Podcasts about tihti

Tihti kuuleme, et ettevõtjaks olemine on stressirohke ja puhkamiseks pole mahti. Samas on aga palju neid, kes just seetõttu ettevõtjaks hakkavad, et olla oma aja peremehed ja võtta vabamalt. Selles osas mõtisklemegi, millised on ettevõtlusega seonduvad rõõmud ja edasiviivad jõud. „Äriminutid" on ettevõtlusest ja ettevõtjatest rääkiv lühisaade, mis ilmub igal nädalal. Podcasti viivad läbi LHV ettevõtete finantseerimise juht Marko Kiisa ja B2B-turundusspetsialist Johannes Kanter. Markole ja Johannesele saab kirjutada aadressil minutid@lhv.ee.

Tihti loodetakse, et küll külm võtab taimekahjurid ja haigused. Mõned neist on aga väga vastupidavad ja alati külmast talvest ei piisa.

Mul on külas naine, kes teeb ilmselt Eesti Vabariigis kõige paremini nalja. Seda kinnitab ka fakt, et iga nädal kiidab suur hulk inimesi tema pilkepajatused valjuhäälselt heaks ja premeerib teda magusa aplausiga. Tihti juhtub ka nii, et mõni pole oma eelmisest naerupahvatusest toibunud, kui Ann juba uuesti päästikule vajutab ja ta teeb seda osavalt. Ta ütleb, et huumor aitab ka traagikast üle saada ja vahel peabki olema ebamugav, et elus paremaks saada. Külas on koomik Ann Vaida ja saatejuht on Kerli Kivistu.

“Kinnisvarajutud” podcasti 191. osas lööme saate kaheks ning läheme kahes täiesti erinevas suunas. Episoodi esimeses pooles vaatame otsa hetkeseisule (mai 2024) kinnisvaraturul. Kas ja mis üldse liigub ning mis seisus on üüriturg. Kuidas maakleritel elu läheb, kui müüke väga ei tule ning kas investorid peaksid rahapakid valmis panema, et varsti saab häid asju odavalt. Või äkki juba saab? Saate teises pooles võtame ette teema kas, millal ja kui tihti tasub üürikorteris remonti teha. Kui pika perioodi tagant peaks oma korterites ühe korraliku renoveerimise ette võtma? Kas kohe korteri ostu järel võiks remondi ära teha? Kui pikk on ühe renoveerimise tasuvusaeg või kas seda on üldse mõtet nii must-valgelt arvutada? Kõigile neile ja teistelegi samalaadsetele küsimustele üritamegi vastust leida. --- Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on investor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Jälgi meid ka Instagramis: www.instagram.com/kinnisvarajutud/ Vaata ka meie koolituskeskkonda Kinnisvaraseminarid.ee ja Instagramis www.instagram.com/kinnisvaraseminarid/ Toeta meie tegemisi Patreonis ja saa ligipääs boonusepisoodidele ja muule lisamaterjalile: www.patreon.com/kinnisvarajutud

Seekordne "Ilmaparandaja" räägib digiprügi koristamisest, mida igal aastal nii meil kui maailmas tervikuna muudkui juurde tekib. Tihti jääb hoomamatuks, kuidas e-postkasti vanadest kirjadest tühjendamine, või pikalt kasutusena seisva väikese tehnikavidina taaskasutusse suunamine suudaks keskkonnale kaasa tuua suure muutuse. "Ilmaparandaja" saates on külas Eesti Rohelise kooli programmi ja digikoristusnädala koordinaator Liina Vakrööm ning Telia kvaliteedijuhtimise protsessijuht Raina Jürgens. Saadet juhib Rein Pärn.

Kellest meedia loob kangelasi ning kas lugejad-vaatajad peaksid sääraste lugude peategelasi samamoodi kangelasteks pidama? Miks ohver ja süüdlane ajakirjanduslikus käsitluses tihti segamini lähevad ja kuidas seda segadust poliitikas ära kasutatakse? Ja kuidas see kõik mõjub ajakirjanduse usaldusväärsusele? Vanamehed viinavabriku kõrvalt sirvivad möödunud nädalal lehtedes ja eetris avaldatud ajakirjanduslikke ja turundusmaterjale ning püüavad lisaks selgeks vaielda, kas ja kuidas erineb kultuuriuudis tavalisest promotekstist.

“Kinnisvarajutud” podcasti 162. osas on saatejuhid Algis ja Siim stuudios taaskord kahekesi, et lahti võtta teema, mis eriti Siimule on väga südamelähedane. Nimelt on meile silma jäänud viis asja, mille vastu väiksemates kohtades tegutsevad üüriinvestorid eksivad. Kas siis ei pöörata neile aspektidele üldse tähelepanu või lastakse lihtsalt veidi üle jala. Siim Vaidast tunneb ennast selles arutelus nagu kala vees ning enamus viiest läbikäidavast punktist on just läbi enda ämbrite kolistamiste väga südamelähedaseks saanud. Täielikult urbaniseerunud Algis Assamallast toetab vestlust omalt poolt aga sellega, et proovib analüüsida, kas välja toodud probleemid on ainult "maakate" teema või eksitakse samade asjade vastu Tallinnas ka. NB! Saate esimeses osas on enne põhiteema juurde asumist ka väikesed n-ö uudisminutid meie viimase aja tegemistest ning Algise poolt ka ülevaatlik kinnisvaraturu hetkeolukorra kokkuvõte. --- Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on mikroinvestor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Jälgi meid ka Instagramis: www.instagram.com/kinnisvarajutud/ Toeta meie tegemisi Patreonis ja saa ligipääs boonusepisoodidele ja muule lisamaterjalile: www.patreon.com/kinnisvarajutud

Sopran Katrin Targo Viinist ja pianist Kristiina Rokashevich Hamburgist esinevad täna õhtul Türil kavaga, mis kõrvutab põlvkonnakaaslaste Alfred Karindi ja Francis Poulenci laule.

2022. aasta viimases "Matšpalli" saates teeme Zoomi-kõne Saaremaale. Oma Nasva kodust, kus elekter juba tagasi, võtab kõne vastu Rauno Gull, kes on treener ja isa ühele Eesti hetke lootustandvamale noortennisistile, 16-aastasele Grete Gullile. Saates kuuleb paljugi Rauno Gulli enda eluloost ja tennisetreeneriks saamisest ja tartlasena Saaremaale kolimisest. Mõistagi vaatame tagasi Grete möödunud hooajale ja uurime, millised on perekond Gulli lähimad tulevikuplaanid. Välja saab öeldud ka eelarve, millega Gullide tennisetandem möödunud hooajal arvestama pidi.

Tihti arvatakse, et seksuaalse ründe ohver mõtles loo välja, sest ta ei käitu, nagu kuulaja eeldab. Ent kõik reaktsioonid on tänu hormoonide möllule sel ajal adekvaatsed, rääkis Lääne-Tallinna keskhaigla naistearst Marit Kõre. Saatejuht on Kadri Tammepuu.

Aina rohkem tõstetakse maailmas vaimse tervise olulisuse teadlikkust. Ka meie oleme andnud oma panuse podcast'ide sarjaga „Vaimselt terveks“. Tänases osas on meil külas 21aastane Annabel, kes räägib avameelselt oma keerulisest võitlusest piirialase isiksusehäirega. Annabel räägib, et piirialane (borderline) isiksusehäire on diagnoos, mis hõlmab paljusid sümptomeid – sealjuures tujude kõikumist ja impulsiivsust. Tihti aetakse neid sümptomeid segi bipolaarse häirega. „Algul pandigi mulle bipolaarsuse diagnoos, ent mida rohkem teste mulle tehti, mida rohkem arstid ja psühholoogid mind kõrvalt jälgisid, saadi aru, et see pole õige diagnoos,“ räägib Annabel. Piirialase isiksusehäire diagnoosi sai Annabel olles vaid 19aastane. „Tavaliselt nii noortele isiksusehäire diagnoose ei panda, sest isiksus areneb välja alles pärast 20. eluaastat. Tavaliselt oodatakse sellega. Kuna mul olid aga sümptomid juba niivõrd selged ja tugevad, pandi mulle see diagnoos.“ „Mul olidki tugevad tujude kõikumised, mis ei allunud üldse ravile ega millelegi. Impulssiivsus. Ma tegin impulssiivsuse käigus hästi suuri, elumuutvaid ja raskeid otsuseid. Näiteks võtsin hästi suuri laene. Või olin seksuaalvahekorras tundmatuga, tegin pidudel rumalusi või kulutasin hästi suure summa raha asjade peale, mida mul võib-olla tegelikult vaja ei läinud,“ räägib Annabel. Praeguseks on naine oma võitlust isiksusehäirega võitmas ja saavutanud oma elu üle kontrolli. Seda tänu regulaarsele ravile ja ka suurele soovile terveneda.

Maks on imeline organ, millel on suur roll meie ainevahetuses, muuhulgas mürkide ja kahjulike bakterite hävitamisel meie kehas. Toitudes tervislikult, mitte kuritarvitades alkoholi ja olles teadlik maksa tervisest ka võimalike infektsioonide osas, hoolitseb inimene oma maksa hea käekäigu eest kõige paremini. Kui maks on üle koormatud ja ei tule oma tööga hästi toime, kannatab seetõttu kogu organism. Tihti ei anna maks oma probleemidest enne teada, kui need on juba suureks paisunud, seetõttu tuleks inimesel endal maksa tervist aeg-ajalt kontrollida lasta. Kuidas võime oma maksa kahjustada ja kuidas saame selle eest hoolitseda, räägib Synlabi laboriarst dr Jüri Laasik.

Kas sina oled mõelnud oma äriga alustamisele või oled sellega äsja algust teinud? Tänases NUTIAKADEEMIA soolosaates jagan 4 sammulist protsessi, millises järjekorras sammud astuda selleks, et oma äriga õiesti alustada. Tihti alustatakse sellest kõige viimasest ja siis mõeldakse miks ettevõte ei arene. Kas sina oled ka selle vea teinud ja kuidas seda kiiresti parandada? NUTIAKADEEMIA soolosaated on suunatud minu ettevõtlusest huvitunud kuulajale, kes soovib iseseisvalt õppida oma ettevõtet arendama. Siin jagan selles valdkonnas praktilisi nõuandeid ja oma kogemusi. Tule kuula kindlasti ka minu tänast raamatusoovitust, mis aitab sul kohe alguses luua oma ettevõttele toimivad süsteemid selleks, et sellest ei saaks sinu järjekordne 24-7 töökoht! Lisaks saad teada, mis on seos minu karjääril Angelina Jolie ja Melinda Gatesiga? Soovid saada 30 minutit tasuta know-how'd brändingu või turunduse kohta? Broneeri minuga konsultatsioon SIIT! Huvitavat kuulamist!

Püsitarbijad teavad, keda soovitada ja kust neid leida. Tihti jääb midagi siiski puudu...Tähelepanu! Järgnevad peatükid sisaldavad kirjeldusi, mis võivad häirida. Loo kuulamisel palun arvesta sellega.Autor: Janno ZõbinIllustratsioon: Joonas SildreToimetaja: Hille SaluäärAudiolugu loeb: Indrek OjariHelikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd

Jätkame teisipäeval alustatud teemat ehk räägime noorsportlase terviseuuringust. Külas on Ida-Tallinnna Keskhaigla taastusarst Kelly Kirt, kes räägib, millal on kõige õigem aeg terviseuuringule tulla, kui tihti selliseid uuringuid oleks mõistlik teha ning mida noorsportlase terviseuuring täpsemalt sisaldab. Lisaks teeme juttu sellestki, kuidas noorsportlane saadud tulemusi kasutada saab. Saadet juhib Ingela Virkus.

„Tihti jääb tähelepanu alt välja, kui palju tööd tehakse vanematega enne laste eraldamist vanematest,“ räägib sotsiaalkindlustusameti lastekaiste osakonna juhataja Ebeli Berkman. Ta tõdeb, et kahjuks on lastekaitse tööl asjata negatiivne varjund.

Meie südamete seisukord on meie vastutus ja seega tuleb meil meelt parandada. Meie elu mõjutab meie enda patt. Tihti juurdub patt meie südames ja me peame selle välja tõmbama. Selleks on meil vaja meelt parandada ning pöörduda tagasi Jumala juurde ja Tema teedele.     -----     The condition of our heart is our responsibility, and so we must repent.  Our own sin has had an impact in our own lives.  Many times sin takes root in our heart, and we need to uproot it.  To do that we need to repent, and turn back to God and His way.

„Lapsena ma ei saanudki muud teha, kui viskuda oma kehaga vahele, kui isa emale kallale läks. Isa on löönud mul rusikaga lõualuu paigast, visanud mu teise korruse trepist alla, kirvega mööda õue taga ajanud,“ meenutab värskes Naistelehe podcastis Mõttekoht kogemusnõustaja Avo Kruuse oma elu peres, kus lähisuhtevägivald oli liigagi sage. Nüüd on Avo võtnud nõuks aidata järjele sarnase olukorraga kokkupuutujaid ning töötab kogemusnõustajana. Ta teab liigagi hästi, kuidas lähisuhtevägivald ning selle kõrvalt nägemine jätab jälje kogu eluks ning mõjutab seda kogenu elu ja valikuid pikki aastaid. Kui mitte igavesti. Ning arvata, et see on vaid kitsa ringi teema, on vale – statistika järgi esineb lähisuhte vägivalda igas neljandas Eesti peres. 2017. aastal moodustas lähisuhtevägivald 43% kõigist vägivallakuritegudest. „See number räägib iseenda eest ja illustreerib meie kodudes valitsevat pilti,“ nendib Avo. Mis on lähisuhtevägivald, kuidas see inimese elu mõjutab, kuidas sekkuda ning ise abi otsida, sellest kõigest tänases saates räägimegi. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

Neljakümne kuues imeline külaline on Ketlin Bergmann. "Minu teekond jooga juurde sai alguse aastal 2010, õpetamist alustasin alles 2018, kui mõistsin, pärast kõiki neid aastaid ülikoolides, et see on mu tegelik kutsumus ja kirg. Ma usun, et treeneritöö on samamoodi õpetamine ning selle jaoks, et suudaksid anda enda teadmisi/oskusi ka teistele, peab olema su sees “see miski”. Mina leidsin selle ja olen ääretult tänulik eelkõige iseendale, kuna soov ja tahtmine tuli ju siiski minust endast. Olen elanud nii Taanis kui ka Rootsis, õppinud sealsetes kesk- ja ülikoolides, ning neile kogemustele tänulik. Tihti on mul küll mõtetest läbi jooksnud küsimus, et mis oleks saanud, kui ma poleks tagasi koju tulnud. Rootsi on mul siiani südames ja igakord sinna minnes, tabab mind taaskord see “what if..”. Common sense ütleb, et ju nii pidi minema ja liiga kauaks ei lase ma endal selle “what if'ga” maadelda. Tulles tagasi jooga juurde, siis olen proovinud erinevaid stiile ning igal eluetapil on üks või teine olnud ka nö omal kohal ja vajalik. Viimaste aastate jooksul aga on mu süda kiskunud pigem füüsiliselt aktiivsemate jooga variatsioonide poole - Power Yoga, Yoga Sculpt, Ashtanga-Vinyasa (see on olnud nö põhjaks mulle esimesest tunnist alates). Treenerina töötan hetkel Arigatos ja Kalev Spas ning aktiivselt teen ka online tunde (Ketlini Online Yoga), seda nüüd eriti viimase aasta jooksul." Lisainfo: https://www.facebook.com/KetliniOnlineYoga/

Jälle mingid tarkvarauuendused? Alles ma ju tegin oma arvutile uuenduse. Ja miks see telefon ennast update'ima hakkab? Seekordne episood keskendubki tarkvarauuendustele - kui palju ja tihti nendest seadmete uuendustest tegelikult reaalset kasu on? Või on neid üldse vaja teha?

Tänases saates „Tugitoolis sportlane“ oli külas murdmaasuusatamise kahekordne olümpiavõitja Kristiina Šmigun-Vähi. Kerges jõulumeeleolus kulgenud saates vaatasime tagasi Šmigun-Vähi lapsepõlvele, kus sobiva tantsupartneri olemasolul võinuks temast hoopis saada rahvatantsija. Saatus tahtis teisiti ja nii on tänane riigikogulane läbi aegade üks edukamais Eesti sportlasi. Rääkisime tema suusatajakarjääri algusest, rasketest katsumustest ja säravatest võitudest. Meenutasime ka tema rivaalitsemist õe Katriniga, mis ilmselt tegi mõlemast paremad sportlased. Vaatasime ka tagasi väga kummalisele 2020. aastale ning heitsime lootusrikka pilgu uuele aastale. Lisaks saime teada, millise meelestatusega päkapikud Šmigun-Vähide sussidesse kingitusi toovad.

Tegemist on üheksast tunniajasest podcastist koosnev webinari sari, kus podcasti “Ausad mehed” juht Chris Kala istub maha ning arutleb külalistega sellest, kuidas ennast paremini tundma õppida, kuidas kasvatada eneseteadlikkust ja kuidas jõuda iseendaga paremasse kontakti jne. Käesolev webinar on webinari sarja "Kontaktis endaga" esimene osa, mille külaliseks Mentor Indrek. Indrek on käinud saates tänaseks kolmel korral ja ühe korra ka läbi viinud meditatsiooniseansi, mida võimalik järelkuulata. Temaga salvestatud populaarsed saated pealkirjaga “Jutuajamine mentoriga” on väga populaarseks osutunud ja oma mõtetega on ta paljudele kuulajatele eeskujuks olnud. Keegi pole siiani teda näinud, ega tea, milline mentor Indrek välja näeb, kuid nüüd on see võimalus, sest mees on otsustanud esmakordselt kaamerate ette tulla! Indrek on minu isiklik mentor, kes on aidanud brändi ja podcast’i “Ausad mehed” teekonda suunata ja kujundada. Mentor Indrek kirjeldab end ise nii: „Ma olen eikeegi. Ma ei ela oma hinges ühiskonna mõttes saavutusest saavutuseni. Ma lihtsalt olen ja kulgen. Ma elan oma elu, andes maksimumi, mis mu kestas on, ja ma ei soovi mitte kunagi midagi vastu. Olen selline olnud juba lapsepõlvest saati – ajast, kui end mäletan –, aga alles praegu oskan seda sõnastada ja julgen välja öelda.“ Webinaril räägime Indrekuga isiku eksistentsiaalse-kasvamise teekonnast läbi inimese enda arusaamade ja tõdede; juttu tuleb aususest ja sellest, kuidas kõik vastused oma küsimustele peab inimene küsima eranditult vaid iseenda käest. Head mõtted Indrekult: ”See raamat ”Kontaktis endaga” näib olevat Eesti inimestele justkui nagu eneseabi ”piibel” või aususe edasi kandmise aabits.” ”Tihti inimesed loevad erinevaid raamatuid, kuid raamatu lõpus ollakse endiselt veel segaduses. Raamat ”Kontaktis endaga” on hoopis midagi sügavamat.” ”Kontakt endaga iseloomustab kõike, mis kuulub eksistentsiaalse maailma arengusse.” ”Kontakt iseendaga on teekond. See on teekond iseendani.” ”Koolitajaks ei saada niisama, selleks peab ka kasvama.” ”Kui sa räägid inimestega, keda ei huvita filosofeerimine, vaimne lähenemine ega ka isiku areng, siis on keeruline, sest teie maailmavaated ja soovid on niivõrd erinevad.” ”Igaühe õigus on valida, kuidas ta elu elab. Igaühe õigus on valida, kas ta soovib süveneda vaimsetesse asjadesse.” ”Mulle näib, et ”Ausad mehed” podcasti kuulajate seas on kokku saanud selline seltskond, keda ei huvita tilu-lilu, vaid kes soovivad mõtestada elu sügavamate tasandite üle.” ”Kontakt iseendaga on meeletult suur töö, ääretult pikk teekond, et päriselt üldse mõista enda tuuma.” ”Silmitsi tuleb seista enda südamesoovidega, et mõista mida sa tegelikult tahad?” ”Elu on pidevas muutuses.” ”Kirg aitab saavutada paremat kontakti iseendaga.” ”Lõppude lõpuks suundub inimene ikkagi vaikuse poole.” ”Kui vaja ole vait, aga mitte mingil juhul ära mine mitte kunagi oma aususega isiklikuks. Ära ütle teisele sitasti, seda ei ole vaja!” ”Iseendaga tuleb vestelda rohkem.” ”Ausus on nii siiras ja puhas väljend.” ”Alati soovita, sest nii kui kukud kellelegi nõu andma, siis läheb inimeste hari kohe punaseks. Soovitamine on suurepärane viis oma ideede edastamiseks.” ”Avalda oma arvamust ainult siis, kui küsitakse.” ”Tuleb õppida lihtsalt olema. See oskus on minu jaoks nagu elu mõte. Teinekord ma lihtsalt olen ja siis tuleb laksti uus kirega mõte mulle pähe.” ”Muuta saab alati ainult iseennast.” ”Vaikus on kõige suurem ja võimsam tööriist iseendaga kontakti saavutamiseks.” ”Õigustamisel puudub igasugune mõte. Kui sa oled endaga kontaktis, siis milleks on vaja ennast pidevalt õigustada? Küsi endalt, mida ma saavutan selle õigustamisega?” Ausad Mehed: www.chriskala.com www.ausadmehed.ee Facebook: www.facebook.com/podcastausadmehed/ www.facebook.com/chriskkala

Erisaates on külas terviseameti ekspert, kes räägib sellest, mida me peaksime viimaste päevade kõrgetest koroonanumbritest arvama. Kas a-sümptomaatilised haiged ka tegelikult alati täitsa terved on?

Tegelikult on Terepingi sõnul kedagi psühhopaadiks nimetada pisut ennatlik. Diagnoosi paneb ikkagi psühhiaater. Küll aga võib rääkida inimese psühhopaatilistest isiksuseomadustest. Kui tihtipeale seostatakse psühhopaate sarimõrvaritega, siis tegelikkuses võivad sellised inimesed ka pühakud olla. Psühhopaatiliste iseloomujoonte hulka kuulub muuhulgas ka ülim sihikindlus. Lisaks veel kõrgelt välja arenenud manipuleerimisoskus ning häbi- ja süütunde puudumine. Tihti on psühhopaadid Terepingi sõnul äärmiselt sarmikad inimesed – nad oskavad inimestele meeldida ja vajadusel oma tundeid isegi teeselda. Kindlasti tulevad psühhopaatilised omadused kasuks poliitikamaastikul, kus tippu jõudmiseks läheb tarvis otsusekindlust, kainet närvi ja teatavas mõttes isegi halastamatust. Psühhopaatidega pannakse ühte patta ka sotsiopaate, nartsissiste. Tereping selgitab saates, kuidas neil vahet teha ning kui palju selliseid inimesi meie ümber üldse leiduda võib. Lisaks – miks psühhopaadid naistele meeldivad? Kuula saatest lähemalt! Saatejuht: Taavet Kase Tagasiside: eso@delfi.ee

Restoranis mõnusa eine kõrvale soovitatud veini lonksates lööb suus ootamatult kõik justkui “kõlama”. Maitsed ühinevad, tõstavad üksteise intensiivsust, loovad uusi sensatsioone ja tundeid. Kui nii on läinud, siis on sommeljee ja peakokaga suutnud üksteise mõtteid, soove ja maitseid lugeda. Alati jääb õhku aga küsimus, kuidas nad seda teevad, millest alustavad? Mis maitsed, millega sobivad? Sommeljee üheks olulisemaks tööülesandeks ongi toidu ideaalselt veiniga kokku sobitamine. Enamasti on restorani peakokk menüü välja töötanud ja sommeljee ülesandeks on nende toitude juurde veinikeldrist parimad märjukesed leida. Tihti alustatakse “laulatusega” aga ka teiselt poolt ehk on olemas imeline vein, mille juurde peab leiutama toidu ja maitsed, mis võimandaksid joogist saadavat elamust. Veini ja söögi kokkusobitamine võib vahel tunduda nagu miski, millega sommeljeed inimestel lihtsalt pead segamini ajavad. Tulevad laua juurde ja vuristavad ette terve rea mõlemas leiduvaid maitseid, aroome ja iseloome ning räägivad, kuidas ja miks millega kokku sobitub. Enamasti vaid noogutatakse selle peale ja asutakse sööma. Katsetame aga stuudios omal nahal järele, kuidas on panna kokku toitu ja veini. Martin ja Keiu on mõlemad sügissemestril astunud Eesti Sommeljeede Erakooli tarkust taga nõudma. Üks, millest koolis pikalt juttu, on mõistagi veini ja söögi kokkusobitamine. Õpitu kordamiseks ja kuulajatega jagamiseks on stuudios sedapuhku üks veinikooli õppejõude, sommeljee Urvo Ugandi. Käime stuudios koos läbi kõik peamised maitsereeglid, tutvustame lähemalt inimese kuut põhimaitset (just ... kuut põhimaitset!), selgitame välja, millised on tugevad ja millised nõrgad maitsed. Samuti räägime juba praktiliste soovitustena läbi, mis millega sobib ja mis millega kokku pannes maitseb näiteks nagu ... seep. Lisaks teeme stuudios läbi ka ühe väga olulise ja silmi avava maitsekatse, mida saab iga kuulaja ka ise kodus saadet kuulates korrata. Varuda tuleks vaid pudel head kerget ja noort valget veini, näiteks sauvignon blanc marjast, soola, suhkrut, musta pipart ja sidrunit. Mis täpselt tegema peab, selgub juba saadet kuulates! Joogisaate “Vala välja!” stuudios on eksperdina veini ja toidu kokkusobitamist selgitamas Nautimuse sommeljee Urvo Ugandi. Saatejuhtidena olid tähelepanelikult kõike kuulamas Keiu ja Martin. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias – Facebookis ja Instagramis.

Tänase saate külaline Kristi Rosenberg läks Tšiilisse algselt kuueks kuuks, kuid nüüd on sellest sujuvalt saanud seitse aastat. Ilm oli lihtsalt nii mõnus, et ei raatsinud kodumaale naasta – ja siis tuli välja mõelda, millega kaugel maal elatist teenida. Praeguseks juhib Kristi väga eduka logistikaettevõtte Tšiili haru. Ta jutustab saates, kuidas kõik käib tutvuste kaudu (ja millisel kohalike jaoks veidral viisil nemad tutvusi sobitama hakkasid), mil moel on ta selles maailmas endale teed rajanud, kuidas sobib eestlase töökultuur latiinode omaga ning miks on temal vaja kurja häält teha.   Tšiilit iseloomustab klassiühiskond. Nii toobki Kristi näite, et uude seltskonda sattudes küsitakse sult alati kolme asja: mis koolis käisid, kus sa elad ja mis su perekonnanimi on?

Tallinna Laste vaimse tervise keskuse juhataja Anne Kleinberg märgib, et viimase viie aastaga on psühhiaatrilist abi vajavate laste hulk märgatavalt tõusnud. „Ükski inimene ei tule kergekäeliselt otsima vaimse tervise probleemi juures abi,” kommenteeris ta Eesti Päevalehe artiklit, et EKRE vastuseisu tõttu ei tohi alaealised ilma vanemate nõusolekuta psühhiaatri poole pöörduda. Kleinbergi sõnul pole praeguses rängas situatsioonis, kus paljud vanemad on üle töötanud või elavad sootuks teises riigis, neist tihti oma lastele adekvaatset aitajat. Tihti tuleb ette, et kui viimaks alaealine oma probleemidega psühhiaatri juurde jõuab, tuleb kõigepealt harutada lahti hoopis lapsevanemat ennast. Ning muidugi tuleb ette ka juhtumeid, kus lapsevanema näol on hoopiski tegu kurjategijaga. Lastepsühhiaatri sõnul paneb ta tähele, et vanemliku järelevalveta ehk n-ö tänaval hulkuvate teismeliste osakaal on hakanud pärast 90-ndate harjale järgnenud langust jälle tõusma. Kleinberg toob erilise murekohana esile, et Eestis kiputakse probleeme lahendama alles siis, kui juhtub midagi hullu. Ometi kasvatab iga kunstlik tõke abi otsimisele tõenäosust, et keegi jääbki kriitilisel hetkel täiesti üksi. Millist mõju avaldas vaimsele tervisele COVID-19 tõttu kehtestatud karantiin? Võime me näha veel palju selliseid vägivalla purskeid nagu praegu Lihulas? Kui psühhiaatria vastuvõtud on pilgeni täis, mis kasu siis üldse sellest, kui keegi abi otsib? Kas on õnnetus sündida Eestisse ja eriti Eesti ääremaale? Kuulake Krister Parise erisaadet lastepsühhiaater Anne Kleinbergiga siit!

Täna on mul külas Kuressaarest pärit räppar, kirjanik ja luuletaja Andrus Elbing, esinejanimega Beebilõust, kelle tuntumad laulud on "Mendid", "Imperato", "Vihaköne" ja ”Isale". Aastatel 2000–2002 kandis Beebilõust vanglakaristust korrakaitsja ründamise eest. Pärast vabanemist ei muutunud otseselt tema elustiil ja ta jätkas vanaviisi, mis viis teda aasta hiljem, 2003. aastal taaskord vangi eluohtliku vigastuse tekitamise eest. Vanglas olles lõi ta bändi Verba Ab Intra ja lõpetas keskkooli suisa kiitusega. 2008. aasta aprillis esines ta kirjandusfestivalil Sotsia. 2011. aastal ilmus nime Beebilõust all tema debüütalbum "32 kuupi”. 2015. aastal ilmus tal teine album "Valge lipp", mis valiti samal aastal ka Eesti hiphopi albumiks. Aastal 2016 ilmus juba kolmas album "Must lipp”. Ilmunud on tal ka kaks raamatut nimedega ”Siin Beebilõust, tere!” ja ”Resotsialiseerumine”. Teda on ühtlasi internetiavarustes nimetatud Eesti kõige andekamaks räppariks. Aastal 2017, 4. veebruaril peeti ta kinni Tallinnas Tööstuse tänaval, kus ta müüjat noaga ähvardas. Andrus läks pooleks aastaks taaskord vangi, seekord juba kolmandat korda. Beebilõusta elatusallikaks oli mingi aeg pikalt tätoveerimine, tehes seda Pirados nimelises salongis, mis ühtlasi on Eestis üks ainsaid hip-hop elustiili riidebrände. Aastal 2019. ilmus Beebilõustal neljas album nimega "Andrus Elbing”. See album on ühtlasi tema esimene digialbum, mis läks üles ka Spotifysse ja iTunesi. Beebilõust elab koos Ingrid Männiga, kellega on tänaseks ka ühine tütar. Beebilõusta viimase albumi "Andrus Elbing" saad soetada siit: https://piradosbrand.com/product/andrus-elbing/ Tegemist on tasulise saatega, kui soovid kuulata tervet episoodi ja ka kõiki teisi tasulisi külalistega saateid, siis leiad need kõik suletud Facebooki grupist: www.facebook.com/groups/ausadvestlused/ Ligipääsu saamiseks tuleb sooritada väike tasu järgnevale kontole: IBAN: GB68REVO00997013422585 BIC: REVOGB21 SAAJA: Chris Kala SUMMA: 12€ / kuus SELGITUS: Oma facebooki nimi NB! Swedbank omanikel soovitan sooritada makse läbi arvuti ja valida eraldi välismakse, muidu võib tekkida probleeme kande sooritamisel. Head mõtted Beebilõustalt: ”Tihti laps teab oma võimeid, aga teda surutakse alla. Siis ongi väliseks ilminguks käitumisprobleemid” "Esimese plaadi ilmumine tõi kaasa korraliku egotripi ning elupõletamise; pooli esinemisi ei mäletanud… Poolene lauakas oli alati lava peal olemas - ja sai esinemise ajal ka ära joodud." “Kunstnik, artist, kirjanik - mingis osas ta peabki piinlema, et ta hakkaks midagi looma. Elama maailmavalu läbi.” “Kunagi ma arvasin, et kui sa tahad luuletajaks saada, siis esmalt pead sa inimese endas tapma. Või vastupidi - kui sa tahad inimeseks saada, pead luuletaja endas tapma. Nüüd arvan, et nende rollide vahel tuleb balanss leida.” ”Vanglas aset leidev kontroll peegeldab väga hästi kontrolli, mis on ka meil väljaspool vanglat tänases ühiskonnas” ”Vangla on õpetanud mulle kannatlikkust ja unistamist. Sa kas unistad asjadest närviliselt või rahulikult. Just seda on vangla mulle õpetanud, olla rahulik, leida tasakaal ja unistada kindlameelselt” ”Isegi raske on lahe!” ”Väline ei peegelda alati sisemust” Sa asud kuulama podcasti Ausad Mehed, mille eesmärgiks on motiveerida ja inspireerida kuulajaid olemaks rohkem ausam enda vastu ning võtmaks suuremat vastutust enda isikliku elu ees. Lisaks, kui sa tunned, et saade, mida kuulad pakub sulle väärtust, siis too meieni üks sõber, kes võiks saates oleva informatsiooniga resoneeruda. See aitab meil enda ja külaliste sõnumit edasi viia. Ausad Mehed: www.chriskala.com Facebook: www.facebook.com/podcastausadmehed/ www.facebook.com/chriskkala Instagram: www.instagram.com/chriskkala/ Jälgi Beebilõusta tegemisi: https://www.facebook.com/beebil6ust/ https://www.instagram.com/andruselbing/

Tahaks nautida nüansirohket jooki, mis toob mälusoppidest esile nostalgilisi mälestusi ja kannab endas nii kasvukoha pinnase, ilmastikuolude kui laagerdumisaastate aroome? Arvate, et siis tuleb võtta ligi üks vein? Mitte ilmtingimata, ka tee pakub kõike seda! Seekordses joogisaates „Vala välja“ on meil külas Timo Einpaul, kes töötab teepoes Chado ning tutvustab tee põnevat maailma. Mekime mitut õige erineva valmistusviisi, maitsete ja mõjuga jooki ning uurime, kuidas need sünnivad ja kuidas neid kodus kõige paremini valmistada. Timo enda teekond tee juurde sai alguse juba teismeeas, kui paljud veel eelkõige odava veiniga sõprust sõlmivad. Tema aga avastas järk-järgult, mida kõike võib pakkuda tee – maitseid, aroome, vestlusi, mõtteid, vaikust ja veel palju muud. Nüüd tutvustab ta teemaailma ka kõigile huvilistele ja külastab aegajalt ka Taiwanil asuvat Global Tea Huti, kus elab teeõpetaja Wu De, kes tegeleb Cha Dao ehk tee teega. Kas teie teatsite, et Tallinnas (ja tegelikult ilmselt mujal ka), leidub inimesi, kes käivad kord nädalas kambakesi vaikuses teed joomas? Kuidas valida vett? Kuidas leida endale oma tee? Aga kuidas ühest taimest saab nii palju erinevaid jooke? Saates maitseme matchat, pu-erhi, matet, mis pole sugugi tee ning veel üht-teist. Lisaks tutvume huvitava varustusega, mida ühe tõelise tee-entusiasti kodus leiduda võib. Küsimused, pretensioonid, pakkumised ja kommentaarid palun saata meile kirjalikult, aadressil vala@delfi.ee! Jälgige meie tegevusi Facebookis: www.facebook.com/valavalja ja Instagramis: www.instagram.com/vala_valja_podcast

Iga aasta uus telefon ehk kui tihti on mõistlik telefoni vahetada? by Delfi Tasku

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on tuntud ja tunnustatud psühhoterapeut, saatejuht, autor ja lektor Katrin Saali Saul. Katrin on psühhoterapeudina töötanud üle paarikümne aasta, lisaks on ta avaldanud mõned vastavateemalised raamatud ning samuti veab ta Vikerraadio eetris "Peresaadet". Katriniga räägimegi suhetest juhtimises – täpsemalt räägime sellest, kuidas juhi võimekus ja edukus on sõltuvuses tema võimest luua, arendada ja hoida suhteid nii iseenda kui ka oma lähimate kaasteelistega. “Kuulus Briti psühhoanalüütik Melanie Klein on öelnud: 'Elu on kaotustega toimetuleku eksam.' Inimene võib olla sündinud hõbelusikas suus või tal läheb lihtsalt elus jube hästi, aga lõppkokkuvõttes tema enesetunnet ja heaolu määrab ikkagi see, kui hästi ta tuleb toime kaotustega. Ja meie võimekus toime tulla tagasilöökidega määrab ära subjektiivse rahulolu eluga. Meil kõigil võib inimsuhetes olla raskeid perioode – küsimus ongi siis selles, kuidas ma sellega toime tulen? Mida me juhtidena saame ise teha, on kontrollida oma kannatuste karika täituvust, et siis seeläbi ise oma stressi taset reguleerida. Ma tooksin siinkohal välja sellised mõisted nagu kaastunne ja sõbralikkus iseenda suhtes, enesemärkamise ja enda eest hoolt kandmise. Liiga tihti näen seda, et me ei ole iseenda suhtes üleüldse toetavad. Kõik, kes meid hetkel kuulavad, võiksid omaette mõelda, et kuidas sa lähed appi või mida sa teed, kui su sõbral on raske? Milliste sõnadega sa kõnetad teda? Millise hoiakuga sa lähed ta juurde? Ja nüüd mõtle sellele, mida sa siis teed, kui sul endal on kehvasti? Kuidas sa iseendale lähened – kas sa lähened samasuguse hoolivuse ja heatahtlikkusega iseendale? Tihti ikkagi näen seda, et inimesed on enda suhtes väga materdavad; olles pikali kukkunud, taovad nad ennast ikka edasi ja raputavad valusatele kohtadele veel isiklikku soola peale ka. Seetõttu on väga oluline kontrollida oma karika täituvust ja tunda ära see piir, kus ma enam ei jaksa. See tähendab olla enda suhtes tähelepanelikum ja hoolivam, et vajadusel ise ennast abistada ja võtta kasutusele eneseregulatsiooni vahendid. Siinkohal on ka paslik paluda kõikidel kuulajatel ise endalt küsida, mida mina teen, et oma stressi taset vähendada? Mis mind aitab? Millal ma puhkan? Kuidas ma selle kõige juures iseendasse suhtun? Kuidas ma taaslaen ennast? Ja nendel hetkedel, kui mul elus on jällegi hästi, siis kas ma oskan sealt koguda seda nö suhterasva rasketest aegadeks? Et kui elus on kehvemad perioodid, et kuidas siis ise endale pakkuda toredaid hetki. Oluline on, et see tasakaal ei läheks uppi, muidu kaotame nii meelerahu kui ka elurõõmu.” – Katrin Saali Saul Kuulake ikka ...

Kaasahaaravas vestluses reaalsuse olemusest, milles osalesid ühelt poolt Tiibeti budismile spetsialiseerunud religiooniloolane Allan Wallace ja peamiselt kvantmehhaanikale ning kosmoloogiale pühendunud füüsik Sean Carroll, ütles esimene: "Tihti kuuleme küsitavat: kas mujal universumis leidub intelligentseid eluvorme? Vastus sellele kõlab nii: jah, Aasias leidub?"*Wallace viitas oma küsimusega asjaolule, et viimastel sajanditel on kogu maailmas peetud ülimuslikuks üht kindlat elule ja reaalsusele vaatamise viisi – õhtumaadest alguse saanud empiirilist teadust.Möödunud aasta detsembris kutsusin ma silmaringi avardamise eesmärgil Kuku Raadio Tartu stuudiosse kaks orientalisti: Märt Läänemetsa ja Peeter Espaki. Kõigepealt üritasime idamaid pisut kaardistada. Selle tegevuse käigus selgus näiteks kõnekas tõsiasi, et Hiinas anti juba paar tuhat aastat tagasi välja väga põhjalik kultuuri- ja etnogeograafiline entsüklopeedia "Mägede ja merede raamat", kus olevat ära märgitud ka Balti meri ja selle rannikuriba.Seejärel rääkisime idamaade viie peamise regiooni – Lähis-Ida, India, Hiina, Indo-Hiina ja Sise-Aasia – usundiloost ja loomismüütidest.See oli taas üks huvitav pärastlõuna.H.-------------------* https://www.youtube.com/watch?v=pLbSlC0Pucw&t=2514s (vt 41:00–42:00). See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Tihti tahetakse kõledate haiglaseinte asemel elust lahkumiseks valmistuda kodus lähedaste ringis. Kuidas pere saaks aidata sel soovil täide minna ja kes omakorda toetaks lähedasi? Stuudios on koduhospiits teenuse arendaja Kristi Luksep ja saatejuht Kadri Tammepuu.

Tihti räägitakse sellest, kuidas lapsed liiguvad liiga vähe. Mida saab koolis hea tahtmise korral ette võtta ning kuidas noori kaasa tõmmata, et kool oleks üks tervislik koht ka pärast tunde? Oma kogemusi jagavad Jüri Gümnaasiumi direktor Maria Tiro ja tugikeskuse juhataja Nele Pilman. Küsib Kadri Tammepuu.

Tihti saame soovitusi – liikuge aktiivselt! Aga mida see tähendab ja kuidas alustada? Kas liikumisest tuleks loobuda, kui liigesed valutavad? Kuidas füsioterapeut enne ja pärast liigesevahetuse operatsiooni aidata saab? Stuudios on Füsioteraapia Kliiniku füsioterapeut Katre Lust-Mardna ja saatejuht Kadri Tammepuu.

Kellele kuulub perekonnas võim – kes teeb otsuseid, kes vastutab, kes juhib? Seekordses saates räägib pereterapeut Katrin Saali Saul perekonna struktuurist ja selle hierarhilisest ülesehitusest. Tihti on pereprobleemide tekkimine seotud just pere ülesehituses olevate mittetoimivate mustritega. Ideaalis juhib perekonda vanemate liit.

Kellele kuulub perekonnas võim – kes teeb otsuseid, kes vastutab, kes juhib? Seekordses saates räägib pereterapeut Katrin Saali Saul perekonna struktuurist ja selle hierarhilisest ülesehitusest. Tihti on pereprobleemide tekkimine seotud just pere ülesehituses olevate mittetoimivate mustritega. Ideaalis juhib perekonda vanemate liit.

krist.ee 32:14