Podcasts about nemad

Kas teie teate kuidas toimib pank? Paljud arvavad, et teavad, aga kuidas lood tegelikult on? Just nende põhiteadmiste avastamise eest ongi antud 2022. aasta Nobeli majandusauhind, mille said Ben Bernanke, Douglas Diamond ja Philip Dybvig. Nemad küll ei näidanud ära seda, kust tuleb tolm, küll aga selle, kuhu võib kaduda raha – ja nimelt võib raha haihtuda koos usaldusega. Just usaldus on see, mille kadumine pangandusele on suurim oht. Nagu räägib saatesse külla kutsustud Tartu Ülikooli õppejõud ja Luminori peaökonomist Lenno Uusküla, on nobelistide tööde oluline roll ka selles, et neil õnnestus ära näidata, et pankade roll majandustsüklites on suurem, kui varem arvatud. Mida aga tähendab see «varem» - sellestki saame aimu: see on selline poole sajandiga mõõdeta ajaühik. Nagu paljude teistegi Nobeli auhindade saajate puhul, kehtib ka majandusauhinna puhul see, et kuulate ning laksatate käega vastu otsaesist: «No see on ju nii lihtne, loogiline ja üsna enesestmõistetav!» Saatejuht Marek Strandberg.

... ehk ülevaade Ukraina ajakirjandusest sõja tingimustes. Kärped, kanalite sulgemine ja töö okupatsiooni all – mis toimub Ukraina ajakirjandusega? 24. veebruaril ärkasid Ukraina ajakirjanikud uude reaalsusse. Mõni haaras kaamera ja mikrofoni ning asus filmima Venemaa toime pandud pommitamiste tagajärgi, mõni peitis kaamera ja haaras relva, et minna sõdurina võitlusse. Venemaa sissetungi algusest Ukrainasse kuni 18. juulini on hukkunud 36 ajakirjanikku. Mõned olid sel hetkel kajastamas sõda, mõni oli tsiviilisikuna pommide eest varjus, mõned rööviti ja neid piinati ning mõned hukkusid võitlejana rindejoonel.Kuivad arvud omandavad uue tähenduse, kui nende kõrvale ilmuvad nimed ja mälestused: kaameramees Ženja, kellega koos töötasime eelmisel tööülesandel ja kelle jaoks oli täiuslik kaader peamiseks prioriteediks, ükskõik kui kaua selleks aega kulus; kaameramees Jura, kes alati lõbustas ajakirjanikke oma mägironimise lugudega; ajakirjanik Saša, kes oli alati kuumade teemadega kõige esimesena kursis, kuid samas jagas oma kontakte ja andis nõu. Nemad on vaid need, keda ma isiklikult tundsin. Igaühel neist 36 nimest on oma lugu.Lisaks hukkunud ajakirjanikele on kümneid ajakirjanikke, kes on saanud haavata, tuhanded inimesed on kaotanud oma töökoha, on meediakanaleid, mida enam ei eksisteeri, ja meediakanaleid, mis on sattunud okupatsioonivõimude kontrolli alla. Meediaturgu, mis toimis kuni 24. veebruarini, enam ei eksisteeri, kuid selle varemetele on tekkinud midagi uut.Autor, foto: Iryna SaievychToimetaja: Iisa LaanAudiolugu loeb: Karmo NigulaSalvestus, helikujundus, originaalmuusika: Janek Murd

Tänase saate külaline Anni Haasma veetis koos elukaaslasega kolm kuud Tenerifel. Anni ja tema kaasa on juba suhte algusest peale teadnud, et ühel hetkel kolitakse alaliselt sooja kliimasse. Tenerife on üheks võimalikuks variandiks ning see on ka üks põhjus, miks tänavu talvel seal kolm kuud veedeti. Elu sealmail polnud Anni sõnul üldse nii odav. Näiteks korteri eest tuli välja käia 1200 eurot kuus (kuigi loodeti 700 euroga hakkama saada) ja ka toidukraam oli pigem kallim. Küll aga leiab Anni, et Tenerifele oleks nutikas osta korter – see maksaks umbes sama palju kui Eestis, kuid üüri saab küsida kolm korda rohkem kui siin. Nemad elukaaslasega mõtisklevad aga hoopis oma majale Tenerifel. Lisaks on juttu eestlaste kogukonnast, autorendist, avastamata pärlitest ja paljust muust. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Lauri Vahtre: "Meie ajalugu on kulgenud laias laastus kahe suure jõu tallermaaks olles, need on Saksa ja Vene. See on selline hall tsoon, kus aeg-ajalt tuleb mängida ühe või teise poole vastu ja vaadata võimalust, kuidas iseseisvaks saada. Ukrainlastel on midagi sarnast, ikka peamiselt see, et on Poola ja on Vene. Nemad on siis ka olnud kahe suure jõu vahele surutud."

Sellest on nüüd juba jupp aega möödas, kui me president Lennart Meri eestvõttel Eesti Nokiat otsisime, aga Restardis on täna külas firma, kellest asjaolude hea kokkulangemise puhul võibki saada just midagi Eesti Nokia taolist. Räägime suhteliselt hiljuti laiemalt avalikkusele kättesaadavaks muutunud raadiosidetehnoloogiast UWB ehk ultra-wideband, mis võimaldab objektide ülitäpset positsioneerimist ruumis ja mida lisaks arvukatele idufirmadele arendavad ka suurfirmad nagu Apple oma toodete jaoks. Eestis tegeleb UWB arendamisega ettevõte nimega Eliko, mille juhid Liisa Parv ja Indrek Ruiso on tänased Restardi külalised. Neil on juba ette näidata hulk lepinguid maailma suurte tööstusfirmadega, aga nad ei taha siin peatuda, vaid UWB arenedes saada selle valdkonna tipptegijaks maailmas. See tähendab uute võrguseadmete ja lausa tervete võrkude ehitamist. Saatejuhid on Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka.

Väljas on juulikuu ja paljudel on puhkus, aga Ahti Heinlal ja Rao Pärnpuul ei ole. Nemad on täna Algorütmis külas ja räägivad töö korraldamise viisidest. Ahti ja Rao on välja mõelnud viisi, kuidas Starshipi autonomous driving team tööd korraldada uudsel ja huvitaval moel ning me usume, et see lähenemine võiks ka meie kuulajatele huvi pakkuda. Algorütmi veavad Priit Liivak Nortalist, Tiit Paananen Veriffist ja Martin Kapp Pipedrive'ist.

Investorid Kristi Saare ja Jaak Roosaare annavad nõu, mida teha, kui tekib võimalus pensioniraha välja võtta. Nemad seda ei puuduta ja ei soovita ka teistel. Ei niisama kulutamiseks ega ise investeerima hakkamiseks.

Levila ööbis tühjades hotellides, sõitis tühjade laevadega, rääkis kliendid kaotanud väikefirmadega, et aru saada, mis on juhtunud koroonakriisi ajal Eesti majandusega.Tekst: Eero Epner, heli: Janek Murd, loeb: Tambet Tuisk.

Hambaarstide esindaja: mõned patsiendid teatavadki, et nemad kaitsevarustust kinni ei maksa by Delfi Tasku

Levila käis kolmes Eesti haiglas ning nägi lähedalt meditsiinitöötajate võitlust koroonaviirusega. Siin on lugu arstidest, ōdedest ja haiglatöötajatest eesliinil. Tekst: Eero Epner, heli: Janek Murd, loeb: Juhan Ulfsak.

Kes kujundavad meie arvamust viimaste aastate suurimast kriisist? Mida saame antud olukorrast õppida? See ei ole lihtsalt järgmine uudis koroonast, vaid pilguheit kogu koroonakommunikatsioonile. Tekst: Eero Epner, heli: Janek Murd, loeb: Juhan Ulfsak.

Korvpalliteemalise podcasti "Pihtas Põhjas" seekordseks külaliseks on Eesti korvpalliliidu legendaarne ametnik, 28 aastat korvpalliliidus vastu pidanud Ants Eek. 31. jaanuaril sai pikk tee käidud. Ta on olnud korvpallile aastakümneid väga lähedal. Sõna otseses mõttes näppupidi juures. Lisaks tööle korvpalliliidus veel vilemees ja kuni tänase päevani komissar (tänavusest hooajast vaatleja). Rääkida on igasugu lugusid, alustades juba 1970. aastatest. Kui tänased vilemehed saavad kiidelda Euroliiga ja VTB liiga mängude teenindamisega, siis Ants Eek on koos Valdu Suurkasega Nõukogude Liidu meistrivõistlustel vilistanud mängu Kaunase Žalgiris - Moskva CSKA. Tänane Euroliiga, vaata kust otsast tahad.

"Kinoveebi Jututuba" on taskuhääling, kus Kinoveebi peatoimetaja Ra Ragnar Novod, Forum Cinemas programmispetsialist Henryk Johan Novod ning filmistsenarist ja - kriitik Helen Schasmin võtavad igal nädalal läbi uued filmid ja seriaalid ning ka olulisemad filmiuudised. "Kinoveebi Jututoa" 36. saates arutavad Ragnar, Henryk ja Helen nende filmide ja seriaalide üle, mida on nad vahepeal koduste vahendite (televisioon, Amazon Prime Video, Netflix jne) vahendusel vaadanud ("The Mandalorian", "Fun with Dick & Jane", "Superbad", "Clash of the Titans", "Legion", "Priest", "Brooklyn Nine-Nine") Seejärel antakse hinnangud sel nädalal kinodes alustanud filmidele "Le Mans´66", "Charlie Inglid" ja "Nemad" Lisaks uurisid Ragnar, Henryk ja Helen läbi tänavuse PÖFFi kava ning soovitavad, mis filme tasub kindlasti festivali jooksul vaadata. Sisukord: 0:00 Mis filme ja seriaale oleme kodus vaadanud? ("The Mandalorian", "Fun with Dick & Jane", "Superbad", "Clash of the Titans", "Legion", "Priest", "Brooklyn Nine-Nine") 28:52 Arvamused filmidest "Le Mans´66", "Charlie Inglid" ja "Nemad" 1:04:56 PÖFFi filmisoovitused Kui sul tekkisid küsimused ja kommentaarid, siis saad need jätta meile siin: jututuba@kinoveeb.ee Kõik saated on leitavad ka Delfi Taskus, Apple Podcasts, Spotify, Google Podcasts, Soundcloud ja kõikides teistes podcasti rakendustes.

FK129❗️ Linnadest kostub huntide ulumist. Järelikult on alanud PÖFF | Tallinn Black Nights Film Festival ja Filmikägul on taa aeg käopessa kutsuda “hundiemand” Tiina Lokk.

Stuudios on Isamaa peasekretär Priit Sibul, kes räägib, ränderaamsitikust, erisustest EKRE-ga, Isamaa pensionireformi lubadustest ning soovitavast kohtade arvust järgmises riigikogus.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on 23 aastat Eesti üht edukaimat kommunikatsioonifirmat Corpore vedanud Meelis Kubits. Vahel hakkab varju jääma, et viimastel aastatel üha enam ühiskondlike teemade ja kultuuridplomaatiaga tegelev Meelis on läbi mitme kümnendi edukalt tegutsenud Eesti PR maastikul. See oli ka põhjus, miks kutsusin Meelise endaga vestlema juhtimis- ja kommunikatsioonivaldkonna ristumiskohtadest. “Ma tooksin esile ühe juhi omaduse. Seda loomulikult ei ole võimalik kuskilt õppida, sellekohast täiendkoolitust saada ega muidu juurde küsida – see on ikkagi karisma. Karisma all pean ma silmas oma visiooni ja suurte eesmärkide omamist, neisse uskumist ning vaatamata tagasilöökidele jõuliselt selle kõige elluviimist. See on oma täiesti sõgeda, hulljulge visiooni loomine ja omamine ning selle nimel töö tegemine, et see saaks ellu viidud. Karismaatilised juhid on edukad juhid; isegi, kui nad oma karisma ja publiku võlumise pealt teevad lühiajaliselt ka mõne vale otsuse (ja kes meist neid ei teeks). See on võluv. Toome Tallinki näite. Enn Pant, kui ta alles hakkas Tallinkit ehitama, siis Tallinki loomise ja arengu lugu oli väga suure avalikkuse kriitika all. Seda väga erinevatel põhjustel. Ja see ei tähenda, et Enn ja tema meeskond oleksid allunud avalikkuse poolt neile pandud ootustele või siis nõudmistele – et nad peavad kuidagi teatud viisil toimetama hakkama. Nemad, vastu ootusi, hakkasid oma visiooni järgides ehitama ja investeerima ning lõpuks ostsid ära Silja Line’i. Mis päeva lõpuks tähendabki seda, et nad surusid ühiskonnale oma nägemuse, juhtimisloogika ja kommunikatsiooni peale. See on puhtalt ühe inimese ja tema meeskonna karisma pealt tehtud edulugu. See on juhtimine, mis tõmbab töötajaid kaasa; see on asi, mis hakkab mõjuma klientidele; see on nähtus, millega sa tahad ise kaasa joosta ning igasugused nõustajad, nö meiesugused tüübid, istuvad nende juhtide kõrval nagu koolipingis sellepärast, et neil on võimalus selliste tegelastega suhelda.” – Meelis Kubits Kuulake ikka ...

Armeenia rahvusest Artem Davidjants on sündinud Bakuus, kus elas 18 aastat. Lapsepõlve aegadest meenub esimesena suur hoov, kus kohtusid ümbritsevate majade elanikud. Nemad teadsid kõigist kõike ja elu käis nagu peo peal. Sellel oli nii hea kui halb külg - positiivne oli see, et inimesed olid abivalmid, tüütuks sai aga privaatsuse puudumine. Ülikooli läks Artem juba Armeenias, seal tuli ka sõjaväeteenistus. Noore ohvitserina tekkis tal võimalus sõita Eestisse ja siin kohtus ta oma tulevase, eestlannast abikaasaga.

Armeenia rahvusest Artem Davidjants on sündinud Bakuus, kus elas 18 aastat. Lapsepõlve aegadest meenub esimesena suur hoov, kus kohtusid ümbritsevate majade elanikud. Nemad teadsid kõigist kõike ja elu käis nagu peo peal. Sellel oli nii hea kui halb külg - positiivne oli see, et inimesed olid abivalmid, tüütuks sai aga privaatsuse puudumine. Ülikooli läks Artem juba Armeenias, seal tuli ka sõjaväeteenistus. Noore ohvitserina tekkis tal võimalus sõita Eestisse ja siin kohtus ta oma tulevase, eestlannast abikaasaga.

Eestimaa suuruse ülihõredalt asustatud Orinoco jõe deltas elab indiaanirahvas nimega waraod. Nende endi keeles tähendab warao kanuuinimesi. Nemad ongi seekordse saate peategelased. Tutvume warao rahva loomismüüdiga, tänapäeva igapäeva elu, elamute, toidu ja eluviisiga. Saate autor on Hendrik Relve, helirežissöör Maris Tombach. Kuula 6. detsembril kell 14.05.Foto: Warao indiaanlased ühepuulootsikuga (pildistas Hendrik Relve)

Eestimaa suuruse ülihõredalt asustatud Orinoco jõe deltas elab indiaanirahvas nimega waraod. Nende endi keeles tähendab warao kanuuinimesi. Nemad ongi seekordse saate peategelased. Tutvume warao rahva loomismüüdiga, tänapäeva igapäeva elu, elamute, toidu ja eluviisiga. Saate autor on Hendrik Relve, helirežissöör Maris Tombach. Kuula 6. detsembril kell 14.05.Foto: Warao indiaanlased ühepuulootsikuga (pildistas Hendrik Relve)

Läheme Pokrovkaja uulitsale, meenutame kirikukatused ja eesleid ning õhuinimesi Valgevene linna Vitebski kohal. Nemad kõik on leidnud oma koha Marc Chagalli loomingus, kus peaaegu kunagi ei puudu tema sünnilinn Vitebsk ja eluarmastus Bella. Vaatame linn läbi Marc Chagalli silmade ning teadlaste ja kunstnike silmade läbi Marc Chagallile ja tema linnale. (Thea Karin.)