Podcasts about erinevad

Tänase saate külalised on vennad Merilainud, Remo ja Kristo. Remo on mees, kelle lemmiktund kooli ajal oli vahetund. Remo elu on olnud kirju, mõne jaoks kole, kuid Remo enda jaoks õpetlik, proovilepanev ja silmiavav. Kui ta oli 6-aastane, jättis isa teda üksinda autosse üleliigset raha hoidma, et isa seda kõike kasiinos maha ei mängiks. Umbes 13-aastaselt puutus Remo esimest korda kokku narkootikumidega, kus kogemustepagasit rikastas esmane kokkupuude ecstasy ehk MDMA ja paljudele tuntud kanepiga. Erinevad kogemused alkoholi ja narkootikumidega on Remo viinud ka 4-nda korruse aknast alla hüppamiseni. Vanemaks saade oli Remo üheks suureks hobiks ja kireks pokkeri mängimine, millest tuli tal aga viimaks siiski loobuda. Enda ettevõtluse huvi on saanud ta enda isalt ja emalt, kes tegutsesid selles vallas 90-ndatel. Remo ise ütleb, et oma elus on ta läbi käinud +20 ettevõtet, kus on töötanud erinevatel positsioonidel, mis on andnud väga laialdase kogemuse ja arusaamise töötegemisest. Tema üks suur eesmärk ja soov on tõsta suhteturundus valdkonna mainet. Tänaseks on Remo leidnud endale selle, mida on ta viimased 12a otsinud ja soovinud ehk “sobituda”. Täna on ta endaga kohas, kus ta saab jääda iseendaks, tunneb, et teda toetatakae, mõistetakse, ja mitte keegi ei kritiseeri. Täna valib ta teadlikult kellele ja kus ja kui palju oma aega annan, ta püüab alati kõik ära kuulata ja anda enda kogmuste põhjal nõu, aga lõputult ei jaksa kelgunööre järel vedada, neid inimesi, kes vaatamata nõuannetele ja kaasa vedamisele vedu võtta ei taha. Täna töötab Remo enda venna ja sõpradega energias, mida ise loovad, jagavad 18-90 aastate vahel lugusid ja energiat, tõstavad teadlikkust nii lastel kui vanavanaematel. Remo usub, et teineteist tuleb austada olenemata sellest, kus sa oma elus hetkel oled, või kust inimene tuleb. Remole meeldib teha kõike läbi huumoriprisma. Inimesed, kes teda ei tunne, nendele tundub ta ülbe. Remo noorem vend Kristo on tuntud kui sportlane ja noor ettevõtja, kellele meeldivad väljakutsed ja enda mugavusstsoonist väljaspool tegutsemine. Tema jaoks on tähtsaim ümbritseda ennast inimestega, kes on temast targemad ja kogenenumad. Kristo on mõtteviisi ja suhtumisega, kus “ta ei karda kedagi, ega midagi”. Kristo suur eesmärk elus on olla enda aja “peremees” ja suurim eeskuju teistele nooretele aktivistidele ning entusiastidele. Seekordses saates räägime vendadega elust, katsumustest, narkootikumidest, pidutsemisest, ettevõtlusest, suhteturundusest, kohvikuärist, meheks olemisest, elulistest õppetundidest, rahast, mõtteviisist ja suhtumisest endasse ning enda ellu. Facebook: www.facebook.com/chriskalapodcast www.facebook.com/chriskkala Instagram: www.instagram.com/chriskkala/

Mehed, kes loovad muutusi. Mehed, kes teadav ja teevad. Timo on isa, ettevõtja ning Turunduslabori ja turundusagentuuri Lavii eestvedaja. Tiit on enesearengu teejuht, joogaõpetaja ja raamatu “Lõpp on algus” autor. Nende mõlema südameasjaks on panustada Eesti meeste arengusse nii vaimsel kui ka füüsilisel tasandil.  27. jaanuar 2024  leiab aset Timo korraldatav meestele suunatud konverents “Ettevõtlik Mees”.  SAATES RÄÄGIME: - Häbitundest ja piinlikest seksuaalkogemustest - Miks me kardame aega maha võtta  ja mida teeb kiirustamine meie kehaga - Tunnete välja rääkimise vajalikkusest - Hääle välja laskmisest ja sellega enda väe tagasi võtmisest SHOWNOTES 00:04:33 - Miks on oluline enda asjadest rääkida   00:10:32 - Julgus iseennast ja oma aega hoida ning öelda “ei” 00:22:09 - Hirm, kas ma olen piisav 00:23:30 - Erinevad vaatenurgad ja hinnangud situatsioonidele 00:27:02 - Kas hirmudest on võimalik vabaks saada 00:28:30 - Hirmude vabastamise praktikad 00:34:50 - Vabastav hingamine ja hääle lahti laskmine 00:42:33 - Hingesurutus, kui hingamisel on blokeering 00:46:02 - Eluenergia käima tõmbamine  00:50:06 - Spontaansuse ja oma päris tunnete ning soovide lubamine 00:52:24 - Kannatused kui meie enda looming 00:53:34 - Kehapõhisus ja teadmisest praktikasse jõudmine 01:00:04 - Häbikogemused voodis 01:05:57 - Vahekorras olemise teadlik vastutus  01:09:11 - Miks mehed hakkavad naisi vihkama ja litsideks sõimama 00:11:27 - Aja võtmine kui häbitunde leevendaja 01:16:12 - Katsi hirm häbisse jääda 01:17:27 - Vabadusetunne olla ja kogeda 01:25:17 - “Ettevõtlik Mees” konverents 01:39:00 - Miks valida konverentsile tulla ja kellele see mõeldud on 01:51:59 - Tiit Trofimov ja järgmine meestekas https://konverents.ettevotlikmees.ee TIMO PORVAL Instagram:  https://www.instagram.com/timoporval/ Facebook: https://www.facebook.com/timo.porval/?locale=et_EE Lavii web: https://lavii.ee/ Turunduslabor: https://turunduslabor.ee/ Ekspordime podcast: https://ekspordime.ee/ Ettevõtlik Mees konverents: https://konverents.ettevotlikmees.ee TIIT TROFIMOV Koduleht: https://tiittrofimov.ee/ Instagram: https://www.instagram.com/trofatiit/ Facebook: https://www.facebook.com/tiit.trofimov/?locale=et_EE TÄITSA PEKKIS SAADE Koduleht: ⁠https://taitsapekkis.ee  Instagram: ⁠https://www.instagram.com/taitsapekkissaade/  Facebook: ⁠https://www.facebook.com/taitsapekkissaade⁠ TikTok: https://www.tiktok.com/@taitsapekkissaade  La Familia kogukond Patreonis : ⁠https://www.patreon.com/taitsapekkis/ --- Send in a voice message: https://podcasters.spotify.com/pod/show/taitsapekkissaade/message

Sel korral läheme külla Ida-Tallinna Keskhaigla juhatuse liikmele ja õendusjuhile Kätlin Pallole. Milline on täna õdede roll ja mida kujutab endast õendusvaldkonna juhtimine suure haiglas? Piilume ITK Naistekliinikusse, neonatoloogia osakonda ning Kirurgiakliiniku anesteesia ja intensiivravi keskusesse, et saada aimu õdede erinevatest tööülesannetest. Saadet veab Ingela Virkus.

Audio salvestus koosolekult

Möödunud sügisel pisaraterohkes lahkumismängus Laver Cupil tennisekarjäärie punkti pannud Roger Federerist võiks rääkida tunde ja päevi, kuid piirdume „Matšpalli“ saates ühe tunniajase pühendusega. Saatejuhtide Gunnar Leheste ja Riho Kalluse külalisteks on tennisekommentaator Toomas Kuum ja treener Alo Ojassalu, kellest üks on viibinud šveitslasega lausa Helsingis ühes õhtusöögilauas ning näinud kõigi aegade üht suurimat spordimeest ka väga inimlikes situatsioonides. Just inimlikkus ongi märksõna, mis 20-kordsest suure slämmi võitjast nii armastusväärse atleedi on teinud. Selles saates ei keskendugi me nii väga tema rekorditele, mida võibki loetlema jääda, vaid emotsioonidele ja lugudele, mis seda meest hästi kirjeldavad. Erinevad mälestused ja lood on Federerist rääkida kõigil saate tegijatel. Saatesse mahuvad ka päevakajalisemad teemad Laura Rahneli turniirivõidust ja Oliver Ojakääru finaalikohast Mark Lajali Challengeri poolfinaalini ja selja taha jäänud Billie Jean King Cupi turniirini välja. Kuulame ka värsket intervjuud Lajaliga, kellest sai Mehhiko saavutuse järel elektroonilise edetabeli ajastu Eesti läbi aegade kolmas meesmängija (ATP 298.). Kõik „Matšpalli“ saated on leitavad erinevatest podcasti rakendustest nagu Spotify ja Google Podcast ning Delfi Tasku keskkonnast, millel on ka äpp - lae see alla Google Play'st või Apple Store'ist!

Nädalavahetusel sõideti nii F1 kui WRC etapp. Kuidas sobivad näiteks Mehhikos meie mõistes ebatavalisel ajal sõidetud kiiruskatsed seda kajastavatele ajakirjanikele? Kas Ott Tänaku edu kiiruskatsetel kandub üle lugejate numbritesse ja vastupidi? Kas F1 sarja ülemaailmne populaarsuse kasv on nähtav ka Eesti lugejate seas? Neile küsimustele annab vastused Postimehe sporditoimetuse juht Henry Lääne. Saatejuht Margus Kiiver.

Meil on külas Euronicsi heliseadmete tootejuht Mihkel Rehepapp, kes räägib viimase aasta jooksul juhtmevabade seadmete maailmas toimunust.- Räägime sellest, mille poolest on uued juhtmevabad kõrvaklapid paremad kui varem. Soovitame kõrvaklappe sportimiseks, jalutuskäikudeks ja kodukontorisse. Vaatame üle uued  täiesti juhtmevabad kõrvasiseseid klapid ja ka suured juhtmevabad kõrvaklapid. Teeme selgeks kõrvaklappide uuenduslikud omadused  ja anname konkreetseid soovitusi. Vaatame üle uued kaasaskantavad juhtmevabad kõlarid, selgitame välja nende erinevused ja anname nõu, millised sobivad matkale, millised aga grillipeole. Heidame pilgu ka suurematele peokõlaritele millega saab väga lihtsalt tõelise aiapeo või meeleoluka lõkkeõhtu korraldada.

Erinevad veebilehed ja äpid küsivad meilt alatasa infot ja andmeid ning koguvad neid vaikselt ka ilma küsimata. Millist infot erinevate teenuste pakkujad meie kohta teavad ning kuidas nad neid hoiustavad? Kuidas teada, kuhu riiki minu andmed jõuavad ja mis nendega seal tehakse?Neil teemadel on stuudios külas Andmekaitse Inspektsiooni tehnoloogianõunik Urmo Parm.

Tänane "Välistund" vaatleb Venemaa Ukraina-vastase sõja erinevaid tahke. Seekord keskendume drastilisele muutusele Soome välispoliitikas ehk siis võimalusele, et Soomest võib kiiresti saada NATO liige.

Tänaõhtusel kontserdil "Praha serenaad" teevad ERSO erinevad koosseisud värvika sissevaate tšehhi muusikasse.

Peale mõneaastast puhkust on taas eetris majandussaade Buum. Saatejuhtide kolmiku moodustvad majandusekspert Ott Pärna, juhtimisõppejõud Anto Liivat ja vaatleja Raivo Vare. Tänases saates võetakse fookuse alla majandusjulgeoleku erinevad perspektiivid, seda nii laias maailmas kui ka kodu-Eestis. Avatakse Ukraina majanduse telgitaguseid, samuti analüüsitakse Vene sõjalise agressiooni mõju majandusele ja ettevõtlusele, hindadele ning toidulauale. Räägitakse ka sellest, millised üllatavad firmad on Vene Föderatsioonile selja pööranud. Käsitlemist leiab ka maailmas hoogustuv ressursipõud ja hiinlaste ambitsioonid turbulentsetel aegadel. Liitu BUUMi fänniks [Facebookis](https://www.facebook.com/buum.kuku).

Taskuhäälingusaade "Kuldne geim" keskendub 131. osas viimasel nädalal võrkpalliüldsust vapustanud uudisele, et Lorenzo Micelli loobub poolteist aastat enne kodust EM-finaalturniiri Eesti naiste koondise juhendamisest ja asub Bulgaaria naiskonna etteotsa. Saates lööb kaasa seekord kolmik koosseisus võrkpallientusiast Mihkel Uiboleht, Eesti parim naismängija Kertu Laak ja saatejuht Karl Rinaldo. Muuhulgas tuleb jutuks: *Teistmoodi sissejuhatus toob kohe mängu teravuse. *Milliseid tähelepanekuid on Kertu teinud pärast esimesi nädalaid Võrkpall24 peatoimetajana? *Kelly Sildaru olümpiamedal. *Legendaarne Mati Koorep 75! *Pikk ja põhjalik arutelu: miks ikkagi otsustas Lorenzo Micelli jätta töö Eesti rahvusnaiskonnas? *Kuidas võtsid naiskonnaliikmed vastu šokk-uudise? *Millega polnud Micelli Eestis rahul? *Karm õppetund: kokkulepe on kindel vaid siis, kui allkirjad on pandud paberile. *Keeruline valik - miks ei saa eestlasest ilmselt ka järgmist naiste koondise peatreenerit? *Kas naiste koondise peatreeneri töö olemuses tuleks teha muudatusi? *Pafi ennustusmäng: Alar säras eelmise nädala ennustustega, Karl mitte. *Credit24 Balti liiga playoff algas Eesti klubide jaoks 75-protsendilise eduga. *Kas Tallinna Selver ronib rongi alt välja? *Eesti parim naiskond on nii Balti liiga kui ka Eesti liiga põhiturniiri lõpuks Sten Esna juhendatav Tallinna Ülikool/Kikas. Mis saab playoffis? *Kertu ja Julija Mõnnakmäe debüüt Viljandi ridades näitas nii mõndagi, ent jättis ka küsimusi veel õhku. *Erinevad arvamused: kas Viljandi Metall kuulub kullapretendentide hulka? *Eestlased Meistrite liigas. Magushapu mäng esmakordselt algkoosseisu pääsenud Märt Tammearu jaoks.

Tervist! Teemaks üksildus ja sotsiaalne isolatsioon, kas see võib põhjustada või süvendada teisi haigusi? Erinevad uurimused näitavad, et võib küll. Liis Seljamaa küsitleb Ida-Soome Ülikooli psühhiaatria doktoranti Siiri-Liisi Kraavi, kes veebruaris kaitseb Ida-Soome ülikoolis sel teemal doktoritööd. Saab välja tuua kaheksa suuremat terviseprobleemi, millele üksildus kas kaasa aitab või siis on selle põhjustajaks. Nii üksindus kui üksildus suurendavad mõlemad suremuse riski, kindlasti on üksildus paljude vaimsete probleemide põhjustaja, näiteks depressioon, magamishäired ja dementsus. Väga suur probleem on südame-veresoonkonna haigused, ühelt poolt üksilduse kaasa aidatud ebatervislikuma eluviisi tõttu, teisalt aga on see iseenesest samuti üks haiguse põhjusi. Üksilduse leevendamiseks saame kõik palju ära teha, tihti piisab sellest, kui tunned huvi, kuidas teisel inimesel läheb, küsid, kuulad ära. Taskuhäälingus on juttu nii üksilduse põhjustatud vaevustest, kui ka selle ära hoidmise või selle leevendamise võimalustest.

Valgevene piiril lahvatanud migratsioonikriis on teravdanud siin piirkonnas taas hirme sisserändajate ees. Näiteks ajaloolane ja EKRE liige Jaak Valge kirjutas oma artiklis, et eks süüdi on EL-i lõtv sisserändepoliitika. Äsja ilmus meil Päevalehe veebis ka usutlus Taani kirjaniku Lars Hedegaardiga, kes ütleb, et moslemite jaoks pole naised enamat sünnitusmasinatest. Eesti Pagulasabi juht Eero Janson tuli just Pakistanist, kus nägi afgaanide põgenikelaagrites tohutut kasutamata inimpotentsiaali: tuhandeid kõrgelt haritud afgaane, kes kohe kindlasti Talibani võimu alla naasta ei saa, aga keda Euroopa Liit ka vastu võtta ei taha. Tema sõnul on aga üks hullemaid nähtusi põgenike käsitemine mitte inimeste, vaid massina – nagu praegu Valgevene piiril. „Mulle tundub, et uus pööre on lisatud sellisele dehumaniseerivale ja varjupaigavastasele hoiakule läbi selle, et me käsitleme neid inimesi hübriidohuna,“ tõi ta näite. Kommenteerides Päevalehe artikleid, tõstab ta esile Jaak Valge puhul, et kaugelt kõige suurem osa 37-st miljonist välispäritolu elanikest Euroopa Liidus pärineb hoopiski Austraaliast. „Varjupaigarändega on tulnud Euroopa Liitu neli protsenti inimestest!“ paneb ta asju proportsiooni. „See on ju pisku!“ Hedegaardi puhul toob ta aga kiire paralleeli: „ma olen vist samu pealkirju näinud siin selle kohta, et Eestis on ka erakondi, kes näevad naisi sünnitusmasinatena. Võib-olla me ei olegi nii erinevad,“ lisab ta poolirooniliselt. Saates veel Milline olnuks korrektne käitumine Euroopa Liidu piirile saabunud migrantidega? Mis võiks olla nende reaalne šanss saada varjupaika? (vihjena: väga kõrge) Kas eitava vastuse saanud rändajate kiire tagasisaatmine aitaks populistide retoorikat tõrjuda? Miks just on moslemite osas suusad Euroopas nii risti läinud? Kus on tegelikult kõige haavatavamad inimesed ja kuidas neid toetada? Kuula Krister Parise „Erisaadet“ siit!

Taskuhäälingusaates "Kuldne geim" 120. osas räägitakse põhjalikult Eesti meeste klubivõrkpalli püramiidist ning selle nõrkustest, ent kahetunnisesse saatesse jagub mõistagi ka muid olulisi ja huvitavaid teemasid. Saates lööb kaasa kvartett koosseisus Rivo Vesik, Alar Rikberg, Mihkel Uiboleht ja Karl Rinaldo. Muuhulgas tuleb jutuks: *Millise kirja võiks Tartu Bigbank saata jõuluvanale? *Kas Rivo ikka saab lennata Venemaale? *Pärnu Võrkpalliklubi eurohooaja kiire ja nukker kulg. Miks on asjad läinud nii, nagu nad on läinud? *Kas ühe leegionäri paranemine ja teise lisandumine muudab Pärnus üldpilti? *Erinevad arvamused: kui palju ja millal võib kommentaator ülekande ajal nalja teha? *Lai arutelu: Eesti meeste klubivõrkpalli nukker seis: meistriliigas mängib vaid neli klubi ja sellele järgneb esiliiga, mis oma olemuse (kuigi mitte taseme) poolest on tegelikult pigem rahvaliiga. Kuidas olukorda parandada? *Tänane Eesti naiste meistriliiga on meeste meistriliigale heaks eeskujuks. *TalTech läheb eurosarja mängima Saaremaa Võrkpalliklubi asemel. CEV-i jaburusel pole piire, kuid TalTechi mänge ootame suure huviga. *Kas TalTech ongi tänavu nii hea olnud, nagu mängud justkui näitavad? Kes on euromängudes Taani klubi Gentoftega favoriit? *Märt Tammearu sai äsja vigastada. Kui hull on olukord? *Kristo Kollo ja Andrus Raadik särasid Soomes üksteise vastu mängides. *Kertu Laagi näide kinnitab, kuivõrd keeruline võib olla tippsportlase elu. *Pafi ennustusrubriigis tuleb esile palju langusi ja vähe tõuse. *Kuulajate küsimuste all tuleb juttu füüsilisest vormist, Rivo persoonist ja sotsmeediast, aga ka nagidest.

Võrkpalliteemalises taskuhäälingusaates "Kuldne geim" on seekord luubi all Tartu Bigbanki emotsionaalne Meistrite liiga mäng, mis kütab kirgi veel ka järgmise päeva hommikul saadet lindistades. Kvartett, kes täna sõna saab, on kirju: endine tippmängija ja tänane noortetreener Argo Meresaar, Tartu Bigbanki peatreener Alar Rikberg, võrkpallisõber Mihkel Uiboleht ning saatejuht Karl Rinaldo. Saates tuleb muuhulgas jutuks: *Värviline sügis pakub Tartus romantikat, ent kui romantiline on võrkpall? *Valimised on ukse ees - kas häältearvult jääb peale Rait Rikberg või Argo Meresaar? *Miks üldse Argo otsustas kandideerida? *Tartu Bigbanki eilne 1:3 kaotus Portugali esiklubile Lissaboni Benficale. Kas tartlased andsid mängu ära või portugallased võtsid? *Käest lastud avageim tõi ka võistkonna sees esile keerulised hetked. Kas hommik on õhtust targem? *Erinevad nüansid ehk mille ja kelle peale Alar pahaseks sai? *Mida õppida vanadest ja kogenud mängijatest koosnevalt Benfica klubilt? *Kas ka tartlased võiksid osta vahetusmeesteks odavaid leegionäre, et meeskonna kvaliteeti tõsta? *Seisukoht: Meistrite liiga suurim punktikütt Albert Hurt pidanuks tasemele põhinedes olema EM-finaalturniiril kindel Eesti koondise põhimees. *Kas tartlastel on veel reaalne šanss järgmisse ringi pääseda? *Pafi ennustusrubriigis teeb Mihkel meeletu tõusu. *Naiste võrkpallihooaeg algas tormiliselt. Rõõmu pakkusid mitmed mängijad, muuhulgas paar noort ja omaette klassist Eliise Hollas. *Tallinna Ülikool/Kikas mängis kolme päeva jooksul kolm kohtumist ja 14 geimi. Kas noorte keha peab koormusele vastu? *Tallinna Selveri ja Tartu Bigbanki suur avaduell Credit24 Balti liigas palju rõõmu ei pakkunud. Miks? *Noorte arendamisest ja esindusmeeskonda kaasamisest Eesti võrkpallis. *Argo toob ilmeka näite, kuidas treenerid lapsi trenni meelitama peavad. *Selgub, et Eesti sportlastel napib ennekõike eneseusku, mitte materiali. Kas see on tõsi?

“Vala välja veinikool: viinamarjad” seekordseks teemaks on Pinot Gris/Pinot Grigio. Viinamarjast, selle ajaloost ja parimatest näidetest räägib tunnustatud sommeljee Marko Mägi. Nagu veinikooli eelmistes osades, palusime ka nüüd meie külaliselt esmalt peategelase kohta kolme põnevat fakti. Niisiis: Face-off Pinot Gris ja Pinot Grigio nimetuste vahel ei kõnele mitte niivõrd asukohamaast, kuivõrd stiilist. Nii mõneski riigis on sestap mõlemad nimetused paralleelselt kasutusel. Värskem, kergem ja neutraalsem stiil on Pinot Grigio. Tekstuursem, vürtsikam ja sageli puuviljasem on Pinot Gris. Vahemikus 1990-2000 suurenes Pinot Gris/Pinot Grigio istutamise ala Põhja-Itaalias kahekordselt. Kasvualad jätkavad laienemist ja tänaseks laiutavad need juba 27 000 hektaril. Nii et umbes... Tallinn + kaks Tartut? Seda veini tahavad tänapäeval tarbida nii itaallased kui kogu maailm. Ungari vs Prantsusmaa. Prantsusmaal Alsace'i piirkonnas nimetati selle marja magusamaid stiile ajalooliselt Tokaji'ks. Ungarlased hakkasid 1984. aastal selle peale aga kõva häält tegema ja nii jõuti kokkuleppele, et nimetuseks saab Tokaji Pinot Gris. Ungarlased lõpetasid omamoodi vahetuskaubana Medoci nimetuse kasutamise. Pinot Gris on õigupoolest Pinot Noir'i isetekkeline mutatsioon. Seejuures on sellel sordil küll roosa marjakest, ent nimi tähendab prantsuse keeles „halli marja“. Seda teatakse 12. sajandist. Väidetavalt oli tegemist näiteks ühe Charles IV suure lemmikuga. 1711. aastal (taas)avastas marja Johann Ruland, kes selle tagasihoidliku mehena (või siis mitte nii väga) selle Ruländeriks nimetas. Oma nime ehk Pinot Gris'na mainiti marja esmakordselt 1783. aastal Côte d'Oris. Pinot Gris on saanud omamoodi peksupoisiks, paljuski põhjuseta. Selle viinamarja tippveinid on väga komplekssed. Pinot Gris'd (aga mitte Pinot Grigiot!) iseloomustavad aromaatsed ürdid, rafineeritud vihjed jõuludega seonduvatele lõhnadele ja maitsetele. Head eksemplarid avavad tee toiduga paaritamise imedemaale. Pinot Gris suudab tekitada palju alkoholi ja palju suhkruid. Kui näeme madalamat alkoholitaset kuivas veinis, siis üks, mida sellest välja lugeda saab, on see, et lihtsamad Põhja-Itaalia hulgitootmiseks mõeldud viinamarjad korjatakse ära nii vara, et see ei võimaldagi marjale omaste nüansside tekkimist. Maitselt jääb ta seejuures ometi värskeks. Paremad näited Pinot Grigiost on pärit Trentino-Alto Adige'ist ja Friuli Venezia-Giuliast. Pinot Gris osas aga: Alsace, Oregon, Baden ja Pfalz, Uus-Meremaa Lõunasaar. Lähemalt ja detailsemalt aga juba saates! Veinid, mida maitsesime: Leon Beyer Pinot Gris Alsace, 2017, Nautimus Josmeyer, Grand Cru Brand, 2014, Vinorama Livon Pinot Grigio, 2020, Bestwine Villa Sandi Pinot Grigio, 2020, Dunker Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis.

Erinevad uuringud on näidanud, et paindlikud töövormid ning peresõbralik töökorraldus võivad ettevõtjatele kasulikud olla – vähendada tööjõu voolavust, töölt puudumist, parandada ettevõtte mainet, töötajate lojaalsust ja tervist, aga ka vähendada töötajate stressi, mis võib ettevõtte tootlikkust vähendada. Kas töö-ja pereelu tasakaalu ettevõtte seisukohalt on võimalik saavutada - mis on tööandjate mured ja väljakutsed? Mida saab organisatsioon ettevõtte töötaja jaoks teha? Kas töötajal on ka kohustused või ainult õigused?Mis on juhi roll töö ja pereelu tasakaalu loomisel, kas eeskujul on tähtsust? Arutelu toob välja personalivaldkonna tipptegijate kogemused, edu- ja ebaõnnelood nii Eesti kogemusest kui ka rahvusvahelisest perspektiivist. Kas töö-ja pereelu tasakaalu ettevõtte seisukohalt on võimalik saavutada - mis on tööandjate mured ja väljakutsed? Mida saab organisatsioon ettevõtte töötaja jaoks teha? Kas töötajal on ka kohustused või ainult õigused? Mis on juhi roll töö ja pereelu tasakaalu loomisel, kas eeskujul on tähtsust? Arutelu toob välja personalivaldkonna tipptegijate kogemused, edu- ja ebaõnnelood nii Eesti kogemusest kui ka rahvusvahelisest perspektiivist. Arutelujuht: Ester Eomois, EBSi juhtimise õppejõud ja Viveo Health partnersuhete juht Osalejad: Ülle Matt (Swedbanki personalijuht, juhtide coach), Renita Käsper (Testlio ülemaailmse värbamise juht), Signe Lass (Helmese talendijuht), Mariann Luhaoja (Topia, people and culture manager), Velgi Jaansalu (Expert Elektroonika personali- ja teenindusjuht), Kristina Sisin (Breakwater Technologies personalijuht) Arutelu korraldaja: EBS (VV büroo)

Kõlab ansambli Nagy Bögö teine album "Erinevad maailmad".

EM-finaalturniiri aegne kolmas „Futboliit“ keskendub teisipäeval ja kolmapäeval toimunud kohtumistele. Kas Itaalia tõusis suisa soosikuks number üks või on selleks endiselt Prantsusmaa, kes kontrollis mängu Saksamaaga? Milline võistkond on senise turniiri suurim pettumus ning millised on Soome edasipääsuvõimalused? Mõistagi vaadatakse ette ka tänastele ja homsetele kohtumistele ning arutatakse, mitu võistkonda veel täna-homme edasipääsu võivad kindlustada. Saatejuhil Raul Ojassaarel on seekord külas Delfi spordireporter Gunnar Leheste ning Eestis elav põhjamakedoonlane Deni Delev. Telefoni teel jagab muljeid eile Peterburis Venemaa ja Soome kohtumist kohapeal vaadanud Mihkel Uiboleht. Parimad spordiennustuse koefid leiad www.olybet.ee!

Stuudios on külas ansambli muusika autor, laulja ja kitarrist Jaan-Eerik Aardam ning laulja ja flöödimängija Katariina Tirmaste.

Olgu su kodus Telia, Elisa või STV, siis üpris suure tõenäosusega on nende poolt sul kodus ka telekanalid. Kas on võimalik, et liigume erinevate voogesitusteenuste abil sinna, kus telekomid tõstavad käed üles ja ütlevad, et "Meil pole enam huvi telekapilti müüa." Kas see kõlab realistlikul või on see utoopia?

Täna möödub aasta eriolukorra kehtestamisest Eestis. Erinevad uuringud näitavad, et demokraatia tegi mh Baltimaades kriisiaastaga läbi korraliku kukkumise. Vandeadvokaat, endine õiguskantsler Allar Jõks hoiatab, et aasta pärast eriolukorra kehtestamist ei näe ta suurimat ohtu demokraatiale mitte niivõrd valitsustes kui inimestes, kes tahaksidki riigile erakorralistes oludes piiramatu voli anda. „Minu jaoks ei ole praegu demokraatiale suurimaks ohuks mitte valitsus – või ka eelmine valitsus – vaid valija, kelle arvates eriolukorras polegi riik eriolukorras või hädaolukorras või viiruse tõrjel polegi seotud põhiseadusega,“ sõnas ta. „Võib-olla on see häälekas vähemus, kuid kui lugeda sotsiaalmeedia kommentaare, siis mind hirmutab küll, kui öeldakse, et valitsus võib teha viirusega toimetulekuks ükskõik mida.“ Komandanditund, tänan ei Seega suhtuks ta väga ettevaatlikult ka üleskutsetesse kehtestada eriolukord. „Paljud leiavad, et see annaks võimaluse kehtestada komandanditundi, tuua kaitseväe ja kaitseliidu tänavatele,“ kirjeldas Jõks. „Kuid inimesed ei arvesta sellega, et siis võib kaitseliit või kaitsevägi tulla ka iga inimese valdusesse. Hakata iga inimest kinni pidama ja läbi otsima.“ Jõks rõhutas, et praegune olukord Eestis seaduslikku alust eriolukorra väljakuulutamiseks ilmselt ei annagi. Kõige vähem on selleks tihti esile toodud vajadus „saata välja sõnum“. „Paaniline manitsus, ma nimetaksin seda valitsusmanitsuseks – ärge jumala eest minge välismaale, ärge pange lapsi lasteaeda, kuigi nad on avatud – see tekitab inimestes soovi tegutseda vastupidi,“ tõstis ta esile. „Või siis hakatakse ütlema: „näe, täna nägin – Krister Paris sõitis Türki. Täna sõidad Türki, homme reedad riiki. See on suhtumine, mida ei tohi lasta tekkida, see ohustab sõnavabadust.“ Sellise kõva käe ihaluse taustal jäi eelmine valitsus ise pigem ikka demokraatia reeglite ning seaduste raamidesse. Saates veel Soomes näiteks käib praegu arutelu, kas kevadel kehtestatud meetmed nagu Uusimaa äralõikamine olid üldse valitsuse pädevuses. Palju meil rakendati midagi, mille õiguspärasuses võiks tagantjärelegi kahelda? Mida tähendab see kohalike valimiste kontekstis, et praeguseks on antud Terviseametile suur võimutäius näiteks avalike koosolekute keelamisel? Mida tooks kaasa (või siis ei tooks), kui anda kriisis rohkem õigust parlamendile? Miks ei tohi kriisijuht tegeleda mikromanageerimisega? Kuulake Krister Parise juhitud erisaadet siit!

Raamatu "Ettevaatust, kui vasak on parem" autor on ise ümberõppinud endine vasakukäeline, kes räägib nii ümberõppest kui aju erinevusest vasakukäeliste puhul. Kui sinugi laps tundub olevat vasakukäeline, siis tasub kuulata!

Eestlaste keskmine kehamassiindeks on viimase 20 aastaga kasvanud ja esimese klassi laste seas on ülekaalulisi lapsi võrreldes sajandi algusega kolm korda rohkem. Erinevad uuringud osutavad, et Eesti inimeste kosumise taga on jõukuse kasv, valglinnastumine, aga ka erinevused vanemate haridustasemes.

Laulame ette mõned Lotte laulud, suurendame oma vokaalset dünaamilisust, otsime väikest Myd ja arutleme, kas me oleme targemaks saanud või ei ole. Mis kõige tähtsam – avaldame kaks nädalat kestnud treeningu tulemused.

Piilusime erinevatesse kiindumussuhetesse. Millised on lapsepõlve mõjud meie täiskasvanuea teemades? Mis tüüpi kiindumussuhteid olemas on? Ja mis hädad nendega koos kaasa lohisevad. Sellest rääkisime 31. episoodis. Kirjad on oodatud relationshit@henno.ee ja Pikema versiooni kuulajad on oodatud https://www.patreon.com/relationsh1t

Kas TalTech või TTÜ? Tallinna Tehnikaülikooli uue rektori Tiit Landi sõnul sobivad ülikoolile mõlemad hästi. "Kui nime juurde tulla, siis kõige olulisem on tehnikaülikool. Eestis ainuke tehnikat ja insenere koolitav ülikool," ütleb Land. "Erinevad nimed, erinevad lühendid. Eks iga nimi tahab sisseelamist. Vaatame rahulikult, ärme keela ja ärme ka väga peale suru. Iga nimi hakkab ise elama."

Tänases erisaates keskendume kaugtööle ja selle tõhusamale toimimisele. Saate kangelanna Evelin Andrespok on kaugtöö ekspert. Enam kui viimased viis aastat on Evelin teinud kaugtööd Eesti ettevõttes Toggl, olles praegu selle personalijuht. Ajakasutuse tarkvarasüsteemi arendavas ettevõttes Toggl töötab üle 100 inimese ning väga vähesed kasutavad ettevõtte kontorit. Evelinil on palju kogemust kaugtöö juhtimise ja arendamisega ning ta on aidanud mitmeid ettevõtteid kaugtööle üleminekul. NB! Evelin on loonud Facebooki grupi Kaugtöö juhid, et aidata juhtidel kaugtööd paremini korraldada. Tänases saates: Kes on Evelin ja millega täpselt tegeleb? 3:40 Kodutöö planeerimine. 8:00 Koosolekute tegemine ja nende olulisus. 12:40 Kui kaua oleks mõistlik järjest kodutööd? 15:40 Mis siis, kui pole kaugtöö inimene või pole võimalusi? 20:30 Erinevad võimalused, kuidas kodukontori tööd lihtsamaks teha. 31:30 Motivatsioon kaugtööks. 35:40 Kuidas veeta vaba aega? 42:00 Töö kultuuri hoidmine ettevõttes. 42:40 Inimeste usaldamine kaugtöös. 49:55 Koosolekute tegemise mõtete kordus. 55:45 NB! Kui sind huvitab, kuidas kontaktivaba müüki teha endale ja oma ettevõtte alt, siis Indrek teeb järgmise koolituse Eesti Kaubandus-Tööstuskojas 1.aprill. Täpsem info:https://www.koda.ee/et/sundmused/tootuba-kuidas-kasutada-linkedini-arikontaktide-saamiseks-eksportturgudel Hea kuulaja! Kui Sul on Indrekule küsimusi/ettepanekuid, siis võta julgelt ühendust Facebookis või kirjuta indrek@hakkametegutsema.ee. Hoia end meie tegemistega kursis ja jälgi meid ka Instagramis! New Template

Tänase saate kangelanna Piia Sander on viimased kaks aastat teinud kaugtööd ettevõttes Messente. Ta tegeleb peamiselt müügiga. Kui tavaliselt on Piia harjunud reisima mööda maailma, et klientidega kohtuda, siis nüüd kohaneb ta rohkem koduse kontoriga. Tänane saade on väga päevakajaline. Peamiselt keskenduvad Piia ja Indrek tänases saates erinevatele võimalustele kodust töötamiseks ning selleks ette valmistumiseks. Kuula saadet ja pane kõrva taha vajalikke teadmisi kodukontoris töötamiseks, tasakaalu leidmiseks ning programmidest, mis teevad su tööd tõhusamaks! Programmid, millest tuleb juttu: Basecamp Toggle Asana Slack Tänases saates kuulete: Kes on Piia ja millega tegeleb? 5:15 Mis on basecamp ja kuidas seda kasutada?Kuidas hoida ennast meeskonnaga kursis? 8:15 Ootused kaugtööle ja kuidas eeldusi vähendada? 20:10 Kaua võiks kodukontoris tööd järjest teha? 25:32 Kuidas hoida töö korraldus kontrolli all ja programmide seadistamine? 35:30 Kuidas kodus tasakaal säilitada? 42:23 Erinevad programmid mida veel kodukontoris kasutada? 47:32 Eesmärkide seadistamine 52:13 Müügi tööriistad ja kuidas ära kasutada hetke olukorda. 62:10 Kokkulepete tegemine. 67:23 NB! Kui sind huvitab, kuidas kontaktivaba müüki teha endale ja oma ettevõtte alt, siis Indrek teeb järgmise koolituse Eesti Kaubandus-Tööstuskojas 1.aprill. Täpsem info:https://www.koda.ee/et/sundmused/tootuba-kuidas-kasutada-linkedini-arikontaktide-saamiseks-eksportturgudel Hea kuulaja! Kui Sul on Indrekule küsimusi/ettepanekuid, siis võta julgelt ühendust Facebookis või kirjuta indrek@hakkametegutsema.ee. Hoia end meie tegemistega kursis ja jälgi meid ka Instagramis! New Template

Tänane külaline on toitumisterapeut Jaanika Tapver, kes on oma elus läbinud nii kergemaid kui raskemaid tervisega seotud muresid. Läbi nende murede on Jaanika saanud tugeva isikliku veendumuse täisväärtusliku toitumise olulisusest tervise hoidmisel. Ennetada haigusi toiduga on Jaanika üks kandvatest põhimõtetest. Erinevad probleemid nagu tööstress, söömissõltuvus ja vähidiagnoos tõid Jaanika toitumismaailma rajale, tänu millele kujunes temast toitumisterapeut. Jaanika keskendub oma töös inimeste toitumisharjumuste tervislikumaks muutmisel ja aitab oma klientidel ennetada ja hoida tervist. Lõpetanud on ta Tervisekooli toitumisnõustaja ja toitumisterapeudi eriala ning jätkab õpinguid samas koolis funktsionaalse toitumisteraapia õppes. Jaanika võtab vastu erakliente, teeb nõustamisi Skype vahendusel ja korraldab ettevõtetes tervisliku toitumise teemalisi koolitusi. Tegemist on tasulise saatega, kui soovid kuulata tervet episoodi ja ka kõiki teisi tasulisi külalistega saateid, siis leiad need kõik suletud Facebooki grupist: www.facebook.com/groups/ausadvestlused/ Ligipääsu saamiseks tuleb sooritada väike tasu järgnevale kontole: IBAN: GB68REVO00997013422585 BIC: REVOGB21 SAAJA: Chris Kala SUMMA: 12€ / kuus SELGITUS: Oma facebooki nimi NB! Swedbank omanikel soovitan sooritada makse läbi arvuti ja valida eraldi välismakse, muidu võib tekkida probleeme kande sooritamisel. Head mõtted Jaanikalt: "Me ei tohi elada stressis, kuna organism annab ühel hetkel alla – olgu selle ilminguks südameveresoonkonna probleemid, vähk või midagi muud." "Väike „sutsakas“ stressi on kasulik, ajab meid tegutsema, aga stressis ei tohi elada päevast päeva, aastast aastasse." "Mitte ühessegi teemasse süüvides ei saa teha põhjapanevaid järeldusi vaid ühe uuringu põhjal ehk kindlasti tasuks kasutada eri allikaid." „Allergiad avalduvad kohe, aga talumatuse ja põletikuliste protsesside ilmnemine võtab aega.“ „Trenni tehes hakkavad tööle heaoluhormoonid, seepärast ongi liikumine üks paremaid viise stressi leevendamiseks. Lisaks aktiviseerib see vere- ja lümfiringe.“ "Hommikul tasub süüa trüptofaanirikkaid taimseid toite, nagu nt kinoad, hirssi, kaera, banaani, mandleid, pähkleid, seemneid." „Inimesed ei seosta väiksemat sorti, häirivaid tervisemuresid toitumisega. Toit on pigem esmavajadus, kõhutäide.“ "Paljud levinud dieedid on mõeldud hoopis raviotstarbeks, samuti pole head äärmused (ainult toortoit või karnivoorlus)." "Ka väiksemaid tervisemuresid ei tasu jätta tähelepanuta, kuna see on keha viis anda märku, et midagi peab muutma." Sa asud kuulama podcasti Ausad Mehed, mille eesmärgiks on motiveerida ja inspireerida kuulajaid olemaks rohkem ausam enda vastu ning võtmaks suuremat vastutust enda isikliku elu ees. Kui tunned, et saade pakub sulle väärtust, siis too meieni üks sõber, jagades saadet kellegagi, kes võiks saates oleva informatsiooniga resoneeruda. See aitab meil enda ja külaliste sõnumit laiema kuulajaskonnani edasi viia. Ausad Mehed: www.chriskala.com www.martinpukspuu.ee Facebook: www.facebook.com/podcastausadmehed/ www.facebook.com/chriskkala Jälgi Jaanika Tapveri tegemisi: www.toitumisteraapiakeskus.ee www.facebook.com/Toitumisterapeut1/

  TARMO VIRK Tänase saate kangelane on Tarmo Virki. Tarmo on isa, ajakirjanik ja ettevõtja. Uudishimu maailma ja õppimise vastu käib Tarmoga endiselt käsikäes. 23 aastat ajakirjandusmaailmas tegutsenud Tarmo, on nüüdseks pannud aluse Saaremaal džinni tootmisele „Lahhentagge“ kaubamärgi all. „Iga noore inimese, kes tahab kuskil ettevõttes karjääri teha, põhi A ja O on, et mine välja ja sind pannakse tähele, kui sa midagi tarka teed.“ Erinevad ettevõtted ja meediavaldkonnas toimetamine, on juhatanud Tarmo loomulikul teel ettevõtlusmaailmasse. Ühendades oma abikaasaga jõud, pandi üheskoos püsti 3 aastat tagasi joogiäri. Tänaseks on Lahhenataggel nii oma džinn, toonik kui ka mittealkohoolne džinn. Tänases saates: Kuidas sündis Lahhentagge? 05:00 Mida meeles pidada, kui soovid hakata ajakirjanikuks? 11:30 Kuidas ajakirjanikuna nagiveerida tänapäeva meeletus infos? 14:40 Kuidas kirjutada tekste nii, et need oleksid huvitavad? 17:20 Kuidas sai Tarmo Reutersisse? 20:34 Missugused on head küsimused? 27:00 Kuidas sai Tarmo ettevõtjaks? 43:55 Kuressaare jõulukuusest tooniku tootmine. 1:17:56 „Ma ei tea, kas negatiivsed uudised müüvad paremini, aga negatiivsed asjad on uudised  - see on see probleem.“ Hea kuulaja! Kui Sul on meile või Tarmole küsimusi/ettepanekuid, siis võta julgelt ühendust Facebookis või kirjuta indrek@hakkametegutsema.ee. Hoia end meie tegemistega kursis ja jälgi meid ka Instagramis!     New Template New Template

Stuudios on Tartu ülikooli zooloog Randel Kreitsberg ja Madis Aesma.

Seekordses saates räägime ambitsioonidest, tempost kuidas asju enda elus teha. Jagame enda kogemust ja teekonda podcasteritena ning teeme teatavaks Facebookis loosi võitjad. Võitjate nimed alates 50:35 minutilt. Sa asud kuulama podcasti Ausad Mehed, mille eesmärgiks on motiveerida ja inspireerida kuulajaid olemaks rohkem ausam enda vastu ning võtmaks suuremat vastutust enda isikliku elu ees. Lisaks, kui sa tunned, et saade, mida kuulad pakub sulle väärtust, siis too meieni üks sõber, kes võiks saates oleva informatsiooniga resoneeruda. See aitab meil enda ja külaliste sõnumit edasi viia. Ausad Mehed: www.chriskala.com www.martinpukspuu.ee Facebook: www.facebook.com/podcastausadmehed/ www.facebook.com/chriskkala www.facebook.com/ptpukspuu/ Instagram: www.instagram.com/chriskkala/ www.instagram.com/martinpukspuu/ Leia meid ka mujalt: Delfi Taskust - tasku.delfi.ee/ausadmehed iTunes - podcasts.apple.com/us/podcast/emot…1387287198?mt=2

Täna oleme endale külla kutsunud hüpnotisööri ja hüpnoterapeudi Ants Rootslase, kes on öelnud, et kui sulle meeldib inimesi jälgida, neid kuulata ja nad on nõus sulle selle eest ka tasuma, siis oled sa varem või hiljem terapeut, psühholoog või hüpnotisöör. Ants on andekas noor inimene, kes on leidnud üsna varakult enda teekonna. Tegeleb igapäevaselt hüpnotisööriks olemisega, pakkudes enda teenust Tallinnas ja Tartus. Antsu tegevusvaldkond on laiapõhjaline, alustades võimsatest ja sügavatest hüpnoosidest, kuni süsteemsete perepaigutusteni välja. Tegemist on tasulise saatega, kui soovid kuulata tervet episoodi ja ka kõiki teisi tasulisi külalistega saateid, siis leiad need kõik suletud Facebooki grupist: www.facebook.com/groups/ausadvestlused/ Ligipääsu saamiseks tuleb sooritada väike tasu järgnevale kontole: IBAN: GB68REVO00997013422585 BIC: REVOGB21 SAAJA: Chris Kala SUMMA: 12€ / kuus SELGITUS: Oma facebooki nimi NB! Swedbank omanikel soovitan sooritada makse läbi arvuti ja valida eraldi välismakse, muidu võib tekkida probleeme kande sooritamisel. Head mõtted Antsult: - Kui me lahendame tuum põhjuse ära, siis tekib mõistmine ja arusaamine probleemi algpõhjusest. - Kui sa teed elus mingeid valikuid, või kasvad sisemiselt, siis mingil hetkel sinu ümber olevad inimesed vahetuvadki, sest sinu sisemine kasv ei luba enam suhelda inimestega, kes justkui tõmbaksid sind alla tagasi. - Kui sa oled sisemise rahu saavutanud ja mõistad, mis see keskmes olemine on ning tähendab, ning kui siis tuleb keegi, kes vibreerib sinu ümber nende mõtetute draamadega, siis tekibki küsimuse koht, kas sinna on vaja panustada? - Kui sa näitad end sellisena nagu sa ei ole, siis on sinu sisemuses sda mõtteselgust väga vähe. - 10-15 minutit hüpnoosi ja sa saad kohtuda kõige sellega, mis sinu sees on. - Kuna me elame igaüks enda illusioonis, kui see illusioon nüüd ära lõhkuda, siis sureb inimese siiani olemas olnud pseudo identiteet. Temas kerkib tühi tunne sisemusse. - Kui inimeses endas ei ole päriselt seda soovi, et end muuta ja ise muutuda, siis mitte ükski väline abi ei jää pidama, ega seda muutust esile tooma. - Kui väike laps näeb mingeid asju, mis tema psüühikaga kokku ei sobi ja mida ta hoomata ei suuda, siis tekivadki traumad. Kõigil inimestel on vähemal või rohkemal määral mingeid traumasid, ka kõige ilusamates peredes võivad need tekkida. - Lapsed tahavad alati oma vanemaid päästa, ükskõik, kui hullud need ka ei ole. - Kõige olulisem tasakaalu leidmise punkt on läbi oma vanemate. - Traumad on salvestunud meie kehadesse. Andestamisest ja mõistusega lahendamisest ei piisa. Sa pead need läbi elama. - Hüpnoosi kasutatakse esoteeriliselt ka väga palju teiste inimeste hullutamiseks ja endale raha genereerimiseks. - Õitse seal, kus sa oled istutatud. - Kui oma mina saab piisavalt tugevaks, siis ei ole enam küsimusi, kes ma olen ja kuhu ma liigun. - Erinevad tehnikad tõmbavad inimesi energeetiliselt laiali ja siis kukuvad inimesed omadega kokku. Olge avatud, aga igasuguste praktikate juures tasub oma minaga tegeleda ennekõike, sest kontakti mitte tundmise korral võib see kõik esoteeriline teekond kujuneda väga ohtlikuks. - Sa ei leia enda mina üles läbi grupi, vaid üksinda olles. - Sa ei saa päästa maailma, sa saad päästa kõige pealt iseennast. - Ei, paneb alati mina arenema. Sa asud kuulama podcasti Ausad Mehed, mille eesmärgiks on motiveerida ja inspireerida kuulajaid olemaks rohkem ausam enda vastu ning võtmaks suuremat vastutust enda isikliku elu ees. Ausad Mehed: www.chriskala.com www.martinpukspuu.ee Facebook: www.facebook.com/podcastausadmehed/ www.facebook.com/chriskkala www.facebook.com/ptpukspuu/ Instagram: www.instagram.com/chriskkala/ www.instagram.com/martinpukspuu/ Jälgi Antsu tegemisi siit: https://www.facebook.com/hypnotisoorAnts/ https://www.hupnotisoorants.ee

#6 Intiimselt Eraelust: "Sünnituse esile kutsumine ja erinevad rollid meie eludes" by Intiimselt Eraelust

Floating on võimalus võtta aeg maha ja leida mõned minutid enese jaoks. Võimalus astuda korraks välismaailmast sisemaailma, avada uks heade ideede ja loovuse juurde, raputada maha võõras ja leida üles oma.Saate märkmed:Mis asi on floating? [2:20]Hõljumise mõju tervisele [5:10]Sessiooni olemus [7:02]Meelte väljalülitamine [10:47]EPSOM soola kasulikkus [15:33]Inimeste kogemused hõljumisel [17:44]Sessiooni pikkus [19:54]John Lilly kambrid [20:45]Sessiooni järgne tunne [23:45]Erinevad kambrid [35:53]John C. Lilly – hõljumise leiutaja [38:20]John Lilly “Solid State Intelligence” teooria [43:10]Hõljumise seos meditatsiooniga [47:15]Mainitud inimesed:John C. LillyCarl LewisJoe RoganTim FerrisElon MuskViited:http://www.floating.eehttp://restingwell.com - Rootsi floating kambrite tootjaArtikkel “10 kuulsust, kes hõljuvad.”http://www.floatspasf.com/news//10-celebrities-that-float-and-theyre-not-the-only-onesArtikkel “EPSOM soola mõjust.” https://www.webmd.com/a-to-z-guides/epsom-salt-bath#1Joe Rogan hõljumisest https://youtu.be/KeqmKwsvM58“The Book of Floating” raamat https://floatpod.com/2014/11/25/book-review-book-floating-michael-hutchinson/“Center of Cyclone” raamat https://en.wikipedia.org/wiki/The_Center_of_the_Cyclone See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Erinevad loomingulised erialad on pikalt olnud ülikoolide õppekavades. Õppida saab tantsijaks, arhitektiks, maalikunstnikuks jne. Tänu Drakadeemiale on viimased 10 aastat olnud Eestis ka loovkirjutamisõpe. Kui kaugele saab õpetaja või juhendaja oma õpilast aidata; ja kas üldse? Muusika: EiK «TRAMM» ja «IDIOOT»

Erinevad loomingulised erialad on pikalt olnud ülikoolide õppekavades. Õppida saab tantsijaks, arhitektiks, maalikunstnikuks jne. Tänu Drakadeemiale on viimased 10 aastat olnud Eestis ka loovkirjutamisõpe. Kui kaugele saab õpetaja või juhendaja oma õpilast aidata; ja kas üldse? Muusika: EiK «TRAMM» ja «IDIOOT»

Me kõik tarbime erinevaid keskkonnahüvesid, mõnda teadlikult, teisi endalegi teadvustamata. Metsaalal arutame nii paneelis osalejatega kui gruppides, milliseid metsa pakutud hüvesid me kasutame, kas neil on oma hind ja kui kõrge. Kas üksikisikud, organisatsioonid või kogu ühiskond nende hüvede tarbijatena maksavad õiglast hinda? Otsime koos lahendusi, kuidas metsa hüvesid ja teenuseid õiglasemalt hinnata ja ühiskonnana kulusid katta. Arutelu juht: Anu Välba Osalejad: Ando Eelmaa (erametsaomanik), Lauri Klein (ekspert), Maie Kiisel ühiskonna- ja meediateadlane) Korraldaja: Eesti Erametsaliit, arpo.kullerkupp@erametsaliit.ee Arutelu leidis aset 11. augustil 2018 Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin. :)

Erinevad turvaintsidendid, ründed, õngitsuskirjad, arvutiviirused ja muud küberkuritegevuse vormid on asjad, millega inimesed ka Eestis igapäevaselt kokku puutuvad. Toome koos küberturvalisuse spetsialistidega publikuni kõige tõsisemad ja levinuimad juhtumid, analüüsime neid ning jagame soovitusi, kuidas sääraste riskide eest end kaitsta. Mida saab inimene ise ära teha, et internetis ja oma digiseadmetes riske maandada ning milline on ohutu digikäitumise A ja O? Mida teha ja kelle poole pöörduda, kui oled ohvriks sattunud? Arutelu juht: Henrik Roonemaa Osalejad: Kirke Saar (Telia Eesti tehnoloogiadirektor), Anto Veldre (küberturvalisuse ekspert), Tõnu Tammer (RIA CERT-EE juht) Korraldaja: Telia Eesti AS Arutelu leidis aset 11. augustil 2018 Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin. :)

Indrek töötab ajakirjanikuna Eesti Rahvusringhäälingus. Indrek teeb Vikerraadios saadet nimega Reporteritund, ühtlasi võib Indrekut kohata teleekraanil, Aktuaalses kaameras või hommikuti Terevisioonis. Kutsusin Indreku Ring Podcasti esimeseks külaliseks, et rääkida lahti mis asi see podcast (taskuhääling) oma olemuselt on, rääkisime ka vanast ja uuest meediast, uudistest ja ajakirjandusest üldiselt.Podcast ehk taskuhäälingIndrek jõudis oma esimese podcastini juba 2006. aastal. Viimase 12 aastaga on see meedium läbi teinud tohutu arengu ja kõigi eelduste kohaselt on suuremad mäed alles vallutamata. Podcastinduse käekäigust ja ajaloost esimeses saates räägimegi.Podcast valiti 2005. aastal aasta sõnaks. Podcast on tuletatud sõnadest iPod ja broadcast, esimesed podcastid laeti üles Apple’i iTunesi platvormile.Indreku esimene podcast oli The Guardiani jalgpallipodcast (1), mis on on üks maailma kuulatumaid jalgpallile pühendunud podcaste.Eestikeelne vaste podcastile on taskuhääling, mis ei ole aga väga käibesse läinud ja mis ka väga ei ütle konkreetselt, millega tegemist on.Eestikeelne vaste broadcastile on ringhääling, ehk podcast on hääling, mis tuleb sinu taskusse.Järelkuulamine on abivahend mõistmaks, mis see podcast on, aga lõppkokkuvõttes on ta audioformaadis uudistesaade, jutusaade või mõni omaette jutuvestmise žanr, ehk kokkuvõttes on podcast väga mitmekülgne asi.Podcasti tootmisel ei ole konkreetseid piire, sa võid sellega teha, mida tahad, ja põhiline erinevus klassikalise raadiosaatega on see, et sul ei ole nii nimetatud ajaaknapiirangut.Podcaste on hea kuulata päevaste n-ö mõttetute tegevuste ajal, süüa tehes, koristades, tööle või kooli minnes, trennis olles jms. Võimalusi on palju, millal oma aega efektiivsemalt ära kasutada.Peamised podcastide kanalid on iTunes (2) ja Soundcloud (3), mobiilidel iOS’i native Podcast äpp, Androidil Google Play ja Castbox (4).Storytelling podcastid/dokumentaaljärjejutud/jutuvestmispodcastid on viimastel aastatel esile kerkinud uus žanr. New York Timesil on väga edukas podcast The Daily (5), mis võtab enamasti ühe konkreetse päeva põhiloo, mis on Timesis olnud ja laiendab seda. Helistatakse allikad läbi ja mängitakse see lugu uuesti ette, aga selle inimemotsiooniga, mis on ühe hääle taga.Üks edukamaid storytelling-podcaste USAs on StartUp podcast (6), mille õigused Hollywood ära ostis ja millest telesari tehakse.Eesti podcastidest on edukaimad 7Blaze turunduspodcast (7), parima podcasti auhinna võitnud Tussisööjad (8) ja Tarmo Richard Klampi poolt tehtav Lainel (9) podcast lohesurfist, surfamisest ja elust.Iga neljas inimene USAs kuulab igakuiselt podcaste (10), Äripäeva raadio sõnul on eestlastest podcastide kuulajate arv sama (11).Joe Rogan (12) on podcastide maailma superstaar, kellest on saanud suurima haardega intervjuueerija.Uus meedia ja vana meediaPlatvormid nagu Youtube on viimaste aastate jooksul küpsenud ja tänu tehnoloogia kättesaadavusele on viimasel ajal hakatud palju kvaliteetset sisu tootma. Väga paljud edukad podcastid on välja kasvanud traditsioonilistest meediamajadest. USA üks populaarseimaid podcaste This American Life (13) on välja kasvanud avalik-õiguslikust raadiost.Uus meedia ei ole kammitsetud meediumist, tekst ei ole piiratud lehe suurusega, podcast/saade ei ole piiratud eetriaknaga. Tehnika odavnemine on demokratiseerinud selle maailma ja palju rohkem inimesi saab teha ja katsetada.Erisus uue ja vana meedia vahel tuleneb sellest, mida on võimalik teha tulenevalt konkreetsest platvormist, kus seda sisu edasi antakse.Sisu on liikunud sinna, kus on lugeja ja vaataja. 15-aastane noor lineaarset televisiooni ei vaata, aga ta võib tundide mõttes vaadata videomaterjali internetist samaväärselt või rohkemgi.Meedia on platvormistunud ja dimensioonid on muutunud — pole enam üknsnes raadio, televisioon ja ajaleht. On näiteks Postimehe platvorm, Youtube’i platvorm, Twitteri platvorm jne. Erinevad platvormid, kus on praktiliselt kõik olemas, mistõttu tekib tahes-tahtmata n-ö platvormilojaalsus.Uus trend USAs on seletav ajakirjandus, üks esimesi suurtest oli Vox (14). Vox hakkas selgitama uudiste puhul tausta ja seda, miks see oluline on. Teine prominentne tegija on Axios (15), mis on samamoodi uudiste tegemisele lähenenud täiesti teistmoodi, nad ei esita klassikalisi uudislugusid, vaid, kui midagi juhtub, selgitavad nad, mis juhtus ja miks see oluline on. BBC Global News podcast (16) ilmub iga 12 tunni tagant ja on üks populaarsemaid uudistekokkuvõtte podcaste.Vlog ehk videologi. Vlogger on inimene, kellega vaatajal tekib isiklik suhe ja sõltuvalt teemast nad mõtestavad ümbritsevat maailma. See on sarnane fenomen USA õhtuste jutusaadetega. Youtube’i vlogger on noore inimese jaoks oluliselt arusaadavam ja temaga on võimalik samastuda.Reddit (17) on globaalne foorum, foorumite foorum ja nagu nad ise ennast kirjeldavad front page of the internet. Redditi keskne süsteem seisneb selles, et keegi postitab lingi ja kasutajad saavad sellele anda kas poolt- või vastuhääle, millest tulenevalt see postitus tõuseb lehel ülespoole või langeb allapoole. Kõige populaarsemad postitused lähevad Redditi esilehele. Reddit on külastatavuselt top 5 lehekülg maailmas.Erinevaid subredditeid: Soccer (18), The Donald (19), Pictures (20), Ask historians (21), Ask reddit (22), World news (23), NBA (24), Ask me anything (25)Uudised ja ajakirjandusVõltsuudised ehk fake news on teadlik desinformatsiooni levitamine ehk teadlik valetamine, teadlik tõe moonutamine.Uudise usaldusväärsuse veendumises tuleb vaadata, kes on selle konkreetse uudise tootja. Kui uudistetootjal puudub baasinformatsioon, mis ettevõttega on tegu, kes on peatoimetaja ja kes toimetusse kuuluvad, siis see on hea indikaator, et tegemist ei ole usaldusväärse allikaga.Viited(1) The Guardiani jalka podcast – https://www.theguardian.com/football/series/footballweekly(2) Ring Podcast iTunes – https://itunes.apple.com/ee/podcast/ring-podcast/id1394121311?mt=2(3) Ring Podcast SoundCloud- https://soundcloud.com/user-570514439(4) Ring Podcast Castbox – https://castbox.fm/channel/Ring-Podcast-id1308108?country=us(5) The Daily podcast – https://www.nytimes.com/podcasts/the-daily(6) StartUp podcast – https://www.gimletmedia.com/startup(7) 7Blaze turundus podcast – https://7blaze.com/tag/podcast/(8) Tussisööjad podcast – https://omny.fm/shows/arimatti/playlists/tussis-jad(9) Lainel podcast – https://podtail.com/podcast/lainel/(10) Podcastide statistika – http://www.convinceandconvert.com/podcast-research/the-11-critical-podcast-statistics-of-2017/(11) Podcastidest Äripäeva raadios – https://www.aripaev.ee/saated/2017/12/07/kasulik-aripaev-kuidas-teha-head-podcasti(12) Joe Rogan – http://www.burke.ee/2018/05/28/indrek-lepik-joe-rogan-igauhe-renessansimees/(13) USA populaarseim podcast – https://www.thisamericanlife.org/(14) Vox – https://www.vox.com/(15) Axios – https://www.axios.com/(16) BBC Global News podcast – https://itunes.apple.com/us/podcast/global-news-podcast/id135067274(17) Reddit – www.reddit.com(18) Soccer – https://www.reddit.com/r/soccer/(19) The Donald – https://www.reddit.com/r/The_Donald/(20) Pictures – https://www.reddit.com/r/pics/(21) Ask Historians – https://www.reddit.com/r/AskHistorians/(22) Ask reddit – https://www.reddit.com/r/AskReddit/(23) World news – https://www.reddit.com/r/worldnews/(24) NBA – https://www.reddit.com/r/nba/(25) Ask me anything – https://www.reddit.com/r/AMA/ See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Tänane saatekülaline, kümme aastat Eesti Televisiooni peatoimetajana juhtinud Heidi Pruuli peab tähtsaks hoida au sees televisioonis aegade jooksul loodut ja see aeg-ajalt arhiivist taas ekraanile tuua."Elu telemajas on kirglik," ütleb Heidi Pruuli. "Erinevad nägemused ristuvad pidevalt ja ennast tuleb kogu aeg tõestada."Omamoodi kokkuvõte, aga ka tulevikku vaatamine hetkel, kui Rahvusringhäälingus käib põlvkonnavahetus -- see ongi Heidi intervjuu "Kajaloodis" laupäeval, kell 12.05.Küsib Kaja Kärner. Foto: erakogu

Tänane saatekülaline, kümme aastat Eesti Televisiooni peatoimetajana juhtinud Heidi Pruuli peab tähtsaks hoida au sees televisioonis aegade jooksul loodut ja see aeg-ajalt arhiivist taas ekraanile tuua."Elu telemajas on kirglik," ütleb Heidi Pruuli. "Erinevad nägemused ristuvad pidevalt ja ennast tuleb kogu aeg tõestada."Omamoodi kokkuvõte, aga ka tulevikku vaatamine hetkel, kui Rahvusringhäälingus käib põlvkonnavahetus -- see ongi Heidi intervjuu "Kajaloodis" laupäeval, kell 12.05.Küsib Kaja Kärner. Foto: erakogu