POPULARITY
KASUTA sooduskoodI “sport”, mis annab sulle grupitreeningutelt 35% soodustust. Mine ja proovi crossfit trenne Priidu juures. Lisainfo siit: https://www.tallinncrossfit.com/ Seekordse episoodi külaliseks on Priit Meier, kelle elulugu võiks vabalt olla käsiraamat pühendumisest ja eneseotsimisest, distsipliinist ja elu mitmekesisusest. Ta on isa, abikaasa, ettevõtja, treener ja aktiivne sportlane, kes näitab oma elu ja tegemistega, et piirid seab ainult meie enda mõtlemine. Priit on ühtlasi Eesti Kaitseväe veteran, kes on teeninud Scoutspataljonis, Kaitseväe Akadeemias, Pioneeripataljonis ning osalenud kahel missioonil Afganistanis ja elukutselise meremehena laevakaitse meeskonnas India ookeanil. Pärast aktiivset teenistust on temast saanud treener ja koolitaja – CrossFit Level 2 treener, EQF 4. taseme treener, aastate jooksul olnud koolitaja Personaaltreeneritele, Eesti Kaitseväes, Päästeametis ja Tallinna Ülikoolis koos Eesti Paralümpiakomiteega Tallinn CrossFiti asutaja ja eestvedaja alates 2016. aastast. Sportlasena on ta 7-kordne Eesti Kaitseväe meister ja kahekordne Eesti meister sangpommi kahevõistluses. Võhandu maratoni 3-kordne võitja oma klassis, sisesõudmise EMV medalist, taliujumise MM osaleja. Fitness Challenge mitmekordne medalist: 2x EM pronks, 2x MM hõbe, EKV kuld, EMV hõbe ja pronks, liiga üldvõitja 2024 ning 2025 märtsist Eesti rekordi omanik. Priit on mees, kes usub siiralt, et terve vaim ja terve keha käivad käsikäes, ja tema igapäevane tegevus treeneri, sportlase ja eeskujuna on pühendatud sellele, et aidata ka teistel saavutada tasakaalu vaimse ja füüsilise tugevuse vahel. Tema moto võiks olla: "Terve vaim ja terve keha on sünonüümid, tegele mõlemaga ja sa oled õnnelik ning terve! " SAATE TOETAJAD MILLION MINDSET KIRJASTUS - Sooduskood “chriskala” annab sulle -10% soodustust. https://www.million.ee KONTAMO BRÄND - Sooduskood “PODCAST” annab -8% ja sama soodustus kehtib ka juba erisoodustustes olevatele komplektidele. https://www.kontamo.ee RUTH TERRAS BRÄND - Ostukorvis olles lisa märkuste lahtrisse “chriskala” ja saad Ruth Terrase poolt väikese kingituse. https://www.ruthterras.eu --- HEAD MÕTTED “Meile on bioloogiliselt antud võimekus kiirendada, teha kiireid spurte.” “Geneetiliselt on inimesele kaasa antud teatud sporti toetavad omadused, mida kõigil ei ole.” “Meil on kõigil eeldused teha suvalist sporti.” “Kas sinu motivatsioon on sisemine või väline?” “Distsipliin on see, mis aitab töö ära teha.” “Mida pikema perioodi peale panna lühikesi vahe eesmärke, seda lihtsamalt sa neid saavutad.” “Minule tundub, et mehena võiksid olla kolm asja kõige tähtsamad - fitness, finance ja family.” “Meil kõigil on erinevaid valdkondi enda eludes, kus tulemused tulevad kergemalt ja tulemused tulevad raskemalt. Sellest tuleb lihtsalt aru saada.” “Trenni teekonnas peab alati olema midagi, millega enanast võrrelda. Ehk kust sa alustasid ja kus sa oled. See aitab perspektiivi paika panna.” “Inimesed vajavad suunamist.” “Tänu unesõrmusele saan öelda, et minu halb uni, on mõne mehe parim uni, mida ta on enda elus saavutanud.” “Käsuõigusega on väga lihtne juhtida.” “Kui raketid ikka peakohal lendavad, siis aeg peatub.” “Juhid läbi eeskuju, mitte õllekõhu.” “Minu eesmärk treenerina on see, et sa suudaksid lõpuks iseseisvalt treenida.” “Mehed ja naised, kes suudavad kükis ja jõutõmbes enda keharaskusega treenida, nendel on üldiselt korrektuur toimunud ja vorm on hea.” “Mina ego-lifitingut ei luba ja kui vaja, saadan sind kohe koju ära.” “Kõik tegevused, mis ei toeta minu elu pikaealisust, siis ma lõpetan ära.” ---
Kuigi naiste õigustest räägitakse aina rohkem, polnud 2024. aasta üleilmsed arengud selles vallas sugugi nii eesrindlikud. Näiteks toob Equal Measures 2030 välja, et 2019-2022 tegid ligi 40% riikidest soolises võrdõiguslikkuses taandarengu või stagneerusid selles vallas. Ka möödunud aasta jooksul toimus mitmeid poliitilisi arenguid naiste õiguste vallas. Naistepäevale pühendatud saates tuleb juttu naiste õiguste arengutest kodus ja võõrsil, muuhulgas vaadeldakse sellealast olukorda Iraagis, Afganistanis ning USAs. Samuti tuleb juttu naistevastaste narratiivide mõjust USA ja Venemaa poliitilisel areenil. Saates arutlevad Patricia ja Annabel, saatejuht on Aet. Episoodi lõikas kokku Annmari.Head kuulamist!
Esmaspäeval möödub aasta päevast, mil Taliban sisenes Kabuli ning maailmale avanesid dramaatilised kaadrid Afganistanist põgenevatest inimestest.
Tartu Ülikooli Kliinikumis töötav anestesioloog dr Lauri Kõrgvee on oma oskused traumapatsiente aidata saanud praktilises elus nii kiirabis, EMO-s kui ka Afganistanis sõjaväehaiglas töötades. Viimast kogemust hindab ta ise väga kõrgelt, kuna tavaelus nii raskete tagajärgedega traumasid esineb harva, on sealt saadud teadmised korduvalt aidanud päästa inimelu. Olmelised traumad tekivad enamasti õnnetuste, kukkumiste, autoavariide, võibolla ka konflikti tagajärel, militaarmaailmas lisanduvad neile kuulivigastused, torkehaavad või isevalmistatud lõhkekehade ehk IED-e põhjustatud vigastused. Sõda on muutunud meie jaoks reaalsemaks ning inimeste huvi traumadega toime tulemise vastu on kasvanud. Lauri Kõrgvee arvates peaks näiteks verejooksu peatamise oskus olema elementaarne teadmine. Kui on olemas ettevalmistus, väheneb ka võimalus, et satume traumaolukorras paanikasse ega oska midagi ette võtta.
Välismäärajas luubi all hetkeseis kolmes riigis - 200 aasta pikkusest neutraalsusest loobuvas Rootsis, maailma fookusest suuresti kadunud Afganistanis ja enne Ukraina sõda Venemaaga tugeva bloki moodustanud Hiinas. Pühapäeval kl 11. Saate paneb kokku Neeme Raud.
Postimehe ajakirjanik Jaanus Piirsalu ja fotoreporter Erik Prozes veetsid Talibani võimu all olevas Afganistanis kümme päeva. Kuidas elavad inimesed pärast NATO lahkumist pealinnas Kabulis, Osama bin Ladeni varjupaiga lähedal külas ja mis tundega istuti koos Talibani võitlejatega? Ekstreemsest reisist jagab muljeid ajakirjanik Jaanus Piirsalu.
Sügishooaja avasaate teemadeks on kitsaskohad Covid-19 vastases võitluses, samuti ühe kandidaadiga presidendivalimised kui Eesti demokraatia pale ja olukord Afganistanis.
Stuudios on helilooja Peeter Vähi, kes jälgib suure kurvastusega olukorda Afganistanis.
Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi olukorrast Afganistanis
Milline on presidendivalimiste hetkeseis? Miks on presidendivalimiste kord jõudnud ummikusse? Kuidas mõjutab Afganistanis toimunud võimuvahetus maailmapoliitikat ning julgeolekut Eestis? Saatejuht Erik Boltowskiga vestleb suursaadik, ajaloolane ja EKRE aseesimees Mart Helme.
Peaministriga tuli juttu presidendivalimistest, erakondade omavahelistest suhetest ja olukorrast Afganistanis.
Poliitikud Martin Helme ja Mart Helme kõnelevad USA vägede lahkumisest Afganistanis, selle tagajärgedest Eesti julgeolekule, valitsuse plaanist hakata Eestisse importima afgaani immigrante ning lähenevatest kohalikest valimistest.Vabariigi kõige tulisem poliitikasaade on TRE Raadios ja Ring FM-is eetris pühapäeval kell 11 – 12 ja kordus samal õhtul kell 21 – 22. Samuti saab saadet kuulata Uute Uudiste portaalis ja levinumates taskuhäälingu-keskkondadest (Spotify, ITunes, Mixcloud).
Afganistanis on vahetunud võim ja kogu režiim. Samas on kogu maailmal, sh. Eestil siiski nimetatud riiki suursaadikud ja diplomaatilised esindused. Kuidas edasi? Kuidas hetkel, kui üldse, käib suhtlus Talibani ja välisriikide vahel? On need diplomaatilised läbisaamised või puht-pragmaatilised kõnelused oma inimeste päästmiseks?
Tänane «Vahetund Postimehega» keskendub sündmustele Afganistanis, Eesti valmisolekule võimalikuks rändesurveks ja presidendivalimiste hetkeseisule. Saatekülalised on siseminister Kristian Jaani, Postimehe välisuudistetoimetuse juht Evelyn Kaldoja ning Postimehe ajakirjanikud Aimar Altosaar ja Meinhard Pulk. Saatejuht on Postimehe ajakirjanik Anna Ploompuu.
Peaminister Kaja Kallas oli eile visiidil Saksamaal, kus kohtus liidukantsler Angela Merkeli ja Saksamaa ettevõtjatega. Algselt kokkulepitud kõneluste teemasid varjutasid sündmused Leedu ja Valgevene piiril ning mõistagi ka Afganistanis toimunu. Mõne sõnaga võtsime rääkida ka Eesti presidendivalimistest.
Tänane «Vahetund Postimehega» keskendub sündmustele Afganistanis, Eesti valmisolekule võimalikuks rändesurveks ja presidendivalimiste hetkeseisule. Saatekülalised on siseminister Kristian Jaani, Postimehe välisuudistetoimetuse juht Evelyn Kaldoja ning Postimehe ajakirjanikud Aimar Altosaar ja Meinhard Pulk. Saatejuht on Postimehe ajakirjanik Anna Ploompuu.
Afganistanis toimuv toob enesega kardetavasti kaasa humanitaarse kriisi ning rändesurve ka Euroopale. Mis on Euroopa Parlamendi võimalused ja roll kriisi ennetamisel ja ohjamisel?
Eile hilisõhtul kuulutas Afganistani islamiliikumine Taliban võitu valitsuse üle. Mis ootab ees tsiviilelanikke, kel riigist põgeneda ei õnnestu? Millist välispoliitilist mõju avaldab Talibani võidukäik Afganistanis? Mis lõi eelduse islamiliikumise eduks? Millist rolli kannavad Kabulis viibivad USA sõdurid ning NATO? Külaliseks on Eesti suursaadik NATO juures Jüri Luik. Saatejuht on Nele Kullerkupp.
Taliban vallutab Afganistanis üha uusi linnu ning on hõivanud ka kõik riigi piiriületuspunktid. Talibaniga on asunud koostööle ka Hiina. Miks, sellest räägime Rahvusvahelise Kaitseuuringute keskuse teaduri Frank Jürisega kell 7.35.
Saatekülalised Vahur Laiapea ja Alar Nigul. Saatejuht Hardo Pajula. Saade kahe mehe kogemusest Afganistanis. “Kingitud hobune” 115. saates oli mul tänuväärne võimalus vestelda kahe mehega kes on kirja pannud oma Afganistani memuaarid. 1985—1986 aastal erivägedes sõdinud Alar Nigul avaldas 2008. aastal raamatu "Võitlus kahel rindel ehk eestlase juhtumised Nõukogude armee päevil Afganistanis" [1]. 2017. aastal talibani kätte vangi langenud filmitegija Vahur Laiapea 2018. aastal ilmunud mälestused kannavad nime "Afganistani vang" [2].Saatele andis pealkirja J. D. Salingeri tsitaat mille Vahur oli valinud oma raamatu juhtmõtteks: "Minu meelest on elu kingitud hobune.” Head kuulamist! H. ————————— [1] https://www.apollo.ee/voitlus-kahel-rindel.html [2] https://www.apollo.ee/e-raamat-afganistani-vang.html
Saatekülalised Vahur Laiapea ja Alar Nigul. Saatejuht Hardo Pajula. Saade kahe mehe kogemusest Afganistanis. “Kingitud hobune” 115. saates oli mul tänuväärne võimalus vestelda kahe mehega kes on kirja pannud oma Afganistani memuaarid. 1985—1986 aastal erivägedes sõdinud Alar Nigul avaldas 2008. aastal raamatu "Võitlus kahel rindel ehk eestlase juhtumised Nõukogude armee päevil Afganistanis" [1]. 2017. aastal talibani kätte vangi langenud filmitegija Vahur Laiapea 2018. aastal ilmunud mälestused kannavad nime "Afganistani vang" [2].Saatele andis pealkirja J. D. Salingeri tsitaat mille Vahur oli valinud oma raamatu juhtmõtteks: "Minu meelest on elu kingitud hobune.” Head kuulamist! H. ————————— [1] https://www.apollo.ee/voitlus-kahel-rindel.html [2] https://www.apollo.ee/e-raamat-afganistani-vang.html
Saatekülalised Vahur Laiapea ja Alar Nigul. Saatejuht Hardo Pajula. Saade kahe mehe kogemusest Afganistanis. “Kingitud hobune” 115. saates oli mul tänuväärne võimalus vestelda kahe mehega kes on kirja pannud oma Afganistani memuaarid. 1985—1986 aastal erivägedes sõdinud Alar Nigul avaldas 2008. aastal raamatu “Võitlus kahel rindel ehk eestlase juhtumised Nõukogude armee päevil Afganistanis” [1]. 2017. aastal […]
115. saates oli mul tänuväärne võimalus vestelda kahe mehega, kes on kirja pannud oma Afganistani memuaarid. 1985—1986 aastal erivägedes sõdinud Alar Nigul avaldas 2008. aastal raamatu "Võitlus kahel rindel ehk eestlase juhtumised Nõukogude armee päevil Afganistanis" [1]. 2017. aastal talibani kätte vangi langenud filmitegija Vahur Laiapea 2018. aastal ilmunud mälestused kannavad nime "Afganistani vang" [2].Head kuulamist!H.—————————[1] https://www.apollo.ee/voitlus-kahel-rindel.html[2] https://www.apollo.ee/e-raamat-afganistani-vang.html See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.
Eesti välismissioonidele siirduvaid sõdureid valmistab ette Scoutspataljon. Pataljoni praegune ülem kolonelleitnant Eero Aija on käinud kolmel sõjakäigul, kõik kolm korda Afganistanis. Kohe esimesel missioonil 2006. aastal sai mees haavata, ent otsustas kahel korral naasta.Tekst: Meelis OidsaluAudiolugu luges: Sergo VaresHelikujundus ja muusika: Konstantin Tsõbulevski
Valge laev viib Tallinnast Helsinkisse. Kas Taliban suutis Afganistanis välisjõud üle elada ja Afganistan jääb taas välisilmale allumatuks? Kaido Ole uued maalid testivad kunstiloo teadmisi. Pisarate vagun Tallinna keskklinnas. Neeme Raud. Siin.
Valge laev viib Tallinnast Helsinkisse. Kas Taliban suutis Afganistanis välisjõud üle elada ja Afganistan jääb taas välisilmale allumatuks? Kaido Ole uued maalid testivad kunstiloo teadmisi. Pisarate vagun Tallinna keskklinnas. Neeme Raud. Siin.
Kolonelleitnant Eero Kinnunen: "Riik võiks neid (Nõukogude Liidu-Afganistani sõja veterane) tunnistada. Ega palju pole vaja. Et oleks olemas."
Kolonelleitnant Eero Kinnunen: "Riik võiks neid (Nõukogude Liidu-Afganistani sõja veterane) tunnistada. Ega palju pole vaja. Et oleks olemas."
Uusimas “Tööelu” podcast’is käisid oma igapäevast ja ka värbamisest rääkimas kaks meest Eesti Kaitseväest. Jutuks tuli see, kuidas kaitseväes leiab omale väärt ameti iga inimene, kellel on soov teha tööd ja olla eeliinil kodumaa kaitsmisel. Ning rääkisime konkreetselt sellest, kes on need inimesed – mehed ja naised-, kes sobiksid liituma Eesti eksklusiivsema kaitseüksuse ehk Scoutspataljoniga. Saatest ilmnes, et kuigi eesmärk on Eesti riigi kaitse, pakub kaitsevägi koos kõigi oma sõsarorganisatsioonide ja -tegevustega ülimalt laia spektrit ametikohti, mis kõik vajavad väga häid inimesi. Vaja lähen nii kokki, IT-spetsialiste, lennujuhte, tuletõrjujaid ja alati ka sõdureid. Ning kuigi hetkel on Eestis hõivatuse määr üks kõrgemaid on ikkagi võimalik tööturult leida neid inimesi, kes tulevad Eesti riigi kaitseks appi. “Kaitseväe puhul on kolm ülimalt olulist punkti, mis inimesi meile meelitab. Esiteks stabiilsus ehk siis töö meie juures võib olla eluaegne. Teiseks palk, mis on igati konkurentsivõimeline ja kolmandaks asjaolu, et tööd tehakse väga hea ja ülla eesmärgi nimel ehk nii öelda kuulumistunne,” mainib värbamiskeskuse juhataja Taavi Ploompuu. Konkreetsest tööst kaitseväes räägiti saates aga Scoutspataljoni valguses. Hetkel teenib Tapal mainitud pataljonis umbes 700 isikut, kelle hulka kuuluvad nii tegevteenistujad kui ka ajateenijad. Tegemist on kogu üksuse ajaloo rekordiga. Enamus meestest ja naistest on teenistuses Eestis, osad scoudid on aga hetkel missioonidel nii Malis kui ka Afganistanis. “Scoutspataljon on ikkagi loodud Eesti kaitsmiseks ja seda me ka Tapal igapäevaselt harjutame. Missioonidel käime loomulikult NATO üksusena, kuid enam mitte nii suure tambiga kui siin mõni aeg tagasi ja missioonidel käimine on nüüd ikkagi vabatahtlik. Samas õige kogemus ja enesetunne sõdurina tuleb ikka konkreetselt tööst välitingimustel. Eks need mehed ja naised, kes meile teenima tahavad tulla peavad olema ajateenituse läbinud ja selge missioonitundega inimesed, kellele meeldib aktiivne elu, mis pillub teele palju sellist, mida tsiviilelu ei tee,” räägib skaut ja pataljoniveebel Ivo Petjärv Stuudios rääkisid Eesti riigi kaitsmisest ja tööst kaitseväes Kaitseressursside Ameti alla kuuluva Kaitseväe Värbamiskeskuse juhataja Taavi Ploompuu ja Scoutspataljoni pataljoniveebel Ivo Petjärv. “Tööelu” podcast’i saatejuht on ajakirjanik Martin Hanson. Kõik kommentaarid, küsimused ja ettepanekud saates räägitu osas palume saata aadressile tooelu@delfi.ee
Saate külaline on Riina Kuusik-Rajasaar, kes MTÜs Mondo tegeleb muuhulgas Afganistani abiprojektidega -- Afganistanis olid sel nädalavahetusel presidendivalimised.
Saate külaline on Riina Kuusik-Rajasaar, kes MTÜs Mondo tegeleb muuhulgas Afganistani abiprojektidega -- Afganistanis olid sel nädalavahetusel presidendivalimised.
FK104! 2013. aastal tegi Leeni Linna oma lõputööks dokumentaalfilmi “Veregrupp”, mis rääkis Eesti sõduritest Afganistanis. Kriitikud ristisid Leeni seejärel “Eesti Kathryn Bigelow'ks”. Täna õpib Leeni New York Film Academy's, mis asub miskipärast hoopis Los Angeleses. Leeni on meil külas ja räägib kõigest täpsemalt. Uudistes. Christopher Nolani uus film on saanud nime ja lõpuks on vist kinnitatud ka see, et võtted toimuvad osaliselt Tallinnas. Lisaks, Daniel Craig vigastas Bondi võtetel pahkluud ja läheb operatsioonile ning Matt Reeves näikse olevat leidnud endale uue ja noorema Batmani. Uued filmid seekord kvantiteetiga ei löö. Kinodest võib leida Saksa koguperefilmi “Võlupeegel”, eakate ergutuskoorist rääkiva “Tantsi, kuni jaksad”, kurja superkangelase ideega mängiva “Brightburn”'i ja Disney animafilmil põhineva mängufilmi “Aladin”.
Tänase saate külaliseks on ajakirjanik Rainer Kerge, kes jutustab reisidest Afganistani ja Kosovosse. Rainer räägib meeleolukalt, kuidas veedab sõdur vaba aega, millised on olmetingimused ja kuidas helikopteriga haigeid veetakse. Samuti selgitab ta, mida siis õigupoolest tähendab "sõjaväeline molutamine". Saate lõpus tuleb juttu Kosovost, mille kohta toob Rainer välja põneva detaili: kalašnikove tänaval näha ei ole, aga need on tegelikult olemas.
Hendrik Relve vestluskaaslane on Tallinna Ülikooli õppejõud ja seiklusturismi asjatundja Mart Reimann. Ta on rännanud mitmetel mandritel, kuid tema eriline lemmikpiirkond on Kesk-Aasia. Sealset Kõrgõzstani peab ta eestase jaoks suurepäraseks reissihtmärgiks. Korduvalt on ta käinud ka Afganistanis. Mart Reimanni arvates on maailma mõnes kriisipiirkonnas liikuv ja hästi ettevalmistatud turist seal omamoodi rahusobitaja ning sõbralike suhete taaslooja.Kuula 28. veebruaril kell 14.05. Foto: Mart Reimann Afganistanis (erakogu).
Hendrik Relve vestluskaaslane on Tallinna Ülikooli õppejõud ja seiklusturismi asjatundja Mart Reimann. Ta on rännanud mitmetel mandritel, kuid tema eriline lemmikpiirkond on Kesk-Aasia. Sealset Kõrgõzstani peab ta eestase jaoks suurepäraseks reissihtmärgiks. Korduvalt on ta käinud ka Afganistanis. Mart Reimanni arvates on maailma mõnes kriisipiirkonnas liikuv ja hästi ettevalmistatud turist seal omamoodi rahusobitaja ning sõbralike suhete taaslooja.Kuula 28. veebruaril kell 14.05. Foto: Mart Reimann Afganistanis (erakogu).
Ajaleht Äripäev avaldas hiljuti artikli, mis rääkis enesetappudest Afganistanis ja Iraagis käinud Eesti sõdurite hulgas. Pressiklubi arutleb selle üle, kui ohtlik on sõjaveterane varitsev posttraumaatiline stressihäire. Stuudios on Äripäeva ajakirjanik Katariina Krjutškova, eruohvitser ja kirjanik Leo Kunnas ning kaitseministeeriumi ametnik Andres Siplane. (Andrus Karnau.)
Lugu sellest, kuidas britid tegelikult Afganistanis sõdivad. (Toby Harnden. Surnuist tõusnud mehed. Toimetab Küllo Arjakas.)
Keskpäevatund uurib ühe peateemana, kellele on kasulik õhutada vaenu eesti ja briti võitlejate vahel Afganistanis ja kas Aaviksoo valetas avalikult? Stuudios Ainar Ruussaar, Rein Kilk ja Priit Hõbemägi. (Ainar Ruussaar, Rein Kilk, Heldur Meerits, Priit Hõbemägi, Hans H. Luik)
Üks on rääkida ja kommenteerida Eestis olles, mis ja kuidas toimub Afganistanis. Kuidas aga paistab elu kohapeal Helmandi provintsis ja Wahidi patrullbaasis, kus lahingülesannet täidavad Eesti kaitseväelased. Elust, olust ja ülesannetest, mida meie kaitseväelased täidavad räägivad major Guselnikov, leitnant Loik, leitnant Lemming ja vanemveebel Lensment. Jutuajamised on salvestatud Eesti vabariigi sünnipäeva nädalal Afganistanis Wahidi patrullbaasis. Saatejuht Janek Luts. (Janek Luts)
Augustis toimuvad Afganistanis presidendi valimised ning selle raames sõitis möödunud nädalal Afganistani Eesti lisakompanii. 134-st mehest koosneva lisakompanii saatmisega on Eesti panus Afganistani missioonil miljoni elaniku kohta kõige suurem. Afganistanist, missiooni suurendamise vajalikkuse või mittevajalikkuse üle kriisi ajal, samuti sõdurite sotsiaalsete garantiide üle arutlevad täna Nädala Tegijas saatejuht Kärt Anvelt, reservkolonelleitnant Leo Kunnas ja Afganistani missioonil jala kaotanud nooremveebel Jaune Engel. (Kärt Anvelt)