Podcasts about linnas

Seekordse podcasti külaliseks on Mari Lipp. Ta on loovterapeut ja superviisor ning töötanud inimestega enesearengu, vaimse tervise ning tööalase arengu valdkonnas alates 2008 aastast. Mari on läbinud kunstiterapeudi ja superviisori väljaõppe Tallinna Ülikoolis ja perekonstellatsioonide ja trauma integreerimise väljaõppe Eesti konstellatsiooni Instituudis. Samuti on ta tegelenud joonistamise ja maalimisega väikesest saadik ning tundnudhuvi iseenda arengu ja elus ettetulevate väljakutsete ületamise vastu. Rahulolematuinimesena olen käinud paljudes enesearengu laagrites, festivalidel, pikaajalises teraapias, erinevatel workshopidel, mediteerimas, jooksmas, üksi reisimas, teinud joogat, paastunud, matkanud siin ilmas ja shamaanirännakutel jpm. Seda kõike selleks, et jõuda sellise rahuloluni, mis püsiks, mis oleks kättesaadav ja mille juurde oskaks ise tagasi tulla, kui sealt ekslema on läinud. Linnas elava inimesena käib ta aastaringselt matkamas, ujumas ja looduses ööbimas. Teda kõnetab väga autentsus, kontakt iseendaga, vabadus, ürgsus ja elurõõm. Mari ise on enda potentsiaali otsingutel ja inimeste aitajana tahab ka oma klientidel aidata neil oma potentsiaalini jõuda ning sellest kantuna elada. Vaimse tervise spetsialisti toetaval saatmisel saab oma lugu sügavamalt uurida ja jõuda soovitud eesmärkideni. Mari peab väga oluliseks tööd iseenda tunnete, oma täie potentsiaali leidmise ja piiridega. Ta tahab pakkuda inimestele võimalust enda olemust, alateadlikke mustreid, takistusi ja unistusi uurida, et oma küsimustele lahendusi leida ja luua oma ellu rohkem tasakaalu, vabadust ja elurõõmu- ja julgust elada iseendana. SAATE TOETAJAD MILLION MINDSET KIRJASTUS - kingikotis on raamat “ - Kasuta sooduskoodi “chriskala” ja saad kodukalt www.million.ee raamatud endale -10% soodsamalt. RUTH TERRAS BRÄND - kirjuta kodulehel www.ruthterras.eu märkuste lahtrisse “chriskala” ja saad kingituse. ÜLLE PUU MAALID - täna on meil ka üks väga eriline toetaja, kelleks on kunstnik Ülle Puu, kes loob vaimset toetust pakkuvat kunsti, ehk siis personaalseid väemaale. Ülle ise ütleb “Ühendus loomine maaliga - loob ühenduse iseendaga. Sisekõne ongi ühendus oma hingega.” Üllel on 15-aastane kogemusega Taro kaartide tõlgendaja ning sellest kasvas välja vajadus personaalsete väemaalide loomiseks, et inimesi veelgi enam viia ühendusse iseendaga. Lisainfo ja tellitavad maalid leiad www.taroka.ee leheküljelt. HEAD MÕTTED “Täna ei ole enam väga palju kohti, kuhu saaks täitsa tavaline inimene pöörduda enda vaimse tervise probleemidega pöörduda.” “Teadlikkus on inimestes suurenenud, sest me märkame rohkem, kuid kas see ka hea on, on küsimus eraldi.” “Kõik ägedad asjad, mida näeme ja kuuleme ei ole kohe meile mõeldud, isegi kui need lähevad meie väärtustega esialgu kokku.” “Julgus on üks osa loomingulisest, sest me loome teadmata, mis sealt välja tuleb.” “Loovus on meie kõigi elu väga oluline osa.” “Selleks, et loovus saaks avalduda, on vaja turvalisust.” “Iga inimene peaks käima teraapias.” “Mõnikord me räägime ennast ummikusse. Kunstiteraapia saab aidata ennast siinkohal teiste nurkade alt väljendada.” “Tihtipeale on nii, et juht või ülemus on halb ja töö on tehtud või on ülemus ja juht töötajatega hea aga töö jääb tegemata liigse familiaarsuse tõttu.” “Kui sul on tunne, et tahad kellelegi midagi kriitilist öelda, siis miks sa seda öelda tahad? “Autentsuse ja eheduse juures muutub alati tähtsaks see, et kelle ees seda teha üritatakse.” “Autentsus ongi julgus olla mina ise selline nagu ma olen.” “Milline ma oleksin kui ma ei saaks teistelt enda käitumisele ja olemisele tagasisidet?”

P1:s veckomagasin om Sverige och världen politik, trender och analyser. Lyssna på alla avsnitt i Sveriges Radio Play. Timme ett:En svår tid för Demokraterna väntar efter historisk valförlust i USA.Hur påverkas svensk ekonomi av Trump vid makten?Okänd Soldat - 70 år sedan Väinö Linnas episka bok om Fortsättningskriget.Krönika av Amat Levin.Panelen om bolånevillkor, beslag utan misstanke och svenska försvaret. Med Daniel Swedin, Arbetet, Tove Lifvendahl, Svenska Dagbladet och Veronica Palm, Norrländska Socialdemokraten. Timme två: Inför globala miljömötet COP 29 i Baku - vilka blir de stora frågorna? I Pakistan kämpar man för att behålla klimatviktiga mangroveskogen. Voice - en teaterpjäs om hudfärg och identitet. Reportage om barnmorskor som har en huvudroll i att rädda liv.Vår lust till must - om en växande trend att göra sin egen äppelmust. Kåseri av Björn Edgren. Programledare: Jesper Lindau Producent: Richard MyrenbergTekniker: Tim Kellerman

Stuudios Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Viktoria Ladõnskaja-Kubits. Täna, 13. aprilli saates on teemad: kaitsepolitsei tutvustas oma aastaraamatut; siseminister Läänemets esitab ultimaatumi Moskva alluvuses olevale Eesti õigeusukirikule; nädal algas koolide e-katsete järjekordse läbikukkumisega; Europarlamendi valimiste kandidaadid on suuremas osas selgunud.

Stuudios Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Viktoria Ladõnskaja-Kubits. Täna, 13. aprilli saates on teemad: kaitsepolitsei tutvustas oma aastaraamatut; siseminister Läänemets esitab ultimaatumi Moskva alluvuses olevale Eesti õigeusukirikule; nädal algas koolide e-katsete järjekordse läbikukkumisega; Europarlamendi valimiste kandidaadid on suuremas osas selgunud.

Saates kõneldakse Uruguay ajaloost, riigist ja rahvast.

Radošā dueta Stīvena Flahertija (Stephen Flaherty) un Linnas Ārenas (Lynn Ahrens) 1998. gada mūzikls “Regtaims” ir viens no spilgtākajiem piemēriem tam, kā ar dziesmas palīdzību saaust kopā pat visdažādākos stāstus. Mūzikla saturs vēsta par 20. gadsimta Ņujorku no trīs dažādām – afroamerikāņu, imigrantu un t. s. “augstās šķiras” baltādaino – cilvēku perspektīvām. Neskatoties uz galveno varoņu nepārprotamajām atšķirībām kā dzīves dzīvošanā, tā dzīves skatījumā, mūzikla gaitā viņi krusto ceļus atkal un atkal, kļūstot par viens otra dzīves svarīgu sastāvdaļu, tādējādi atainojot jaunās pasaules – Amerikas – mainīgumu. Diemžēl šis opuss ir vēl jo aktuālāks šodien, kad Amerikā (un ne tikai), notiek savveida iekšējs aukstais karš, pie varas nākot tādiem politiskajiem "influenceriem" jeb ietekmeļiem, kuri savus personīgos uzskatus vērtē kā apmierinošu doktrīnu valsts vadīšanai. Mūzikla mūzikas autors Stīvens Flahertijs sacījis: “Strādājot pie mūzikla radīšanas, mēs sapratām, ka galvenā, lielā tēma šajā stāstā ir metamorfoze. Tā ir Amerikas kļūšana par sevi.” Jūs neticēsiet, cik labi komponistam šo metamorfozi ir sanācis iztulkot skaņu valodā! Stundu garajā partitūrā mūzika nepārtraukti virzās uz priekšu, attīstās, mainās… gluži kā kuģi, mašīnas un vilcieni, kas 20. gadsimta sākumā dzen Ameriku arvien aktīvākā, ātrākā kustībā. Mūzikla pirmie vārdi pieder Mātei, kura stāv kuģu piestātnē un atvadās no sava vīra, kurš dodas ekspedīcijā. Orķestrī sākumā dzirdam smalku valsi, taču, dziesmai attīstoties, instrumentācijai un faktūrai pieaugot, kā arī harmonijai lēkājot no vienas uz otru, atklājas dziļākas Mātes emocionālās raizes. Taču interesantākais nāk līdz ar otro ainu. Tajā Tēvs atrodas uz kuģa, kuram garām paslīd cits – imigrantu – kuģis. Par spīti tam, ka pirmā un otrā aina ir ļoti dažādas, Flahertijs nolēma tās abas savienot. Mātes dziedājuma beigās dzirdam jauna materiāla pārklāšanos vecajam – ar šo Flahertijs centies atdarināt viļņojošā ūdens skaņas, atspoguļojot pastāvīgi mainīgās emocionālās straumes galveno varoņu dzīvēs. Otrā numura vidū pavisam negaidīti atgriežas Mātes dziedājums ar savu tēmu, tādējādi duetam starp Tēvu un imigrantu Tatē pārplūstot trio. Un kas tas ir par efektu! Jo ar mūzikas palīdzību galvenie varoņi tiek savienoti jau mūzikla sākumā, taču saturiski tie satiksies tikai 2. cēlienā. Līdz ar to metamorfozes šajā mūziklā nenotiek vien saturiski. Tās notiek arī mūzikā, tās struktūrā un arī visa naratīva kopējā struktūrā, jau no paša sākuma vēstot: ir bezjēdzīgi noliegt vai censties iznīcināt mūsu visu savstarpējo saistību. Ikkatrs no mums ir šīs pasaules daļa.

Link Form Isian Anfa': bit.ly/FormAnfa PERTEMUAN KE 1 #PERDANA SEASON 1 EPISODE 1 KAJIAN KHOIRUNNAAS ANFA'UHUM LINNAS Narasumber: Assc. Prof. Dr. KH. Akhmad Alim, Lc., M.A. Kajian khusus menjawab dan membahas pertanyaan yang masuk melalui program "Khoirunnaas anfa'uhum linnaas" TERBUKA UNTUK UMUM Ahad, 31 Desember 2023 / 18 Jumadil Akhir 1445 H Ba'da Maghrib di Masjid As-Sofia, Kota Bogor Mari raih keberkahan, kebaikan dan pahala berlipat ganda dengan menghadiri majelis ilmu. Bagi yang belum bisa hadir dapat menyaksikan tayang langsungnya melalui: -- Youtube https://youtube.com/live/fqGbMD9JEDA?feature=share https://youtube.com/@DiMediaTV -- Instagram: @DiMediaTV LIVE Delay & Podcasts : -- Podcasats: Spotify, Apple Podcasts, Google Podcasts & Anchor channel: 'DiMedia Radio' -- Instagram: @MasjidAsSofia Masjid As-Sofia, Jl. RE. Martadinata 46-48, Kel. Ciwaringin, Kota Bogor, Phone: 0811 1226 242, IG @MasjidAsSofia Rek, BRI: 0387-01-111222-30-1 a.n. Masjid As Sofia Mari beramal jariyah bagi tersebarnya ilmu dan berjuang bersama dijalan Allah melalui donasi operasional LIVE Streaming, via QRIS atau transfer ke Rekening BSI 7149 665 026 an. DiMediaTV. "Di era informasi sekarang ini penting memanfaatkan media untuk dakwah dan menghadapi opini negatif. Kita manfaatkan semua sarana dan prasana untuk menyiarkan Islam dengan baik, dan lakukan klarifikasi atau membantah jika ada fitnah terhadap Islam." (KH Didin Hafidhuddin). Jadikan Dakwah Sebagai Poros dari Aktifitas kita sehari-hari sebagaimana Rasulallah SAW, oleh sebab itu jadikan video ini sebagai amal jariyah dakwah Anda juga dengan cara "Like, Comment, Save, Subscribe & Share" tags, ustadz akhmad alim, akhmad alim, kyai akhmad alim, ceramah, tausiyah, khutbah, khotbah, ceramah ustadz akhmad alim, tausiyah ustadz akhmad alim, khutbah ustadz akhmad alim, khotbah ustadz akhmad alim, kitab shahih bukhari, kajian kitab shahih bukhari, kitab wudhu shahih bukhari, syarah shahih bukhari, kajian syarah shahih bukhari, shahih bukhari, dimedia, dimediatv, dimedia tv, dimedia radio, masjid as sofia, masjid as sofia bogor, bksppi, ulil albab, uika, universitas ibnu khaldun, ibnu jauzi, pesantren, pesantren ibnu jauzi, khoirunnaas anfa uhum linnaas, #khoirunnaasanfauhumlinnaas #UstadzAkhmadAlim #DiMedia #dimediatv #dimediaradio #MasjidAssofia

Saates kõneldakse Costa Rica huvitavatest paikadest, mis asuvad Atlandi ookeani rannikul.

Saates jutustatakse Nicaraguas asuvast Granada linnast, mida peetakse vanimaks ja kauneimaks linnaks kogu Nicaraguas.

Arutelus osalejad: Eero Alamaa (Parempoolsed), Madis Kallas (SDE), Liina Freivald (Rohelised), Taavi Aas (Keskerakond), Joel Jesse (Eesti 200) Arutelujuht: Lauri Betlem (Elron, juhatuse esimees) Arutelu korraldaja: Arvamusfestival ja Miltton Eestis elab ca 1,3 inimest, kolmandik neist Tallinnas, seejärel kerkib suure keskusena Tartu. Eesti territoorium on seevastu suurem, kui meist rahvaarvult mitmed suuremad riigid, näiteks Holland 17 miljoni elanikuga. Selleks, et Eestis inimesed tahaksid ja saaksid elada mugavalt ka väljaspool Tallinna ning Tartut, on tarvis häid ühistranspordi ühendusi. Ühendusi, mis viivad ja toovad inimesi sinna, kus neil vaja on, sel ajal, kui neil seda vaja on.

Arutelus osalejad: Merje Kärner (AS Nortal personalijuht), Emil-Mark Talivere (Tallinna Strateegiakeskuse innovatsiooniekspert), Mait Rungi (AS Eesti Ettevõtlukõrgkool Mainor rektor) Arutelujuht: Marek Strandberg (ajakirjanik, materjaliteadlane) Arutelu korraldaja: Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Tark Linn ehk kogum nutikaid lahendusi, mis toetavad antud keskkonnas tegutsevad inimesi ja ettevõtteid. Täna on Targa linna põhimõtted võtnud kasutusele näiteks Ülemiste City. Erinevaid põnevaid katsetusi tehakse ka Tallinnas ja Tartus. Kuid mis on Tark Linn? Kuidas mõjutavad AI lahendused talente, kes sellises moodsas keskkonnas töötavad? Kas võib juhtuda, et peatselt juhib kogu linnaku või linna tegevust tehisintellekt ja vajadus inimtööjõu järele muutub marginaalseks?

Pelgulinna hakati äsja rajama Eesti suurimat kogukonnaaeda - 3000 ruutmeetri suurust Pelgu ühisaeda, mis on samas asukohas siiani tegutsenud Pelgu kogukonnaaia edasiarendus. Uudsest projektist ja mida aias linlased teha saavad hakata räägib saates abilinnapea Vladimir Svet. Kuulame ka Tartu Ülikooli Loodusmuuseumi rubriigi "Rukkirääk" avalikku salvestust üsna samal teemal ehk linnaloodusest, kus Veljo Runnel ja Tuul Sepp räägivad oma hiljutistest elamustest linnalooduses ja miks rohelus ja elurikkus on ka linlase jaoks eluliselt oluline, mitte vaid silmailuks. Saadet juhib Rein Pärn.

Tänase saate külaline Kai Kuusik-Greenbaum räägib Mehhiko kuurortlinna Acapulco külastamisest. Mehhiko on eestlaste hulgas eriti populaarseks muutunud, kuid seda eelkõige idas Yucatani poolsaarel. Mehhiko lääneosas paiknev Acapulco on jäänud turistide trajektoorilt kõrvale – peamiselt seal vohava vägivalla tõttu. 2022. aasta statistika järgi, mis näitab mõrvade hulka 100 000 elaniku kohta, on Acapulco terves maailmas number kaks. Kai tunnistab, et sinna perereisi planeerides ei arvanud ta, et asi nii hull on. Samas isegi mitmed kohalikud ehmusid nende plaanide peale. Kai võttis tarvidusele mitmed ettevaatusabinõud – näiteks ööbisid nad Tripadvisori number üks soovitatud hotellis, lapsi hotellituppa (korraks) jättes oldi pidevalt ühenduses ja üldse jälgiti, kus liiguti. Üldiselt jäi aga reisist positiivne kogemus. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Mihkel Raud, “Ühes väikses Eesti linnas”. Kava Kirjastuselt. Tutvustab Timo Tarve. Selle nädala raamatus kirjutab Mihkel Raud oma muusikuteest ning muusikast ja muusikutest, kes on teda kõige rohkem mõjutanud. Juttu tuleb paljudest Eesti muusika staaridest alates Rein Rannapist ja Jaanus Nõgistost kuni Lenna ja Ineseni välja.

Tallinna Ülikooli vanemteadur Inna Põltsam-Jürjo: "Inimese suurem kontroll enese üle, peenete kommete kultiveerimine on väga üleüldine kogu Euroopa ühiskonnas ja ajastule iseloomulik."

“Kinnisvarajutud” podcasti 112. osas on meil külas välisruumi projekteerimise entusiast ja mikroinvestor Indrek Oden, kellel on väga huvitav ja meie saate kontekstis ka seni küllaltki erakordne kinnisvaraportfell. Igapäevaselt ettevõttes Roadplan OÜ samuti kinnisvaraga seotud olnud Indrek alustas nimelt oma investeerimisteekonda kümne garaažiga. 2016. aastal ränga mootorratta avarii tõttu kuus päeva koomas olnud ja siseorganeid kaotanud Indrek hakkas pärast haiglavoodis ärkamist valuvaigisteid täispumbatuna endalt küsima, et kui tema siin voodis "pikutab", siis kes pangalaenu ja arveid maksab. See andis tõuke hakata enda rahatarkuse teadmisi kasvatama ning kuna Indreku jaoks on loomuomane enne teha ja siis mõelda, siis sai kiirelt ka nina valdkonna ukse vahelt sisse pistetud. Kolme ja poole aasta jooksul ostis Indrek Tartus endale portfelli kümme garaaži ning pani need kõik üüritulu teenima. Suure osa saates keskendumegi üsna detailselt garaažidele ja selle valdkonnaga kaasnevatele iseärasustele. Saame näiteks teada, mis hinnaklassis objekte ta on ostnud ning kui palju ühe tüüpgaraaži eest üüri saab küsida, kuidas ja kui palju Indrek oma garaažidele värskendusremonti teeb ning millised omandistruktuurid garaažide puhul olemas on. --- Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on mikroinvestor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Toeta meie tegemisi Patreonis ja saa ligipääs boonusepisoodidele ja muule lisamaterjalile: www.patreon.com/kinnisvarajutud

Linnauuringud on viimastel aastatel kujunenud omamoodi moeteemaks. Saate „TÜHI eeter“ viies osa käsitleb liikumist linnaruumis ja liikumisharjumusi, räägime muu hulgas autokesksest mõtlemisest, ühistranspordist ja uutest liikumisviisidest, samuti kooserdamisest ja jalutamisest. Kuidas eri liikumisviise kombineerida? Mil moel on muutunud arusaam liikumisest ja liiklemisest? Mida võiks see öelda laiemalt liiklejate identiteedi ja kultuuriruumi kohta. Neil teemadel arutavad TÜHI linnauuringute professor Tauri Tuvikene ja liikuvusekspert Õnne Kask. Saatejuhid: Joosep Susi, Mari Uusküla

**Season Four finale!** Join host Matt Griffin for a conversation with two of the Magigoo creators, Edward Borg and Andy Linnas, as they explore how Thought3D set out to address key challenges of the 3D printing process. In order to improve printing success with a broad range of printing materials, from everyday to advanced performance materials, they have launched their unique Magigoo bed adhesives and Drywise in-line filament dryer.

Jukuraadio 436. köögilaud keskendub Tallinna kunagistele linnamõisatele. Tõepoolest – jalutuskäigu kaugusel linnasüdamest kõikides suunades domineerisid kunagi linnamõisad. Koduloolane Alo Särg aitab teha jalutuskäigu ja need tänasest linnaruumist üles leida. Lisaks värske lufti võtmiseks mõeldud mõisadest leidus ka tõsiseid majandusüksuseid. Saame teada, mis linnamõisadest alles on ja kuidas nad kunagi toimetasid. Saade sobib ka kaardiks jalutuskäigul. Jukuraadio soovitab taustaks Alo Särje raamatut “Tallinna linnamõisad ja -mõisakesed.

Värske Ekspress, värsked lood. Kõik teavad, et suviti on Tallinnas kohti, kus olemine ikka väga kuumaks läheb. Aga kui kuumaks, seda käis termokaameraga mõõtmas Laura Nuka ja sai teada, et 60 kraadi tuleb teatud kohtades kergelt kätte. Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem sai möödunud nädalal NATOst uued juhised. Vägesid tuleb juurde, aga kuhu? Relvi ostetakse juurde, kuid millal ja milliseid? Sõda Ukrainas on aga õpetanud, et mõni strateegia tuleb ümber teha ja Eesti kaitsevägi peab muutuma. Joosep Tiks intervjueeris ja sai vastuseid. Valitsuskoalitsiooni loomine on juba nagu Achilleuse ja kilpkonna võidujooksu, kus Achilleus jõuab kilpkonnale koguaeg lähemale, aga päris kätte kunagi ei saa. Kas see valitsus siis saab kokku või ei, analüüsis Urmas Jaagant.

Linnas on majad ja tänavad, pargid ja väljakud, muru ja puud, aga linnas on tihti ka jõgesid, järvi ja mererannikutki.

Räägime veevärkidest nii maal kui ka linnas.

Kell 8.15 vestleme Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloogia teaduri Marko Mägiga linnurikkuse ja inimese heaolu sõltumisest linna rohelusest.

Eestis on 12 muinsuskaitseala, millest 11 linnasüdametes. Kui jätta välja suurlinnad, mõjutab kõiki neid linnu rahvaarvu kahanemine, ajalooliste linnasüdamete elukvaliteeti kujundab hooajalisus, ning oluliste funktsioonide kolimine kesklinnadest eemale, aga samuti ka väärtuslik arhitektuurne keskkond ning ruumiline järjepidevus. Tühjad hooned on kasutamata potentsiaal kohalikus arengus, nii kestlikkuse kui hästi toimiva kogukonna seisukohast. Kuidas leida hoonetele uusi kasutusi, tegeleda ettevõtlusega kui talvehooajal on linn tühi, kas uus on alati parem kui vana, milline roll linnasüdamete arengus on elanikel ja omavalitsusel, on vaid mõned küsimused, millele me paneeldiskussioonis vastuseid otsime. Hüüdlause „(Vana)linna, elama!“ taga on soov leida üles pärandi potentsiaal, näha mitmekesise linnalise keskkonna elamisväärsust ja panna linnasüdamed elama. Hästi toimivas väikelinna südames on kõik eluks vajalik käe jala juures, olemasolev keskkond on inimsõbralik ja mitmekesine – kuid kuidas jõuda selleni kahanevates linnades? Arutelujuht: Pärtel-Peeter Pere Osalejad: Siim Raie - Muinsuskaitseameti peadirektor, Rainer Eidemiller - Paide SRIK, Madle Lippus - Elav Tänav , Eimar Veldre - Paide vanalinna elanik, aktiivne kodanik Arutelu korraldaja: Muinsuskaitseamet/Eesti Kusntiakadeemia/Manchesteri Arhitektuuriülikool

Kuntum Khaira Ummah Ukhrijat Linnas Oleh: Miladiah al-Qibthiyah (Tim Redaksi NarasiPost.Com) Voice Over Talent : Yeni M NarasiPost.Com-Rasulullah Muhammad Shallallaahu ‘alaihi wasallam adalah manusia paling terhormat dan mulia di sisi Allah Subhanahu wa Ta'ala. Allah memilih beliau sebagai utusan terakhir di antara para nabi yang lebih dahulu menjalankan titah Allah Swt di bumi. Rasulullah Saw. diutus oleh Allah agar memberi petunjuk jalan bagi umat akhir zaman. Beliau diutus dengan membawa ajaran mulia syariat Islam yang sempurna nan agung yang belum pernah diberikan kepada seorang nabi dan rasul terdahulu. Demikian istimewanya posisi Rasulullah Saw. di sisi Allah sebab di dalam syariat Islam terdapat ribuan perintah, larangan, peringatan dan kabar gembira dari Allah kepada hamba-hamba-Nya di dunia. Menyebarkan seruan Allah tersebut tentu tidak mudah bagi Rasulullah. Namun, karena di dalam Al-Qur'an terdapat satu ayat yang menjelaskan tentang umat terbaik dari umat Rasulullah Saw, maka dengan segala perjuangan dan pengorbanan Rasulullah lakukan agar predikat umat terbaik yang dijanjikan Allah benar-benar tersemat pada umatnya, yaitu umat Islam. Meraih derajat terbaik dari kalangan umat Islam ini bukanlah perkara yang mudah. Hidup di dunia dengan segala gemerlapnya akan mampu membuat seseorang binasa sebab tidak mampu menguasai dan mengelola syahwat dunia. Untuk itu, derajat umat terbaik hanya ada pada mereka yang konsisten mengikuti ajaran mulia Rasulullah Saw. dengan terus-menerus hingga kehidupan dunia berakhir. Mereka adalah umat Islam yang oleh Allah Swt. disifati sebagai khairu ummah (umat terbaik), sebagaimana firman-Nya: “Kalian adalah umat terbaik yang dilahirkan untuk manusia; melakukan amar makruf nahi mungkar dan mengimani Allah.” (TQS. Ali Imran [3]: 110). Sifat khairu ummah sebagai umat terbaik ini tidak hanya berlaku pada kaum muslim di masa Nabi Muhammad shallallahu 'alaihi wasallam saja, melainkan berlaku untuk umat beliau hingga akhir zaman ini. Meraih sifat umat terbaik harus diperjuangkan sebab tidak semua manusia di bumi ini mampu menjalankan karakteristik atau ciri khas dari umat terbaik yang telah Allah sebutkan di dalam ayat tersebut, yaitu: melakukan amar makruf nahi mungkar dan mengimani Allah Subhanahu wa Ta'ala. Karakter atau ciri khas umat terbaik (khairu ummah) telah dijelaskan oleh Imam ath-Thabari dalam tafsirnya, Jâmi'u al-Bayân: Firman Allah “ta`murûna bi al-ma'rûf”, bahwasanya umat terbaik ini memerintahkan atau menyuruh manusia agar hanya beriman pada Allah dan Rasul-Nya serta mengamalkan syariahnya. Lalu pada ayat “wa tanhawna ‘an al-munkar” adalah bahwa umat terbaik senantiasa melarang manusia untuk bersekutu selain pada Allah Swt., melarang manusia mendustakan Rasul-Nya dan mengamalkan seluruh yang dilarang oleh Allah” Naskah Selengkapnya : https://narasipost.com/2021/08/31/kuntum-khaira-ummah-ukhrijat-linnas/ Terimakasih buat kalian yang sudah mendengarkan podcast ini, Follow us on : instagram : http://instagram.com/narasipost Facebook : https://www.facebook.com/narasi.post.9 Fanpage : Https://www.facebook.com/pg/narasipostmedia/posts/ Twitter : Http://twitter.com/narasipost

10 Eesti väikelinna (Põlva, Tõrva, Võru, Elva, Rapla, Valga, Kuressaare, Rakvere, Kärdla ja Viljandi) keskused on saanud uue sisu ja vormi projekti "Hea avalik ruum" toel. Linnasüdamete korrastamine jätkub, tänavu liitusid algatusega Kadrina, Kose, Loksa ja Türi. Mitmes omavalitsuses on arhitrektuurivõistlused toimunud ja ootavad ehituse rahastust, sestap vaatame saates tagasi sellele, mis on seni õnnestunud ja arutleme, mida võiks edaspidi paremini teha.

Kanada rännusaadete sarja viimases saates on juttu kahest Lääne-Kanada suuremast linnast, Victoriast ja Vancouverist. Victoria on Vancouveri saare pealinn ning paljude kanadalaste seas tuntud kui puhkuselinn. Vancouver on miljonilinn, mis Kanada linnade seas rahvaarvult kolmandal kohal.

Kanada rännusaadete sarja viimases saates on juttu kahest Lääne-Kanada suuremast linnast, Victoriast ja Vancouverist. Victoria on Vancouveri saare pealinn ning paljude kanadalaste seas tuntud kui puhkuselinn. Vancouver on miljonilinn, mis Kanada linnade seas rahvaarvult kolmandal kohal.

Külas on arhitekt Tõnis Kimmel, kes elab juba kümme aastat Hiinas Shanghais.

Külas on arhitekt Tõnis Kimmel, kes elab juba kümme aastat Hiinas Shanghais.

Rupert Sheldrake'i 2014. aastal eesti keeles ilmunud raamatule "Dogmadeta teadus"*, millele oli pühendatud "Tähenduse teejuhtide" 55. vestlusring** koos Toomas Pauli ja Tarmo Soomerega, kirjutas kaaneteksti Peeter Laurits."Teaduslik maailmavaade on kõikehõlmav, sellele toetub kogu me progresseeruv tehnoloogiline tsivilisatsioon. Samas on tänapäeva teadus koormatud suure hulga iganenud dogmaatiliste tõekspidamistega. Lubjastunud uskumused on väga püsivad, need muudavad teaduselu sarnasemaks kirikliku võimuvõitlusega. Rupert Sheldrake on käesolevas teoses ette võtnud materialistliku teaduse põhilised dogmad ehk 10 käsku. Kas mateeria ja energia hulk on alati jääv? Kas mateeria on teadvusetu? Kas mälu salvestub materiaalse jäljena? etc. Ta analüüsib neid sellise põhjalikkusega, nagu tuleks läbi analüüsida mistahes teaduslikke hüpoteese. Sheldrake on järjekindel – ta võtab materialismi kanoonilised põhipostulaadid ette üksteise järel, vaagib argumente, osutab nõrkadele kohtadele ja küsib täpsustavaid lisaküsimusi. Ta ei anna vastuseid ega paku välja alternatiivset maailmavaadet, lihtsalt osutab viimase sajandi teadusavastustele kvantfüüsikast molekulaarbioloogiani, mille valguses need mehhanistlikud postulaadid enam koos ei püsi. Lõpptulemusena jääb materialistlikust katedraalist alles üksnes pentsik kummitus. Nostalgia," kirjutas Peeter raamatu kaanel.Möödunud novembris kutsusin ma Peetri koos Hasso Krulliga stuudiosse, et arutada teist Sheldrake'i raamatut "Mineviku kohalolu"***, mis on Peetrit tema enda sõnul väga inspireerinud. Vestluse alguses pärisingi ma selle põhjuste kohta. "Sa küsisid, miks ta mind inspireeris," vastas Peeter (8. minut), "aga sellepärast, et need küsimused on mul olnud lapsepõlvest saadik üleval. Linnas ei olnud need lihtsalt nii aktuaalsed, kohe kui ma metsa kolisin – see Kütioru elamine oli mul ikka kohe päris keset metsa –, siis aktualiseerusid nad veel rohkem, veel täpsemini. Sheldrake aitas mul nendele probleemidele ja küsimustele leida veel täpsemaid küsimusi."Saate pealkiri – olgu siinkohal märgitud, et tsibiputin tähendab võru keeles elementaarosakest**** – tuleb vestluse lõpuosast, kui jutt kandus materialismi piirdele (108. minut). "Minul tekib vaimu ja mateeria vastandamisega see probleem," selgitas Hasso, "et kui me liigume nende päris vaimsete asjade juurest natuke vähem vaimsete juurde ja sealt veel edasi vähem ja vähem vaimsete asjade juurde, siis me peaksime ju ühel hetkel jõudma päris puhta mateeriani välja. Aga seal toimub ikkagi igal pool mingi liikumine, tundub, et seal on juba ka mingi intelligentsus olemas. Selge see, et seal taga toimub ikka midagi veel ja veel – see on nagu mingi suur kosmiline tants. Kus tuleb siis see koht, kus vaimu enam ei ole, kus on see koht, kust me leiame ainult palja mateeria. Ma kahtlustan, et seda kohta ei tulegi."Pärast seda tõdemust tõmbasimegi vestlusele õige pea joone alla.Head õhtut!H.----------------------* https://www.rahvaraamat.ee/p/dogmadeta-teadus/618635/en?isbn=9789949945795** https://www.youtube.com/watch?v=N8WBeR7hu94&list=PLhpEK-_b7mfEI9S7xzq5iP4AkAs9XPLeN&index=38*** https://www.amazon.com/Presence-Past-Morphic-Resonance-Memory/dp/1594774617/ref=sr_1_1?keywords=Sheldrake+presence+of+the+past&qid=1580152749&sr=8-1**** https://fiu-vro.wikipedia.org/wiki/Tsibiputin See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Geriaatriadotsent, dr Helgi Kolk räägib kukkumistest vanemas eas. Kui arvatakse, et enamast kukuvad inimesed talvel libedatel tänavatel, siis tegelikult kukuvad eakad inimesed kõige rohkem kodus. Juttu tuleb ka ravimite seosest kukkumistega.

Geriaatriadotsent, dr Helgi Kolk räägib kukkumistest vanemas eas. Kui arvatakse, et enamast kukuvad inimesed talvel libedatel tänavatel, siis tegelikult kukuvad eakad inimesed kõige rohkem kodus. Juttu tuleb ka ravimite seosest kukkumistega.

Saate teema on vanim ja suurim kristlik riik Sudaani ajaloos. See oli 7.-14. sajandil Niiluse kallastel asunud Makuria kuningriik. Hendrik Relve jagab muljeid selle kunagise pealinna Dongola ajaloolistest paikadest.

Saate teema on vanim ja suurim kristlik riik Sudaani ajaloos. See oli 7.-14. sajandil Niiluse kallastel asunud Makuria kuningriik. Hendrik Relve jagab muljeid selle kunagise pealinna Dongola ajaloolistest paikadest.

Karin Paulus, meie tuntumaid arhitektuuriajaloo ja disaini õppejõude ja -kriitikuid räägib, miks ta armastab linnakeskkonnas tolerantsust, stiilide mitmekesisust ja vana väärtustamist; eriti praegu, kui majandusbuumi ajal on kerkinud hämmastavalt palju nõrka ja vaimses mõttes tuima arhitektuuri.

Karin Paulus, meie tuntumaid arhitektuuriajaloo ja disaini õppejõude ja -kriitikuid räägib, miks ta armastab linnakeskkonnas tolerantsust, stiilide mitmekesisust ja vana väärtustamist; eriti praegu, kui majandusbuumi ajal on kerkinud hämmastavalt palju nõrka ja vaimses mõttes tuima arhitektuuri.

Metsloomad ja linnud linnas

Metsloomad ja linnud linnas

BONUS: Fronten besöker Husqvarna Museum I avslutande delen tar vi upp författaren Väinö Linnas egna krigsupplevelser och författarkarriären. Dessutom hinner vi med ett besök på Husqvarna museum för att se vad de har för grejer som kan vara intressanta för MÖP:ar.

  I Väinö Linnas bok Okänd soldat från 1954 är en av de mest populära karaktärerna den kärve och uppstudsige karelaren Antero "Antti" Rokka. Linna baserade boken på sina upplevelser i en kulsprutepluton under fortsättningskriget 1941-44 och han baserade Rokka på en av sina kamrater. Men det har genom åren diskuterats vem som var den egentliga förlagan. Boken har sålt i över 600 000 exemplar i Finland och översatts till 21 språk. Filmer på boken gjordes 1955, 1985 och nu senast 2017. Det som versionerna från 1955 och 2017 har gemensamt är att de bägge var på sin tid den dyraste film som spelats in i Finland.

Enam kui 5 miljoni elanikuga Sydney on Austraalia suurim ja vanim linn. Pärast kolme korda seal käimist on mõned linnaosad ja ajaloolised paigad üsna selgeks saanud. Saates on juttu ajaloolistest paikadest, kust linn kunagi alguse sai, aga ka ooperimajast, kuninglikust botaanikaaiast ja muust.

Enam kui 5 miljoni elanikuga Sydney on Austraalia suurim ja vanim linn. Pärast kolme korda seal käimist on mõned linnaosad ja ajaloolised paigad üsna selgeks saanud. Saates on juttu ajaloolistest paikadest, kust linn kunagi alguse sai, aga ka ooperimajast, kuninglikust botaanikaaiast ja muust.

Samtal om nya filmatiseringen av Väinö Linnas Okänd soldat, intervju med författaren Sirpa Kähkönen och håglöshet i serieformat. Idag kulminerar vårt grannland Finlands firande av 100 år som självständig nation. Hela 2017 har varit ett jubileumsår som speglats inte minst i kulturen.  I Sverige är det premiär för den tredje filmatiseringen av Väinö Linnas klassiska roman "Okänd soldat", denna gång i regi av Aku Louhimies. Det är den dyraste finska filmproduktionen någonsin och den är en enorm publiksuccé i Finland. Vad är nytt i den här filmatiseringen? Och vad säger den om den finska självbilden? Samtal med Sveriges Radios tidigare finlandskorrespondent Bengt Lindroth.   I vår kommer Sirpa Kähkönens dokumentära bok om rödgardisten Hugo  på svenska och finska. Helene Alm har träffat Sirpa Kähkönen, som ägnat hela sitt författarskap åt att skriva om det finska inbördeskriget som bröt ut bara en månad efter självständighetsdagen. Vad säger tillbakablickandet på de historiska krigen om vilka frågor Finland bör ställa sig om framtiden? Intervju med Fredrik Sonck, kulturredaktör på Hufvudstadsbladet. Det blir också finsk kultur utan krigstema; Jenny Teleman har läst "Spleenish" av Ulla Donner, en serieroman om håglöshet, och Nina Asarnoj har sett aktuella "Little Wing", en prisbelönad film om 12-åriga hästtjejer i regi av Selma Vilhunen. Programledare: Måns Hirschfeldt Producent: Anna Tullberg

Idag har vi en unik röst i studion. Abul Kalam, som är en av 130 rohingyer som bor i Sverige, berättar sin historia och ger oss en inblick i den långvariga etniska konflikten i hans hemland Burma. Thella Johnson hoppar idag in för Louise Epstein som är på fackmöte, och det fick Thella tänka på den framgångsrika journalistkampanjen i USA. Vi ska prata om filmkritikernas protest mot Disney i solidaritet med kollegorna på Los Angeles Times som portförbjudits från alla förhandsvisningar efter att tidningen ägnat sig åt granskande journalistik om Disney. Nu har protesterna gett resultat. Och mer film - Vårt grannland Finlands filmindustri siktar nu på världspublik med Okänd Soldat, är tredje gången Väinö Linnas klassiska roman filmatiseras. Men varför får publiken utanför Finland nu se en förkortad version, dryga två timmar istället för tre timmar? Är finska filmer och tv-program så exceptionellt svår för omvärlden att följa med i att man måste ge en snabbversion? Eller som det norska uttrycket lyder för något grått, trist och långsamt - "FINSK FJERNSYNSTEATER". Vi pratar med Antero Johansson, psykolog.   Epost: nordegrenepstein@sverigesradio.se Programledare: Thella Johnson Bisittare: Thomas Nordegren Producent: Helena Huhta

I dagens program pratar Thella Johnson och Philip Teir om hur historien kan beskrivas. Finland fyller 100 år i år och den unga nationen firas förstås stort. En ny filmatisering av Okänd soldat efter Väinö Linnas krigsskildring kommer ut i höst, den tredje i ordningen, flera böcker om marskalk Mannerheim skrivs och relationerna med grannen i öst är alltid aktuella. Vi bjuder in Bengt Lindroth, före detta korrespondent i Finland, för att prata om hur den egna nationen beskrivs. Och vi hoppas också på några spännande historier från kalla krigets dagar. En lång, het, sommar pågår i Polen. Protester mot regeringens planer om hur domare ska tillsättas började i juni - men hur ser det ut nu? Vi ringer upp Magda Domeradzka, svensklärare i Polen, som själv varit ute på gatorna och demonstrerat. Joanna Rose, vetenskapsjournalist och Polenfödd, medverkar om hur man bygger nationen genom historieskrivning och vilka ämnen som är laddade i dag. Dessutom pågår vår undersökning om resan för fem vykort från Sverige till Finland. Vi postade dem i fredags och lördags. Ett kom fram redan på måndagen till adressaten i Esbo. Idag, tisdag, ska finska posten inte dela ut brev alls enligt nya beslut. Men vi har nåtts av ett märkligt besked.   Uppdatering: Det sista inslaget om vykorten hann vi inte med i dagens program. Vi återkommer i frågan! Programledare: Thella Johnson Bisittare: Philip Teir Producent: Minna Grönfors

Räägime Eesti Arhitektuurikeskuse juhataja Raul Järgiga Linnasüdame Linnafoorumi foonil inimsõbralikumast Tallinna linnasüdamest, põhjamaise arhitektuuri halltoonidest ja muutunud linnaplaneerimisest.

Räägime maailma suurimas linnas Shanghais elavate eestlastega. Linnas, kus elab 25 miljoni inimest ja mis on Hiina äri- ja finatskeskus, on omale elupaiga ja töö leidnud ka eestlased, kellel läheb seal hästi.

Raamat räägib ausalt ja ilustamata elust Eesti piirilinnas. Linnas, mille on riigivõim suuresti unustanud; kus kehtivad oma kirjutamata tavad ja seadused ning kus eestlaseks olemine tähendab katsumust. Samas on see sissevaade Narva venelaste tundmustesse ja hingeellu: mida tähendab elu kodakondsuseta isikuna, miks ei taheta õppida eesti keelt ning kuidas elada lõhestunud maailmas, mille pealinn on Tallinn, kuid president-isake Putin. Oluline roll on kogemustel põhinevatel mõtisklustel, sellel, kuidas kahte kogukonda ühendada ning paljuräägitud integratsiooni tegelikult ellu viia. (Katri Raik. Minu Narva. Kahe maailma vahel. Loeb Kristi Aule.)

Briti ajaloolase Anna Reidi raamat räägib inimkonna ajaloo kõige ohvriterohkemast linna blokaadist – peaaegu üheksasada päeva kestnud Leningradi piiramisest. Leningradis suri umbes kolmkümmend viis korda rohkem inimesi kui sai surma Londoni pommitamiste ajal ja neli korda rohkem kui Nagasaki ning Hiroshima pommitamisel kokku. Linnas nälgis surnuks ligikaudu veerand miljonit tsiviilelanikku. (Anna Reid. LENINGRAD. PIIRAMISRÕNGAS LINNA TRAGÖÖDIA, 1941-1944.)