Podcasts about tervist

Kas see, millise tempoga sööme, mõjutab meie tervist? Just seda uurimegi Tartu Ülikooli käitumisgeneetika kaasprofessorilt Uku Vainikult, kes on oma töödes keskendunud just toitumise ja rasvumise teemadele. Võtame üheskoos arutledes ette toidu teekonna ning avastame, kuidas teha tervislikumaid valikuid nii toitu soetades, seda valmistades kui ka süües. Kas nendel valikutel on üldse tähtsust? Kuula järgi!

Jätkame eile alustatud teemal ning räägime sellest, kuidas mõjutavad meie tervist kuum saun ning jääkülmas vees suplemine. Külas on Lääne-Tallinna Keskhaigla Taastusravikeskuse ülemarst dr Varje-Riin Tuulik, kes selgitab, mida kujutab endast külmateraapia ning kuidas talisuplusega alustama peaks. Saatejuht on Ingela Virkus.

Jätkame eile alustatud teemal ning räägime pühadel toitumisest. Külas on Lääne-Tallinna Keskhaigla toitumisnõustaja ja toitumisterapeut Külli Holsting, kes selgitab, kui palju võib pühade ajal liigsöömine meie kehakaalu ja tervist mõjutada, aga annab ka nõu, kuidas pärast jõule end kergemini tunda. Lisaks saame teada, kas see, et väljas on külm, paneb meid ka rohkem sööma? Saatejuht on Ingela Virkus.

Sel korral räägime südame-veresoonkonna haigustest. Külas on Lääne-Tallinna Keskhaigla arst-reisdent Kristina Morozjuk, kes selgitab, millised on eestlaste seas levinumad südameprobleemid, kellel nende tekkeks suurem soodumus on ja kas iga valu rinnus viitab alati südameprobleemile? Küsib Ingela Virkus.

Arutelus osalejad: Maivi Parv (Tervisekassa tervisevaldkonna eest vastutav juhatuse liige), Annika Uudelepp (Confido Meditsiinikeskuse terviseteenuste juht), Maarjo Mändmaa (sotsiaalministeeriumi kantsler), Karmen Joller (Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige), Krista Laever (Orkla personalijuht) Arutelujuht: Kristo Elias (saatejuht) Arutelu korraldaja: Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE Kuna Eestis jääb tööealist elanikkonda järjest vähemaks, tervena elatud aastate arv kahaneb ja tööjõupuudus terendab silme ees, siis on igasugune ennetav tegevus tervise edendamisel praegu eriti oluline. Diskussiooni eesmärgiks on võtta pulkadeks lahti tööelus tervise edendamise praktikad selleks, et Eesti oleks parim koht elamiseks ja töötamiseks ka 10 ning 20 aasta pärast. Juttu tuleb perearstiteenusest ja eraarstiabist, töötervishoiust ja paljust muust. Kuulama ja ka arvamust avaldama on oodatud peamiselt tööandjad, töötajad, juhid, personalijuhid ning tervisevaldkonna asjatundjad ja huvilised.

Uudistame auhinnatud Triumpfland Saga telefonimängu näitel, millised on sellised telefoni- ja arvutimängud, mis arendavad meid inimestena ja toetavad meie tervist. Triumf Healthi asutaja Kadri Haljas jagab mänguloomise telgitaguseid ning milline positiivne mõju võib mängudel olla.

Saatekülaliseks on toitumisterapeut Katri Merisalu. Räägime, kuidas mõjutab toitumine meie vaimset tervist ning kas on võimalik toituda soodsalt ja tervislikult. Uurisin, milliste toiduainete pealt ei tohiks kindlasti kokku hoida. Lisaks saad episoodi kuulates teada, mis on mikrobioom ning kuidas olla ise oma toiduvalikute peremees, mitte lasta emotsioonidel ennast juhtida. Saatejuht: Mari-Liis Jääger Liitu Kogumispäevikuga Facebookis: https://www.facebook.com/groups/1310707785627509 ja Instagramis: www.instagram.com/kogumispaevik

Käesoleva saate külaline on loodusterapeut Angelika Somelar. Tema missiooniks on tuua esivanemate ürgseid teadmisi taimedest ja põimida need teadusega ja läbi selle igapäevaselt tõsta inimeste heaolu. Ta on õppinud Maailma erinevates Ülikoolides tundma nii taimi kui ka inimesi, sh ka Hiinameditsiini tarkuseid. Oma akadeemilise haridustee sai ta  aga hoopiski Tartu Ülikoolist. Täna töötab Angelika loojana. Nimelt loob ta „Väe toidulisandite tootja Ecosh'is“ – retsepte, hoides fookust sellel, et  õiged “taimed ja ained saaksid kapslisse“ ning pooled retseptid on tänaseks tema loodud. Talle on oluline ka teaduspõhisus ja ta seisab selle eest, et Ecosh'i toodetesse jõuaks parim nii väes kui ka tooraines.  Lisaks sellele on Angelika  tervisenõustaja ja koolitaja rollis kuna tema sügavaks kutsumuseks on inimeste toetamine ravimtaimede ja terviseteemadel üle 30 aasta. Oleme aga Angelikaga vestlemas tänu Cleansify ja Biotheka apteegi omavahelisele koostööle. Saatest saad teada: - milline roll on maksal meie kehas; - erinevatest olulistest maksa funktsioonidest ja rollidest; - millega inimesed enda maksa igapäevaselt kurnavad; - kuidas vaatleb hiina meditsiin maksa kui organit; - millised on mõned looduslikumad viisid maksa toetamiseks; - mis toode on Ecoshi maksakompleks; - mis toode on Cleansify maksapuhastus; - kui sageli tuleks maksa puhastada; Saates kõlab ka üleskutse Angelika poolt korraldatud 28.05 kell 11.00-15.00 toimuvale Madila Mahefarmi Võilille kogupere päevale. Rohkem infot juba siit: https://ecosh.ee/korjame-voilille-vae-kapslisse Saates mainitud kampaaniatoote leiate siit: https://www.biotheka.ee/toode/komplekt-zencleanz-maksapuhastus-ecosh-maksakompleks/

Jätkame eile alustatud teemal ning räägime häälest. Läheme külla Ida-Tallinna Keskhaigla kõrva-nina-kurguarstile, dr Kristel Kallingule, kes räägib, millised on levinumad häälega seotud probleemid ja kuidas neid probleeme ravitakse. Lisaks vaatame üle ka saatejuht Ingela Virkuse häälepaelad.

Saates on külas loovterapeut Mariliis Tähepõld, kellega räägime kunstist kui tervise edendajast: kuuleme, kellele sobib arengukeskne kunstiteraapia ja kellele lahenduskeskne lühiteraapia; saame teada, miks kritseldamine on kasulik ja mis on metsakümblus. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Jätkame eile alustatud teemal ehk räägime vaimsest tervisest. Külas on Ida-Tallinna Keskhaigla kliiniline psühholoog Inna Narro-Taimsaare, kes selgitab, milline on täna vaimse tervise probleemide ravi ning kuidas mõjutab rinnavähi diagnoos naiste vaimset tervist. Saadet juhib Ingela Virkus.

Et täna on rahvusvaheline südamepäev, siis keskendume ka meie nii neljapäeval kui reedel südame tervisele. Külas on Ida-Tallinna Keskhaigla Südamekeskuse juhataja ja kardioloog Heli Kaljusaar ning kardioloog-juhtivarst Henri Kaljumäe, kes räägivad, milline on eestlaste südame tervis ning millised harjumused ja kuidas seda kõige rohkem mõjutavad. Saadet juhib Ingela Virkus.

Kuidas juhtida oma tervist tehnoloogiate abil? by Arvamusfestival

Kas iga laps saab tervist arvestavalt süüa? by Arvamusfestival

Suvitajad ja puhkajad on tihti oma perearstist pikemat aega eemal ja ei saa ootamatute tervisemurede ilmnedes või siis krooniliste tõbede ägenedes tuttavasse kabinetti pöörduda. Perearst dr Madis Tiik räägib Maalehe taskuhäälingus Tervist! et paljude murede lahendamiseks ei peagi perearstiga silmast silma kohtuma, ka retsepte saab pikendada elektrooniliselt. Sõites puhkusele või ka muidu kodukohast pikemaks ajaks eemale, pole ka vajadust endale koha peale uut perearsti soetada, küll aga tasuks enda jaoks selgeks teha kohapealsed võimalused abi saada. Suvepuhkusele minnes tuleks kindlasti varustada ennast esmaste abivahenditega, et ka näiteks päikesepõletuse või marrastuste-kriimustuste korral oleks esmane abi omast käest võtta. Krooniliste haiguste puhul peaks kriitilise pilguga üle vaatama ka ravimivarud.

Aeg-ajalt tilkuv nina või ärritus nahal võib viidata hooajalisele allergiale. See nii kevad-, suve- kui sügiserioodil esinev vaevus võib pikaajalisel ravimata jätmisel põhjustada juba raskemaid terviseprobleeme. TÜ kliinikumi sisekliiniku ambulatoorse osakonna juhataja dr Mare Pauklin tõdeb Maalehe taskuhäälingus Tervist! et sagedasti jätavad just mehed "iseeneslikult mööduva" nohu justkui tähelepanuta, naised kipuvad aga tihtipeale iseendal diagnoositud toidutalumatuse või toiduallergia vältimiseks läbi tegema ekstreemseid dieete. Allergia, hooajaline või millestki muust põhjustatud, on aga tõsine probleem, millele lahendust tuleks otsida koos arstiga. Liiatigi on tänapäevaseid ravivõimalusi kasutades võimalik parimal juhul allergiast täielikult vabaneda.

Kristel Aaslaid & Eleryn Tiit

Kuna aprill on südamekuu, keskendume sel nädalal "Terviseks" saadetes just südame tervisele. Külas on Lääne-Tallinna Keskhaigla kardioloog ja funktsionaaldiagnostika osakonna juhataja dr Ene Pullisaar, kes räägib, millist rolli mängib südame hea tervise juures liikumine, aga annab ka nõu, millest alustada, kui on plaan hakata tõsisemalt sportima, et end mitte üle hinnata ja südant koormata. Saatejuht on Ingela Virkus.

Et 16. aprillil tähistatakse hääle päeva, siis keskendume ka meie neljapäevases ja reedeses saates häälele. Läheme külla Ida-Tallinna Keskhaigla kõrva-nina-kurguarstile, dr Kristel Kallingule, kes räägib, millised on levinumad häälega seotud probleemid ja kuidas neid probleeme ravitakse. Lisaks vaatame üle ka saatejuht Ingela Virkuse häälepaelad.

Nutikatele lapsevanematele suunatud Einstein3000 viienda saate peateema on vaimne tervis ja kuidas seda laste, noorte ja iseenda puhul toetada. Täiskasvanu ja lapse vaimne tervis on omavahel tihedas seoses. Täiskasvanu tunded ja elamused kanduvad lapsele üle. Insplay korraldatud uuringus lapsevanemate seas tuli ühe lapsevanemate põhimurena välja laste vaimne tervis. Saates otsime võimalusi ja praktilisi lahendusi, kuidas säästa oma vaimset tervist, lahendada probleeme ja püsida õnnelik.  

„Sageli arvatakse, et inimese tervisehäda taga on tähelepanu otsimine või vajadus ennast haletseda. Aga see ei pruugi sugugi nii olla,“ nendib värskes Naistelehe podcastis Mõttekoht kogemusnõustaja Sirje Kuldmägi-Pajula, kes ise on oma elus kogenud kaaskodanike mõistmatust teda kimbutavate väga hullude peavalude pärast. „See ei saa ju olla ometi takistuseks, et sa ei saa enda last lasteaeda viia?“ on olnud lause, mis on Sirjele palju haiget teinud ja pannud teda mõtlema, kas asi on tõesti tema saamatuses või siis hoopis ütlejas, kes ei tahagi tema haigust mõista. Aga Sirje tõesti ei suuda. Ta on juba 31 aastat kogenud olukordi, kus saabuva migreeniga kaasneb poole keha halvatus. See omakorda on põhjustanud ärevus- ja paanikahäireid. Ning üsna sageli järgneb tõsisele migreenile depressioon. Sirje teab enda kogemustest, et selline levinud mittemõistmine mõjub haigele inimesele häbimärgistamisena, mis võib takistada probleemidega inimesi abi otsimast, täisväärtuslikku elu elamast ning süvendada haigustki. Kuidas mõjutab tõsine haigus ning sellega kaasnev häbimärgistamine inimese tervist ja igapäevaelu, miks inimesed kipuvad kergekäeliselt sildistama ning mida teha, et sellist suhtumist vähem oleks, sellest sellenädalases saates räägime. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

Nime all "Väikesed südamekangelased" tähistati tänavu veebruaris Eestis esimest korda kaasasündinud südamerikete teadlikkuse nädalat. Eestis avastatakse igal aastal kaasasündinud südamerike 100-120-l lapsel, raviga tegeldakse Tartu Ülikooli Kliinikumis ja Tallinna Lastehaiglas, Tartus toimuvad vajalikud operatsioonid ning kliinikumis asub ka kaasasündinud südamerikete kompetentsikeskus. Tervist! podcasti külaline dr Raili Ermel on üks vähestest meie arstidest, kes väga väikeste patsientide rikkega südant parandada saab. Saates räägib ta kaasasündinud südameriketest üldiselt, kompetentsikeskuse tööst ja meie arstide võimalustest väikeseid patsiente aidata.

Kell 9.15 küsime psühhiaater dr Mari-Liis Laanetu käest, kuidas sõjauudistest tingitud stressiga toime tulla ja kuidas selgitada seda lastele.

Eesti Laulu eel on teada, et kaks artisti jäävad kõrvale poolfinaalist kahjuks kõrvale. Kroonika podcast uurib, milliste nippide ja trikkidega Ott Lepland ja Evelin Samuel Eesti Laulule poolfinaalile vastu lähevad?

Saatejuhid on Margus Kamlat & Robin Juhkental

Taskuhäälingu Tervist! Teemaks on südame-veresoonkonna haigused, külas TÜ Kliinikumi südamekliiniku kardioloogiaosakonna juhataja dr Märt Elmet. Hoolimata sellest, et viimastel aastatel on enim kõneainet põhjustanud haigus koroonaviirus, on kadriovaskulaarsed haigused endiselt maailmas surmapõhjus nr 1. Samuti põhjustavad südamehaigused sagedamini tüsistusi ja invaliidsust. Dr Elmet valgustab saates, mida saavad inimesed ise ära teha selleks, et südame-veresoonkonna haigusi ära hoida, kui teadlikud inimesed üldse neist haigustest on, kas COVID-19 on mõjutanud ka südamehaiguste statistikat ning kuidas uue-aasta-lubadusi andes tervisele mitte kahju teha.

Tervist! Teemaks üksildus ja sotsiaalne isolatsioon, kas see võib põhjustada või süvendada teisi haigusi? Erinevad uurimused näitavad, et võib küll. Liis Seljamaa küsitleb Ida-Soome Ülikooli psühhiaatria doktoranti Siiri-Liisi Kraavi, kes veebruaris kaitseb Ida-Soome ülikoolis sel teemal doktoritööd. Saab välja tuua kaheksa suuremat terviseprobleemi, millele üksildus kas kaasa aitab või siis on selle põhjustajaks. Nii üksindus kui üksildus suurendavad mõlemad suremuse riski, kindlasti on üksildus paljude vaimsete probleemide põhjustaja, näiteks depressioon, magamishäired ja dementsus. Väga suur probleem on südame-veresoonkonna haigused, ühelt poolt üksilduse kaasa aidatud ebatervislikuma eluviisi tõttu, teisalt aga on see iseenesest samuti üks haiguse põhjusi. Üksilduse leevendamiseks saame kõik palju ära teha, tihti piisab sellest, kui tunned huvi, kuidas teisel inimesel läheb, küsid, kuulad ära. Taskuhäälingus on juttu nii üksilduse põhjustatud vaevustest, kui ka selle ära hoidmise või selle leevendamise võimalustest.

Noorte vaimne tervis on muidugi laiem teema üldiselt, taskuhäälingus Tervist! keskendume praegusele olukorrale, ehk kuidas saab hakkama laps, kui tema päevarutiin on ebakindel, kui sotsiaalsed suhted on katkenud või sõprade-sugulastega kokku saamine keeruline. Räägitakse distantsõppest ja sellest, kuidas mõjutab stressitaset lisaks lapse endaga toimuvale see, mis toimub ümberringi ja teistega. Kas lapsed ja noored saavad piisavalt ja hõlpsalt professionaalset abi, kas selle abi vajadust osatakse hinnata? Kas viimase pooleteise aasta jooksul on abivajajate arv kasvanud ja noorte enesetappude arv suurenenud? Liis Seljamaa juhitud vestlusel räägivad neist probleemidest Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliiniku laste ja noorukite vaimse tervise keskuse juhataja dr Reigo Reppo ja kliiniline psühholoog Marta Valdmann. Juttu tuleb ka toimetulekumehhanismidest ning külalised jagavad mõned praktilised soovitused, kuidas ligi hiiliva nukrameelsusega toime tulla.

"Pikema Sõpruse Päev" kutsub mehi üles leidma aega enda ja oma sõprade jaoks, et tervist kontrollida ja seejärel ühiselt meeldejääv päev veeta. Kuidas saada mehed nii kaugele, et nad harjuksid oma tervist igal aastal kontrollima, arutame ettevõtja Rain Väänaga kell 7.35.

Järjekordses ajakiri “ Eesti Naine” podcastis “ Vaimse tervise heaks” räägivad psühholoog Rita Rätsepp ja loodusterapeut Mai- Liis Kivistik kuidas ravimtaimede abil oma vaimset tervist hoida ja turgutada.

Reporter on Elin Kenzie Kornav

Ajakirja Eesti Naine podcast'i „Vaimse tervise heaks“ stuudios räägivad psühholoog Rita Rätsepp ja muusikaterapeut ning muusikapsühholoog Dali Kask kuidas muusika kaasabil saab aidata inimesel paremini toime tulla oma probleemidega. Kuidas muusikat kuulates või ise musitseerides vabaneda vaimsetest pingetest ja stressist?

Järjekordses ajakirja Eesti Naine podcast'is „Vaimse tervise heaks“ räägivad psühholoog Rita Rätsepp ja geštaltpsühhoterapeut ja raamatu „Digilõks“ autor Kaire Talviste ekraaniajastu plussidest ja miinustest. Millised on liigse nutilembuse ohud meie füüsilisele ja vaimsele tervisele?

„Kui vanematega on suhe tugev ja usalduslik, tulevad mõlemad - nii lapsed kui vanemad keerulistest aegadest üheskoos valutumalt läbi,“ kinnitab varajase kaasamise keskuse tegevjuht ja koolitaja Liina Lokko, et vanemate suhe oma lastega mõjutab tugevalt laste vaimset tervist. Miks on oluline laste ja vanemate hea suhe ja emotsionaalselt tugev side?  Kuidas mõjutab laste vaimset tervist see, kui tema vanem tema kallal näägutab ja tänitab? Kuidas mõjutavad laste ja vanemate suhted laste vaimset tervist? Millal on põhjust oma lapse pärast muretseda? Mida teha, kui lapsevanemana kipub kannatus kaduma? Neile ja ka teistele väga olulistele annab vastuse tänane Naistelehe podcast Mõttekoht. Vestlust juhib Silja Paavle.

Arko Olesk ja Randel Kreitsberg

„Kanepiga mul enam otsest seost polegi, olen kooliaja ära elanud. Üsna hiljuti oli mul keeruline aeg, kui ma ei saanud abi sealt, kust eeldasin, et võiks saada,“ räägib Tom-Olof. „Ma ei pane seda pahaks. Pigem mõtlen, et kas ma ise oskaks teistele nõu anda ja jõudsin järeldusele, et pean end vaimse tervise teemadega paremini kurssi viima.“

Aleksei Turovski on palju enamat, kui loomateadlane, ta on üks Eesti haritumaid filosoofe ja teravmeelsemaid mõtlejaid. Ta on pälvinud mitmeid erinevaid auhindu ja tunnustusi, sealhulgas riikliku Valgetähe V klassi teenetemärgi, lastesõbra aunimetuse Eesti Liikumispuuetega Inimeste Liidult ja lisaks on talle antud ka rahvalik tiitel - kõikide loomade saadik. Aleksei Turovski on Eesti teadlane, õppejõud, autor ja lektor, kes on sündinud Moskvas, Nõukogude Liidus. Tema töö- ja huvivaldkonnad on parasitoloogia, etoloogia, entomoloogia, zooloogia, zoosemiootika, mütoloogia, animalistlik graafika ja paleontoloogia. Lõpetanud on ta Tallinna 19. keskkooli ja ka Tartu Riikliku Ülikooli bioloogia-geograafia teaduskonnas zooloogia eriala. Kaks aastat õppis ta lisaks ka keemiat. Alates 1972. aastast töötab ta Tallinna loomaaias parasitoloogi, ringijuhendaja ja ekskursioonijuhina. Töötanud on ta ka Eesti mereinstituudis. Samuti õpetab ta Tartu ja Tallinna ülikoolis loomapsühholoogiat ja zoosemiootikat. Ta on kirjutanud palju raamatuid, sealhulgas "Loomult loom”, ”Loomad. Sipelgast vaalani" ja viimane, sellel aastal ilmunud teos koos Leelo Tunglaga on lasteraamat ”Kati, Carl ja isevärki farm”. Aleksei on tuntud oma elava miimika ja avatud suhtlemise poolest. Hinnatud loomaeksperdina on ta esinenud paljudes Eesti raadio- ja telesaadetes. Head mõtted saatest: ”Ühtegi lapse küsimus ei tohi jätta vastuseta, see on raudne reegel.” ”Laibas parasiite ei ole.” ”Loomariigis on igale inimese käitumisele olema õigustus.” ”Sõnad on sümbolid ja sümbolid on kõige kõrgema kategooria märgid, millel on kokkulepitud tähendus.” ”Mõeldes sõnadega, me pidevalt muudame tegelikult sõnade algtähendust.” ”Loomariigis ei ole liiki, kellest inimene ei saaks ühel või teisel viisil eeskuju.” ”Saada järglasi, saada lapsi ja saada seksi - need on täiesti erinevad asjad.” ”Korralikult hooldatud loom saab puhata, kui ta leiab selleks võimaluse.” ”Tervist tuleb hoida siis kui tervist on.” ”Loomariigis lõpliku seksuaalse partneri valiku teevad emased ja nad ei tohi eksida.” ”Väga paljudel loomadel on tiinuse edasi lükkamise võime.” ”Sünnihetkel lapse oma ema juurest ära võtmine on totaalne ja otsene kuritegu.” ”Orangutan imetab kuni 8-nda eluaastani.” ”Ema rinnapiim on kõige õigem toit. Piim on noore imetaja vedel toit. Soovitan tungivalt lastele nii pea kui võimalik, et rinnapiim ei ole janu kustutamise vahend, vaid see on toit.” ”Armastusega ei ole võimalik last ära hellitada.” Ausad Mehed: www.chriskala.com www.ausadmehed.ee Facebook: www.facebook.com/podcastausadmehed/ www.facebook.com/chriskkala https://www.facebook.com/ann.vool/

Uus inimarengu aruanne “Linnastunud ühiskonna ruumiline areng” mõtestab erinevate vaatenurkade alt Eesti ruumilist arengut ning selle mõju heaolule ja laiemalt ühiskondlikele protsessidele. Ülemaailmne koroonakriis näitas ilmekalt, et suurt osa tööd saab 21. sajandi teisel kümnendil teha kodukontorist. Seega saab aina olulisemaks küsimus, kus asub kodu? Eriolukorralises argielus sai igaüks omal nahal tunda, kuidas kodulähedase tervist toetava avaliku ruumi (rohealad, pargid, kergliiklusteed, metsarajad) olemasolu hakkas määrama vaimset ja füüsilist heaolu. Taolisele ruumile ligipääsu kitsaskohad ja ebavõrdsus avalduvad kõige teravamalt suuremates linnades ja nende tihedamalt asustatud piirkondades. Tervist toetaval, atraktiivsel, turvalisust ja kogukondlikkust soosival ruumil on inimese heaolule ja aina enam ka elukohavalikutele oluline mõju. Kas need tegurid võiksid anda olulise tõuke väikelinnadesse ja maale kolimisele? Või toob tulevik meile ainult Suur-Tallinna ja tühja Eesti? Arutelu juht: Kristi Grišakov Osalejad: Keit Pentus-Rosimannus (poliitik), Taavi Tamkivi (startup ettevõtja, looduslähedane maailmakodanik), Kadri Leetma (TÜ inimgeograaf), Mark Grimitliht (Saaremaa valla arhitekt) Korraldaja: Eesti koostöö kogu Arutelu toimus 15. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Neljateistkümnes imeline külaline on Liisianne Kruusmägi, kes kirjeldab end järgnevalt: Tervist väärtustav ja terviklik elustiil on olnud minu elu lahutamatuks osaks. Joogat hakkasin aga praktiseerima umbes 10 aastat tagasi, spordiklubis. Enne seda tegelesin 16 aastat võistlustasemel rühmvõimlemisega ning olin kogenud, milliseid negatiivseid tulemusi võib anda intensiivne ja mitteteadlik treening. Vajadus järjepideva joogapraktika, kui keha ja meele tervendaja järele, tekkis aga peale esimese lapse sündi. Tahtsin füüsiliselt liikuda, kuid ka meel vajas puhkust. Sõbranna soovitusel alustasin koduste joogatundidega interneti vahendusel ajal, mil laps magas. Sellest hetkest mõned aastad edasi liikudes jõudsin soovini hakata ise joogat edasi andma. 2015. aasta septembris läbisin oma esimese Yoga Therapy (Yin jooga) kursuse Brasiilias kogenud õpetajate David Lurey ja Mirjam Wagneri juhendamisel. 2016. aasta märtsis tegin Vinyasa Yoga 200 RYTT joogaõpetajate baaskursuse samade õpetajate juures. Nende läbitud kursustega täitus minu pikaaegne unistus ning täiustus visioon joogaõpetajana. Jooga edasi andmine on minu jaoks missioonipõhine ülesanne. Kuna tegemist on väga mitmekülgse keha-meele tööriistaga, mille mõju olen kogenud ise ning mida olen näinud ka oma õpilastes, ei kahtle ma selle efektiivsuses hetkegi. Jooga on muidugi ka elustiil, mille sisuks on elada tervislikku ja täisväärtuslikku elu. LÄBITUD KURSUSED: september 2015 // Yoga Therapy Yin Yoga 150RYT/ I part of 300RYT märts 2016 // Vinyasa Yoga Teacher Training 200 RYT august-sept 2018 // YIN Advance Teacher Training 50h aprill ja november 2019 // Yoga and BioMechanics - 25h Vaata lisaks Instagramist @cinnamon_yoga

Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher räägib Delfi erisaates Lihula tragöödia tagamaadest ja avab uurimise hetkeseisu. Lisaks arutleb Vaher, et kadalipp relvaloani läheb keerulisemaks. Eestis ei ole enam 90ndad ja juhtumeid, kus inimesele on vaja relva enese tervise või vara kaitseks, üldiselt ei ole.

Merike Kaarma teekond teadliku toitumise juurde algas üle 10 aasta tagasi, kui perre oli sündinud kolmas laps, enneaegse ja allergikuna. "Asusin tema aitamiseks iseseisvalt õppima ja ennast arendama," ütleb Merike, kes räägib Pere ja Kodu podcastis, kuidas terve pere tervist õige toitumisega toetada.

Kuidas äpid saavad asendada teist inimest ning vaimse tervise parandamisel toeks olla? Kas hingetu nutitelefon võib olla lapsele ka psühholoogi eest?

Kuidas äpid saavad asendada teist inimest ning vaimse tervise parandamisel toeks olla? Kas hingetu nutitelefon võib olla lapsele ka psühholoogi eest?

Delfi „Euroopa erisaate“ liinil on eurosaadik Urmas Paet, kellega tuleb juttu nii sel nädalal EL-i liidrite laual olnud majanduse taaskäivitamise plaanist 27 riigi jaoks, kui viirusekriisi õppetundidest, mis seostuvad Hiinaga. Paet on nõus, et koroonakriisi tõttu on kõik senised arusaamised EL-i eelarvest on nullitud ja asjaga hakatakse koroonakriisi tõttu nullist pihta. Eelarve tuleb tõenäoliselt suurem kui varem. See tähendab suuremaid sissemakseid, rohkem abi koroonast enam räsitud riikidele, kuid Paet usub, et Eesti jääb kindlasti veel EL-i toetuste saajaks. Europarlamendis välisasjadele keskenduv Paet on mures Hiina käitumise pärast koroonakriisis – info kinnihoidmise tõttu sai kahjustada inimeste tervis üle maailma. Ta kutsub Eestit selga sirgeks lööma ja Taiwani, kes tahtis maailma hoiatada, WHO töösse kaasama. Saatejuht on Raimo Poom.

Peaasi.ee meeskonna eestvedamisel on Eestisse jõudnud sekkumine "Räägime lastest". Tegu on juhistega, mis on toeks sõltuvuse või vaimse tervise probleemide küüsis oleva lapsevanemale oma lastega suhtlemisel.

Peaasi.ee meeskonna eestvedamisel on Eestisse jõudnud sekkumine "Räägime lastest". Tegu on juhistega, mis on toeks sõltuvuse või vaimse tervise probleemide küüsis oleva lapsevanemale oma lastega suhtlemisel.

Ebaravi võib olla nii kasutu kui ka ohtlik, sest tõenduspõhise ravi eiramisel võivad olla saatuslikud tagajärjed. Internetiajastul jõuab inimeseni aga palju eksitavat infot, mistõttu võib inimene langetada ka endale kahjulikke otsuseid. Seega - kuidas ja kas üldse kaitsta inimest tema enda eest? Kes seda peaks tegema? Kodu, kool, arstid, terviseamet? Arutelu juht: Simmo Saar Osalejad: Tanel Kiik (sotsiaalminister), Liisa Pakosta (võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik), Tuuli Jõesaar (ajakirjanik), Martin Vällik (skeptik) Korraldaja: Simmo Saar, Eike Kingsepp Arutelu toimus 9. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Seekordes podcastis on külas koolitaja Jana Sandberg, kellega räägime tervise teemadel. Mis on see element meie kehas, mis hoiab meie naha ilusana, meele rõõmsana ja keha toimivana? Arutame, mida me saame oma keha ja õnne heaks seespidiselt teha ning kas ainult hästi toitumisest piisab. Vestlust juhib Anne & Stiili veebi juht Meisi Volt.

Tervise- ja tööminister Riina Sikkut räägib, et Euroopa Liidu terviseministrid kiitsid reedesel kohtumisel heaks soovitused tõhusamaks koostööks vaktsineerimisega ennetatavate haiguste tõrjel.

Tervise- ja tööminister Riina Sikkut räägib, et Euroopa Liidu terviseministrid kiitsid reedesel kohtumisel heaks soovitused tõhusamaks koostööks vaktsineerimisega ennetatavate haiguste tõrjel.

Taskuhäälingu Tervist! esimeses saates on teemadeks liigutamine ja liikumine. Mis neil vahet on ning millist kasu me neist saame? Kas liigne liikumine võib tappa ning kust jookseb mõõdukuse piir?

Tehnikat on meie tervise eest hoolitsemise toetamiseks järjest rohkem. Olgu selleks aktiivsusmonitorid või terviseäpid meie mobiiltelefonis. Kui aga peaksime olema haigestunud, aitab üha arenev tehnoloogia meid ravida ohutumalt kui kunagi varem. Saates teeme juttu kahe eesti teadlasega, kes kumbki omas ülikoolis ja omas valdkonnas töötavad just selle tehnoloogiaga, mis aitab meil tervena püsida või uuesti terveks saada.

Tehnikat on meie tervise eest hoolitsemise toetamiseks järjest rohkem. Olgu selleks aktiivsusmonitorid või terviseäpid meie mobiiltelefonis. Kui aga peaksime olema haigestunud, aitab üha arenev tehnoloogia meid ravida ohutumalt kui kunagi varem. Saates teeme juttu kahe eesti teadlasega, kes kumbki omas ülikoolis ja omas valdkonnas töötavad just selle tehnoloogiaga, mis aitab meil tervena püsida või uuesti terveks saada.

Saade uurib uusima koorimuusika tervislikku olukorda – kuidas valmib uus helilooming kooridele, kas tellimusteoseid on võimelised esitama vaid erikoorid, mis saab uudisteostest pärast selle ettekannet. Eetris laupäeval, 14. aprillil kell 9.

Saade uurib uusima koorimuusika tervislikku olukorda – kuidas valmib uus helilooming kooridele, kas tellimusteoseid on võimelised esitama vaid erikoorid, mis saab uudisteostest pärast selle ettekannet. Eetris laupäeval, 14. aprillil kell 9.

#Töövahetusraadio neljandas saates mõtlevad töökeskkonna teemadel kaasa ja jagavad omi kogemusi Riskianalüüsi OÜ juht Jaanika Jelistratov ning ABB töötervishoiu spetsialist Marju Peärnberg.

Tervist kõigile, kes varmalt uut episoodi oodanud. Suur rõõm on teatada, et siin on juba 26, või teise hooaja esimene episood. Juttu tuleb paljudest erinevatest tehnoloogiamessidest, konverentsidest ja reisimisest. Visake kõrv peale ja kuulake järgi, mida Gregor Sibold, Ronald Liive ja Jakob Rosin teile seekord räägivad. Teemad: * Mida me teinud oleme? * Mis uudis pausil oleku ajal uudistest enim meelde jäänud? * Mida oodata sellelt hooajalt? * Kas me peaks mõnel muul päeval avaldama? Küsime kuulajatelt * Ronaldi pikemad CESi muljed * Jakob tuli just Saksamaal tagasi * Gregor läheb Barcelonasse * Ronald läheb Riiga * Talking Tom osteti ära * Maanteeamet paigaldab maanteedele nutikad sildid * Jakobil on teine digiassistent alexa

Riigikontroll toob oma auditis välja, et tervishoiusüsteem ei saa paljude laste haigustele õigel ajal jaole. Millised on koolitervishoiu kitsaskohad ja kuidas laste tervist paremini kontrollida, arutlevad Riigikontrolli audiitorid Pille Kuusepalu ja Liina Haldna ning Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Agris Koppel. Novaatori teadus- ja terviseuudiseid vahendab toimetaja Virgo Siil. Saatejuht on Meelis Süld. Kuula 15. novembril kell 10.05.

Riigikontroll toob oma auditis välja, et tervishoiusüsteem ei saa paljude laste haigustele õigel ajal jaole. Millised on koolitervishoiu kitsaskohad ja kuidas laste tervist paremini kontrollida, arutlevad Riigikontrolli audiitorid Pille Kuusepalu ja Liina Haldna ning Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Agris Koppel. Novaatori teadus- ja terviseuudiseid vahendab toimetaja Virgo Siil. Saatejuht on Meelis Süld. Kuula 15. novembril kell 10.05.

Tervist ja kena laupäeva! Laseme internetti ja teieni nüüd Vaba Mikrofoni 19. episoodi. Juttu tuleb nii sellest, tollest ja tibake ka kolmandastki. Ja muidugi tehnoloogiast. Jutustamas, nagu ikka, on Jakob Rosin, Gregor Sibold ja Ronald Liive Teemad: * Mihkel Raud alustas oma tehnoloogiablogi * Apple’i uus MacBook Pro on kallis ja imelik * Uberi uus disain on imelik * Mobiil-ID on möödanik * Telia YouTube jama * Tesla uued katused * Viipemaksed tanklaketis * Eesti IT-juht Taavi Kotka lahkub ametist * ERR vs muu meedia * Kommentaatorid on tähelepanuvõimeta Soovitused: Ronald: Black Mirror Gregor: Minge audiitorit vaatama Jakob: Kuulake raadio2’te