No näiteks see, et inimesed tahavadki, et neile öeldakse, mida ja kuidas peab tegema või et sa kunagi ei muuda oma tõekspidamisi või mis iganes. Ja tõele au andes – kõigis neis arusaamades ongi hulk tõtt ning need õpitud mustrid ongi neid varasemalt edasi aidanud. Kuid elu muutub, keskkond muutub, inimesed muutuvad. Ja probleemid algavad seal, kui mingite inimestega või mingites olukordades need mustrid enam ei toimi. Kogemustega juhtidel on kinnistunud selge arusaam oma tugevatest külgedest, millest neil võib aga muutunud oludes raske lahti lasta. Sageli jäävad nad oma tugevuste orjadeks. See, mis on neid siiamaani toonud või siiani aidanud, see nüüd siit enam edasi ei aita ja on võib-olla hoopis muutunud takistavaks asjaoluks. Ehk et need samad nende tugevused ei võimalda neil midagi uut- või teistmoodi teha ning seeläbi järgmist arenguhüpet saavutada. Kui juht on varasemalt mingi käitumismalli järgi edu saavutanud, siis võib-olla nüüd uus olukord nõuab teistsugust lähenemist. Ja juhtimistreenerina on siin põhiküsimuseks, kuidas toetada neid juhte nägemaks ja proovimaks oma kinnistunud mustritele lisaks ka teistsuguseid juhtimispraktikaid. Et siis seeläbi aidata neid edasi oma senisest edustaadiumist.” – Vahur Murutar Kuulake ikka …

Saatejuht on Kadri Tammepuu. Sageli arvatakse ekslikult, et psoriaas on nakkav ja haigest hoidutakse vaistlikult eemale. Nii võivad hingehaavad mõnikord suuremat kahju teha kui haigus ise. Räägime Niine kliiniku nahatohtri ja meditsiiniteaduste doktorandi Bret Kaldveega psoriaasist, selle tänapäevasest ravist ja kuidas inimene ise ennast aidata saab.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on aukartustäratava intellektuaalse pagasiga koolitaja-coach Signe Vesso, kelle peafookus on muudatuste toetamine nii üksikisiku, tiimi kui ka organisatsiooni tasemel. Mõned märksõnad tema kohta: gestaltterapeut, NLP praktik, coach, superviisor, juhtimisteaduste doktor, 20+ aastat koolitajakogemust … Lisaks on Signe koos Kaupo Sauega kirjutanud ka raamatu "Õnnelik meeskond”, kus räägitakse, milliseid teadmisi ja oskusi on vaja juhtidel õnnelike meeskondade kujundamiseks. Ise ütleb ta enda kohta, et on üliõnnelik, et saab iga päev toetada juhte coachingul baseeruva juhtimisstiili rakendamisel. Signega räägimegi, kuidas saaksid juhid ise oma töös rohkem kasutada neid teadmisi ja oskusi, mis terapeudid ja coachid praktiseerivad. “Miks on muudatusi nii raske ellu viia? Rääkides muudatuste ellukutsumisest, mis iseenesest on üks juhtimise olemuslikke tegevusi, siis sellega seoses tuuakse tavapäraselt kõige suurema takistusena välja töötajate vastupanu. See on juhtide sõnul peamine pudelikael muutuste elluviimisel organisatsioonides. Mina olen näinud aga, et muudatuste ellukutsumisel on kõige suurem probleem hoopis juhtide enda uskumused. Mõtlen siin kõikvõimalikke eelarvamusi töötajate kohta — ‘nad nagunii ei tule kaasa, nagunii ajavad vastu’ jne —, mis hakkavad juba eos muudatuste läbiviimise protsessi mõjutama. Kui juht mõtleb juba nii, et ta peab muudatuse oma inimestele ‘maha müüma’, siis kätkeb see endas võimast eeldust, et inimesed niikuinii ei taha muutuda. See on juba selline paradigma või mõttemall, mis ei luba töötajaid positiivselt muudatuste kaasosalistena kaasa tõmmata. Aga kõik tahavad ju olla muudatuste kaasloojad, tahavad ise selle muudatuse enda jaoks lahti mõtestada ning siis ollakse valmis ka täie hingega kaasa lööma. Kui neile aga midagi nö kavalasti müüakse, siis tõesti tuleb sealt pigem vastupanu. Sageli lähevadki juhid seda teed, et hakkavad oma ideid tiimile maha müüma manipuleeritud kommunikatsiooni tingimustes ja see ei meeldi inimestele. See tekitab pigem viha ja trotsi, mis väljendub vastupanus. Mida suurem on sedalaadi eelhoiak juhtide poolt, seda väiksem on ka nende võimekus tiimiliikmeid kaasa tõmmata muudatuste esilekutsumisse. Mida väiksem on kaasatus ja suurem surve nö äraostmisele, seda enam hakkavad inimesed tundma hirmu muudatuste ees ja muutuvad skeptiliseks kogu ettevõtmise osas. Muudatuste läbiviimise käigus muutuvad töötajad sedasi objektideks; juhid ei võta oma inimesi enam kui subjekte, vaid hakkavad töötajaid käsitlema kui nö nuppe malelaual, keda on vaja lihtsalt ära juhtida. Samas on ju kõik inimesed targad ja tundlikud olevused; nad tajuvad ära selle, kui neid hakatakse käsitlema kui ‘objekte’, kellega peab toimuma muutus. Mina pean muutuma!? Sellisele mõtteviisile on loomulik vastupanu esilekerkimine. Paradoksaalsel kujul tekitavad juhid kõigepealt ise vastupanu ja siis hakkavad seda manipuleerides murdma. Juht reeglina ise ei teadvustagi, et ta on ise vastupanu algallikas.” — Signe Vesso Kuulake ikka …

Maailmas räägitakse üha enam libauudistest, millega püütakse mõjutada ka poliitikat.Teema oli kõneks USA valimiste eel ning viimati enne pühapäeval Itaalias toimunud põhiseaduslikku referendumit. Sageli kahtlustatakse, et valeuudiseid vorbitakse Venemaal. Kas see on nii? Mida kujutavad endast digihõimud?Vestlusringis osalevad kommunikatsiooniekspert Liisa Past, Eesti Päevalehe välisuudiste toimetuse juht Raimo Poom (foto: EPL), ERRi meediauuringute osakonna juht Andres Jõesaar ja saatejuht Neeme Raud.Kuulake 6. detsembril kell 14.05.

Maailmas räägitakse üha enam libauudistest, millega püütakse mõjutada ka poliitikat.Teema oli kõneks USA valimiste eel ning viimati enne pühapäeval Itaalias toimunud põhiseaduslikku referendumit. Sageli kahtlustatakse, et valeuudiseid vorbitakse Venemaal. Kas see on nii? Mida kujutavad endast digihõimud?Vestlusringis osalevad kommunikatsiooniekspert Liisa Past, Eesti Päevalehe välisuudiste toimetuse juht Raimo Poom (foto: EPL), ERRi meediauuringute osakonna juht Andres Jõesaar ja saatejuht Neeme Raud.Kuulake 6. detsembril kell 14.05.

Tihtipeale hajutamisest rääkides kuulen kelleltki Warren Buffeti tsitaati, et hajutamine on vajalik vaid siis, kui investorid ei tea, mida nad teevad. Sageli muidugi ka võimendatakse seda tähendust sinnamaale, et hajutamine on vaid lollidele. Selles RahaRaadio osas vaatame täpsemalt ühisrahastuse näitel erinevat liiki hajutamise abil, mis asi see hajutamine siis ikkagi on ja miks seda tehakse. Täpsemalt kuuled tänases saates: - Erinevaid näiteid, kuidas on võimalik ühisrahastuse investeeringuid hajutada. - Millis(t)e riskide vastu mingit liiki hajutamine aitab ja millis(t)e vastu mitte. Arutame sel teemal edasi juba RahaFoorumi Facebooki grupis. Hashtag #RR008. Transkript ja lingid: http://rahafoorum.ee/rr008

Sageli arvatakse, et enamlaste 1917. aasta oktoobris korraldatud revolutsiooni edu oli tagatud juba hetkest, mil Lenin saabus Petrogradi Soome vaksalisse. Paljudes revolutsioonikirjeldustes kiputakse pealegi keskenduma ainult Venemaal toimunule. Nüüd selgitab nimekas ajaloolane Robert Service, et revolutsiooni püsimajäämine polnud kaugeltki tagatud ja et Nõukogude Venemaa esimesi aastaid täitis pingeline vastastikune jõukatsumine Läänega. (Robert Service. Spioonid ja komissarid. Toimetab Küllo Arjakas.)

Tunnustatud arstiteadlase David Servan-Schreiberi raamatust leiab lugeja mõtisklusi teemal, et keskendumine üksnes ravimitele ei ole mõistlik lahendus. Selle asemel, et vankumatult vaid ravimitööstust usaldada võiksime pöörata pilgu lihtsalt tervemate elukommete poole ja küsida endilt, kas alternatiivmeditsiin ikka on alati „koll” või saaksime sealt mõndagi kasulikku üle võtta? Sageli on meis endis peituv jõud suurem, kui arvame. (David Servan-Schreiber. Kehale meeldib tõde. Toimetab Küllo Arjakas.)