Podcasts about hoolimata

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all USA värske luurehinnang. Hoolimata sõja lõppemise viisist nähakse Venemaad jäävat potentsiaalseks ohuks USA võimule, kohalolekule ja globaalsetele huvidele, märgib Tiido.

"Ameerika Ühendriikide teadlased tegid kindlaks, et kui panna inimene tuukriülikonnas õunapuu alla istuma, hakkab tal poole tunni pärast igav," nii kõlas paar aastakümmet tagasi kuuldud Rohke Debelaki libauudis. See vahepealsete aastatega järjest kõnekamaks muutunud nali meenus mulle vestluses Jonas Nahkori [1] ja Martin Pendiga. Põhjuse kokkutulekuks andis Martini poolteist aastat tagasi Postimehes ilmunud artikkel "Eesti kool akadeemilise uhuu-teaduse tõmbetuultes" [2]. "Hoolimata tõrksusest seda tunnistada on haridusteadusest saanud põhimõtteliselt uhhuu-teadus, millele käib reaalsuse seletamine ja veel enam ennustamine kõrgelt ja kaugelt üle jõu," kirjutas Martin kõnealuses kirjatükis. See tuletas mulle meelde Tähenduse teejuhtide 12. numbris ilmunud intervjuu Aivar Halleriga ("Kool on kogukonna süda", 9.21 [3]). "Näete, siin on 104 üllitist. Nad on klassifitseeritud teadustöödena ja nende alusel on tehtud Eestis aastaid haridussüsteemi puudutavaid otsuseid. Kui teil pole olnud aega või tahtmist kõigi nendega tutvuda, aga kui te mind usaldate, siis ma võin teile kinnitada – mitte ükski nendest 104 tööst ei vasta eelnimetatud teaduslikkuse kriteeriumitele. Seetõttu on mul raske vältida järeldust, et kõige suurem pseudoteaduse kants on haridus- ja teadusministeerium," meenutas Aivar seal üht Reaalkoolis toimunud teaduskonverentsi.Jutuajamise lõpupoole rääkisime õunapuu all kujunenud olukorra laiematest ühiskondlikest tagajärgedest. Ma leidsin kinnitust oma äratundmisele, et kui igasugune ideoloogiline umbluu üritab end rõivastada graafikute, regressioonivõrrandite ja muu teaduslikkusele pretendeeriva pudi-padiga, murendab see pikas perspektiivis paratamatult nüüdisaegse tehnokraatliku ühiskonnakorralduse vundamenti. Hiljutine pandeemia oli selles kontekstis murranguline, põhjapanevate tagajärgedega ilmutuslik sündmus. Sama meelt on oma suurepärases UnHerdis [4] ilmunud artiklis "The tyranny of a Covid amnesty" [5] inglise kirjanik Mary Harrington [6], kes näeb pandeemiat "virtuaalide" (the Virtuals) ja "füsikaalide" (the Physcials) klassivõitluse kontekstis. "Avalikkuse usk jagatud objektiivsesse poliitilisse pinnasesse murenes veel enne mu tütre sündi [2013, H.]. Virtuaalide põhiprobleem on selles, et nende vastulöök Trumpile [2016, H.] ja Brexitile hävitas ühise poliitilise pinnase viimase piilari: meie usu teadusesse. Sellise ühise pinnase olemasolu on aga virtuaalide poliitilise legitiimsuse ja sellel rajaneva tehnokraatliku elukorralduse sine qua non," kirjutas Harrington oma artiklis. Seetõttu seisavad läänemaailmas ees sellise intensiivsusega klassikonfliktid, mida me pole näinud alates ametiühinguliikumise algusaastatest, prognoosib Harrington teises silmiavavas leheloos "Will Sunak end the new class war?" [7]. Kuivõrd sama autor on teisal (vt "Vaccine purity has infected the West" [8]) osutanud tuure üles võtva klassivõitluse religoossele mõõtmele, võib võrdlus ametiühingute alguspäevadega tüli ägedust tublisti alahinnata. "Meie ümber toimuv meenutab tõesti üha enam Inglise kodusõda, usupuhastust ja Kolmekümneaastast sõda. Valitseb hoiak, et me peame möödaniku plekid oma kultuurilt maha pesema. Selles kõiges on tunda ususõja energiat. Mina tunnen seda küll nii. Mingis mõttes jõuame siin Illichi argumendi juurde tagasi – me ei ole sugugi postkristlikud, vaid käitume nagu Inglise kodusõja ümarpead ja kavalerid," ütles Tähenduse teejuhtide 22. numbrile antud intervjuus teine inglise kirjanik Paul Kingsnorth ("Stsientism ja seks", 8.22 [9]), kellega Harrington vestles Rebel Wisdomi [10] platvormil 2022. aasta aprillis ("The War on Reality" [11]).Head uudistamist!H. Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

3.-9. juunini on toimumas Euroopa Parlamendi valimised, mil üle 400 miljonil Euroopa Liidu kodanikul on võimalik anda oma panus terve Euroopa toimimisele. Üleliiduliselt valitakse kokku 720 Euroopa Parlamendi liiget, millest 7 Eestist. Hoolimata sellest, et Eesti poolt valitud kandidaadid moodustavad ainult väikese osa kogu parlamendi koosseisust, on igal parlamendiliikmel võimalus otsustada kogu Euroopat puudutavates küsimustes. Saates tutvustatakse lähemalt Euroopa Parlamendi toimimist, antakse hinnang senise parlamendi koosseisu tööle ja arutletakse valimiste võimalike tagajärgede üle. Samuti tehakse ka ennustusi Euroopa Liidu tuleviku kohta. Saates vestlevad Annabel Lindmets, Talis Timmi ja Mari Lepp, kellega koos juhib saadet Karl Kajak. Saate lõikas kokku Torm Isok.

Biitlite tähtsus nõukogude melomaanide seas oli märkimisväärne. Hoolimata ametlikest piirangutest võitis ansambel suure populaarsuse noorte seas, mõjutades nende muusikamaitset ja maailmavaadet.

Biitlite tähtsus nõukogude melomaanide seas oli märkimisväärne. Hoolimata ametlikest piirangutest võitis ansambel suure populaarsuse noorte seas, mõjutades nende muusikamaitset ja maailmavaadet.

Hoolimata kaunist kevadest elame jätkuvalt äreval ajal, kui ettearvamatu idanaaber saadab korda koletusi. Mõistagi on meie sisejulgeolek, põhiseadusliku korra kaitse, aga ka korruptsioon ning selle ennetamine teemadeks, millel tuleb silm peal hoida. Kaitsepolitseiametit viimased 10 aastat tüürinud Arnold Sinisalu on peagi seda ametit maha panemas. Täna on ta „Kahe vahel“ stuudios, et kõneleda KAPO tähelepanekutest Eesti julgeolekuolukorrale ning vaadata tagasi ka olnule. Saatejuhid on Ainar Ruussaar ja Timo Tarve.

Laiaulatuslik sõja algusest Ukrainas on möödunud aasta. Hoolimata suurtest kaotustest ei paista Venemaa aga taganevat. Kas Putin on hull? Kes tegelikult Ukrainas sõdivad? Millal ja kuidas sõda lõppeb? Kuula seekordset Ringjoont ja saa teada! Saates Ines Edur, Harald Rainer Ainla, Hendrik Priisaar, Tõnn Viik. Saate lõikas kokku Mari Lepp.

Hoolimata sanktsioonidest teenib Venemaa mullusega võrreldes kütuselt tänavu palju rohkem raha - maikuus näiteks iga päev keskmiselt 261 miljonit USD rohkem. G7 plaanib selle kontrolli alla saamiseks veel mõnda piirangut, seni aga JOKK. Europarlamendis käib tõsisem jauramine "Eesmärk 55" paketi, täpsemalt heitmetega kauplemise süsteemi ETS2 üle. Nüüd hääletati selle poolt, et ETS2 alla kuuluksid vaid äriotstarbel kasutatavad kütused. Kuidas see veel toimiks? Räägime ka sellest, mida tehakse meil ja mujal elektriautode ostmise soodustamiseks - õigemini sellest, kuidas toetuseid ja soodustusi vähendatakse. Elektriautost on saamas auto nagu iga teinegi? Juttu tuleb ka Elon Muskist ja Twitterist, Polestari börsileminekust, mitmetest olulistest ideeautodest ja ka sellest, et kuskil imelises kohas lähevad uued autod odavamaks, mitte kallimaks... Nädala proovisõiduauto on Porsche Taycan Sport Turismo, mille mudeliperekonda Veli Sardiinias proovimas käis. Nädala automõte tuleb Indrekult ja puudutab paari Taanis kohatud liiklusviisakust, mis ka meile jõuda võiks. Stuudios on autoajakirjanikud Veli V. Rajasaar ja Indrek Jakobson. Head kuulamist!

Alustame heade uudistega - nagu eelnevates saadetes arutletud, on kütusehind uuesti langema hakanud ning niipea postil kahega algavaid numbreid kartma ei pea. Volvo aga tähistab 14. aprillil oma 95ndat sünnipäeva ning Eesti Volvo Klubi korraldab sel puhul ka väikse väljasõidu. Elon Musk seevastu kasvatas oma osalust Twitteris ning tõi ühe päevaga kaasa enneolematu aktsiahüppe. Saate põhiteemaks on sel korral autoaasta 2021 - suurimate tootjate müügitulemused on teada ja erinevad analüüsid tehtud. Hoolimata eri kriisidest olid kasumid rasvasemad - mõnel juhul ka tootjate puhul, kelle üldine müük 2020. aastaga võrreldes kannatas. Nädala proovisõiduauto oli esimene täiselektriline Volvo - linnamaastur XC40 Recharge. Head kuulamist!

Europarlamendi liige ning endine välis- ja kaitseminister Sven Mikser (SDE) leiab, et oleks sügavalt ebamoraalne survestada Ukrainat oma territooriumi loovutama. Midagi sellist saaks nõuda üksnes riik, kes on valmis ise oma maad Venemaale kinkima. Kui käisin hiljuti ise Ukrainas, väljendasid paljud kartust, et sõjast hullemaks võivad kujuneda läbirääkimised, kus iga hinna eest rahu sooviv lääs sunnib Kiievit olulistele järeleandmistele. „Kui keegi tahab anda Venemaale tema rahustamiseks territooriumi, miks peaks see siis olema Ukraina, mitte mõni teine riik,“ küsib Mikser retooriliselt. „Teisest küljest jällegi, kuna meie siin läänes pole valmis vahetult Ukraina sõjategevuses osalema, siis me kindlasti ei saa sundida ukrainlasi võitlema viimase meheni. See otsus peab olema väga rangelt ukrainlaste enda teha.“ Mis puutub lääne sekkumist tervikuna, siis on Venemaa ähvardanud korduvalt, et võib „ülemäärast“ abi võtta konfliktipooleks asumisena ja vastavalt läänt rünnata. Niisamuti on kõlanud ähvardused kasutada taktikalist tuumarelva. Ent asjal on ka teine pool. Nii näiteks Venemaa üksnes ähvardab rünnata NATO relvastust tarnivaid konvoisid, kuid pole selleni seni veel jõudnud. „Kui NATO-s peljatakse, et alliansi lennukite lähetamine Ukraina õhuruumi turvama ja potentsiaalseid Vene agressoreid alla tulistama võib viia vahetu sõjalise kokkupõrkeni NATO ja Venemaa vahe, siis pelgab ka Venemaa, et NATO riikidest lähtuvate konvoide ründamine võib viia Venemaa jaoks tagajärgedeni, mis pole neile kuidagipidi soodsad,“ hindas Mikser. Saates veel Euroopa parlament nõuab täielikku energiakandjate impordi peatamist. Liikmesriigid vingerdavad täiega. Kas europarlamendi saadikud saavad ikka aru, et nende soovi täitumine pole praegu kuigi reaalne? Mis hinnang anda Saksamaale, kes küll on tohutu sammuna valmis tarnima Ukrainale relvi, kuid seab ikkagi majanduse esiplaanile? Kui suur on oht, et sõjaraskused toovadki mõnes lääneriigis võimule populistide valitsuse, kes hakkab ühist rinnet murdma? Kuulake Krister Parise „Erisaadet“ siit!

Hoolimata vihmast kogunes 17. veebruaril Stenbocki maja ette ca 100 inimest, et juba üheksandat neljapäeva seista inimõiguste ja põhiseaduse kaitseks ning koroonameetmete vastu. Sel korral oli luubi all laiatarbemeedia objektiivsus (või selle puudumine) meeleavalduste ja sellega seonduva kajastamisel.   Kohal olid ka suurte meediaväljaannete esindajad, kellest üks, Postimehe ajakirjanik Sander Punamäe, saadeti miitingu korraldaja Varro Vooglaiu palvel politsei eskordi saatel platsilt minema, kuna korraldaja hinnangul oli tegu provokaatoriga, kes käib meeleavaldusi kajastamas eesmärgiga näidata asju kõverpeeglis. Põhja prefektuur kirjutas meeleavalduse järel oma Facebooki seinal, et “Politsei ei vali pooli, vaid meie eesmärgiks on tagada turvalisus ning sekkuda ainult seadusest tulenevatel alustel.” ja “Korrakaitseseaduse § 64 kohaselt võib koosoleku korraldaja kohustada koosolekul jämedalt korda rikkuvat isikut koosolekult lahkuma.”, kui lisas samas, et “Politsei ei eemalda avalikult koosolekult rahumeelselt oma tööd tegevat ajakirjanikku ja koosoleku korraldaja ei saa seda ka nõuda. Selgitasime seda ka meeleavalduse korraldajale, kes tänasel Toompeal toimunud avalikul koosolekul ajakirjaniku lahkumist nõudis. Vaba ühiskonna üheks alustalaks on vaba ajakirjandus.” Loe täispikka postitust siit.

Taskuhäälingu Tervist! Teemaks on südame-veresoonkonna haigused, külas TÜ Kliinikumi südamekliiniku kardioloogiaosakonna juhataja dr Märt Elmet. Hoolimata sellest, et viimastel aastatel on enim kõneainet põhjustanud haigus koroonaviirus, on kadriovaskulaarsed haigused endiselt maailmas surmapõhjus nr 1. Samuti põhjustavad südamehaigused sagedamini tüsistusi ja invaliidsust. Dr Elmet valgustab saates, mida saavad inimesed ise ära teha selleks, et südame-veresoonkonna haigusi ära hoida, kui teadlikud inimesed üldse neist haigustest on, kas COVID-19 on mõjutanud ka südamehaiguste statistikat ning kuidas uue-aasta-lubadusi andes tervisele mitte kahju teha.

Saate teemad: Kajastame värskeid tehnikauudiseid: - PlayStation 5 on häkkerite rünnaku all - see võiks PS5 kasutajad ettevaatlikuks teha. - Meta (endine Facebook) ostis populaarse VR mängude tootja ning on loomas tõelist virtuaalreaalsuse impeeriumi. - Huawei Nova 9 on huvitav telefon, aga selle tulevik on tume. - Alphabet püüab tehisintellekti abil kiirendada uute ravimite loomist. - Hoolimata keerulistest aegadest läheb suurtel tehnikafirmadel väga hästi. - Netflixi mobiilsete mängude teenus on nüüd Androidil kõigile avatud ja peagi saabumas ka iOS-le. - Swiftkey klaviatuur võimaldab nüüd kopeerida teksti Windowsi ja Androidiga seadmete vahel. • Meil on külas Eesti ralli tõusvad tähed – Juunioride ERC kahekordsed Euroopa meistrid Ken Torn ja Kauri Pannas. - Räägime nendega sellest, kuidas neid rallipisik tabas ja uurime nende tulevikuplaane. - Ken ja Kauri sõitsid võidu WRC10 mängus virtuaalsel Elva kiiruskatsel. Küsime nende muljeid mängust ja kuuleme ka seda, mida nad rallimängudest arvavad. - Samuti räägivad poisid sellest, milliste autodega nad sõidavad vabal ajal, ning mida nad arvavad elektriautodest rallimaailmas.

Kergejõustikuteemalises taskuhäälingusaates „Staadionijutud“ võtab Tallinna kesklinnas koduses Kodu tänava stuudios seekord istet Eesti parim teivashüppaja, Lõuna-Dakota ülikoolis esimese hooaja seljataha jätnud Eerik Haamer. Tänavu Eesti kõigi aegade edetabelis Valeri Bukrejevi järel ja Erki Noole ees teisele kohale kerkinud tartlase areng on kulgenud justkui Tehvandi tõus, pidevalt ülesmäge: 2016. aastal oli tema rekord 4.32, 2017. aastal 4.72, 2018. aastal 5.15, 2019. aastal 5.40, 2020. aastal 5.42 ja 2021. aastal 5.61. Hoolimata sellest, et Haameri näol on tegu saatesarja noorima külalisega, oskab ta juba praegu hinnata kõrgelt nii perekonna kui ka esimeste treenerite rolli oma kujunemisloos. „Ma olen lihtsalt väga tänulik oma esimesele teivashüppetreenerile Hendrik Lindepuule. Olgugi et ta polnud ise teivast hüpanud, mõistis ta seda ala nii hästi. Minu arust on täiesti imekspandav, kuidas keegi võtab raamatu kätte ja õpib teivashüppe ära. See on minu arust väga huvitav ja äge tema puhul! Ma ei oleks siin temata,“ ütles Haamer legendaarse treeneri ja tõlkija kohta. Haamer, kelle hüppestiili võib nimetada ühteaegu nii efektseks kui ka efektiivseks, peab end kahe viimase aja maailma valitseja ehk prantslase Renaud Lavillenie ja Mondo Duplantise hübriidiks. Ka prantslane ja rootslane on paistnud silma eelkõige hüppetunnetuse ja osavuse, mitte füüsiliste näitajatega. „Füüsilist eelist pole mul kunagi vist kellegi ees olnud. Võib-olla kiirus teatud mõttes (on olnud eelis), aga pigem ikkagi on tehnika olnud minu x-faktor. See on mu eelis alati olnud. Ka TV 10 Olümpiastarti võistlustel oli nii. Mu kehaline koordinatsioon on piisavalt hea, et saada aru, mida ma teiba küljes teen. Suudan midagi välja voolida ka hüpetest, mis pole perfektsed.“ 2024. aasta Pariisi olümpial loodab heledapäine spordimees heidelda medali eest, kuigi huvitavaid noori, kelle arengut ta nii spordisõbra kui ka konkurendina huviga jälgib, on esile kerkinud palju. „Neid inimesi on nii palju, kes võiksid medaliheitlusesse sekkuda. Aga ütleme siis näiteks Mondo (Duplantis), äsja U23 EM-i võitnud Ethan Cormont ja mina,“ muheles Haamer, kes lisas, et on endale alati kõrgeid eesmärke seadnud. Saates saab muuhulgas teada ka seda, millise maailmarekordiomanikuga Haamer hiljuti Tartus koos treenis, mida USA-s teistmoodi tehakse kui Eestis ja kuidas ta oma seni suurimast tagasilöögist spordipsühholoogi abiga välja tuli. Saate lõpus esitatakse uus küsimus, mille vastused saavad kuulajad saata aadressile ekjl@ekjl.ee. „Staadionijutud“ on suurematest platvormidest üleval nii Soundcloudis, Spotifys kui ka iTunesis. Saadet juhib Karl Rinaldo.

Michelle Marly "Diiva. Maria Callas – oma aja suurim laulja ja tema armastuse lugu" kirjastuselt Tänapäev. Loeb Kristi Aule. Aplausidele vaatamata tunneb Maria Callas ise, et tema hääl väsib ja tal tuleb aeg maha võtta. Veneetsias kohtub ta Aristoteles Onassisega. Hoolimata kõigist takistustest nad armuvad. Lõpuks saab diiva olla lihtsalt naine. Imeilus romaan Maria Callasest, andekast lauljatarist ja kirglikust naisest.

Michelle Marly “Diiva. Maria Callas – oma aja suurim laulja ja tema armastuse lugu” kirjastuselt Tänapäev. Loeb Kristi Aule. Aplausidele vaatamata tunneb Maria Callas ise, et tema hääl väsib ja tal tuleb aeg maha võtta. Veneetsias kohtub ta Aristoteles Onassisega. Hoolimata kõigist takistustest nad armuvad. Lõpuks saab diiva olla lihtsalt naine. Imeilus romaan Maria Callasest, […]

Hoolimata ilmaoludest on aeg äratada ja ümber istutada toataimed ning hakata aias toimetama. Saates on külas Tallinna Botaanikaaia troopiliste ja subtroopiliste taimede osakonnajuhataja Jaan Mettik.

Hoolimata piirangutest on sommeljeed jõudumööda oma tegevusi jätkanud. Valitud on parimad veinid ja veebitsi toimuvad edasi Sommeljeede Erakooli loengud. Stuudios on Kristjan Markii, kellel Sommeljeede Assotsiatsiooni presidendina on hea ülevaade mõlemast. Veinikooli õpilased on juba teist kevadet sunnitud suures osas ekraanide taha. See eeldab õppimisel kahtlemata rohkem enesedistsipliini. Ja kes tagantjärele küll kogu selle hulga degusteerimata veine jõuab ära maitsta…? Räägime veidi lähemalt nii õpilase kui õppejõu vaatepunktist. Põhiteemaks on aga vahepeal aset leidnud Aasta Veini konkurss, korraldajaks MTÜ Eesti Sommeljeede Assotsiatsioon. Kõik viinamarjaveinide maaletoojad ja -tootjad olid kutsutud konkursil osalema. Pimedegustatsioonil maitsti ja hinnati enam kui neljasadat veini ja kuulutati välja parimad. Sel aastal anti välja 28 kuld-, 84 hõbe- ja 120 pronksmedalit. Kõik on sommeljee.ee lehel ka erinevate kategooriate järgi leitavad. Räägime lähemalt, kuidas valikuprotsess toimus ja millist kvaliteeti ning hinnaklassi pärjatud veinidelt oodata.

Piirideta finantssüsteem on võimalik ning sellesse usuvad üha enam ka eestlased. Eesti krüptoidu Change on näinud ainuüksi selle aasta esimeses kvartalis krüptovaluutadega tehtud käivete hüppelist kasvu. Mis on selle taga ning kas ja kui kaua buum jätkub, räägime tänases saates Change'i juhi Kristjan Kangroga. Kangro on veendunud, et krüptovaluutades nähakse üha suuremat alternatiivi rahatrüki tõttu väärtust kaotavatele tavavaluutadele ning plokiahelal põhinevad tehnoloogiad on muutumas populaarsemaks ka kullast. Krüptomaailma populaarsuse tõttu on Change'i väärtus 13 korda kasvanud. Veel tuli juttu Coinbase'i IPOst ning sellest, et ka Change kavatseb peagi börsile minna. Miks Amsterdami ja mitte Tallinnasse, selgitab Kangro saates. Hoolimata viimase aja krüptovaluutade hinnarallist püsib oht, et keskpangad karmistavad rahapoliitikat, tõstavad baasintressimäärasid ning see toob alla nii aktsiaturud kui Bitcoini või Ethereumi hinna. Kangro selgitab, kuidas Change'i ja Coinbase'i sugused vahendajad end selle eest kaitsevad ning mis saab musta stsenaarimi rakendumise korral investorite rahast. Lisaks räägib Kangro lahti, kuidas krüptovaluutadesse investeerimist alustada ning selleks sobivat platvormi valida. Saadet juhib Geeniuse investeerimisportaali rikas.geenius.ee vastutav toimetaja Indrek Mäe

Hoolimata koroonaaegsest suletusest ning võrreldes eelmise aasta sama aja hirmuperioodiga, on täna kinnisvaraturul lahti minemas tõeline buum, leiab meie tänane saatekülaline, Kinnisvarakooli ekspert ja koolitaja Tõnu Toompark.   Kindlasti tasub tema hinnangul täna võtta laenu, sest rahatrüki poolt põhjustatavas inflatsioonilises keskkonnas on parem omada võlga ja kinnisvara, semet raha kontol hoida.    Üüriäriga alustamisel tasuks aga mõelda, kas täna turul pakutavad tootlused on seda väärt.  Toompark selgitab, et näiteks Tallinnast on 10protsendilist tootlust pea võimatu leida ning sageli tuleb leppida 5 protsendiga.    Juttu tuli ka kuumimatest piirkondadest Tallinnas ja selle lähiümbruses ning sellest, kuidas kinnisvara soetades endale isegi rasketes turutingimustes soodustus välja kaubelda.    Veel rääkisime pankade laenupoliitikast ning selle muutumisest võrreldes koroonakriisi esimese lainega.    Saadet juhib Geeniuse investeerimisportaali rikas.geenius.ee vastutav toimetaja Indrek Mäe

Milline näeb välja endiste vangide elu vabaduses? Kuidas sulanduda ühiskonda, kui puudub kogemus "normaalsest elust"? Selle loo kangelased on Terje Pärnust, Riho Jõgevamaalt ja Konstantin Tallinnast. Nad on kas või natukene kangelased, kuigi lähedaste jaoks ilmselt ühed suurimad hallide karvade autorid. Hoolimata kriminaalsest minevikust, on nad teinud väga suuri jõupingutusi pärast vanglat normaalsesse ellu astumiseks. Tekst: Mari MetsAudiolugu luges: Indrek OjariMuusika ja helikujundus: Janek Murd

Erkki Kubber on noor tegutseja, kes on jalgpallur, koolitaja, investor, jooksja ning eneseületaja. Kõiki enda tegemisi suudab ta hallata läbi kalendri ja kui jääb aega üle, võtab ette midagi uut ja motiveerivat. Ta enda noore ea kohta on juba esinenud lavadel ja arendab juba uusi maailma muutjaid. Hakkame tegutsema e-mail: karel@hakkametegutsema.ee 35mm fotostuudio: https://35mm.ee/shop/stuudio/6603-35mm-studio-fotostuudio-rentimine.html

"Mehed ei nuta" peateemad 24. novembril: - Kui kõva on Eesti korvpallikoondis, kas EM-finaalturniir paistab? Kas koroona-ajastu “mull” paneb finaalturniiri lootustele põntsu või veavad kohalolijad vapralt välja? - Kelly Sildaru alustas hooaega kvalifikatsioonivõiduga, Artti Aigro MK 26. kohaga. Nädalavahetusel alustavad laskesuusatajad, mäesuusatajad, murdmaa ja kahevõistlus. Mida talvelt oodata? - Eesti jalgpallikoondis viigistas igavusmängus 0 : 0 Gruusiaga. Kas Karel Voolaidi aeg on otsas? Kas ta on saanud ülekohtuselt palju kriitikat? Kes võiks olla tema järglane sel positsioonil?

FK147! See eskaleerus nüüd küll kiiresti! Hoolimata kinode sulgemisest, otsustasime Filmikägu siiski lahti hoida. Kinonädalavahetusest rääkida ei saa, aga videolaenutuse edetabelitest küll. Aitäh, Elisa Eesti ja Telia Eesti, kes saatsid meile edetabeli filmidest, mida inimesed nende videolaenutustest möödunud nädalal kõige rohkem laenutasid. Võtame telefonikõne ka Eesti Filmi Instituudi juhile Edtih Sepale, et uurida, mis saab Eesti filmidest ja milline on Euroopa filmitööstuse olukord. Uudistes räägime suurstuudiote reageeringust kriisile. Uued filmid on kõik edasi lükkunud. Millised ja kui kaugele, räägime saates. Lisaks anname väikese ülevaate, millised uued filmid lisanduvad järgmisel nädalal Elisa videolaenutusse. Saatejuhid on Lauri Kaare ja Kristjan Gold.

FK147! See eskaleerus nüüd küll kiiresti! Hoolimata kinode sulgemisest, otsustasime Filmikägu siiski lahti hoida. Kinonädalavahetusest rääkida ei saa, aga videolaenutuse edetabelitest küll. Aitäh, Elisa Eesti ja Telia Eesti, kes saatsid meile edetabeli filmidest, mida inimesed nende videolaenutustest möödunud nädalal kõige rohkem laenutasid. Võtame telefonikõne ka Eesti Filmi Instituudi juhile Edtih Sepale, et uurida, mis saab […]

FK147! See eskaleerus nüüd küll kiiresti! Hoolimata kinode sulgemisest, otsustasime Filmikägu siiski lahti hoida. Kinonädalavahetusest rääkida ei saa, aga videolaenutuse edetabelitest küll. Aitäh, Elisa Eesti ja Telia Eesti, kes saatsid meile edetabeli filmidest, mida inimesed nende videolaenutustest möödunud nädalal kõige rohkem laenutasid. Võtame telefonikõne ka Eesti Filmi Instituudi juhile Edtih Sepale, et uurida, mis saab Eesti filmidest ja milline on Euroopa filmitööstuse olukord. Muuhulgas tuli jutu käigus välja, et Disney+'i saabumine Eestisse võib olla lähemal kui arvasime ;) Uudistes räägime suurstuudiote reageeringust kriisile ja räägime kes võltskullati üle Kuldvaarikate jagamisel. Uued filmid on kõik edasi lükkunud. Millised ja kui kaugele, räägime saates. Lisaks anname väikese ülevaate, millised uued filmid lisanduvad järgmisel nädalal Elisa videolaenutusse, mida pakub tavakava ja mida on oodata Netflixi. Saatejuhid on Lauri Kaare ja Kristjan Gold.

FK147! See eskaleerus nüüd küll kiiresti! Hoolimata kinode sulgemisest, otsustasime Filmikägu siiski lahti hoida. Kinonädalavahetusest rääkida ei saa, aga videolaenutuse edetabelitest küll. Aitäh, Elisa Eesti ja Telia Eesti, kes saatsid meile edetabeli filmidest, mida inimesed nende videolaenutustest möödunud nädalal kõige rohkem laenutasid. Võtame telefonikõne ka Eesti Filmi Instituudi juhile Edtih Sepale, et uurida, mis saab […]

Eia Uus - "Tüdrukune", kirjastuselt Postimees. Loeb Kristi Aule. Ootamatust töökaotusest šokis Lilian kohtub peol noore naisega, kes toob temas esile uued tunded ning avab vanad haavad. Kui Lilian kutsutakse tegema valimiskampaaniat peaministrikandidaat Triinu Tuhalale, sukeldub ta töösse halastamatus poliitikamaailmas. Hoolimata tempokast karjäärist ja mehest tema elus ei saa ta peast 20-aastast Monat. Tänapäeva Eestis aset leidva sündmustikuga romaani keskmes on naiste kehad, kogemused, pinged, hirmud ja võimalused.

Hoolimata arstiteaduse kiirest arengust on rahvameditsiin ka kaasajal au sees. Arvatakse, et põletikukoldele passib kõige paremini värske ja külm kapsaleht; et nikastatud jalg “januneb” viinakompressi järele ning päikesest põletada saanud turja tuleb kindlasti tohterdada hapukoorega. On sel ka mingi tõepõhi all või toimib vaid usk?

Brändi ehitamine Kaevume sügavamalt brändiloome soppidesse ja vaatame, kuidas on see ajas muutunud. Kõigepealt üks faktiparandus: Coca Cola brändi väärtus on suurusjärk 80 miljardit eurot. Siin all ka informatiivne video, millele episoodis vihjasin. https://www.youtube.com/watch?v=BQovQUga0VE Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud. Täpselt selline tunne on mul vaadates Eesti turundajaid maailmas. Õnneks on siin metafooris toodud Arno väga kiire õppija ja seda on rõõm näha. Selline väike ettevõtmine, nagu Vestige Verdant on väga lühikese ajaga jõudnud tegelikult kaugele. Enesekindla ja konkreetse suhtumisega bränd on omaks võetud nii Eestis, kui ka välismaal. Aga milles seisneb siis brändi ehitamine? Üks osa kogu protsessist on loomulikult toode ja selle kvaliteet. Unikaalsus, mis võlub Eestis ja mujal. Ratsionaalsed argumendid on väga olulised ja ma ei püüagi neid kuidagi vähemaks rääkida. Lisaks neile, on olemas veel terve maailm, mida sihtgrupp tegelikult tarbib. See on väärtusmaailm. Sihtgrupi areng Eesti sihtgrupp on teinud läbi suure hüppe viimase paarikümne aasta jooksul. See puudutab eelkõige brändide väärtusmaailma tajumist. Sinna juurde kuulub ka väärtusmaailma ostmine. Episoodis arutleme ka küsimuse üle: kui palju Vestige Verdanti tooteid veebipoest ostvad inimesed on toodet eelnevalt proovinud. Väga paljud ei olegi. Numbreid meil kahjuks ei ole aga siiski võime aimata, et toote ost toimub tänu eelnevalt saadud informatsioonile. Tegelikult tänu väärtusmaailmale. Vestige Verdanti väärtusmaailm ühtib väga paljude inimeste otsitud kuvandiga ja see annab ka esmakordsel ostul suure eelise.Seega brändi kuvand teeb imesi ja paneb inimese sooritama ostu pimesi. Nad ei ole ju toodet enne proovinud, miks nad peaksid siis usaldama? Episoodis toome väga banaalselt vorsti näite. Loomulikult on vorst lihatoode ja seega kuulub hoopis teise kategooriasse, aga müügiargumendid töötavad ikka samamoodi. Või tegelikult - unustame selle vorsti! Ma toon näite siitsamast Eestist: LaMuu. Eesti esimene ökojäätis. Mind huvitavad just need inimesed kes ei ole proovinud LaMuu jäätiseid. Hoolimata nende põhjustest, miks nad seda suurepärast jäätist proovinud ei ole, on neil selle toote suhtes mingi hoiak. Mul puudub küll statistika, aga kõnekeeles kõlab see hinnang umbes nii: "Aa - see on see jäätis, millest kõik räägivad". Areng muudab asjaolusid Kui varasemalt turundati rohkem ratsionaalseid omadusi ja väärtusmaailm oli vaid aimatav, siis mida aeg edasi, seda rohkem ostavad inimesed toote näol ka väärtusmaailma. See omakorda muudab brändikommunikatsiooni olemust. Täna peab bränd olema relvastatud tugevamate tõutunnustega, selgeks kommunikeeritud väärtusmaailma ja kindlalt tajutava ühtekuuluvustundega. Kokkuvõttes Brändi ehitus on muutumas jõulisemaks ja rohkem väärtuspõhiseks. Ostuotsused saavad kallutatud kogutud väärtusinformatsioonist ja seda kohati ka alateadlikult.

Kurgus kraabib, aga esimene mõte pole mitte viirushaigus, vaid kartus, et tegu on millegi fataalsega. Hoolimata sellest, et tehtud on arvukalt teste, ei taandu ärevus, pigem kasvab. See on märk terviseärevusest. Kuidas seda "haigust" ära tunda ja sellest lahti saada, räägib psühhoterapeut Kaire Talviste.

Hoolimata sellest, et surma peljatakse, on see elu loomulik osa. Mida surm meditsiinilises mõttes tähendab ja kuidas tegutseda, kui lähedane inimene kodus sureb?

Hoolimata kogu maailma digiteerumisest on sageli üllatavalt keeruline omavahel ühildada isegi lähedaste naaberriikide ja -linnade digiteenuseid. Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse instituudi teadur Ralf-Martin Soe (pildil) on oma doktoritöös uurinud Tallinna ja Helsingi digiühendamise võimalusi.

Hoolimata kogu maailma digiteerumisest on sageli üllatavalt keeruline omavahel ühildada isegi lähedaste naaberriikide ja -linnade digiteenuseid. Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse instituudi teadur Ralf-Martin Soe (pildil) on oma doktoritöös uurinud Tallinna ja Helsingi digiühendamise võimalusi.

Hoolimata hilinemisest tasub ära kuulata "Vaba mikrofoni" uus episood, kus sel korral lahkame Eesti lennujuhtidel peagi avanevat uut töövõimalust, uurime Gregorilt MWC-l toimunu kohta, arutleme e-hääletuse üle ning toome välja, miks on Tallinna QR piletid järjekordne ebaõnnestumine. Muuhulgas on see nädal puhkusel Ronald, seega teda te ei kuule. Kas ja kes teda asendab? Kuulatagu juba podcastist. Teemad: * Gregori muljed MWC’lt * E-valimised * Eesti lennujuhid saavad kaugtöö võimalused * Kõige populaarsemad Androidi äpid * Smart ID on nüüd reaalselt kasutatav * Rõivas ja Palling saatsid Muskile kirja * Tallinna QR piletid on järjekordne ebaõnnestumine

Seoses tiheda töönädalaga leidsid sel korral vaba mikrofoni ette tee vaid kaks saatejuhti. Kui tahad teada, kes, siis pead saadet kuulama. Hoolimata vähendatud koosseisust jagus juttu kauemaks ning pikemalt sai taaskord arutletud uue Nokia 3310 üle. Lisaks räägime presidendi aastapäevakõnest, Uberi jamadest, Samsungist, Apple'ist ja teistest teemadest. Mõnusat kuulamist Teemad: * Uus Nokia 3310 ja Nokia Androidikad * Veel uusi telefone Mobile World Congressilt * Mida on üldse praegu nutitelefonides arendada? * Greenpeace segas Samsungi pressikonverentsi * Miks tahab Jakob Uberit ära kustutada? * Presidendi aastapäevakõne * Space X lennutab kaks inimest Kuule tiiru peale tegema * Google Assistant nüüd palju rohkematel Androidi telefonidel * Apple hülgab Lightningu? * Mingi mees tegi iPadiga lolluse * Samsungi uus S-pen on täpselt nagu klassikaline harilik pliiats * Jakob avastas Twitteri konto, mis kombineerib kahest suvalisest tweedist lollusi kokkuhttps://twitter.com/duckpatrolbot/ * Delfi ja sildistamine. Miks?

Piret Kalda on väike, aga uskumatult sitke naine. Hoolimata rängast aastast isiklikus elus, astub ta nädala pärast koos Jan Uuspõlluga Eesti teatripubliku ette, et näidata, kuidas armastus päästab maailma. Juba augustis teeb ta kaasa Kuressaare linnateatri suvetükis. Lisaks näitlejatööle kasvatab kolme tütart ja peab talu Sõrve sääre tipus. Milline on Piret Kalda maailm, uurib Margit Kilumets.

Piret Kalda on väike, aga uskumatult sitke naine. Hoolimata rängast aastast isiklikus elus, astub ta nädala pärast koos Jan Uuspõlluga Eesti teatripubliku ette, et näidata, kuidas armastus päästab maailma. Juba augustis teeb ta kaasa Kuressaare linnateatri suvetükis. Lisaks näitlejatööle kasvatab kolme tütart ja peab talu Sõrve sääre tipus. Milline on Piret Kalda maailm, uurib Margit Kilumets.